LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

LogoToyotaLandscape

KultuuariNaoRaamat


Records available

CD canto:). Hortus Musicus

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD-series Great Maestros. Beethoven, Brahms. Kalle Randalu, Estonian National Symphony Orchestra, Neeme Järvi

CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

CD Jerusalem. Hortus Musicus

LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt

CD The Soul of Fire. Age Juurikas

LogoOrient200

Ida Muusika Festival ORIENT
Kunstiline juht − Peeter Vähi
23 mai - 9 juuni, 2019
Eesti

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud autentsele Euroopa-välisele, eelkõige Aasia muusikale ja kultuurile. Aastal 1992 alustanud festival tähistab veerand sajandi möödumist oma sünnist.

 

Ajakava

 N 23 mai kell 19, Tallinna Lauluväljaku Klaassaal   Välja müüdud!
R 24 mai kell 19, Põlva Kultuurikeskus
ÜRGVÄELINE TUVA
Tuva Rahvusorkester ja Kurgulaulukoor (Lõuna-Siber)
Otseülekanne Klassikaraadios ja ERRi salvestus

 Tyva Yurts SibMong Orchestra 

Tuvalaste, kuid ka mongolite ja paljude teiste Sise-Aasia rahvaste pärimusse kuuluv kurgulaul ehk höömei (‘kõri’) on lahutamatult seotud nende rahvaste traditsioonilise maailmapildi ja elukorralduse ning geograafilise asukohaga. Nomaadiline tuva rahvas on elanud sajandeid karjakasvatajatena steppides, ümbritsetuna kargest õhust, mägedest ja kohisevatest jõgedest. Animistliku maailmapildi järgi on aga igal mäel ja jõel − rääkimata siis juba taimedest, loomadest või inimestest − oma hing. Nii ongi tuva kurgulaul ja üldse kogu rahvamuusika suuresti välja kasvanud loodushäälte imiteerimisest. Seesuguse jäljendusmaagia abil on püütud leida kontakti loodusvaimudega, neid tänada-lepitada ja neilt kaitset paluda, taotada karja- ning jahiõnne, samuti küsida nõu esivanematelt.
Tänaseks on enamik tuvalasi omaks võtnud tiibeti budismi, kuid viimase kõrval eksisteerib endiselt ka loodususundiga läbi põimunud šamanism, umbes nagu Jaapanis elab budismi kõrval šinto ning Tiibetis budismi kõrval bön. Nii ongi olulistel üritustel tihtilugu platsis nii laama kui šamaan, et anda oma õnnistus “topelt ei kärise” printsiibil.
Samas ei ole tuva rahvamuusika pelgalt animistliku maailmanägemuse pikendus. Rahvapärimus sisaldab ka üksinduse leevendamiseks mõeldud karjuselaule, mis kaikusid steppides kaugele ja kandsid sõnumeid koduigatsusest. Ning mõistagi lauldi ja musitseeriti pere ja sõprade ringis kogukondlike sündmuste puhul keset jurtasid või ka lihtsalt aja veetmise eesmärgil. Kurgulaul on traditsiooniliselt olnud küll meeste pärusmaa, naistele pidi selle viljelemine tooma halba õnne. Tänaseks on aga olemas ka kurgulaulu naiskoosseise (nt Tyva Kysy, kus on ka Tuva Rahvusorkestri liikmeid).
Aastal 2009 lülitati höömei kaitsealuse kultuuriväärtusena UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Üldjoontes tähendab kurgulaul hääletehnikat, mille abil on võimalik laulda kahe- kuni kolmehäälselt. Kõigepealt võetakse tugev ja forsseeritud burdoonheli, mis koosneb (nagu enam-vähem iga muusikaline heli) helikõrguslikust põhihelist ja tämbrit moodustavast ülemhelistruktuurist. Seejärel võimendatakse pea ja suuõõne resonaatorite abil osahelisid valikuliselt, nii et need hakkavad kuulaja jaoks põhihelist eristuma, umbes nagu värviline valgus eraldub valgest valgusest murdumise teel. Niimoodi on võimalik konstrueerida burdoonheli peale leidlikke meloodiaid vastavalt loomulike ülemhelide reale. Midagi müstilist siin pole ning sisuliselt ei erine see tehnika märkimisväärselt parmupilli mängimisest, küll aga nõuab selle meisterlik valdamine palju harjutamist ja vastavaid anatoomilisi eeldusi.
Kui laskuda detailidesse, siis on olemas erinevaid kurgulaulu klassifikatsioone. Enim kasutatav liigitus jagab kurgulaulu viide tüüpi, kusjuures kaks viimast tüüpi võib lugeda esimeste variatsioonideks. Eri tehnikaid on traditsiooniliselt kasutatud eri tüüpi laulude puhul, samas võib neid ka omavahel kombineerida. Lõpuks kujundab iga laulja välja talle omase stiili.
Höömei. Lisaks kurgulaulu üldnimetusele tähistab see termin ka kõige levinumat tüüpi. Pehme ja loomulik stiil, mille puhul hääl pole eriliselt survestatud. Põhiheli asub laulja diapasooni suhtes keskmises registris või selle madalamas osas. Ülemhelisid tekitatakse suuõõne ja huulte asendi kaudu ning nende arv, sellest tulenevalt ka meloodia ulatus, on suhteliselt piiratud.
Sõgõt (‘vilistamine’, ka ‘itk’). Põhiheli asub laulja diapasooni suhtes keskmises registris, ka ülemhelid kõlavad seetõttu kõrgemalt. Hääl survestatakse keele abil, mis rulllitakse suulakke, nii et heli pääseb välja purihammaste, suulae ja keele vahelisest pilust, edasi manipuleeritakse sellega sarnaselt höömei tehnikale. Tulemuseks on tugevad ja selged, flöödihelide või vile sarnased ülemhelid. Traditsiooniliselt on see tehnika seotud matuserituaalidega.
Kargõraa (‘hobuse hääl’). Üheaegselt kasutatakse nii häälepaelu kui nende kõrval asuvaid n-ö valehäälepaelu, mis hakkavad kõri survestamisel kaasa vibreerima täpselt oktaav madalamalt. Tulemuseks on sügav tõrrehääl, millesugust tunneme näiteks tiibeti budistlike munkade liturgiast. Kuid paralleele leiab kaugemaltki, näiteks kasutatakse analoogset tehnikat sardiinia cantu a tenore traditsioonis. Kargõraa puhul luuakse selle võttega burdoon, mille peale moodustatakse ülemhelidest meloodiaid vastavalt eelkirjeldatud võtetele.
Ezengileer. Pulseeriv stiil, kus keele ja neelu liikumisega imiteeritakse ratsutamisega seotud rütme. Ezengi tähendab tuva keeles ‘jalus’.
Borbannadõr. Filigraansete kaunistuste ja trilleritega stiil keskmises registris, mis imiteerib linnuhääli ning jõgede ja ojade vulinat.

player Dõrgen tšugaa, Tuva retsitatiivid, Tuvan Rahvusorkester ja Kurgulaulukoor, MP3, 320 Kbps, 2 min 28 sek
player Sõgõt ja höömei, Tuva Rahvusorkester ja Kurgulaulukoor, MP3, 320 Kbps, fragment, 4 min 5 sek
player Suzugleldig Bailak Tsurtum, Tuva Rahvusorkester ja Kurgulaulukoor, MP3, 320 Kbps, 2 min 29 sek

TyvanNationalOrchestra

 L 25 mai kell 19, TAO Keskus, Rotermanni kvartal, Tallinn
ALGÕŠ (ŠAMAANI LAULUD) − ŠAMANISTLIKUD PRAKTIKAD
Tuva šamaanide rituaalsed laulud rahvusinstrumentide saatel

 P 26 mai kell 19, TAO Keskus, Rotermanni kvartal, Tallinn
RITUAALSED TANTSUD ŠAMAANITRUMMI SAATEL − ŠAMANISTLIKUD PRAKTIKAD
Tuva šamaanide rituaalsed laulud rahvusinstrumentide saatel

 E 27 mai kell 19, TAO Keskus, Rotermanni kvartal, Tallinn   Välja müüdud!
ŠAMANISTLIKUD PRAKTIKAD − HUNDIHINGAMINE, KARUHINGAMINE

Kõik šamanistlikud praktikad on suunatud elusorganismi (antud juhul inimese) puhastamiseks ja tasakaalustamiseks. Õppida võivad kõik soovijad ning praktikaid on võimalik rakendada oma igapäevaelus. Pärast seminari valmistatakse ja õnnistatakse sisse isiklikud amuletid ja / või loitsud ning sooritatakse nn šamanistlik väeülekanne.

 K 29 mai kell 19, Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak, Tallinn   Välja müüdud!
SIBERI ŠAMAANIRIITUSED
Šii-oglu Adõgžõ (deer uktug kam) − taevase päritoluga šamaan iidsest “Üheksa kurgaani” suguvõsast
Tšerlik “Metsik” Ojun − taevase päritoluga šamaan, Kuningate orust pärit Tuva legendaarse šamaani Tšerlik Kami pojapoeg

 ShamanAdygzhy TyvaShaman 

 N 30 mai kell 19, Alexela Kontserdimaja
PÖÖRLEVAD DERVIŠID (Türgi)

SilkRoadSufiDervish

Istanbuli Ajalooline Türgi Muusika Ansambel: Soydan Babayiğit (löökpillid), Mehmet Salih Sırmaçekiç (löökpillid), Mustafa Tabak (kanun-tsitter), İsmail Hakkı Fencioğlu (ud-lauto), Bülent Özbek (ney-flööt), Murat Taştekin (laul), Haluk Luş (tants), Taner Aşıkömer (tants), Süleyman Veliyeddin Yılmaz (tants), Adem Demirel (tants), Muharrem Burak Ecevit (tants), Sebahattin Harma (tants)

Sufismi ehk araabiakeeli tasawwuf’i all mõistetakse islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub Jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui Jumala kingitus või täpsemalt Jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Tariqa’d (sufi ordud) võivad olla seotud šiia, sunni või muude islami voolude või kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas 8. sajandil, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud maailma paljudes paikades.
Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (türgi keeles Celâladin Mehmet Rumi, 1207−1273, luuletaja, jurist, õpetlane) teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid nagu sufi pöörlemine ja qawwali muusika.
1273 asutasid Rūmī järgijad tänapäeva Türgi territooriumil Konyas ühe tuntuima sufi ordu Mevlevi. Neid teatakse ka kui pöörlevaid dervišeid tänu oma kuulsale sema-nimelisele tantsu- ja muusikatseremooniale, milles dikhr ehk pöörlemine sümboliseerib Allahile pühendumist. Ottomani Impeeriumi ajal oli Mevlevi orgaaniliselt türgi ühiskonda sulandunud ordu, mille mitmed liikmed teenisid olulistel ametikohtadel. Mevlevi ordu keskus asus Konyas, kuhu ka Rūmī maetud on. Istanbulis asub Mevlevi klooster, kus viiakse läbi avalikke sema tseremooniaid. Sufi pöörlemine, mis kujutab endast mõtlust keereldes, pärineb vanadel India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi Mevlevi ordu dervishid (sufi askeetliku religioosse tarika või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut.
Pärast mitmetunnist soovitavat paastu alustavad dervišid tiirlemist, hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis: kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Pöörlemise kestus pole määratletud, kuid religioosse riituse raamses võib see kesta üsna kaua. Näiteks 15-minutilisele esialgsele aeglasele tiirlemisele järgneb pool tundi järkjärgulist kiirenemist. Siis algab pöörlemine. Kui pöörleja kiirus muutub nii suureks, et keha enam püsti ei seisa, langeb pöörleja iseenesest maha. Kukkumine ei toimu teadliku otsusena, mistõttu ka maandumine pole ette valmistatud; kui pole keha on lõdvestunud, on langemine pehme  ning maa absorbeerib kukkumisenergia. Kui enese vabalt kukkuda laskmine tundub dervišile liiga raskena, peab ta väga aeglaselt kiirust vähendama. Kui pöörlemine on kestnud  pea tund aega, siis võtab aeglustamine mitmeid minuteid. Kui pöörleja on kukkunud, algab meditatsiooni teine faas − nn lahtipööramine. Mõningates traditsioonides keerab pöörleja end kohe kõhuli, nii et tema paljas naba oleks maaga otseses kontaktis. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha lahustub maasse nagu väiksel lapsel ema rinna vastas. Silmad jäävad suletuks ning pöörleja on mõnda aega vaikselt ja liikumatult. Pärast meditatsiooni üritavad pöörlejad olla võimalikult paigal ja vaiksed. Selline vabalangemine ei omane türgi traditsioonile ning seda ei tehta kontsert-etenduse raames.
Festivali Orient raames on varemalt üles astunud pöörlevad dervišid Konyast (aastal 2006) ja Damaskusest (2011), sel korral astuvad publiku ette külalised Istanbulist.

 L 8 juuni kell 19, Põlva Kultuurikeskus
 P 9 juuni kell 18, Tallinna Raekoda   Välja müüdud!
KIRSIÕITE LUMI
Ansambel Sakura Komachi 
(Jaapan): Rin Nakashima (koto-tsitter), Mai Kamiya (koto-tsitter), Yuki Matsioka (shakuhachi-flööt), Hitomi Nakamura (laul, Tsugaru shamisen-lauto), Hikari Imaizumi (wadaiko-trummid), Shingo Shoji (kunstiline juht)
Eesti Rahvusringhäälingu salvestus

SakuraKomachi2

Viiest virtuoossest muusikust koosnev jaapanlannade ansambel Sakura Komachi esitab tõusva päikese maa traditsioonilisi laule ja pillilugusid. Kõik muusikud on oma kunsti õppinud tunnustatud õpetajate juures. Kamiya Mai on osalenud edukalt konkurssidel ja töötab õppejõuna. Yuki Matsuoka on kontserttegevuse kõrval osalenud ka teatrietendustes. Nakamura Hitomi on võitnud mitmeid lauluvõistlusi. Rin Nakashima alustas oma õpingutega 5-aastaselt ja on oma soolokarjääri jooksul välja andnud ka viis albumit. Imaizumi Hikari muusikutee algas aga koguni 3-aastaselt. Ansambli aastaringne esinemisgraafik on lisaks Aasia piirkonnale hõlmanud riike nagu Itaalia, Saksamaa ja Kanada. Eesti keeli võiks ansambli nimi kõlada kui Kirsiõite Kaunitarid. Viis kaunitari astuvad publiku ette ajaloolistes värvikirevates jaapani rõivastes.

Sakura ehk kirsiõie kujund ja sellega seotud sümboolika koondavad endasse jaapani kultuuri mõningaid olulisi aluspõhimõtteid. Õied kirsipuul meenutavad pilvi, nende ilu ja haprus ning üürike eluiga sümboliseerivad kõige kaduvust ja n-ö tsükliliselt korduvat ainukordsust. Need äratundmised tulenevad suures osas budistlikust traditsioonist, mille järgi püsimatus on olemise ringkäigu üks kolmest põhitunnusest (teised kaks on kannatuse põhjustamine ja “mina” ehk asjade iseseisva olemuse puudumine) ning leiab väljenduse fraasis mono no aware − raskesti tõlgitavat väljendit võib tõlkida näiteks “asjade kurbuseks” või “meelenukruseks”. See on seisund, mis tekib kõige mööduvuse teadvustamisest, ning sellele järgnev vaikselt omaksvõttev hoiak, mis võimaldab vähemalt mõttes transtsendeerida siinpoolse maailma kütkeid. Seejuures on tegemist nii esteetilise kui eetilise mõistega. Õhtumaade perspektiivis võiks selle umbkaudseks vasteks olla antiik-kultuurist pärit amor fati ehk “saatusearmastus”.
Kevadiste kirsiõite vaatlemise ehk hanami algusajaks võib pidada Heiani perioodi (8.−10. saj) ning oli algselt vaid ülikute tava, kuid levis peagi laialdaselt üle kogu Jaapani ja on jaapanlaste seas kuni tänase päevani väga populaarne. Kuna kirsipuud õitsevad vaid nädala või kaks, avaldab Jaapani meteoroloogiateenistus kevadeti üksikasjalikku teavet “kirsiõite frondi” lõuna-põhjasuunalise liikumise iseärasustest, et keegi olulist sündmust maha ei magaks. Hanami võib aset leida nii päeval kui öösel − viimasel juhul riputatakse parkidesse ja alleedele vaatlemise hõlbustamiseks paberist laternaid, mis muudab vaatepildi eriti müstiliseks. Kirsipuude all on traditsiooniliselt peetud pidusööke ja joodud saket, kirsiõite järgi on ennustatud viljaõnne ja planeeritud riisikülvi, puudes elavatele vaimudele ehk kami'dele on toodud ohvriande, kirsiõite auks on kirjutatud lugematuid luuletusi ja laule.
Tänapäeval on kujundit kasutatud ka koomiksites, filmides ja popmuusikas, väljendi sakura võime leida kõikvõimalikest kontekstidest, alates kohanimedest ning lõpetades toorest hobuselihast valmistatud toidu nimetuse ja sigaretibrändiga. Huvitaval kombel on kirsiõite kujundit kasutatud ka sõjanduse populariseerimisel eneseohverduse sümbolina. Teise maailmasõja ajal püüti nimelt selle abil õhutada Jaapani kodanikes isamaalisust ja innustada neid sõjategevuseks. Kirsiõisi maaliti sõjalennukitele, ning sõdureid, eriti muidugi kamikaze-üksuseid, võrreldi kirsiõitega, mis enne oma paratamatut hävingut saavad korra täies ilus õilmitseda. Tundub ehk kummaline seos, kuid samal ajal on see üsna kooskõlas sellega, kuidas tõlgendati budistlikke ideid samurai koodeksi võtmes. 


Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Tiina Jokinen − tegevjuht
Kaur Garšnek − bukleti tekstid
Kadri Kiis − finantsjuht
Olavi Sööt − logistika
Mart Kivisild − kujundus
Johannes Vähiwebcast / live streaming, logistika
Marje Hansar − sotsiaalmeedia turundus
Tarmo Tuvike − turundus, PR

Pääsmed Piletilevist või tund enne algust kohapealt

Vaata samuti: Orient festivalidOrient 2017, Orient 2015, Orient 2013, Orient 2011, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Suur tänu: Toyota, Türgi Saatkond Eestis, Jaapani Saatkond Eestis, TE Hayriye Kumaşcıoğlu, Hideo Shinozuka, Made Leene Truu, Riina Celik, Eerika Mark, Tallinna Lauluväljak

Imagetext     LogoMinistryOfCultureNew     LogoToyota     TurkishEmbassy     LogoTallinnaLauluvaljak

InEnglish

LogoOrient200 Festival Orient presents: May 23th − June 9th, Tallinn and Põlva. Artists from Japan, Turkey, Siberia, Tyva. Guttural overtonal singing, shamanistic rituals, whirling Sufi dervishes, traditional songs, folk instruments, attractive costumes... Tickets available at Piletilevi.

 

Read more: Festival Orient 2019

Festival Orient presents: April 9th, 2018, Nordea Concert Hall, Tallinn, Estonia. KITARŌ (喜多郎) − the superstar of electronic ethno-crossover from Japan. New program Kojiki and the Universe. Tickets available at Piletilevi.

Kitaro450

Read more: Festival Orient esitleb 2018

Festival Orient presents: April 9th, 2018, Nordea Concert Hall, Tallinn, Estonia. KITARŌ − the superstar of electronic ethno-crossover from Japan. New program Kojiki and the Universe. Tickets available at Piletilevi.

Kitaro450

Read more: Festival Orient presents 2018

LogoOrient200

Ida Muusika Festival ORIENT
KARAVANIDE MUINASLAULUD
Kunstiline juht − Peeter Vähi
31 mai - 4 juuni, 2017
Tallinn

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud autentsele Euroopa-välisele, eelkõige Aasia muusikale ja kultuurile. Aastal 1992 alustanud festival tähistab veerand sajandi möödumist oma sünnist.

 

Ajakava

K, 31 mai kell 19
BUDDHA SÕNUM
Jaapani Shingon-budismi Buzani koolkonna mungad, Ichitarō

N, 1 juuni kell 16
Meistriklass: Shingon-budismi traditsiooniline laul ja meditatsioon

N, 1 juuni kell 19
KARAKUMI LUIDETE KAJA
Läle Begnazarova & ansambel Altõn Menzil

N, 1 juuni kell 22
MÄGEDE JA MEREDE TAGANT
Armen Andranikjan & ansambel Avetaran
Ichitarō

R, 2 juuni kell 19
TÜRGI MÜSTILISE MUUSIKA TERVISTAV JÕUD
Latif Bolat, Serap Yilmaz

R, 2 juuni kell 22
PALEEST JA BAZAARILT
Bamdad Music Ensemble

L, 3 juuni kell 16 Kiek in de Kök (Komandandi tee 2, Tallinn)
Tuneesia fotonäituse في كوكب الخلخال − “Dans la planète du Khlel” avamine

L, 3 juuni kell 18 Kuressaare kultuurikeskus
TÜRGI MÜSTILISE MUUSIKA TERVISTAV JÕUD
Latif Bolat, Serap Yilmaz

L, 3 juuni kell 19
BABÜLONI KULDNE HIILGUS
Light in Babylon

P, 4 juuni kell 19
STEPI JA KÕRBE LAULUD
Epi
Abdellatif Ben Belgacem & Sahara beduiinide ansambel 5 Étoiles

Festivali ajal on Vaba Lava saalis üleval Anna Litvinova maalide näitus MAROKO VIBRATSIOONID.
Muusika- ja tantsuetendused, luule...
BAZAAR avatakse kell 15

Külasta ka Oriendi Facebook'i


K, 31 mai kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60A - C1) VÄLJA MÜÜDUD!
BUDDHA SÕNUM
Jaapani Shingon-budismi Buzani koolkonna mungad 岩田龍二 (Ryūji Iwata), 熊田秀海 (Hideumi Kumada), 渋谷快阿 (Kaia Shibuya), 舘野敬哉 (Takaya Tateno) ja 壱太郎 (Ichitarō, taiko-trummid / Jaapan)

HasederaTemple

Shingon on üks olulisi tantristliku budismi suundi, mis jõudis Jaapanisse Indiast läbi Hiina. Buzan-ha on Shingon-budismi koolkond, mille rajas budapreester Senyo Sōjō XVI sajandil. Koolkonna peatempel Hase-dera asub Naras. Tänaseks on on selle budismisuunaga seotud umbes 3000 templit, 5000 preestrit ning kaks miljonit järgijat. Järgijaid leidub ka väljaspool Jaapanit − Hong Kongis ja Vietnamis.
Kava:
四智梵語 − Shichibongo − Oṃ vajrasattvasaṃgrahād vajraratnam anuttaram, vajradharmagāyanaiś ca vajrakarmakaro bhava; üks kõige tuntumatest shōmyōdest, milles kiidatakse Buddha tarkust ja mida retsiteeritakse tavaliselt sanskriti keeles
風の太鼓 Kaze no taiko (‘tuuletrumm’); vabalt puhuva tuule hääles võib tajuda justkui ettekuulutust, mis inspireeris looma ka seda pala
常住 − Jōju (‘igavene elu’); shōmyō; 阿字の子が阿字のふるさと立ち出でて、また立ち返る阿字のふるさと, Akaji no ko ga akaji no furusato tachide dete, mata tachikaeru akaji no furusato; sõna-sõnalt ‘Akaji lapsed on pärit Akaji kodukülast ja pöörduvad sinna uuesti tagasi’; teisisõnu: Oleme saanud oma elu Dainichi Nyōrailt, kes on kõige olemasoleva budasuse ja päikesevalguse sümbol, Buddha Mahāvairocana, ja peale surma pöördume me uuesti temasse tagasi; tekst on pärit õpetaja Kōbō-Daishilt (774−835), Shingoni koolkonna rajajalt; Kōbō-Daishi olevat olevat selle kirjutanud pärast oma õpilase enneaegset surma
弾 − Dan; palas on kasutatud Jaapani eri piirkondade traditsioonilise muusika rütme, samuti nii pealinna Edo kui ka Ōsaka Danjiri hea riisisaagiga seotud pidustuste meeleolusid
登山囃子 − Tozan-bayashi, traditsioonline laul, mida esitatakse rännakul pühale mäele, et paluda kohalikult jumaluselt head viljasaaki
散華 − Sange (‘lillede annetamine’), shōmyō; lootosõite puistamisega avaldatakse Buddhale austust
燦 − San (‘hele valgus’)
阿弥陀如来大讃響 − Amida Nyōrai daisankyō; Amida Nyōraile pühendatud mantra. Koos jõuliste trummilöökidega retsiteeritakse mõõtmatu valguse ja elu Buddhale, Sukhāvatī valitsejale Amitābhale pühendatud mantrat Oṃ amirita teizei karaun; valitseb uskumus, et selle mantra kordamine aitab sündida Õnnemaal


N, 1 juuni kell 16 (piletita; soovitav vabatahtlik annetus munkadele)
Meistriklass: Shingon-budismi traditsiooniline laul ja meditatsioon
Tõlge jaapani keelest eesti keelde

AltonMenzil295 N, 1 juuni kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
KARAKUMI LUIDETE KAJA
Läle Begnazarova & ansambel Altõn Menzil (Türkmenistan)

Türkmenistani muusikud astuvad Oriendil üles esmakordselt. Kontserdi staariks on võrratu laulja ja dutari-mängija Läle Begnazarova. Samarkandis asetleidval prestiižsel rahvusvahelisel konkurss-festivalil “Sharq Taronalari” omistas aastal 2009 žürii talle üksmeelselt Grand Prix’ ja 10 000 dollari suuruse auhinna. Kava põhineb suuresti türkmeeni traditsioonilistel mugaamidel.
Läle Begnazarova & ansambli Altõn Menzil kõrgresolutsiooniga foto allalaadimiseks (jpg, 300 dpi, 10 MB)

 

N, 1 juuni kell 22, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
MÄGEDE JA MEREDE TAGANT
Armen Andranikjan & ansambel Avetaran
(Armeenia)

壱太郎 (Ichitarō, taiko-trummid / Jaapan)

Ansambel Avetaran on pühendunud varase Armeenia muusika esitamisele. Ansambli kunstiliseks juhiks on laulja Armen Andranikjan. Ansambli tuumikuks on trio: Vardan Harutjunjan mängib Armeenia päritolu puupuhkpilli duduki; Arman Nasibjan toetab dholi-nimelisel löökpillill.
Armen Andranikyani esitluses kõlavad armeenia traditsioonilised laulud, mille juured ulatuvad aastatuhandete taha Kristuse-eelsesse ajastusse. Mõned täna esitatavad vaimulikud laulud festivalil on tänaseni kasutusel Armeenia Kiriku liturgias.
Alates 2017. aasta jaanuarikuust on Avetaran tuuritamas Euroopas, esinedes lisaks Tallinnale ka Riias, Vilniuses, Helsingis, Peterburis ja Londonis.
Armen Andranikjani kõrgresolutsiooniga foto allalaadimiseks (jpg, 300 dpi, 6 MB)

  ArmenAndranikyan Ichitaro

壱太郎 (Ichitarō) on virtuoosne ja atraktiivne taiko-trummar, kes lähtub eelkõige jaapani traditsioonilisest muusikast. 1990-ndatel liitus ta Jaapani trummarite grupiga Ondezoka ja selle solistina on ta esinenud üle 2000 korra erinevates paigus nii Jaapanis, Aasias, Euroopas kui ka Ameerikas. Ondezoka asutaja Den Tagayasu andis talle lavanime Ichitarō, soovides, et temast saaks parim taiko-trummar maailmas. Alates 2004. aastast hakkas Ichitarō esinema iseseisvalt, andes soolokontserte. Ichitarō seob oma loomingus jaapani traditsioonilisi rütme džässile ja rokile omaste elementidega.

Vaata Ichitarōt YouTube′st

 

R, 2 juuni kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
TÜRGI MÜSTILISE MUUSIKA TERVISTAV JÕUD
Latif Bolat (laul, bağlama), pöörlev naisderviš Serap Yilmaz (Türgi)

LatifBolatLaulja, bağlama-mängija ning Türgi muusika ja folkloori õpetlane Latif Bolat on pärit Vahemere äärest, Mersini linnast. Ta on õppinud rahvamuusikat ja -kultuuri Gazi ülikoolis Ankaras ning õpetanud pärimusmuusikat kogu Türgis. Bolat on hiljem õppinud ka Türgi ajalugu ning Lähis-Ida religiooni ja poliitikat.
Tema repertuaar on lai, hõlmates nii sufi pühenduslaule, Türgi rahvamuusikat kui ka klassikalisi palu ja filmimuusikat. Bolat on esitanud oma muusikat pea kõikjal maailmas — Ameerikas, Kanadas, Indias, Austraalias, Uus-Meremaal, Indoneesias, Singapuris, Bulgaarias, Filipiinidel, Inglismaal ja mujal. Ta on andnud loeng-kontserte ühes kuulsaimas kontserdipaigas Carnegie Hallis. Bolat on plaadistanud oma muusikat ning astunud üles nii raadios kui televisioonis.

Veel mõnikümmend aastat tagasi oleks sufi dervišite pöörlemistantsu esitamine avalikkuse ees naisterahva poolt olnud peaaegu mõeldamatu. Ja vaevalt see tänapäevalgi enamikes islamiriikides mõeldav on. Ent Türgi mõttelaad on kaugel äärmuslikust fundamentalismist, pealegi asub Tallinn kaugel põhjas... Varemalt on sufi dervišid Oriendi raames üles astunud neljal korral, nende hulgas vääriks kindlasti esiletõstmist Türgi tuntuima, 18-liikmelise Mevlevi ordu dervišite Konyast pärit grupi esinemine. Aga naisderviš Serap Yilmaz on meiegi jaoks midagi täiesti uut.
player Latif Bolat, Gul, fragment, 1 min 59 sek, mp3, 128 Kbps


SerapYilmazSufismi ehk araabiakeeli tasawwufi all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub Jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui Jumala kingitus või täpsemalt Jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Tariqad ehk sufi ordud võivad olla seotud šiia, sunni või muude islami voolude või mitmete kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas 8. sajandil, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud ka mitmel pool mujal maailmas.
Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (türgi keeles Celâladin Mehmet Rumi, 1207−1273 pKr, luuletaja ja sufi õpetlane) teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid, nende hulgas sufi pöörlemine.
Aastal 1273 asutasid Rūmī järgijad tänapäeva Türgi territooriumil Konyas ühe tuntuima sufi ordu Mevlevi. Neid teatakse ka kui pöörlevaid dervišeid tänu oma kuulsale sema-nimelisele tantsu- ja muusikatseremooniale, milles dikhr – pöörlemine – sümboliseerib Allahile mõtlemist. Ottomani Impeeriumi ajal oli Mevlevi orgaaniliselt türgi ühiskonda sulandunud ordu, kelle mitmed liikmed teenisid olulistel ametikohtadel. Mevlevi ordu keskus asus Konyas, kuhu ka Rūmī maetud on. Istanbulis on Mevlevi klooster või keskus, kus viiakse läbi avalikke sema tseremooniaid. Sufi pöörlemine, mis kujutab endast meditatsiooni keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi Mevlevi ordu dervišid (sufi askeetliku religioosse tarika või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut.
Pärast soovitavat eelnevat paastu alustavad sufid tiirlemist hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis: kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Esialgsele aeglasele tiirlemisele järgneb paarkümmend minutit järkjärgulist kiirenemist. Kui pöörleja kiirus muutub nii suureks, et keha enam püsti ei seisa, mõningates traditsioonides langeb pöörleja maha. Kukkumine ei toimu teadliku otsusena, mistõttu ka maandumine pole ette valmistatud. Kui pole keha on lõdvestunud, on langemine pehme ning maa absorbeerib kukkumisenergia. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha justkui lahustub maasse. Selline vabalangemine ei ole omane türgi traditsioonile.

R, 2 juuni kell 22, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
PALEEST JA BAZAARILT
Bamdad Music Ensemble (Iraan)

BamdadMusicEnsemble

Bamdad Music Ensemble on Iraani traditsioonilise muusika ansambel, mis moodustati 2001. aastal Shirazi linnas. Koosseisu kuuluvad tar, setar, santuur, nai ja teised Iraani traditsioonilised pillid. Ansambli suurus on varieeruv, festivalidel väljaspool Iraani esinetakse enamasti umbes 10-liikmelisena. Laulutekstidena kasutatakse selliste islamimaailma suurkujude nagu Hafiz, Saadi ja Rūmī loomingut.
Vaata Bamdad Music Ensemble’i esinemist YouTube’ist.


PhotoTunisia285 L, 3 juuni kell 16 Kiek in de Kök (Komandandi tee 2, Tallinn)

Abdessalam Abdelbasseti, Fathi Ben Mohammed Ben Amor El Bey ja Thea Karini Tuneesia-teemalise fotonäituse في كوكب الخلخال − “Dans la planète du Khlel” avamine koos Sahara kõrbest, Tuneesia lõuanosast pärit artistidega

“Poleks arvanud, et see kollakas valgus ning datlipalmidega tegelemise pidev muutumine Läänemere rannikult Põhjamaa jahedusest tulnuna nii meeldima hakkab. Mitmed viibimised Lõuna-Tuneesias erinevatel aastaaegadel, erinevatel sündmustel, igapäevased toimetused, nomaadide soukide ehk suurte turgude traditsioon ja beduiinide öised pulmapidustused ning kohtumised sealsete inimestega jäädvustuvad momentidena mu fotodel.” (Thea Karin)

Thea Karin alustas oma reise laia maailma ülikooli ajal Saksamaal ja Austrias. Tänaseks on temast saanud reisiajakirjanik, kelle fotonäitused, filmid, raadiosaated ja artiklid on ilmunud mitmetes erinevates maades. Mitte kunagi ei anna ta käest filmi– või fotokaamerat, olgu see kaameli seljas või vee all. Pidevalt püsib meeles kunstiajaloo professori nõuanne: “Olge uudishimulik ja julge. Kui see ei olnud moment, mil te teretulnud olite, olete ometi midagi uut avastanud.”

L, 3 juuni kell 18, Kuressaare kultuurikeskus
TÜRGI MÜSTILISE MUUSIKA TERVISTAV JÕUD
Latif Bolat, pöörlev naisderviš Serap Yilmaz (Türgi)


L, 3 juuni kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
BABÜLONI KULDNE HIILGUS
Light in Babylon (Lähis-Ida)
Otseülekanne ja live salvestus − Klassikaraadio / ERR

LightInBabylon LightOfBabylon2

Light in Babylon on mitmete kultuuride sulam, iga liige on päritolult erineva rahvuse esindaja. Bändi tuumik kohtus esmakordselt 2010. aastal Istanbulis. Michal Elia Kamal kirjutas laulusõnu ning muusika ja seaded loodi koos santuri-mängija Metehan Çifçiga ning  Julien Demarque'ga.  Erinevate mõjutuste ning liikmete nooruse ja maailmale avatuse koostoimel tekkinud muusika on värviline segu nende sisemistest kõlamaailmadest. Light in Babylon on suurepärane näide Lähis-Ida mitmekultuurilisest ja teistsugusest muusikamaastikust, viies kujutlusvõime rännakule läbi Lähis-Ida ja kaugemale.
Ansambel on esinenud kõikjal maailmas, sealhulgas Türgis, Küprosel, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Ungaris, Kreekas, Soomes ja Indias. Nende esimene album “Life sometimes doesn’t give you space” ilmus 2012. aastal ning teine CD “Yeni Dunya”, mis tähendab türgi keeles “uut maailma″, avaldati 2016. aastal.
Light in Babyloni sooviks on muusika kaudu inspireerida inimesi ning suunata neid nägema maailma täis mitmekesisust, vabadust, rahu ja valgust.
player Light in Babylon, fragment, 2 min 21 sek, mp3, 320 Kbps


Epi
P, 4 juuni kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
STEPI JA KÕRBE LAULUD
Epi (morinhuur, ülemhelilaul / Mongoolia)
Abdellatif Belgacem (luule) & Sahara beduiinide folkloorigrupp 5 Étoiles (Tuneesia)
Live streaming − live.erpmusic.com

Mongoolia muusik Dandarvaanchig Enkhjargal, tuntud eelkõige lavanime Epi järgi, sündis küll pealinnas Ulaanbaataris, kuid kasvas üles pisikeses Altanbulagi külas. Ta elas steppides nomaadina koos oma pere ja hobusekarjaga kuni talendijahid avastasid tema muusikaande ning suunasid ta edasistele muusikaõpingutele. Epi on õppinud Ulaanbaatari konservatooriumis Mongoolia traditsioonilise pilli morinhuuri mängu oma ala meistri Jamjani juures. Lisaks õppis ta ka kurgulaulu ehk ülemhelilaulu. Tänaseks on Epi väga tuntud ka väljaspool Aasiat esineb sageli koos teiste etno- ja maailmamuusikutega.

AbdellatifBelgacemTuneesia poeet Abdellatif Ben Belgacem pärineb Marazigi hõimu luuletajate perekonnast. Teda on pärjatud rohkem kui 300 auhinnaga nii koduses Tuneesias kui ka riigi piiridest väljaspool. Belgacem on ühtlasi osalenud arvukatel festivalidel araabia maades, nende seas Saudi Araabia, Liibüa Alžeeria, Egiptus, Maroko ja Jordaania.
Abdellatif Ben Belgacem on rahvusvahelise Sahara festivali luulekomitee esimees. Festival toimub igal aastal detsembris Douzi linnas ning on keskendunud Tuneesia kommete tutvustamisele. Luulevõistlust, mida ta selle raames korraldab, võib pidada ürituse tippsündmuseks. Abdellatif Ben Belgacem on oma kodulinna Douziga tihedalt seotud − aastatel 19901995 töötas ta sealse omavalitsuses nõustajana. Lisaks on ta kahel korral olnud Douzi Sahara muuseumi eesotsas, esimest korda aastatel 1988−1998 ning viimati 20122015. Belgacem on asutajaliige nii Araabia populaarkirjanduse ühenduses kui ka Magribi piirkonna sarnases liidus. Lisaks kuulub ta ka ülemaailmsesse kaameli säilitamisele pühendunud organisatsiooni.
Oma luules kinnistab Abdellatif Ben Belgacem Lõuna-Tuneesia rahvaluule suulist traditsiooni. Värsside rütmistamisel lähtutakse kaameli traavimisest, mistõttu võib tõmmata paralleeli ka räppmuusikaga, kõlavad mõlemad esmasel kuulamisel võrdlemisi sarnaselt. Peamine teema Abdellatif Ben Belgacemi luules on Sahara igapäevaelu kujutamine ta ülistab beduiinide elu, kirjutab armastusest, aga ka maisematest muredest, näiteks mopeedi rikkiminemisest.

5Etoiles

Sahara beduiinide folklooriansambel 5 Étoiles loodi 2007. aastal Abdedhaher Hedi eestvedamisel. Ansambel, mille näol on tegemist elava kultuuri osaga, on pühendunud esivanemate pärandi järgmisele ja Marazigi hõimu traditsioonide tutvustamisele. 5 Étoiles on oodatud külaline arvukatel festivalidel ning kuulub Douzi linnas toimuva rahvusvahelise Sahara festivali esinejate raudvara hulka. Nimelt etendatakse festivali raames traditsioonilist beduiini pulmatseremooniat, mille hulka kuuluvad ka mitmed tantsud. Traditsioonilises riietuses, mille silmapaistvamaks osaks on pikad helesinised plisseerseelikud ja punased vestid, esitab 5 Étoiles pärimuslike instrumentide saatel meeste tantse.

Teiste seas tulevad täna õhtul tulevad esitamisele järgmised tantsud:
Nobat el marazig – 4. sajandist pärinev Marazagi beduiini hõimude tradtitsiooniline tants, kõikide pidustuste ja pulmade algustants, mida tantsisid juba esivanemad külastades marabout ehk kõrbenõida.
Bernous – nõnda nimetatakse kaamelivillast valmistatud traditsioonilist pikka sooja keepi, mida mehed talvekuudel kannavad. Tantsija avab keebi hõlmad, meenutades selliselt rõõmu täis lindu või kukke, kes sel moel sümboolselt kaitseb oma armastatut. Bernous on arhailine tants, mis on tüüpiline Marazigi hõimudele.
Jarr – traditsiooniline tants Lõuna-Tuneesias, eriti Douzis. Tantsides asetatakse kuni kümme kannu pikas rivis pea peale, näidates nii tantsija keskendumist ja tasakaalu. Tegemist on kannudega, millega naised kandsid vett ning tants sümboliseerib janu naisega kohtuda.
Tam-tam – rütmikas tants tamburiiniga. Kui instrument asetatakse pähe, tähendab see kutset vaatajale. Rinnale asetatud tamburiin kutsub lapsi tantsima. Kui tamburiiniga tehakse ring, on pidu olnud tore.
Bousadia – eriline, lastele mõeldud tants. Tantsija kannab kaltsusedest kokku õmmeldud rüüd ning tema peas on suur müts, mille alla ta oma näo peidab. Tantsu eesmärgiks on lapsi ehmatada ja samas naerma ajada.
Traditsiooniline pulmapidude ja tähtpäevade lõputants, milles võib osaleda ka publik.


MoroccoAnnaLitvinova31 mai - 4 juuni, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
Maalinäitus MAROKO VIBRATSIOONID. Anna Litvinova

“Minu käimisest Marokos on saanud hea traditsioon − hetkeks olen käinud sel maal kümme korda. Mind köidavad sealsed värvide kombinatsioonid, mida taas ja taas avastan jäädvustades. Sealses õhus on maitset, kuhu on põimunud tohutu hulk erinevaid lõhnu. Loomisel on vahetu kontakt argieluga − maalin erinevates olukordades olles otse tänaval, turgudel, sadamas, väikestes külades. Minu maalimislaad on muutunud justkui reportaažiks, kus materjal salvestatakse üles pintslite ja värvide abil, tõlgituna värvilaikude ning joonte keelde.″

Anna Litvinova teadis juba päris pisikesena, et temast saab maalikunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala Tiit Pääsukese, Jaak Arro ja Aimar Kristensoni juhendamisel. Litvinova maale on eksponeeritud arvukates muuseumides nii isiku- kui ühisnäituste raames. Anna Litvinova on tundliku värvitajuga jõuline maalikunstnik, oma julgete pintslitõmmetega loob ta valgele lõuendile värvika ja põneva maailma, olgu selleks siis maastik või inimesed. Kunstnikuna on ta pidevalt arenemas, et jõuda järgmisele loometasandile.
Viimastel aastatel on Anna Litvinova erilisse huviorviiti tõusnud Maroko, sealsed ajaloolised linnad koos oma eksootiliste turgude, mošeede ja muidugi inimestega. Käesoleva näituse kõige värskemad maalid pärinevad kunstniku tänavusest Maroko-reisist.

 

Bazaar

Oriental House Relaxing Studio: Eesti oludes unikaalne massaažisalong asub Tallinnas Ilmarise kvartali merepoolsel küljel kultuurikilomeetri kõrval − otse mere ääres, kus teid tervitavad sooja naeratuse saatel Tai Kuningriigist pärit professionaalsed massöörid. Massöörid valdavad oma elukutset väga kõrgelt, mis võimaldab Oriental House Relaxing Studio hubases salongis pakkuda erinevaid Tai massaaži liike.

Silkroad Treasures: Unikaalsed käsitööehted ja -sallid Nepaalist, Indiast, Taist, Usbekistanist ja teistest Siiditee riikidestRein Siimu Taiji Kool
Metsa peegeldus linnapildis...

Orient2017BazaarTervendavate Helide Keskus: Lamamiskontserdid, helimassaaž ja -teraapia, töötoad, koolitused. Eksootiliste ja heliteraapiliste pillide müük. Saadaval maailma rahvaste iidsed ja kaasaegsed eksootilised pillid, millel musitseerides saab lõdvestuda ning luua harmoonilise meeleolu, samuti kasutada neid heli- ja muusikateraapias. Trummid, helikaussid, kellukesed, kõlatorud, helihargid ja palju muud.

Shindo:Kuidas olla terve (terviklik) ja jääda nooreks? Shindo − Jaapani massaaž-, venitus- ja lõõgastusharjutuste süsteem − aitab leida vastuseid. Shindo ühendab iidseid idamaade tarkusi ning uusimaid teadmisi inimanatoomiast ja -füsioloogiast. Shindost on abi füüsiliste ja emotsionaalsete pingete leevendamisel, harjutused aitavad kehal lõõgastuda, andes samas energiat ja mõtteselgust. Venituste, hingamise ja juhendaja poolse toetava massaaž mõjul suureneb keha võime taastuda ja end ise parandada.

Klaarsus: pakub laias valikus eksootilisi poolvääriskive, ehete valikus on malad, kõrvarõngad ja käevõrud, mandalakaardid ja kristallispreid, Tiibeti kellad (tingshad ja ghantad) ja helikausid Nepaalist.

Roserii: e-pood on looduskosmeetika, fair trade ja esoteerika kaupade pood, mis tegutseb juba 5 aastat. Festivalile Orient võetakse kaasa chakra-tooted, erinevad viirukid, ayurveeda seebid ja teed.

Sultan Baklava: Unikaalsed maiustused ja maitsed Türgist...

Mari Liis Laanemaa Mandalaruum: Kunst ja mandalad...

Veinihaldjas: Hea vein ja hea toit käivad ikka käsikäes, nad on kokku saanud väikeses Veinihaldja poes Nõmme südames. Veinid, kastmed, köögiviljasegud, oliivõlid, balsamiäädikad... Tootevalik on põnev ning täieneb pidevalt. Valikute tegemisel peame eelkõige silmas kvaliteetset sisu ja ehedat maitset. Mõtleme alati selle peale, millised maitsed ja vein sobiksid kokku ning täiendaksid üksteist, seda kunsti jagame ka oma klientidega nii igapäevaselt kui spetsiaalsetel üritustel. Tarnijad valime väga hoolikalt ja kindlasti külastame neid võimalusel või tutvume väga põhjalikult enne kui tellimuse teeme, paljud neist on saanud meile headeks sõpradeks. Meie kauplus − koolitusruum on hubane ja kodune.

Loome ilu ning Ilu loojad: Oriendi bazaaril pakub imelisi ja müstilisi hennamaalingud firma Loome ilu kunstnik Kaie Palumets. Võid valida kauni mandala, väesümboli või lopsaka lillemotiiv. Hennamaaling püsib kaunina 7–10 päeva. Tule ja loome ilu!


NicholasRoerichRoerichi Selts koostöös Festivaliga Orient esitlevad:

K, 31 mai kell 15, Adamson-Ericu Muuseum (Lühike jalg 3)

Pressikonverents “#SäilitameRoerichiMuuseumi”
Nikolai Roerich − oriendi ja oktsidendi maalikunsti, religiooni, filosoofia ja eetika harmooniline kehastus

 

 

 


Vaata Oriendi video-klippi YouTube’is

Meedia vastukaja:

Открылся фестиваль «Посланием Будды» − программой японских буддистских монахов экзотической секты Shingonshū Buzan-ha, основанной в XVI веке одним из местных священников. Это уникальное действо поющих барабанщиков: сначала его участники в ярких национальных одеждах восхваляют Будду на санскрите, концентрируясь на едином звуке, который затем плавно сдвигается вверх до определенной высоты и чуть расщепляется в вибрациях. Точно рассчитанные glissandi, фантастически слитные унисоны, простая пентатоника, предельная строгость, аскетизм, сосредоточенность... Когда выходит на сцену Ичитаро (он не монах, а профессиональный барабанщик, успешно обучающий своих коллег по ансамблю), вступают, перебивая друг друга, разнокалиберные барабаны тайко с архаичными колокольцами. Постепенно раскручивается некая воображаемая пружина: Ичитаро становится все более яростным и неистовым. Временами он барабанит так, будто это не игра на музыкальных инструментах, а боевое искусство, восточное единоборство. Он как бы намагничен, его движения приковывают внимание. (Irina Severina, Da Capo al Fine, 7−8, 2017, Venemaa, artikkel tervikuna)

Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Tiina Jokinen − tegevjuht
Thea Karin − produtsent (Põhja-Aafrika projekt)
Taimi Paves − mänedžer (Kaug-Ida projektid)
Inna Kivi − produtsent, toimetaja
Kaisa Luik − bukleti koostaja
Kadri Kiis − finantsjuht
Olavi Sööt − logistika
Mart Kivisild − kujundus
Daniel Nash (külalisena USAst), Liisa Tali (AudioMaja) − helirežii
Johannes Vähiwebcast / live streaming, logistika
Reno Hekkonens − turundus

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient 2015, Orient 2013, Orient 2011, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Imagetext       LogoMinistryOfCultureNew      LogoUSInvest       LogoAudioMaja

Suur tänu: Toyota Baltic AS, Urmas Sõõrumaa, Kaupo Kiis, Maarja Sõõrumaa, Hedi Palipea, Moonika Tartu, Vaba Lava, Kaisa Paluoja, Loitsukeller, Riina Klemet, Inna Kivi, Effie Trian, Anu Jaanson, Daniel Nash, Geelia Laanpuu, Triin Tõniste, Tiiu Lausmaa, Marianne Toode, Bruno Baumann, Anne Likold

InEnglish

Festival Orient presents: The Festival of Eastern Music ORIENT. Artists from Japan, Mongolia, Turkey, Turkmenistan, Armenia, Tunesia, Middle East, Iran. Concerts, lectures, exhibitions, bazaar. May 31st − June 4th, Tallinn, Estonia.

Read more: Festival Orient 2017

LogoOrient200

Festival ORIENT
Kunstiline juht − Peeter Vähi
25−31 mai, 2015
Tallinn

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes autentsele Euroopa-välisele, eelkõige Aasia muusikale.


Konverents         Kontserdid Tallinnas         Pekingi ooper         Õpitoad
Bazaar         Oriendi maitsed         Muu

decorative-line

E 25 mai kell 13−18 Kadrioru loss
Etnoloogia konverents: Aasia ja Aafrika kultuurid


T 26 mai kell 19 Kadrioru park, Jaapani aed
Taiko-ansambel INDRA (Jaapan)

K 27 mai kell 19 Kadrioru park, Oriendi telk (Presidendilossi lähedal)
RANAJIT JA SHIRIN SENGUPTA TRIO (India)

K 27 mai kell 22 Kadrioru park, Oriendi telk
O-KAI LAULJAD (Taiwan)

N 28 mai kell 19 Nordea kontserdimaja
PEKINGI OOPER (Hiina): “Yangide naiskindralid”

R 29 mai kell 19 Kadrioru park, Oriendi telk
TANER AKYOL TRIO (Türgi)

L 30 mai kell 19 Kadrioru park, Oriendi telk
Kurgulauluansambel ÜLGER (Hakassia / Lõuna-Siber)

L 30 mai kell 22 Kadrioru park, Oriendi telk
SHONA šamanistlik rituaal (Zimbabwe)

P 31 mai kell 20 Kadrioru park, Oriendi telk
TAI KUNINGLIK TANTS (Tai)

Orient2015Khakassia2 BeijingOperaFemaleGenerals AfricaMaliDogonMask


Õpitoad

T 26 mai kell 14−15.30 Kadrioru park, Oriendi telk
Tansaania taarab-muusika meistriklass / Mitchel Strumpf ja Samir Ally Salim

K 27 mai kell 13−14 Kadrioru park
Jooga õpituba algajatele

● K 27 mai kell 14−15.30 Kadrioru park, Oriendi telk
Jaapani taiko-trummide mängu meistriklass / Ansambel “Indra”

R 29 mai kell 14−15.30 Kadrioru park, Oriendi telk
Hakassi kurgulaulu õpituba (traditsioon ja tehnikad) / Ansambel “Ülger”

L 30 mai kell 12−14.30 Tallinna Ülikooli koreograafia osakond, teater Stella (Narva mnt 25)
Traditsioonilise tai tantsu meistriklass / Pitchaya Mathanucrohk


Muud sündmused

25 mai kell 12 Kadrioru loss
Festivali avamine ja konverentsi delegaatide registreerimine

L 30 ja P 31 mai kell 15−17 Kadrioru park, Oriendi telk
Tai traditsiooniline päevavarjude maalimine

Oriendi maitsed − Aasia- ja Aafrika-pärased gurmee-elamused

Bazaar Kadrioru pargis avatakse 26 mail kell 17

Kontserdid Tallinnast väljaspool:
T 26 mai kell 19 Kanepi Seltsimaja ja K 27 mai kell 19 Mooste Veskiteater − ansambel Ülger (Hakassia)
R 29 mai kell 19 Kuressaare Kultuurikeskus − Shona šamanistlik rituaal (Zimbabwe)
2, 3, 4, 5 ja 6 juuni Rootsi − Shona šamanistlik rituaal (Zimbabwe)
1 juuni Riia, 4 juuni Vilnius − Pekingi ooper (Hiina)


player Festivali reklaam-videoklipp YouTube’is

Festivali meeskond
Peeter Vähi − kunstiline juht
Tiina Jokinen − tegevjuht
Inna Kivi − produtsent, tekstide koostaja
Tanel Klesment (ProTone), Nikita Šiškov − helirežii
Mart Kivisild − kujundus
Taimi Paves − Kaug-Ida suhted
Reno Hekkonens − turundus ja PR
Andra Roosmets − turundusassistent
Olavi Sööt − logistika
Johannes Vähi − kodulehekülg, logistika
Anu Jaanson – kaasprodutsent
Heidi Vihma – Oriendi maitsete konsultant
Kadri Kiis – finantsid, administratsioon

Meedia vastukaja

http://bakwamagazine.com/2015/06/11/africa-at-orient-music-festival-2015/
Planet Hugill − A world of classical music (29.05.15)
Planet Hugill − A world of classical music (08.07.15)

www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/pekingi-ooper-kui-uks-etenduskunstide-kroonijuveele/

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient 2013, Orient 2011, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)


Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Suur tänu: Toyota Baltic AS, EAS, Taipei Mission Läti Vabariigis, Tema Ekstsellents Gary K. Y. Ko, Gustavo Chu, Madis Kolk, Urmas Paet, Hedi Palipea, Kadrioru Park, Ain Järve, Peter Phiri

LogoWelcomeToEstonia          LogoEURegionalDevelopment       LogoKulka

LogoValisministeerium                  LogoOrientalHouse                 LogoProtone

InEnglish

LogoOrient200

International Festival
ORIENT
Artistic director − Peeter Vähi
May 25th − 31st, 2015
Tallinn

The first ever concentrated show of oriental music in Estonia, a tradition going back to the year 1992, has brought the most authentic performers from India, Siberia, Middle East, Central Asia, Far East, and South East Asia. It is certainly a leading musical event in the Baltic States where music lovers can enjoy performers like Hariprasad Chaurasia, ensemble Kodō, Ravi Shankar, Anoushka Shankar, Jivan Gasparyan, ensemble Huun-Huur-Tu, Alim Qasimov, Burhan Öçal, Sevara Nazarkhan, Gyuto and Gyume Buddhist monks, Wu Man, etc. Keep a close eye on our website and advertising – the show goes on. Detailed program will be available in March 2015.

player Video-clip of Orient 2015 on YouTube

Conference        Concerts in Tallinn        Peking Opera        Workshops
Bazaar         Orient Flavours         Other

decorative-line

Mon, May 25th Kadriorg Palace
Conference of Ethnology: Asian and African cultures


Tue, May 26th at 7 pm Kadriorg Park, Japanese Garden
Taiko ensemble INDRA (Japan)

Wed, May 27th at 7 pm Kadriorg Park, Orient tent (next to the President’s Palace)
RANAJIT AND SHIRIN SENGUPTA TRIO (India)

Wed, May 27th at 10 pm Kadriorg Park, Orient tent (next to the President’s Palace)
O-KAI SINGERS (Taiwan)

Thu, May 28th at 7 pm Nordea Concert Hall
PEKING OPERA (China): Female Generals of the Yang Family

Fri, May 29th at 7 pm Kadriorg Park, Orient tent (next to the President’s Palace)
TANER AKYOL TRIO (Turkey)

Sat, May 30th at 7 pm Kadriorg Park, Orient tent (next to the President’s Palace)
Throat-singing ensemble ÜLGER (Khakassia / South Siberia)

Sat, May 30th at 10 pm Kadriorg Park, Orient tent (next to the President’s Palace)
SHONA shamanistic ritual (Zimbabwe)

Sun, May 31st at 8 pm Kadriorg Park, Orient tent (next to the President’s Palace)
THAI ROYAL DANCE (Thai)


Orient2015Khakassia2 BeijingOperaFemaleGenerals AfricaMaliDogonMask 


Workshops

● Tue, May 26th from 2 to 3.30 pm Kadriorg Park, Orient tent
Tanzanian taarab-music workshop / Mitchel Strumpf & Samir Ally Salim

● Wed, May 27th from 1 to 2 pm Kadriorg Park
Yoga workshop for beginners

● Wed, May 27th from 2 to 3.30 pm Kadriorg Park, Orient tent
Japanese taiko-drumming workshop / Ensemble Indra

● Fri, May 29th from 2 to 3.30 pm Kadriorg Park, Orient tent
Khakassian throat-singing workshop / Ensemble Ülger

● Sat, May 30th from 12 to 2.30 pm Tallinn University, Department of Choreography, Theatre Stella (address − Narva Road 25, Tallinn)
Master class of traditional Thai dance / Pitchaya Mathanucrohk


Other

● Mon, May 25th at 12 pm (noon) Kadriorg Palace (A. Weizenbergi Str 37)
Opening of the festival and registration of conference delegates

● Sat, May 30th and Sun, May 31st from 3 to 5 pm Kadriorg Park, Orient tent
Thai umbrella painting demonstration

Orient Flavours - gourmet experiences from Asia and Africa

Bazaar in Kadriorg Park (May 26th−31st)

Concerts outside of Tallinn:
Tue, May 26th at 7 pm Kanepi Seltsimaja, Wed, May 27th at 7 pm Mooste Mill-Theatre − Ensemble Ülger (Khakassia)
Fri, May 29th at 7 pm Kuressaare Culture Centre, Saaremaa − Shona shamanistic rituals (Zimbabwe)
June 2nd, 3rd, 4th, 5th and 6th Sweden − Shona shamanistic rituals (Zimbabwe)
Mon, Jun 1st Riga, Thu, June 4th Vilnius − Peking Opera (China)


Festival-team
Peeter Vähi − artistic director
Tiina Jokinen − general manager
Inna Kivi − producer, musicologist
Tanel Klesment − sound engineering
Mart Kivisild − design
Taimi Paves − Far-East relations
Reno Hekkonens − marketing and PR
Andra Roosmets − marketing assistant
Olavi Sööt − logistics
Johannes Vähi − webmaster, logistics
Anu Jaanson – assistant producer
Heidi Vihma – consultant of Orient flavours
Kadri Kiis – accounts and administration


Press resonance

http://bakwamagazine.com/2015/06/11/africa-at-orient-music-festival-2015/
Planet Hugill − A world of classical music (29.05.15, UK)
Planet Hugill − A world of classical music (08.07.15, UK)
www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/pekingi-ooper-kui-uks-etenduskunstide-kroonijuveele/


See also: Festival Orient, Orient 2013, Orient 2011, Orient presents in 2010, Orient 2009, Orient presents in 2008, Orient 2007, Orient presents in 2006, Orient 2005, Festival archives Orient in Palmyra (Voices from the Stars Above the Desert), The Path to the Heart of Asia (CD recorded with featuring musicians of Orient 1992)

Additional info: Wikipedia in English and Estonian

Should you wish to subscribe for news and updates on festival programs about twice annually, please click here.

Special thanks: Toyota Baltic AS, EAS, Taipei Mission in the Republic of Latvia, His Excellency Gary K. Y. Ko, Gustavo Chu, Madis Kolk, Urmas Paet, Hedi Palipea, Kadrioru Park, Ain Järve, Peter Phiri

LogoWelcomeToEstonia          LogoEURegionalDevelopment       LogoKulka

LogoValisministeerium                    LogoOrientalHouse                   LogoProtone

InEstonian

LogoOrient200

Ida Muusika Festival ORIENT
PÜHAMU BAZAARIL
29 mai − 2 juuni 2013
Oriendi telk, Rotermanni väljak
Tallinn

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale.

 

K 29 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
Ansambel GOUSSAN (Armeenia)
Traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel
JAN CHI MA DANG (Korea)

Ansambel GOUSSAN: Haïg Sarikojumdžjan (duduk, blul), Gaguik Muradjan (kamantša), Bruno Caillat (zarb, dap)
Armeenia keskaegsete trubaduuride ja bardide (goussan) muusika.

Goussan trio tutvustab festivalil armeenia keskaegsete õukonnatrubaduuride ja rändmuusikute − bardide (goussan) loomingut, mis inspireeris ka XVIII saj Kaukaasia kuulsaimat poeeti ja muusikut Sayat Novat (1712−1795).  Ajastu traditsiooniliste pillide (4-keelne kamantša, puupuhkpill duduk ja karikakujuline trumm − zarb ehk tonbak) tekitatud iidne helimaailm manab kuulaja silmade ette pilte Armeenia kordumatust loodusest – uhkest Kaukasuse mäeahelikust ja selle üle kõrguvast lumisest Araratist.
Goussan’ide, hilisemal ajal ašuugideks nimetatud müstiliste trubaduuride loomingul on kokkupuutepunkte paljude Lähis-Ida ja Aasia läänepoolsete rahvaste traditsioonidega.
A
šuugid rändasid Türgis, Pärsias, Armeenias, Gruusias, Aserbaidžaanis, Türkmenistanis ning Iraanis ja neil on suuri teeneid nende rahvaste suuliste kultuuritraditsioonide talletamisel.
Nende looming käsitleb nii esialgu paganlike uskumustega seotud teemasid Jumalaemast ehk kõigi armeenlaste emast Mourané’st ja tema poja Guissiané ülestõusmisest (siit ka nimetus goussan) kui ka igavesi teemasid filosoofiast ja kõikehõlmavast armastusest. Siin on nii lüürikat kui eepikat, mis on jõudnud tänapäeva tänu paljudele meistritele, kes on oma oskused omandanud põlvest põlve individuaalse õppimise ja suulsite pärimuste kaudu.

player Duduki soolo, fragm, 2 min 25 sek, mp3
player Sayat Nova, fragm, 2 min 50 sek, mp3

Korea traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG
Kunstiline juht Seo Gwang-il
Kava:I Kurjade vaimude väljaajamine, II Haarav meelelahutus

Jan Chi Ma Dang asutati 1992 aastal Korea suurlinnas Incheonis ja paistab silma oma võimekate instrumentalistide, loomingulisuse ning meisterlikkusega. Korea traditsiooniliste rituaalide kõrval on ansambli repertuaaris mitmeid värvikaid löökpilli- ja crossover etendusi. Jan Chi Ma Dang korraldab ka meistriklasse, õpetades korea traditsioonilist etenduskunsti ja klassikalist muusikat gukaki. Ansambli tegevus põhineb selle juhi Seo Gwang-il’i ja tema liikmete poolt järjepidevalt läbiviidud uurimistööle ja sügavatele teadmistele kultuuripärandist. Ansambel on seadnud oma eesmärgiks tutvustada Korea traditsioonilist näitekunsti ja muusikat kogu maailmas. Jan Chi Ma Dang on mitmete rahvuslike konkursside võitja. Teda on kutsutud esinema arvukatele festivalidele ja ida muusikale ja kultuurile pühendatud üritustele paljudes maades, sh Prantsusmaa, Taani, Singapur, Hiina, Jaapan, Taiwan, Soome Leedu, Austraalia ja Ameerika.
Ansambli juht Seo Gwang-il on õppinud korea traditsioonilist muusikat Chungangi Ülikoolis ja täiendanud end sellel ala ka Seouli Rahvuslikus Ülikoolis. Ta on Korea vaimse kultuuripärandi–traditsioonilise rändteatri Namasadang asjatundja ja üks osatäitjatest. Seo Gwang-il on Seouli Trummifestivali löökpillimängijate konkursil võitja. Ta on Korea Traditsioonilise Etenduskunsti Assotsiatsiooni Incheoni haru direktor ja Korea traditsioonilise muusika festivali Bupyeong Pungmul kunstiline juht. Seo Gwang-il töötab instruktorinaKorea Kultuuri- ja Turismiministeeriumi juures tegutsevas traditsiooniliste etenduskunstide haridus- ja arenduskeskuses.
Jan Chi Ma Dangi etteaste esimene osa
Kurjade vaimude väljaajamine tutvustab tseremoniaalseid laule ja tantse, mida esitatakse matuserituaali käigus lahkunu vaimu rahustamiseks ning elavate lohutamiseks ja rõõmustamiseks. Iidsed tavad seovad elu ja surma, inimeste ja jumalate maailma ühtseks tervikuks. Kava teises osas Haarav meelelahutus esitab ansambel Samulnori – neljale korea traditsioonilisele löökpillile (Kkwaenggwari – väike gong, jing – suur gong, janggu – liivakellakujuline trumm, buk – tõrrekujuline trumm) loodud muusikat, lehvikutega rahvatantsu Chook won mu ja sajanditevanust armastusele pühendatud rahvalaulu Ah-ri-rang (pealkiri tähendab nii ‘kaunist armastatut’ kui ka ‘igatsust sügavalt armastatud inimese järele’).

N 30 mai kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait
Korea traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG
Kava: vt ülalpool

N 30 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
Pandit Vishwa Mohan Bhatt (Mohan vīnā, India)
Pandit Subhen Chatterjee (tablā, India)
Peeter Vähi (tānpūrā)

Pandit Vishwa Mohan Bhatt (sünd 1950), pikaaegne Ravi Shankari õpilane, on silmapaistev keelpillivirtuoos. Ta mängib Põhja-Indiai klassikalist muusikat omakonstrueeritud slide-kitarri tüüpi pillil, Mohan vīṇāl. Maailmas on ta enamtuntud Grammy auhinna saanud albumi “A Meeting by the River” järgi, millel ta esineb koos kuulsa ameerika kitarristi, laulja ja helilooja Ry Cooderiga. Ta on teinus koostööd ka mitmete teiste Lääne muusikutega, sh Taj Mahali, Béla Flecki ja Jerry Douglas’iga. Osavõtt  Eric Claptoni korraldatud Crossroads kitarrifestivalist Kariibi mere saarel Antiqua 2004 tutvustas teda laiemale auditooriumile. Pt Vishwa Mohan Bhattile on  omistatud mitmeid India kõrgeid autasusid ja aunimetusi, sh Sangeet Natak Akademi 1998 ja Padma Shri 2002. Ajakiri “Acoustic Guitar” nimetas teda maailma suurimaks ja väljendusrikkamaks slide-mängijaks. Vishwa Mohan Bhatt elab Jaipuris, India Rājasthāni osariigis. Tema vanem poeg Salil Bhatt on samuti tuntud Mohan vīṇā ja ka Satvik vīṇā mängijana, noorem poeg Saurabh Bhatt on helilooja, pojapoeg Satvik Bhatt alutas pillimänguga kolme ja poole aastaselt ning tundis juba lapseeas 45 erinevat rāgat. Ka Vishwa Mohan Bhatti vanemad late Manmohan Bhatt ja late Chandrakala Bhatt olid muusikud ja muusikaõpetajad ning pühendasid teda juba varakult india klassikalise muusika ja selle interpreteerimise kunsti. Vend Hemant Bhatt reisib üle terve maailma india klassikalist muusikat tutvustades, vennapoeg Krishna Bhatt mängib aga sitāri ja tablāt.

Mohan vīṇā on üks slide-kitarri modifikatsioone, mis sai oma nime pilli konstrueerija Vishwa Mohan Bhatti järgi. Pillil on 20 keelt − 3 meloodia- ja 17 resonantskeelt. Heli tekitamine sellel pillil on segu havai kitarri, sitāri, sarodi ja vīṇā mängututehnikatest.


 


R 31 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
JABBAR GARIAGDI MUGAM TRIO (Aserbaidžaan)
SAUNIAW, CAMAKE & TAIWU LAULJAD (Taiwan)
Kontsertsalvestus: Eesti Rahvusringhääling

JABBAR GARIAGDI MUGAM TRIO: Melekkhanim Eijubova (mugaamilaulja), Fakhraddin Dadašov (kemantša), Mohlet Muslumov (tar)
Aserbaidžaani mugaamid

Jabbar Gariagdi-oglõ (1861–1944), Aserbaidžaani iidsete mugaamitraditsioonide esimese taaselustaja nime kandev ansambel ühendab kolme selle ala hinnatumat asjatundjat tänapäeva Aserbaidžaanis. Kõik kolm on Aserbaidžaani rahvakunstnikud, kes on tutvustanud aserbaidžaani mugaame peale oma kodumaa paljudes erinevates Euroopa riikides, Aasias ja Ameerikas, esinedes nii ansamblis kui ka solistidena. Interpreeditöö kõrval tegelevad kõik kolm ka mugaami traditsioonide õpetamisega Aserbaidžaani kõrgkoolides.
Melekkhanim Eijubova, üks Aserbaidžaani silmapaistvamaid mugaamilauljaid sündis Šamahhi linnas. Muusikaõpinguid alustas ta akordionimänguga ja oli nooruses ka koorisolist. 1979–1984 õppis Melekkhanim Eijubova Aserbaidžaani Riikliku Kunstide Ülikooli muusikalise komöödiateatri näitleja erialal. Ta on tegutsenud rahvamuusikaansamblis Irs ja on aastast  1985 Aserbaidžaani Raadio ja TV S Rustamovi nim rahvapilliorkestri solist ning laulab ka Jabbar Gariagdi Mugam Trios. Ta on laulnud peategelast Leilit Uzeir Hadžibekovi (Üzeir Hadžõbäjov) oopris “Leili ja Medžun” Aserbaidžaani Riikliku Ooperi- ja Balletitetri laval. Mugaamilauljana on ta tutvustanud aserbaidžaani traditsioonilist muusikat pea kõikjal maailmas. Tema mugaamialbumeid on välja antud Saksamaal, Prantsusmaal ja Türgis. Melekkhanim Eijubova on Aserbaidžaani Riikliku Kultuuri- ja Kunstide Kõrgkooli dotesnt.
Fakhraddin Dadašov lõpetas 1972 aastal Bülbül Muusikakooli ja U Hadžibekovi nim Aserbaidžaani Riikliku Konservatooriumi kemancha erialal. Aastast 1966 on ta Aserbaidžaani Raadio ja TV juurde kuuluva A Bakihhanovi nim rahvapiliorkestri kontsertmeister. Ta on mitme rahvusvahelise festivali laureaat. Tema CDsid on välja antud Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Kanadas. Kontserditegevuse kõrval õpetab ta kemantšat ka Aserbaidžaani Riiklikus Konservatooriumis.

Mohlet Muslumov, tunnustatud tarivirtuoos on samuti Aserbaidžaani Riiklku Konservatooriumi kasvandik. Aastast 1975 oli ta S Rustamovi nim rahvapilliorkestri solist, aastast 1988 mängib Jabbar Gariagdi Mugam Trios. Praegu on ta ühtlasi ka A. Bakihhanovi nim rahvapilliorkestri kunstiline juht ja Aserbaidžaani Riikliku Konservatooriumi mugaami õppetooli juhataja. Ta on mugaamikunstiga tegelenud väga kaua, millest annavad tunnistust ka tema rohkem kui 20 CD-salvestust. Tema pillimängu võib kuulda nii Aserbaidžaani kui ka mitmete teiste maade raadiotes.

ARMASTUSEGA PAIWANIST, Muusikaline teekond Paiwani põlisrahva juurde
Sauniaw Tjuveljevelj, Camake Valaule (pakulalu, lalingedan, parmupillid, kunkunsi) ja Taiwu lauljad
Paiwani rituaalne muusika, iidsed palved ja pulmatraditsioon

Taiwanil elab teadaolevalt 14 kultuuriliselt eristuvat põlisrahvast. Arvuliselt kolmandal kohal on paiwanlased, kes asustavad Taiwani Keskmäestiku lõunaosa ning on eeskätt tuntud oma peenete helmekaunistuste, kaunite kangaste ning iidse muusikatraditsiooni poolest.
Katkematult kulgev, umbes 50-minutiline etendus puudutab erinevaid teemasid, mida ühtse liinina läbib kahe paiwani kõrgklassi kuuluva noore armastuslugu. Etenduses kõlavad nii  paiwani iidsed laulud kui ka autentsetel instrumentidel mängitud meloodiad. See on miniatuurne teekond, mis algab kahe noore kohtumisega ja jätkub nii rõõmu kui nukrust  sisaldava armastusloona ning lõpeb vana pulmatraditsiooniga. Publik kuuleb kaunikõlalist laulu ning paiwani ajaloolisi pille ja saab sel moel osa ühe põlisrahva ehedast kultuurist.
Paiwani rahvakild on elujõuline ning pöörab suurt tähelepanu unikaalse pärimuse  hoidmisele. Traditsiooni oluliseks osaks on ka iidvanad pillid nagu lalingedan (kahehäälne ninaflööt), pakulalu ehk palinged (ühehäälne suuflööt), bambusest või kollasest vasest parmupill, kunkunsi (vibupill) jne.

Sauniaw Tjuveljevelj on Paiwani Maliba hõimu liige Ta uurib paiwani rahvamuusikat, peamiselt just paiwani flööte pakulalu’t ja lalingedan’i. Vanasti võisid nimetatud pille mängida vaid paiwani kõrgklassi kuuluvad mehed. Sauniaw Tjuveljevelj on esimene paiwani naine, kellel õnnestus õppida paiwani suure meistri Sujalu käe all, kes otsustas eirata vanu reegleid ja õpetas Sauniawile erinevaid mängutehnikaid. Sellest ajast peale on Sauniaw end pühendanud paiwani muusikatraditsiooni uurimisele ja laiemale tutvustamisele.
Sauniaw esimene album Nasi (2007) äratas suurt täheleanu ja see esitati 2008 aastal XIX Taiwani Kuldse Muusikaauhinnaa nominendiks nii parima pärimuslaulja kui ka parima pärimusalbumi kategoorias. Tema viimane plaat “Kuulake! Põlisrahva naiste laul” anti välja detsembris 2011 ning see pälvis 23. Kuldse Muusikaauhinna nii parima pärismusalbumi kui ka parima pärimuslaulja kategoorias.
Olles mitte üksnes laulja, vaid ka paiwani pillide uurija ja pärimuse dokumenteerija, kannab Sauniaw alates 2011 aastast talle Taiwani Pingtungi maakonna poolt ametlikult omistatud Paiwani pakulalu ja lalingedani traditsiooni hoidja tiitlit.

Camake Valalue ja Taiwu lauljad
Põhja-Dawu mägedes asuva Taiwu algkooli juures tegutsev rahvamuusikaansambel loodi 2006 aastal. Seda juhatab kooliõpetaja Camake Valaule, kes jätkuvalt innustab oma lähikondlasi hoidma vanu muusikatraditsioone. Ansambli tegevus ei katkenud isegi 2009 aastal, mil Vaikse ookeani taifuun Morakot kooli täielikult hävitas. Aastate vältel on Camakel õnnestunud vanadelt hõimuliikmetelt kokku koguda umbes 50 erineva teematikaga pärimuslaulu. 2006 aastal salvestati ansambli esimene album “Lauldes kaunist viit”, mis pälvis 18. Kuldse Muusikaauhinna. 2009 aastal andis ansambel kontserte mitmel pool Euroopas – Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luxemburgis. 2011 aastal hääletati nad Jaapani ringhäälingu  muusikaprogrammi poolt viie maailma parima esineja hulka. 2011 aastal ilmus ka ansambli crossoverkaksikalbum “Seal, kus laulud saavad alguse”.

player "Love, Paiwan" on YouTube

L 1 juuni kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
PÖÖRLEVAD DERVISHID DAMASKUSE SUUREST MOŠEEST (Süüria)
Süüria sufi traditsioonid, pöörlemistants
Kontsertsalvestus: Eesti Rahvusringhääling

WhirlingDervishes

Sheikh Hamed Suleiman Dawood (ansambli vaimne juht, eeslaulja), Diaa Eddin Dawood, Hasan Dawood, Omar al Chikh, Mohamad Naij al Rais (lauljad), Ziad Kadi Amin (nay), Imad Harirah (qānūn), Ahmad al Bizm (löökpillid), Mahmoud al Kharrat, Bilal al Kharrat (derviš-tantsijad)

Sufi pöörlemine, mis kujutab endast meditatsiooni keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi dervišid (sufi askeetliku religioosse ṭarīqah või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut. Pärast mitmetunnist soovitavat paastu alustavad sufid tiirlemist hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis: kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Esialgsele aeglasele tiirlemisele võib järgneda kuni pool tundi järkjärgulist kiirenemist. Siis algab pöörlemine. Kui pöörleja kiirus muutub liiga suureks, peab ta väga aeglaselt kiirust vähendama. Kui pöörlemine on kestnud piisavalt kaua, siis võtab aeglustamine mitmeid minuteid. Mõningates traditsioonides on varasematel aegadel toimunud pöörleja tahtlik mahalangemine, nii et tema paljas naba oleks maaga otseses kontaktis. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha lahustub maasse nagu väiksel lapsel ema rinna vastas. Silmad jäävad suletuks ning pöörleja jääb mõneks ajaks vaikseks ja liikumatuks.
Vaata la live-esitust
player YouTube-ist

 

L 1 juuni kell 22 Hobuveski (tasuta, koostöös Tallinna Vanalinna Päevadega)
ARMASTUSEGA PAIWANIST
Kava: vt ülalpool


P 2 juuni kell 12.30 Tallinna Raekoja plats (tasuta, koostöös Tallinna Vanalinna Päevadega)
SHEIKH HAMED SULEIMAN DAWOOD GROUP
(Süüria)
Süüria sufi traditsioonid

Selle, Damaskusest tuleva sufi ansambliga tutvus eesti publik juba eelmisel Oriendifestivalil. Ansambli muljetavaldav esinemine viis mõttele kutsuda ta tagasi. Seekord esineb ansambel uue kavaga ning suurema (10-liikmelise) koosseisuga.
DamascusEnsemble
Sufismi ehk araabiakeeli tasawwufi all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui jumala kingitus või täpsemalt jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Ṭarīqah’d (sufi ordud) võivad olla seotud shi’a, sunni või muude islami voolude või mitmete kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas VIII saj, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud igal pool islamimaailmas. Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärib erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī, luuletaja, juristi ja sufi õpetlase teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid, nende hulgas sufi pöörlemine.

P 2 juuni kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
FAIK CHELEBI (tar, Aserbaidžaan)
Ansambel MAREWREW & OKI (Jaapan / Ainu)

Faik Chelebi
Kava: mugaamid Rast, Bayati-Chiraz, Mahur, Chargyakh ja Shushtar

FaikChelebi500Faik Chelebi sündis Šeki linnas, Aserbaidžaanis. Tarimängu õppis ta iidsete muğami traditsioonide suurimate meistrite – tarivirtuooside Mirza Mansur Mansurovi (1887–1967) ja Bahram Mansurovi (1911–1985) juures. Ta on paljude aastate jooksul olnud seotud ka mitmete teiste suurimate Bakuu taristide nagu Ahmed Bakihanov (1893–1973) ja Hadži Mamedov (1902–1982), samuti karabahhi tarimängija Kurban Primov (1880–1965) ning Šeki tarimängijad Ibad Salmanov (1904–1989) ja Maheram Izmilov (1910–1985). Peale Bakuu konservatooriumi lõpetamist asus Faik Chelebi tööle Aserbaidžaani Riiklikus Filharmoonias, kus ta esines nii solistina kui ka ansamblistina Azerbaidžaani Rahvusliku Laulu- ja Tantsuansambli koosseisus, kellega koos ta on esinenud üle kogu maailma. Viimastel aastatel on Faik Chelebi pidevalt üles astunud solistina Venemaal, Euroopas ja ka USAs, osaledes nii Euroopa kui ka Iraani, India ja Aserbaidžaani sellealastes projektides. Faik Chelebi on muusikateaduste doktor aserbaidžaani mugaami uurimise alal.

Kuula Faik Chelebi kontsertsalvestust festivalilt

MAREWREW & OKI
Rekpo, Hisae, Mayunkiki, Rim Rim (vokaal), Kanô Oki (tonkori)
Kava: Traditsiooniline ainu muusika
AinuSingers400Ainud on Jaapani suuruselt teise saare Hokkaidō põliselanikud, keda praeguseks on alles umbes 25 000. Arvatakse, et ainude päritolu on seotud pigem Siberi kui teiste Jaapani saarte asukatega. Sõna “ainu” tähendab inimest. Ainude meelest tuleneb kõik inimeluks vajalik või üleloomulik jumalatest (kamui). Ainu on seega vastand jumalale. Ainud uskusid, et rahulik ja harmooniline igapäevaelu on võimalik vaid jumalate hoole ja kaitse all, seepärast oli läbisaamine jumalatega väga oluline. Neile pühendati tantse ja laule (upopo ja rimse), et kindlustada peredele ja küladele (kotan) rahulik ja õnnelik elu. Iidsed tantsud etendasid olulist rolli ka inimese enda jaoks kui võimalus jagada jumalatega oma igapäevaelu rõõme ja muresid. Sõdade ja pikaaajalise etnilise tõrjutuse tõttu olid ainud alles üsna hiljuti suures ohus. Etnoloog Arlette Leroi-Gourhan kirjutas veel 1988. aastal, et koos ainudega oleme me kaotanud metsikud laaned, jõgede kamuid ja talveõhtute pikad lugulaulu. Tundes muret kultuuri hävimise pärast otsustasid 4 ainu naist luua kvarteti “Marewrew” , mis ainu keeles tähendab ‘liblikas’, ja teatasid, et neist saavad ainude laulutraditsiooni upopo hoidjad. Lauljate eesmärgiks ei ole mitte üksnes vanade traditsioonide ja kommete säilitamine, vaid ka ainu keele ja kunsti populariseerimine. Kvarteti esimene minialbum anti välja 2010. aastal, täismahus CD ilmus augustis 2012. 2011. aastal seadis ansambel oma tegevuse eesmärgiks panna ainu laule laulma miljon inimest. “Marewrew” on esinenud WOMADil Suurbritaanias, samuti mitmel pool Euroopas. Sageli annab ansambel kontserte koos tonkori-mängija Kanō Oki’ga.

Vt YouTube’ist player

OkiTonkoriIshida400OKI ema on jaapanlane ja isa ainu. Pärast tarbekunstiõpinguid Tōkyō Kunstide ja Muusika Ülikoolis kolis Oki 1987. aastal New Yorki ja tegutses seal filmi eriefektide alal. 1992. aastal kolis ta tagasi Jaapanisse ja sai kingituseks oma esimese tonkori. See Sahhalinilt pärit instrument inspireeris teda elama asuma Hokkaidōle ning õppima nii tonkori mängu kui ka instrumendi valmistamist. Tänapäeval on Oki kahtlemata tuntuim tonkori-mängija maailmas. 2004. aastal oli Oki kontserturneel USA-s, ta esines oma ansambliga OKI & the Far East Band ka Austraalias toimunud WOMAD-il. 2005. aastal pälvis OKI Dub Ainu Band suurt tähelepanu Suurbritannia WOMAD-il ja nad kutsuti otseeetris esinema Charlie Gilletti juhitud mainekasse BBC Londoni raadioprogrammi. 2006. aastal mängis OKi Dub Ainu Band Londoni linnaestivali lõppkontserdil ning tegi kontserturnee Norras ja Hispaanias. Oki on plaadistanud koos Iiri ansambliga Kila (Oki and Kila), millest kirjutati ka mainekates muusikaajakirjades “Roots” ja “Songlines”. Oki Dub Ainu CD-lt pärit palad on valitud ka Charlie Gilletti 2006 aasta maailmamuusika kogumikku (Charlie Gillett’s Sound of the World compilation 2006, Rhino / Warner Bros) ning maailmamuusika paremikku (Very Best of World Music, Nascente). Oki on välja andnud 8 albumit.

Tonkori
Instrument on pärit Karafuto (Sahhalini) saarelt ja see on ainus ainude traditsiooniline keelpill. Seda piklikku lamedat instrumenti iseloomustab võime tekitada müstilisi ülemhelisid. Tonkoril ei ole krihve ning seda 3- kuni 5-keelelist pilli mängitakse traditsiooniliselt vaid lahtistel keeltel. Tonkori ei sobi kokku tempereeritud häälestusega pillidega. Kõlaliselt eristub pill nii Lääne kui ka Jaapani traditsioonilisest muusikast.



Saifullo29−31 mai kell 17 Rotermanni väljak (tasuta)
Usbeki traditsiooniline tsirkus

Usbeki rahvuslik tsirkus koosneb värvikatest muusikutest, klounidest ja jõumeestest. Kamalovite tsirkusepere näol on tegemist põlvest-põlve edasi antud tradistioonidega, mis on vaatajaid köitnud juba ligi kolm sajandit. Perekonnapea Ravshan, tema pojad ja pojapojad on kõik tsirkuseartistid. Pere pesamuna, 5-aastane Saifullo, keda kutsutakse ka hüüdnimega Savarbek (‘armastuse vili’), on väidetavalt maailma noorim köielkõndija. Saifullo demonstreerib oma oskusi maapinnast 15 meetri kõrgusele tõmmatud köiel. Esinemise järel on soovijatel võimalus maitsta usbeki rahvuslikku pilaffi, mida tsirkusepere inimesed suurest pajast pakuvad. Samal ajal etendustega toimuvad dokumentaalfilmivõtted, mida organiseerib firma “Otaku”, et jäädvustada maailma noorima köielkõndija etteaste ka Guinnessi Rekorditeraamatusse.


MEISTRIKLASS: TIIBETI IIDNE TARKUS TÄNAPÄEVA MAAILMAS
1 juuni Oriendi telk, Rotermanni väljak
10.30−11.00 Kogunemine
11.00 Muusika ja heli kui vabanemise tee tiibeti budismis (Oliver Leick)
13.30 Jantrajooga kui keha, energia ja meele täiuslik tasakaal (Maaja Zelmin)
15.00 Vadžratants (Alar Kukk)
15.30–16.00 Rahvusvahelise Shang Shung Instituudi tutvustus (Oliver Leick)

Muusika ja heli kui vabanemise tee tiibeti budismis
Heli ja muusika on olnud läbi aegade suurepäraseks teeks kogemuste maailma ning neid on kasutatud paljudes kultuurides juba tuhandeid ja tuhandeid aastaid. Mõnedes Tiibeti kultuuri iidset tarkust sisaldavates tekstides on selgitatud, et heli on üks meie algpotensiaalidest. Helimaailma kaudu lõimumine on tee avastamaks endas vahetu selgus ehk teisisõnu iseenessest toimuv vabanemine.
Dzogchen tähendab kõikehõlmavat täiuslikkust, mis viitab iga inimese kui indiviidi algsele potentsiaalile. Dzogtšen õpetuseks nimetatakse omakorda meetodit, mille kaudu me siseneme Dzogcheni kogemuslikku tarkusesse ning mis võimaldab meil avastada meie tegeliku algse oleku. Dzogcheni kogemuslik tarkus pärineb väga vanast ajast, kuid meie ajastul vahendas seda iidset tarkust inimkonnale esimesena Garab Dorje. Ta elas mõned sajandid peale Buddha Shakyamunit ehk umbes 300 aastat enne meie aja arvamist. Üks tänapäeva suurimaid elavaid Dzogcheni õpetuse meistreid on Chögyal Namkhai Norbu Ta on rahvusvahelise Dzogcheni Ühingu rajaja. Üle 35 aasta on ta vahendanud seda iidset tarkust tänapäeva maailma ning tema õpetuse keskuseid leidub kõikidel kontinentidel.
Jantrajooga ehk jooga läbi liikumise on iidne tiibeti joogasüsteem, mis baseerub VIII sajandil Tiibetis elanud oma aja suure tõlgi ja õpetuse meistri Vairocana poolt kirja pandud tekstil “Päikese ja Kuu liit”. See on teadaolevalt vanim joogasüsteem, mis on algupärasena säilinud nii kirjaliku ürikuna kui ka elava katkematu õpetuse liinina. Esimesena vahendas seda iidset õpetust Lääne maailma 1970ndate alguses Chögyal Namkhai Norbu.
Dzogcheni õpetuses tähendab vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi – keha, energia ja meele – integreerimiseks sellesse teadmisesse. Nn Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul. Dzogcheni meister Chögyal Namkhai Norbu tutvustas vadžratantsu oma õpilastele esimest korda 1990 aastal. Sellest ajast saadik on seda praktiseeritud Dzogcheni Ühinguga seotud kohtades ja keskustes üle kogu maailma. Alates 2011 aastast tunnustatakse vadžratantsu UNESCO poolt inimkonna maailmapärandina.

Idamaine turg Rotermanni väljakul kell 14−21, festivali avapäeval 29 mail kell 17−21

Vaata: Turkish Airlinesiga läbi Siiditee värava (İstanbuli) soodsalt Orienti

player “Orient 2013” videoklipp YouTube’is, 20 sek
Täiendav info inglise ja eesti keeles Vikipeedias

Festivali meeskond
Peeter Vähi − kunstiline juht
Tiina Jokinen − korraldusdirektor
Inna Kivi − produtsent-toimetaja
Taimi Paves − manager
Mart Kivisild − kujundus
Mart Viires, Johannes Vähi − koduleht
Reno Hekkonens − turundus
Haar Tammik, Nikita Šiškov − helirežii
Olavi Sööt − logistika
Kadri Kiis − finantsjuht

LogoKulka   UniversaalUniversum    Imagetext    LogoKishmish  LogoTaipeiMission   LogoVanalinnaPaevadLogoUSRealEstate LogoRotermann LogoValisministeerium LogoMinistryOfCultureJapan LogoDepartmentOfCulturalAff  LogoProtone        KorkLogoBlack         LogoMomo       OtakuLogo 

Suur tänu: Toyota Baltic AS, Urmas & Tõnis Sõõrumaa, Yu Bing Ching, Peeter Salmela, Tanel Klesment, Marje Hansar, Margo Kõlar

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient 2011, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

InEnglish

LogoOrient200

ORIENT
International Festival of Oriental Music
SHRINE AT BAZAAR
May 29th − June 2nd, 2013
Rotermann square, Tallinn

The first ever concentrated show of oriental music in Estonia, a tradition going back to the year 1992, has brought the most authentic performers from India, Siberia, Middle East, Central Asia, Far East, and South East Asia. It is certainly a leading musical event in the Baltic States where music lovers can enjoy performers like Hariprasad Chaurasia, ensemble Kodō, Ravi Shankar, Anoushka Shankar, Jivan Gasparyan, ensemble Huun-Huur-Tu, Alim Qasimov, Burhan Öçal, Sevara Nazarkhan, Gyuto and Gyume Buddhist monks, Wu Man, etc. Keep a close eye on our website and advertising – the show goes on.


Wed, May 29th at 7 pm Orient tent, Rotermann square
Armenian Traditional Music Ensemble GOUSSAN
The Korean Traditional Performing Art Group
JAN CHI MA DANG (percussion, dance, songs)

Ensemble GOUSSAN
Haïg Sarikouyoumdjian (duduk, blul)
Gaguik Mouradian (kamancha)
Bruno Caillat (drums zarb and dap)
Program: Middle Ages music of Armenian troubadours and bards (goussan)

Goussan trio’s musicians introduce us to the Middle Ages music of troubadours and bards (goussan). The dialogue of their traditional instruments carry us away on an imaginary journey towards the magnificent landscapes of Armenia, dominated by the proud Mount Ararat. The musicians make us discover the repertoire of the Achoughs, the troubadours at the court as well as the one of the Goussans, consisting of the popular poetry. Their music is inspired by Sayat Nova and other troubadours of the Caucase.
The repertoire, rich and refined, is given value by the authenticity of the interpretation which is gained thanks to ancient instruments such as the kamancha (a 4-stringed “violin”), the duduk (a cylindrical in shape woodwind instrument) joined by the subtle sounds of zarb.
Heirs of the troubadours, musicians and poets, attached to the different kingdoms of the Middle East or West-Asia, the goussans named later ashik, composed in Armenian, Persian, Turkish or Georgian. These troubadours, first related to heathen religious ceremonies, to the resurrection of the Gods, as Mourané, the Mother of the Armenians and her son Guissiané from which the term “goussan” derives from, they explore today themes such as: philosophy, love in all it’s component, society and epic. Their art is passed on from master to disciple by a long individual and oral teaching.
Oscillation between reality and imagination, this opus presents a mosaic of tonality, assembled from time to time to explore a key/mode, a rhythm, an author or a theme.

player Duduk solo, fragm, 2 min 25 sec, mp3
player Sayat Nova, fragm, 2 min 50 sec, mp3

The Korean Traditional Performing Art Group
JAN CHI MA DANG
Artistic director Seo Gwang-il
Program: Play 1 Exorcism, Play 2 Exiting Entertainment

Jan Chi Ma Dang was established in 1992 in Incheon Metropolitan City and is distinguished for its great instrumental abilities, creativity and performance skills. Besides presenting the Korean traditional rituals, the repertoire of the ensemble consists also of many colourful percussion performances, crossover art etc. Jan Chi Ma Dang offers master classes on Korean traditional performing art and on Korean classical music (gukak).  The activities of the ensemble is based on deep awareness of the repertoire and constant studies of the Korean cultural heritage in order to introduce Korean traditional plays and music all around the world.

Jan Chi Ma Dang is a prize-winner of several national competitions. The group has been invited to perform in many festivals and other East music and cultural events in France, Denmark, Singapore, China, Japan, Taiwan, Finland, Lithuania, also Australia and America.

Seo Gwang-il, artistic director of the group graduated from the Korean Traditional Music Graduate School of Chungang University and completed his studies in Seoul National University. He is an expert and performer of the Namasadang play – an intangible performing art genre among the Korean cultural heritage. Seo Gwang-il is a winner of the Seoul Drum Festival Percussion Competition. He is the director of the Incheon branch of Korean Traditional Performing Art Association and the artistic director of Korean traditional music festival Bupyeong Pungmul. He works as an instructor at the centre of education and development of performing art affiliated the Korean Ministry of Culture and Tourism.

The first part of the Jan Chi Ma Dang’s performance Exorcism introduces ceremonial songs and dances that relieve the spirit of a dead person and console the livings. The ancient rituals representing life and death, peoples’ and gods’ world tie the whole universe into one.
The second part Exiting Entertainment focuses on Samulnori – traditional music performed by 4 classical percussions (Kkwaenggwari – small gong, jing – big gong, janggu – hourglass-shaped drum, buk – barrel-shaped drum), Korean folk dance with fans Chook won mu and Ah-ri-rang, hundreds of years old love song (the title can be translated as “beautiful lover” or “a person so dearly miss
ed”).

Thu, May 30th at 7 pm in Viljandi Folk Music Center
The Korean Traditional Performing Art Group
JAN CHI MA DANG
Program: see above

Thu, May 30th at 7 pm Orient Tent, Rotermann square
Pandit Vishwa Mohan Bhatt (Mohan vīnā, India)
Pandit Subhen Chatterjee (tablā, India)
Peeter Vähi (tānpūrā)

Vishwa Mohan Bhatt (b 1950), a long time student of Ravi Shankar is an Indianslide guitar player and the creator of the Mohan vīnā, a stringed musical instrument used in Indian classical music. He performs Hindustani classical music and is best known for his Grammy award winning album A Meeting by the River with Ry Cooder. He is also known for other collaborations with Western artists such as Taj Mahal, Béla Fleck and Jerry Douglas. Exposure such as an appearance on the 2004 Crossroads Guitar Festival, organized by Eric Clapton, allows his playing to reach a larger audience. He received the Sangeet Natak Akademi Award in 1998 and the Padma Shri in 2002. Acoustic Guitar magazine praised him as “one of the greatist and mostly expressive slide player in the world”.

Vishwa Mohan Bhatt lives in Jaipur, Rajasthan, India. His elder son Salil Bhatt is a renowned Mohan vīnā player (and also a player of the Satvik vīnā), whose album Slide to Freedom part II was nominated for the Canadian Juno Award and also featured in pre-Grammy nominations list, while his younger son Saurabh Bhatt is a well known composer. Vishwa Mohan Bhatt’s grandson Satvik Bhatt is also a musician and a Limca Book Of World Record holder for being world’s youngest Mohan vīnā player at the age of 3 and a half years and also for identifying 45 rāgas at the age of 3 and a half years. Vishwa Mohan Bhatt’s parents late Manmohan Bhatt and late Chandrakala Bhatt were also teaching and performing musicians who imparted knowledge of music to Pt V M Bhatt. His brother Hemant Bhatt is also a renowned musician. He has been travelling across the world all these years and helped in raising the level of indian classical music in different places, such as Guwahati, Shillong etc. His nephew, Krishna Bhatt, plays the sitār and tablā.

The Mohan vīnā is a stringed musical instrument used in Indian classical music. It derives its name from its inventor Pandit Vishwa Mohan Bhatt. The instrument is actually a modified archtop guitar with 19 strings – three melody strings, four drone strings strung to the peghead, and twelve sympathetic strings strung to the tuners mounted on the side of the neck. A gourd (or the tumba) is screwed into the back of the neck for improved sound quality and vibration. It is held in the lap like a slide guitar. The Mohan vīnā is under tremendous tension. Vishwa Mohan Bhatt has created a sound that blends the western Hawaiin guitar with sitār, sarod and vīnā techniques.

 

Fri, May 31st at 7 pm Orient tent, Rotermann square
JABBAR GARYAGDY MUGAM TRIO (Azerbaijan)
LOVE, PAIWAN TRIBE (Taiwan)
Live recording by Estonian Public Broadcasting

JABBAR GARYAGDY MUGAM TRIO
Melekkhanim Eyubova (mugam-singer)
Fakhraddin Dadashov (kemancha)
Mohlet Muslumov (tar)
Program:
Azerbaijan traditional mugams

Melekkhanim Eyubova, a well-known Azerbaijan mugam-singer, was born in Shamakhy city. She started her music studies with playing on accordion and as a choir soloist under the leadership of A Javanshirov. From 1979 to 1984, she completed her studies in the Faculty of Musical Comedy of the Azerbaijan State University of Culture and Arts. From 1980 to 1985, she was a soloist of the Folklore Ensemble Irs at the Ancient Music Theatre, and since 1985, a soloist of S Rustamov National Instruments Orchestra at the Azerbaijan State Television and Radio Company and the member of the Jabbar Garyagdy Mugam Trio. She has appeared on concert programs in many countries, such as USA, Germany, Australia, France, Turkey, Romania, Belarus, Latvia, Sweden, Iran, Iraq, Holland, Belgium, Russia etc. In 1995, she played the title role of Leyli in Hajibeyli’s opera Leyli and Majnun at the Azerbaijan State Academic Opera and Ballet Theatre. Melekkhanim Eyubova has worked at the Mugam Chair of the Azerbaijan State Culture and Art University as a docent there for over 10 years. Her Mugam albums were recorded in Germany, France and Turkey. She has awarded several scholarships, such as President Scholarship and Heydar Aliyev Foundation Scholarship and the title of Honoured Artist and People’s Artist of the Azerbaijan Republic. 

Fakhraddin Dadashov (kemancha) graduated from the the class of kemancha from the U Hajibeyov Azerbaijan National Conservatoire. Since 1966, he has been a concert master of A. Bakikhanov National Music Instruments Orchestra at the Azerbaijan Television and Radio. His recordings have published in several countries, such as Holland, France, Germany, Italy and Canada. He is the laureate of international festivals held in France in 1988 and 1998. Fakhraddin Dadashov had concert tours in almost 50 countries, including Canada, the USA, Nicaragua, Cuba, Brazil, Mexico, Great Britain, Germany, France, Sweden, Switzerland, Italy, Spain, Norway, Austria, Thailand, Taiwan, India, Morocco, etc. He is a soloist of the Jabbar Garyagdy Mugam Trio and a docent at the Azerbaijan State Conservatoire. Since 2000, he is the Honoured Artist and since 2005 the People’s Artist of the Azerbaijan Republic.

Mohlet Muslumov (tar or tarzen) graduated from the National Music Instruments Faculty of the Azerbaijan State Conservatoire. In 1975, he was a soloist of the S Rustamov Orchestra of National Music Instruments. Since 1988, he is a soloist of the Jabbar Garyagdy Mugam Trio of the M Maghomayev Azerbaijan State Philharmonic society. He has been teaching at the Azerbaijan State Conservatoire since 1988 and is currently a docent of the Mugam Chair. He is Artistic Director of the A Bakikhanov National Music Instruments Orchestra of the State Television and Radio JSC. M Muslumov, renowned for his skills and mastership, has represented Azerbaijan national music for a long time at various international festivals. He has performed in Turkey, Russia, France, the USA, Canada, Great Britain, Italy, Scotland, Belgium, Hungary, Thailand, Israel, India, Tunis, Morocco, Poland, Romania and in numerous cities of the former Soviet Union. Over 20 of his CDs have been recorded in foreign countries and broadcasted by national and foreign radio stations. M. Muslumov was awarded the title of Honoured Artist in 2000 and People’s Artist in 2005.He is a President Scholar since 2006.

Listen to the live recording of Melekkhanim Eyubova

LOVE, PAIWAN TRIBE
A Musical Journey with the Paiwan
Sauniaw Tjuveljevelj, Camake Valaule, Taiwu Singers (pakulalu, lalindan, bamboo / yellow copper jew’s harp, kunkunsi)
Program: Ancient rituals, worships and wedding celebration

There are now 14 recognized indigenous tribes in Taiwan. Each of them has distinctive culture that differentiates from one tribe to another. The Paiwan, the third largest group living at the southern end of the Central Mountain Range in Taiwan, are famous for their exquisite beadwork designs, intricate weaving and ancient musical heritage.
In this performance, there will be a story thread connecting different themes about the romance of two Paiwan lovers in noble class. It will consist of Paiwan ancient melodies performed vocally or by instruments. The seamless performance of 50 minutes will be like a miniature of Paiwan lovers’ romance journey with mixed emotions of joy and sadness from their first encounter to wedding ceremony in ancient tribal life. During the concert, the audience will be able to experience the Paiwan culture through the purest voice of Paiwan indigenous singers and various Paiwan ancient instruments.
As a living civilization, the Paiwan has preserved very unique ancient musical instruments such as lalingedan (double-barreled noseflute), pakulalu/palinged (single-barreled mouthflute), bamboo/yellow copper jaw harp, kunkunsi (musical bow) etc.

Sauniaw300Sauniaw Tjuveljevelj is from the Maliba tribe of Paiwan. She is currently studying aboriginal music, specializing in Paiwan’s pakulalu and lalingedan. In the past, only prestigious Paiwanese males could perform lalingedan and palinged. Sauniaw Tjuveljevelj is the first Paiwanese woman and the only female disciple of the last Paiwan master Sujalu who discarded the rules and taught her the techniques. Since that time Sauniaw devoted herself to promote Paiwan music.
Sauniaw’s first album NASI in 2007 was highly acclaimed. It was nominated for the “Best Aboriginal Singers” and “Best Aboriginal Album” in the 19th Golden Melody Awards in 2008. Her latest album, Listen! The Clear Voice of an Indigenous Woman, was published in December 2011 and nominated in the 23rd Golden Awards as best indigenous album and she as the best indigenous singer.
Not only being a singer but also a researcher to study and document Paiwan music instruments, Sauniaw has been officially listed as the preserver of Paiwan Pakualu and Lalingedan by Pingtung County in Taiwan since 2011.

Camake Valalue and the Taiwu Singers

The Taiwu Folk Singers from the North Dawu Mountain, Paiwan’s sacred mountain, was founded in 2006. Led by Camake Valaule, they encouraged their tribe’s people with singing even when their school was completely ruined by Typhoon Morakot.
Throughout years, Camake has collected nearly 50 ancient Paiwan songs with various themes from the elderly in the tribe.
The album Singing a Beautiful Song recorded in 2006 was nominated in the 18th Golden Melody Awards. The ensemble has toured around  the Europe (Belgium, France, Germany and Luxemburg) in 2009. In 2011, they were voted one of the world’s top five performance group of Japan Broadcast Corp’s Amazing Voice Program and their first two-volume crossover  CDs Where the Songs Begin
  was published.

player YouTube "Love, Paiwan" - A Musical Journey with the Paiwan


Sat, June 1st at 7 pm Orient tent, Rotermann square
WHIRLING DERVISHES OF THE GREAT MOSQUE OF DAMASCUS (Syria)
Program: Syrian Sufi traditions, whirling dance
Live recording by Estonian Public Broadcasting

WhirlingDervishesSheikh Hamed Suleiman Dawood (spiritual leader, lead singer), Diaa Eddin Dawood, Hasan Dawood, Omar al Chikh, Mohamad Naij al Rais (singers), Ziad Kadi Amin (nay), Imad Harirah (qānūn), Ahmad al Bizm (perc), Mahmoud al Kharrat, Bilal al Kharrat (dervish-dancers)

The practice of Sufi whirling, is a twirling meditation that originated among the ancient Indian mystics and Turkish Sufis, which is still practiced by the dervishes (members of Sufi ascetic religious tarika or “confraternities” known for their extreme poverty and austerity) of the Mevlevi order. The sema represents a mystical journey of man’s spiritual ascent through mind and love to “perfect”. Turning towards the truth, the follower grows through love, deserts his ego, finds the truth and arrives to the “perfect”. He then returns from this spiritual journey as a man who has reached maturity and a greater perfection, so as to love and to be of service to the whole of creation recommended fast of several hours, Sufi whirlers begin with hands crossed onto shoulders and may return their hands to this position if they feel dizzy. They rotate on their left feet in short twists, using the right foot to drive their bodies around the left foot. The left foot is like an anchor to the ground, so that if the whirler loses his or her balance, he or she can think of their left foot, direct attention towards it and regain balance back. The whirling is done on the spot in an anti-clockwise direction, with the right arm held high, palm upwards, and the left arm held low, palm downwards. The body of the whirler is meant to be soft with eyes open, but unfocused so that images become blurred and flowing.

A period of slow rotation is followed by a gradual build up of speed over the next half an hour. Then the whirling takes over. When the whirler is whirling so fast that he or she cannot remain upright, his or her body will fall by itself. The whirler does not consciously make the fall a decision or attempt to arrange the landing in advance; if his or her body is soft he should land softly – and the earth will absorb the energy. If the idea of letting oneself fall is too much for the practitioner then the whirler should allow himself to slow down very slowly. If the whirler has been whirling for an hour then the process of slowing down might take some time. Once the whirler has fallen, the second part of the meditation starts – the unwhirling. Sometime and somewhere, the whirler rolls onto his stomach immediately so that his bare navel is in contact with the earth. The practitioner feels his body blending into the earth like a small child pressed to his mother’s breasts. After the meditation whirlers try to be as quiet and inactive as possible.

See also live video-recording player on YouTube


Sat, June 1st at 10 pm in Hobuveski (free entrance, in co-operation with Tallinn Old Town Days)
LOVE, PAIWAN TRIBE (Taiwan)

 

Sun, June 2nd at 12.30 pm, Tallinn Town Hall Square (free entrance, in co-operation with Tallinn Old Town Days)
SHEIKH HAMED SULEIMAN DAWOOD GROUP (Syria)
Program: Great Sufi Tradition

Sufism or tasawwuf, as it is called in Arabic, is generally understood by scholars and Sufis to be the inner, mystical, esoteric, or psycho-spiritual dimension of Islam. In spite of its many variations and voluminous expressions, the essence of Sufi practice is quite simple. It is that the Sufi surrenders to God, in love, over and over; which involves embracing with love at each moment the content of one’s consciousness (one’s perceptions, thoughts, and feelings, as well as one’s sense of self) as gifts of God or, more precisely, as manifestations of God. Ṭarīqah (Sufi order) may be associated with Shi’a, Sunni and other currents of Islam, or a combination of multiple traditions. Sufi thought emerged from the Middle East in the VIII cent, but adherents are now found around the world.

DamascusEnsemble

Sufism has produced a large body of poetry in Turkish, Persian and Urdu languages, which notably include the works of Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (1207–1273 AD, a poet, lawyer, and Sufi theologian), as well as numerous traditions of devotional dance, such as Sufi whirling, and music.

Sun, June 2nd at 7 pm Orient tent, Rotermann square
FAIK CHELEBI (tar, Azerbaijan)
MAREWREW & OKI (Japan / Ainu)

Faik Chelebi
Program: Rast, Bayati-Chiraz, Mahur, Chargyakh and Shushtar mugams

FaikChelebi500Faik Chelebi was born in Shekhi, Azerbaijan. He learned to play tar following ancient muğam traditions, taught by well known tar masters Mirza Mansur Mansurov (1887−1967) and Bahram Mansurov (1911−1985). Over the years Faik Chelebi has also worked together with other famous Baku tar players such as Ahmed Bakihhanov (1893−1973) and Hadji Mamedov (1902−1982), Kurban Primov (1880−1965) from Karabakh and Ibad Salmanov (1904−1989) and Maheram Izmilov (1910–1985) from Shekhi. After graduating from Baku Conservatory Faik Chelebi became a soloist and concert-master of the Aserbaijan National Song and Dance Ensemble by State Philharmonic Society, performing with them all around the world. In recent years Faik Chelebi has frequently performed as a soloist in Russia, Europe and the USA, participating also in several tar music projects in Europe, Iran, Indian and Azerbaijan. Faik Chelebi has a doctorate degree in Azerbaijan mugam researches.

Listen to the live recording of Faik Chelebi

MAREWREW & OKI
Rekpo, Hisae, Mayunkiki, Rim Rim (vocal), Kanō Oki (tonkori)
Program: Traditional Ainu music

AinuSingers400The Ainu are the indigenous people of the second biggest Japanese island Hokkaidō. The population of the Ainu is about 25000 and their connections seem to reach out to Siberia rather than to the rest of the Japanese islands. “Ainu” means ‘human’. The Ainu people regard things useful to them or beyond their control as kamui (gods). The word “Ainu” refers to the opposite of these gods.It was believed that every day of life was made possible, and that peaceful harmonious life was ensured only by the gods' protection and supply. Therefore, the Ainu dedicated dances and songs upopo and rimse to the gods that would enable families and kotan (villages) to live happy and peacefully. The ancient dances were also meant for people to share the feelings of joy and sorrow with the gods, and therefore played an important role in their daily life.

With wars and the repeated attempt of “ethnical cleansing” , the Ainu traditions were endangered until very recent times. In 1988, Arlette Leroi-Gourhan, a famous ethnologist wrote: “With the Ainu we have lost all the wild forests, the kamui at the rivers, the long speech songs of the winter nights…” Therefore, four Ainu women decided to form a quartet Marewrew, translated as “butterfly” in the Ainu language, and appointed themselves as guardians of the ancient Ainu songs upopo. Their purpose is not only to preserve the Ainu traditions and customs but also promote the Ainu language and art.
Marewrew’s first mini-album was released in 2010 and the full album in August of 2012. In 2011, the ensemble started a project with the aim of getting one million people to sing Ainu songs. They have performed in UK at WOMAD as well as in many place of Europe. Marewrew often performs in close collaboration with Kanō Oki who plays the traditional Ainu instrument – the zither tonkori.

OkiTonkoriIshida400OKI was born to a Japanese mother and an Ainu father. After graduating in crafts at the Tōkyō University of Fine Arts and Music, he moved to New York in 1987, where he worked as special effects artist on film productions. He returned to Japan in 1992, and was presented with his first tonkori. Originating from the Sakhalin Island, the instrument inspired him to relocate to Hokkaidō, where he taught himself to play and craft the tonkori. Currently, OKI is the most prominent performer of this instrument in the world. In 2004, OKI toured throughout the US, as well as performing at WOMAD in Australia, with his band OKI & the Far East Band. In 2005 OKI Dub Ainu Band were one of the sensations of the WOMAD festival in the UK, where they also appeared with the highly regarded British broadcaster Charlie Gillett live on BBC London. In 2006 OKi Dub Ainu Band were the closing act at the City of London Festival and the group toured in Norway and Spain. Oki recorded with Irish group Kila on the album Oki and Kila, receiving rave reviews by fRoots (playlist) and Songlines (Top of the World). Tracks from Oki's Dub Ainu CD have been selected for Charlie Gillett’s Sound of the World compilation 2006 (Rhino/Warner Bros.) and the Very Best of World Music (Nascente).
Oki has released 8 albums.

Developed on the northern island of Karafuto (Sakhalin), the tonkori is the only stringed instrument in the Ainu musical tradition. It is a long, flat instrument, which produces mysterious overtones. These tones are the result of its thin body allowing for sound to reverberate strongly within. The instrument’s soundboard is unfretted, and traditionally only the open pitches of the 3−5 strings are sounded, so it cannot be adapted for choral harmony. The limited pitches require the player to rely on rhythmic variations to sustain interest. The resulting sound is clearly distinct from Western and traditional Japanese music.

Listen to the live recording of Ensemble Marewrew & Oki


SaifulloMay 29th − 31st at 5 pm at Rotermann square(free admission)
Uzbek Traditional Circus and the world’s youngest rope-walker − 5-year-old Saifullo

The Kamalov Circus family continue their generations’ old tradition that has entertained audiences nearly three hundred years. The head of the family Ravshan, his sons and grandsons are all circus artists. For the youngest member of the family, 5-year-old Saifullo, nicknamed Savarbek (‘fruit of love’) this is the first performance in Europe. Parallel to the festival, a documentary is being shot by Otaku in order to register the world’s youngest rope-walker in the Guinness Book of Records. After the performance Uzbek national dish pilaf is served.


Oriental Bazaar at Rotermann square


Sat, June 1st Orient Tent, Rotermann square
WORKSHOP
10.30−11 am Gathering
11 am Integration in sound and music as a key to liberation in Tibetan Buddhism (Oliver Leick)
1.30 pm
Yantra Yoga as a perfect balance of the body, voice and mind (Maaja Zelmin)
3 pm
Vajra Dance (Alar Kukk)
3.30–4 pm About the International Shang Shung Institute (Oliver Leick)

Integration in sound and music as a key to liberation in Tibetan Buddhism
Sound and music is a great means to get various experiences. The usage of sound and music has been applied in many cultures for thousands and thousands of years. In some texts of wisdom of the unique culture of Tibet it is explained that sound is one of our primordial potentialities. To integrate in sound is a path to discover instant presence or the State of Selfliberation.
Dzogchen or Atiyoga means Total Perfection and refers to the condition of primordial potentiality of each individual. The method through which we enter into the knowledge of Dzogchen and discover our real condition is called Dzogchen Teaching. The knowledge of Dzogchen goes back to very ancient times, but in our era it was transmitted for the first time by Garab Dorje, a few centuries after Buddha Shakyamuni. Chögyal Namkhai Norbu is one of today’s greatest living masters of Dzogchen teachings. He is the founder of the International Dzogchen Community. He has more than 35 years transmitted this ancient wisdom to the modern world, and his teaching centers are found on all continents of this planet Earth.
Yantra Yoga or the Yoga of Movement is an ancient system of Tibetan yoga based on the text The Union of the Sun and the Moon, written in the VIII century by the master Vairocana. It was introduced and taught in the West by Chögyal Namkhai Norbu in the early seventies. Yantra Yoga makes use of various types of movements and positions linked to different aspects of breathing in order to control and coordinate the vital energy or prana.
In the Dzogchen teaching Vajra means our real nature, the true condition of all phenomena.
The Vajra Dance is an important method which uses sound and movement for integrating the three aspects of our existence – body, energy and mind – in that knowledge.
In the Dance of the Six Liberations twelve practitioners, six females and six males, dance together on a large Mandala of five colors which represents the correspondence between the internal dimension of the individual and the outer dimension of the world. They are accompanied by music and the chanted melody of the Sounds of the Six Liberations.
Dzogchen Master Chogyal Namkhai Norbu introduced the Vajra Dance to his students in 1990 for the first time. Since then it has been practiced in various places and centers of the Dzogchen Community all around the world. In 2011 the Dance of Vajra has been recognized by UNESCO as humanity wordly heritage.

See also: Special air fares with Turkish Airlines. Through the Great Silk Road gateway İstanbul to Orient

player Video-clip of Orient 2013 on YouTube, 20 sec

Organizers:
Peeter Vähi − artistic director
Tiina Jokinen − management director
Inna Kivi − producer
Taimi Paves − manager
Kadri Kiis − accountant
Olavi Sööt − logistics
Mart Kivisild − design
Haar Tammik, Nikita Shishkov − sound engineers
Mart Viires, Johannes Vähi − website
Reno Hekkonens − marketing

LogoKulka   UniversaalUniversum    Imagetext    LogoKishmish  LogoTaipeiMission   LogoVanalinnaPaevadLogoUSRealEstate LogoRotermann LogoValisministeerium LogoMinistryOfCultureJapan LogoDepartmentOfCulturalAff  LogoProtone     KorkLogoBlack           LogoMomo           OtakuLogo


Special thanks: Toyota Baltic AS, Urmas & Tõnis Sõõrumaa, Yu Bing Ching, Peeter Salmela, Tanel Klesment, Marje Hansar, Margo Kõlar

See also: Festival Orient, Orient 2011, Orient presents in 2010, Orient 2009, Orient presents in 2008, Orient 2007, Orient presents in 2006, Orient 2005, Festival archives Orient in Palmyra (Voices from the Stars Above the Desert), The Path to the Heart of Asia (CD recorded with featuring musicians of Orient 1992)

Additional info: Wikipedia in English and Estonian

Should you wish to subscribe for news and updates on festival programs about twice annually, please click here.

InEstonian

ImagetextVOICES FROM THE STARS ABOVE THE DESERT

A concert in Palmyra. Music from Asia

Palmyra in Syria is a place where the cross-cultural and cross-religious influences can be felt until today. In the middle of a deeply Islamic country there are several flourishing Christian Churches as well as an ancient Jewish community. Thus the amphitheatre of Palmyra is the choice of the location for Voices From The Stars Above The Desert.

 

This special concert brings together outstanding artists of Asia. All musicians take religion as the origin for their own creativity and add their distinctive flavour to this unique concert in the desert of Syria. The estimated artists are:  

Anoushka Shankar & ensemble, India
Kodō, percussion ensemble, Japan
Gamelan orchestra from Bali, Indonesia
Arabian music ensemble and Dervish dance, Syria
Overtonal singing ensemble from Tuva, Siberia (Russia)
Tibetan Buddhist monks from Gyuto Tantric monastery, Tibet / India
Givan Gasparyan & ensemble, Armenia

Estimated time: Postponed or cancelled because of unstable situation in the Middle-East

Patronaged by:
Mrs Asmaa Al-Assad, the First Lady of Syria
Dr Ingrid Rüütel, ethno-musicologist, the First Lady of Estonia (2001–2006)
Pt Ravi Shankar

 

The idea behind the concert

The concert follows the belief that music and dance is the most widely and commonly understood language in the world through which we can all together achieve a more peaceful and friendly world.
Strange as it might seem at the first glance, namely several roads have played a major part in developing cultures and economies in history. Most of us are well aware of the importance of the great Silk Road which started in the Far East and ended up in Constantinople or Alexandria. However, probably less people are aware of other similar trade routes that were called the Lapis Lazuli Road and the Incense Road et al. No matter what, those roads have played key role in human development and they have several common denominators: they have all in the area that can be called Orient, most of them ended in the present-day Middle East and they all contributed to the peaceful spreading of different religions as well as mixing the cultures. The most influential melting pots of those cultural and religious ties were often the important stopover and trading points on those roads, one of them being Palmyra in Syria. The cross-cultural or cross-religious influences can be felt until today in the whole area.
VOICES FROM THE STARS ABOVE THE DESERT aims on the one hand to offer the audience music from different countries of the Orient performed by the best artists of Asia. On the other hand, the organisers hope to draw attention to the reasons of the instable situation in several areas of Asia and if not more than just a little to refute the widely spread fallacy in the West that terrorism is common to all the Middle East. Though the afore-mentioned might give an impression of a political undertone in the concert, the program is still composed strictly from the point of view of music without in the least being influenced by political, ethnic or any similar factors. 25% of the ticket sales revenue from the concert will be donated to the victims of global violence.
 

The estimated artists

ImagetextAnoushka Shankar & ensemble

Anoushka Shankar (sitār), the daughter of legendary sitarist Pt Ravi Shankar, has shown herself to be a unique artist with tremendous talent and understanding of the great musical tradition of India. She plays piano, debuted at the age of nineteen in New Delhishe as a conductor and won several Grammy Awards. After a year’s sabbatical in 2004, Anoushka has returned to the concert stage alone and with her father, but has also grown as a conductor.
In recognition of her artistry and musicianship, the British Parliament presented Anoushka with a House of Commons Shield in 1998. She is the youngest as well as the first female recipient of this high honor. Anoushka became the first woman to perform at The Ramakrishna Centre in Calcutta in February 2000. The Indian Television Academy, Asmi and India Times chose her as one of four Women of the Year in India in 2003. In 2004 Anoushka was chosen as one of 20 Asian Heroes by the Asia edition of TIME magazine. Nominee of Grammy Award.
Download photo: Anoushka Shankar (300 dpi, 922 KB)

Imagetext Kodō, percussion ensemble, Japan

Exploring the limitless possibilities of the traditional Japanese drum, the taiko, Kodō are forging new directions for a vibrant living art-form. In Japanese the word ‘Kodō’ conveys two meanings: Firstly, ‘heartbeat’ the primal source of all rhythm. The sound of the great taiko is said to resemble a mother’s heartbeat as felt in the womb, and it is no myth that babies are often lulled asleep by its thunderous vibrations. Secondly, read in a different way, the word can mean ‘children of the drum’, a reflection of Kodō’s desire to play their drums simply, with the heart of a child. Since their debut at the Berlin Festival in 1981, Kodō have given over 2800 performances on all five continents, spending about a third of the year overseas, a third touring in Japan and a third resting and preparing new material on Sado Island.
Kodō strives to both preserve and re-interpret traditional Japanese performing arts. Beyond this, members on tours all over the globe have brought back to Sado a kaleidoscope of world music and experiences which now exerts a strong influence on the group’s performances and compositions. Collaborations with other artists and conductors extend right across the musical spectrum and Kodō’s lack of preconceptions about its music continues to produce startling new fusion and forms.
player Shake, fragm, 47 sec, mp3

Imagetext Gamelan orchestra from Bali, Indonesia

Gamelan now formally means ‘an Indonesian orchestra’, but it generally refers to the traditional form of Indonesian music involving an orchestra comprising various percussion instruments. The percussion instruments are wood, iron, bronze, or bamboo bars, bronze or iron gongs, cymbals, drums, and bells. In addition, flutes and even human voices are used in certain types of gamelan music, depending on the geographical variant or the venue of the music. The word ‘gamelan’ is derived from a word meaning to play. Gamelan music is evidenced to be at least 1200 years old. The gamelan was regarded highly spiritually as well as purely musically. Each instrument was believed to have a spirit that must be respected. For example, shoes must be taken off when playing an instrument in gamelan.
 

ImagetextSheikh Hamza Shakkūr & whirling dervishes of the Great Ummayad Mosque, Damascus

The Whirling Dervish order was founded by the mystical Sufi poet Jelalauddin Rumi in the 13th cent in both Syria and Turkey. Their dance is said to have derived from his spontaneous poetic outpourings, which would occur while he spun around the pillars of mosques. The turning is also described as a kinesthetic representation of the greater cosmic whirling of the universe. The participants continuously spin to the left, hands raised in prayerful gesture, often with the right elevated towards heaven and the left curved towards the earth. The trance state that is reached through the spinning is a type of meditation that is said to create a direct and complete union with the divine.
As simple as the movement is, there is so much to look at: the stark-white skirts and how they each create a slightly different shape as they turn, the way each dancer uses a slightly different method to get their feet around, the subtle shape-shifting of the arms and hands, and the individuality of each dancer.
player Yā āliman bi s-sirr, fragm, 120 sec, mp3

Imagetext Huun-Huur-Tu, overtonal singing ensemble from Tuva, Siberia: Kaigal-Ool Khovalyg, Sayan Bapa, Alexey Saryglar, Radik Tyulyush
It has been compared to using the voice like a human bagpipe – producing a low fundamental note, like a drone, while adding a higher series of harmonics to create the melody. Most people haven’t heard anything like this. Even hearing this on CD is nothing like witnessing this live, seeing a group of seated men in ‘native garb’ give forth with amazing sounds that dart and cut through the air, filling a whole concert hall with the sound of their voices.
The Ancestors of theirs were nomadic herders and lived so close to the land, they began to mimic the sounds of nature in their song – birds, water, animals. Each style of Tuvan throat singing imitates a different animal or sound. As throat singing produces a musical sound that carries over long distances, the music became a way for shepherds, yak herders and horsemen to entertain each other and communicate across vast areas of steppes and taiga.

player Huun-Huur-Tu, Ancestors / Prayer, live, fragm, 102 sec, mp3

Imagetext Tibetan Buddhist monks from Gyuto Tantric monastery

The Tibetan Buddhist monks from Gyuto Tantric University accent the otherworldly, multiphonic chanting of their prayers with cymbals, horns, drums, and bells to create a beautiful, transcendent sound.
To preserve the most advanced and esoteric teachings, the Gyuto Tantric University was founded in 1474 by Gyuchen Kunga Dondrub, a principal disciple of His Holiness the 1st Dalai-lama. The practice in the monastery was based on the contemplation and the rituals of Guhyasamāja tantra. The original crew of 32 monks lived and breathed the universe of this tantra and its mandala of bliss-void-invisible. In particular, a style of overtonal guttural chanting was developed, in which each monk sings a chord containing 2 or 3 tones simultaneously. The men’s voices are pitched so low (A of contraoctave) that one wonders if this can really be human beings singing. This remarkable, transcendental sound is thought to arise only from the throat of a person who has realised selfless wisdom. This kind of music emanates from samādhi (a trance-like state of pure consciousness) and is capable of communicating that samādhi to the audience.
ImagetextIn addition to their monastic activity Gyuto monks have won renown as musicians working together with names like Philip Glass, Kitaro, etc. Discography: “Freedom Chants From The Roof Of The World”, “Voice Of The Tantra”, “Sacred Chants Of Tibet”, “The Perfect Jewel”, “Music Of Tibet”, “Chant Retrospective 2000”, “Gyuto Tantric Choir”, “Tibetan Tantric Choir”.
Mahākāla is the most important protector-deity of Tantric Buddhism, the wrathful form of compassion-bodhisattva Avalokiteśvara. During the ceremony, the monks invite Mahākāla to manifest himself before them, they make mental offerings, prayse him, and commission him to safeguard all beings.
In the Yamāntaka ritual, the monks identify themselves with the divine “Terminator of death”. During the visualization, they enter his sacred mandala-palace, where they become channels for Yamāntaka’s stream od life-giving blessings to all beings. Although Yamāntaka manifests a wrathful, triumphal appearance, his essence is actually the gentle Mañjuśrī, the bodhisattva of wisdom. This recitation is believed to have the power to exorcise the human afflictions of anger, avarice, lust, and envy, and transform them into creative wisdom.
player Mahakala ceremony, fragm, 114 sec, mp3PRO

JivanGasparyanDjivan Gasparyan & ensemble, Armenia

Djivan Gasparyan was born in 1928 in Solag, a village near the Armenian capital Yerevan. He began to play the duduk at age 6, gaining much of his knowledge by listening to the great masters. In 1948 he joined the Tatoo’Altounian National Song and Dance Ensemble, and also had his first professional engagement as soloist with the Yerevan Philharmonic Orchestra.
Most of Gasparyan’s repertoire features traditional Armenian folk songs. He also is an accomplished conductor and a singer in the folk tradition. In addition to his original compositions and arrangements of traditional songs, he has written love songs based on the poetry of Vahan Derian.
Gasparyan won Gold Medals in four worldwide competitions organized by UNESCO (1959, 1962, 1973, and 1980) and is the only musician ever to be given the honorary title of People’s Artist of Armenia, received in 1973 from the Armenian government.
A professor at the Yerevan Conservatory, Gasparyan has prepared more than 70 duduk musicians for professional performance. He greatly enjoys teaching, and it brings him joy to know that through his efforts the tradition of duduk playing will not be lost.
His contribution to the soundtrack of Gladiator is only the latest of his continuing collaborations with the film industry both in Hollywood and in Europe: The Russia House, The Siege and The Crowand Atom Egoyan’s film Calendar, as well as for the American-Hungarian cable television co-production Storm and Sorrow.

 

Palmyra – the location

ImagetextPalmyra (Παλμυρα, also Tadmur) is an ancient city in Syria with the history dating back to the times of the Lapis Lazuli Road and the Silk Road. It is one of the most symbolic places to show the integration of different nations, their cultures and knowledge. One can hardly pick a better place for demonstrating the goodwill between East and West with longtime connections of peaceful trade. History can literally be felt in the stones of Palmyra.

The amphitheatre of Palmyra has been very well preserved thanks to the dry desert climate. It has never hosted an international cultural event of the scale planned in the current project. However, the infrastructure is quite prepared for it.
As a historically significant sight, Palmyra has several hotels of good international standard. The International Airport of Palmyra opened in 2005. Distance from Damascus − 263 kms.

ImagetextHistory: Called Tadmor or Tadmur by the Arabs, Palmyra appeared for the first time in the 2nd Millennium BC in the archives of Mari and in an Assyrian text. It was also mentioned in the Bible as a part of Solomon’s territory. When it became independent, it flourished through trade with Persia, the Indian subcontinent and the Arabian peninsula. In 41 BC it had become rich enough to attract the Romans under Mark Anthony attempted to occupy it but failed because of the Palmyreans escaping to the other side of the Euphrates. Later on the Romans succeeded with occupying and Palmyra was forced to become a military area and let go of its reputation as a trade center. Later, in the Byzantine period a few churches were built and added to the much ruined city. It was then taken by the Arabs who built numerous mosques and fortification. Since then it has had no major roles and the ruins have fallen victim to natural erosion.

Sponsored by Syrian Arab Advertising Association


The production companies

Festival Orient / ERP
Estonia Avenue 4, Tallinn 10148, Estonia
Tiina Jokinen, managing director
Peeter Vähi, artistic director
Heidi Pruuli, TV-advisor
Tanel Klesment, sound engineer
Aleksander Kartul, light engineer

ImagetextEuroArts Music International
Mendelssohn Haus, Goldschmidtstr 12, 04103 Leipzig, Germany
Frank Gerdes, development
Paul Smaczny, managing director
 

ImagetextAref Hanano, general manager
Khaldoun Al-Fayoumi, project manager
Silk Road Travel & Tourism
Fardoss Str, PO Box 12958, Damascus, Syria

LogoOrient200

ORIENT ESITLEB 2010

FOOKUSES: KOREA

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale.



N 4 nov kell 10, Tantsuakadeemia, Solarise Keskus
Meistriklass: Korea traditsioonilne ja budistlik tants

R 5 nov kell 19 Nokia Kontserdimaja
ŠAMAANI TANTS ÜMBER BUDDHA

I osa: “Ektaasi hääl ja valgustumise nektar” (budistlik rituaalne laul ja tants Koreast)
Esitaja: Young Sani Trupp (Ja Ini budistlik tempel, Seoul)
Kunstiline ja vaimne liider: Hee Dong

ImagetextAuväärse Dong Hee juhitud Young Sani Buddha-munkade trupp Lõuna-Koreast viljeleb traditsioonilist pŏmpae (범패) stiili, mis on seotud iidsete budistlike riitustega, kuid on tänaseks peaaegu unustatud. Sõna-sõnalt tähendab pŏmpae ‘sakraalne laulmine’, millel on Kaug-Ida mahāyāna budismi traditsioonis umbes sarnane roll nagu Gregoriuse koraalil krsitluses. Loomulikult pole säärase laulmise eesmärk üksnes esteetilise naudingu pakkumine, kaugemad eesmärgid on seotud püüdlustega meditatiivse rahu ning vaimse täiuse poole. Rituaalset laulu saadavad kõikvõimalikud Korea löökpillid (trummid, taldrikud, gongid), samuti on rituaali oluliseks koostisosaks tantsunumbrid, mis on tuntud kui chakpop (작법).

II osa: Korea šamanistlik rituaalne tants
Esitaja: Mae Heon Chumi tantsutrupp Kyung-gi provintsist (Lõuna-Korea)
Muusika: trad

Esitamisele tulevad šamanistlikud riitused ja tantsud: Bu-Jeong Noli (esimene osa 11-astmelisest šamanistlikust riitusest), Mae Heon Ip Chum, Kae Keom (kurjade vaimude ja haiguste eemalepeletamiseks), Do-Salpuri

T 9 nov kell 18 Rahvusraamatukogu
Elli Feldberg loeng (eesti keeles): Korea šamanismist ja budismist

Imagetext

P 14 nov kell 19 Vene Teater *
TEEKOND SURNUTE ILMA

I osa: “3 ööd, 3 päeva”
Esitaja: NOW Dance Company
Kontseptsioon / koreograafia: Sohn In-young
Story: Lee Jaewhan
Muusika: Back Junghyun
Kostüümid: Min Cheonhong
Valgus: Choi Hyongoh
Tantsijad: Kim Sungyeon, Yang Miran, Yang Soojin, Kim Byeongwha, Shin Joojin, Lee Hyunbum, Sohn In-young

Etendus “3 ööd, 3 päeva” viib meid Korea traditsioonilisele kolm ööpaeva kestvale matuserituaalile.

Imagetext  Imagetext

II osa: “Roos”
Esitaja: Ahn Sungsoo Trupp
Koreograafia: Ahn Sungsoo
Muusika: Igor Stravinski (“Kevadpühitsus”)
Dancers: Kim Donghyun, Kim Boram, Park Minyoung, Park Sooin, Lee Juhee, Lee Hyesang

E 15 nov kell 12, Tantsuakadeemia, Solarise Keskus
Korea tantsu meistriklass, juhendajad Sohn In-young ja Ahn Sungsoo

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevjuht
Inna Kivi – produtsent
Kadri Kiis – finantsjuht
Olavi Sööt – logistika
Mart Kivisild – kujundus
Tanel Klesment – sound
Reno Hekkonens – marketing

Tänud: Kore-A-Moves, IPAP, Lee Jungeun, Kultuurkapital, Tallinna Ülikool, René Nõmmik

Edasta sõpradele Imagetext  Imagetext

Järgmine festival: 11–15 mai 2011

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient 2011, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD Oriendi esinejatega)

player Oriendi animeeritud logo

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish

LogoOrient200

ORIENT ESITLEB
AASTAL 2008

Festival “Orient” on Baltimaade esimene ja seni ainus, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale. Kuigi festivali põhiüritused toimuvad maikuus ja üksnes paarituarvulistel aastatel (2005, 2007, 2009...), leiavad  üksikud kontserdiprojektid “Oriendi” egiidi aset all ka muul ajal. Nõnda ka alljärgnevad.


L 10 mai kell 19 Sapnu Fabrika, Riia (koostöös Origo Festivaliga)
P 11 mai kell 13 Origo väljak, Riia (koostöös Origo Festivaliga)

ImagetextAnsambel “Galaxy” (Senegal): Yamar Thiam (“kõnelev” trumm tama), Alassane Diallo, Libasse Sall (sabar-trummid, kitarr, laul), Ousseynou Mb’Aye (sabar-trummid, laul), Ismaila Sane Badiane (sabar- & djembe-trummid, laul), Bintou Sarjo (tants), Ampiaba Jalava, Ndioba Gueye, Aliko Edson Mwakanjuki

Mbalax ehk mbalakh on Senegali ja Gambia rahvuslik tantsumuusika, milles on ühinenud kohalik sabari trummitraditsioon ja Lääne popmuusika mõjud. Stiili nimetus tuleneb sabaris kasitatavatest mbalax-rütmidest. Mbalax arenes välja Senegalis 1960ndate lõpus ja 1970ndate algul, olles tugevasti mõjustatud “tagasi juurte juurde” filosoofiast ning rahvusliku identiteedi otsingutest. Koos sellega on loobutud inglise ja prantsuse keele kasutamisest ning lauldakse Senegali päritolu wolofi keeles. Sabari rütmid kombinatsioonis islami mõjudega vokaalstiiliga on teinud mbalaxist ühe atraktiivsema muusikažanri nii Lääne-Aafrikas kui ka mustanahaliste kogukondades väljaspool Aafrikat.

player Galaxy. La Famille, fragm, 109 sek, mp3
player Galaxy. Sonno no la, fragm, 142 sek, mp3


Imagetext L 13 sept kell 19 Estonia Kontserdisaal
P 14 sept kell 16 Vanemuise Kontserdimaja (koostöös VKMiga)
K 17 sept kell 19 Pärnu Kontserdimaja (koostöös PKMiga)
N 18 sept kell 19 Läti Ülikooli aula, Riia
L 20 sept kell 16 Ventspilsi Kultuurikeskus, Läti
R 26 sept kell 19 Dom Kino, Moskva (koostöös GreenWave Internationaliga)
P 28 sept kell 20 Sergei Kurjohhini Kaasaegse Kunsti Keskus, St Petersburg (koostöös Etno Mehaanikaga)

Nn “padjakontsert”
VAJRA MUUSIKA & TANTS
Tiibeti drikung kagyu koolkonna Buddha-mungad Phiyangi kloostrist (Ladakh)
11-liikmeline ansambel kooseisus Theles Chhokdup, Rigzin Dorje, Tashi Gyaltsen, Konchok Namdak, Dorje Namgyal, Tondrup Namgyal, Sherab Jamba, Dorje Stanzin, Konchok Thupstan, Konchok Tsultrim, Konchok Zangpo
Tema Pühaduse XXXVII Drikung Kyabgon Rinpoche patronaaži all

Imagetext  Imagetext  Imagetext

player Drikung Kagyu mungad. Chöd-rituaal, fragm, 100 sek, mp3
playervideo-klipp “Clip Phiyang Monks”, 17 sec
player Video-klipp “Orient Drikung Monks”, 86 sec
player audio-klipp “Buddha mungad”, 18 sek, mp3

ImagetextÜheteistkümne Phiyangi munga programm sisaldab fragmente Tiibeti budismi traditsioonilistest rituaalidest, mille eesmärgiks on tuua rahu ja õnne kõigile olenditele. Enam kui 2-tunnine kava on vaheldusrikas ja atraktiivne: sisaldab laulu, pillimängu, tantsu, kostüüme, maske, lisaks on saalis loodud budistliku templi atmosfäär (palvelipud, võimalus jälgida etendust istudes vaipadel/patjadel). Kavas: Pöördumine jumaluste poole, Mahakala tants, Achi tants, Acharya ja Valge maski rahvatants, Hirve tants, Müstmütsi tants, Kuninga ja ministri tants, Chöd meditatsioon, Kunrig – jumalik märgikeel, Heaendelised annetamispalved.

Kontsertprogrammi koreograafiline osa lähtub otseselt sajanditevanusest chami traditsioonist. Tegemist on religioosse tantsumüsteeriumiga, mis algselt võis kesta mitu päeva. Teadaolevalt on varasematel aegadel kloostrites chame esitatud üksnes öösiti, rangelt salaja, et asjasse mittepühendatute silmad ja kõrvad ei näeks ega kuuleks seda, mis pole neile määratud. Kui mõned kloostrid hakkasid korraldama avalikke rituaalseid tantsuetendusi, kutsus see esile Sakya koolkonna munkade pahameele. Meie elame moodsas ajas, mil cham on muutunud üldrahvalikuks ürituseks ja meenutab väliselt mõneti meie laulu- ja tantsupidusid. Palvelippude ning pühapiltidega ehitud tohutu kloostrihoov, muusika, maskid, värviküllased kostüümid, üleüldine pühalik-pidulik meeleolu… Igal chami osal on kindlel eesmärk või süžee: on õpetliku ja moraliseeriva sisuga tantsudraamad, rituaalid, mis sammhaaval puhastavad tantsuplatsi deemonitest ja kurjadest vaimudest, budismi võitu ülistavad tantsud, mõne kaitsejumaluse või olulise guru austamised, samuti atraktiivsed lood legendaarse joogi Milarepa elust või budismivaenuliku kuninga Langdarma tapmisest.

Muusikainstrumentidest kõlavad mitmesugused pasunad (dung-chen, kang-dung, dung-kar), oboe-laadsed gyalingid, nga-trummid, taldrikud, drilbu-kellukesed.

15–16 sept Esna  mõis, Järvamaa
21–24 sept Drikung Jamze Ling, Baltezers, Läti
CAKRASAMVARA LIIVAMANDALA

Vt ka fotosid Eesti-Läti-Venemaa tuurilt

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Elle Himma – produtsent-toimetaja
Mart Kivisild – kujundus
Kadri Kiis – finantsjuht

Meedia vastukaja:

Tulin just praegu “Padjakontserdilt: Vajra muusika ja tants”, kus esinesid Tiibeti Buddha-mungad Phiyangi kloostrist, Ladakhist – ja sain järsku aru, mis on see kauaotsitud Eesti Nokia. (Tõnn Sarv, Eesti Ekspress, 15.09.08, terve artikkel)

Nüüd on nad tulemas ja annavad seitse kontsertetendust “Oriendi” egiidi all Balti regioonis ja Moskvas. ... ei soovita europotsentristlikult piiratud meelelaadiga kultuuritarbijale! (Sirp, 12.09.08, terve artikkel)

Imagetext        Imagetext           Imagetext          Imagetext

Suur tänu: Drikung Kagyu sangha, Lama Sangye, Lama Lodru, Esna mõis, Aleksandrs Nemirovskis, Aleksandr Tšeparuhhin, Peeter Salmela, Olga, Ilze Pasina, Eriks Terehovs, Paul Pihlak

Vaata samuti: Orient Festivalid, Orient esitleb 2010, Orient 2011, Orient 2009, Orient 2007, Orient 2006, Orient 2005, Festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices From The Stars Above The Desert”), “The Path To The Heart Of Asia(festivali “Orient” esinejatega salvestatud CD)

player Oriendi animeeritud logo

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish

LogoOrient200

FESTIVAL ORIENT
ARCHIVES

The first ever concentrated show of oriental culture in Estonia, a tradition going back to the year 1992, has brought the most authentic performers from India, Siberia, Arab countries, South East Asia and mystical Tibet. It is certainly a leading musical event in the Baltic States where music lovers can enjoy performers like Hariprasad Chaurasia, ensemble “Kodō”, Ravi Shankar, Anoushka Shankar, Burhan Öçal, Sevara Nazarkhan, Gyuto and Gyume Buddhist monks, Wu Man, etc. Keep a close eye on our website and advertising – the show goes on.

Main events in 2004

4th May Latvia (joint project of Orient-Festival and Origo Folk Festival)
5th May Latvia (joint project of Orient-Festival and Origo Folk Festival)
6th May Vanemuine Concert House (Tartu)
7th May Pärnu Concert Hall
8th May Estonia Concert Hall (Tallinn)
9th May Martinus Hall, Vantaa (joint project of Orient-Festival and Surya Ry)
10th May Savoy Theatre, Helsinki (joint project of Orient-Festival and Surya Ry)

ImagetextJEWELS FROM THE ROOF OF THE WORLD – Tibetan ritual music, chant and dance of Drikung Kagyu tradition.
The ritual dance and mystical music of the 13 nuns of Samten Ling nunnery convey a kind of healing message which is central to high Tibetan monastic art. As a result of the various items on the program we are offered an insight into the profound methods of Tibetan Buddhism with its goal of peace and happiness for all sentient beings.
Performed by the nuns of Samten Ling monastery: Lhakye, Thupten Yangkye, Rinchen Tsomo, Penpa, Könchok Gamtso, Lhatok, Pema, Tenzin Dölma, Könchok Sangmo, Dhega, Sönam Chogzin, Nyima

Program:
Kagyu lineage prayer. In Buddhism an authentic living transmission of the master’s teachings and experiences to the disciple is considered of essential importance. The original teachings and meditation practices have been retained via an unbroken line of transmission down to the present day. Through the prayers to the enlightened masters of the Kagyu lineage a great blessing is instilled from this line of descent.
Achi invocation and melody. Achi Chökyi Dölma is the enlightened protectoress of the Drikung Kagyu tradition. She is the “mother of mothers”. We invoke the mind stream of Achi when we need help. On a worldly level we appeal to Achi for personal safety, good health, success and wealth. At a higher level we request her assistance in removing obstacles on the spiritual path and as a support in developing mental qualities. During the invocation the whole tonal spectrum of sounding instruments and percussion are employed.
Buffalo dance. In the tantric tradition certain animals such as the the buffalo are part of the mandala of various deities and play a particular role. Buffalos are messengers of the Chechog deities, furious manifestations of Buddha Vairocana. These sacred dances are highly creative and very entertaining as well.
ImagetextKunrig – divine sign-language. Kunrig is a tantric method for purifying negative karma. The sung rendition of the Kunrig text is as powerful as it is difficult. To perform it correctly each word of the sacred text must be sung, meditated upon and physically incorporated via the cryptic sign-language of the deities – all at the some time. The 13 trained nuns will sit in the meditation posture, wearing their traditional Drikung Kagyu meditation hats and engage in a communion with the deities with body, speech and mind.

ImagetextFive deities’ dance of Tseringma. The female deity Tseringma and her four sisters are protectors of the Buddha’s Teachings. Originally they set up meditation obstacles for Milarepa, the famous Tibetan saint, using their magic powers. Milarepa was able to persuade them to protect the Buddha’s Teachings instead and they become his most eminent non-human disciples. After Achi Chökyi Dölma they are the most important protectors of the Drikung Kagyu tradition.
Download: Mask of Tseringma, photo by P Vähi, jpg, 300 dpi, 2838 KB
Deer dance. Also the deers are messengers of the Chechog deities, furious manifestations of Buddha Vairocana. The nuns wear animal masks as they dance to the rhythms of the ritual music and the percussion instruments.
Chöd meditation. This is a tantric method for acquiring merits, in which one imagines offering oneself in the form of nectar to nourish the object of veneration and other beings. Chöd is a very special and unusual meditation, whose sound and visualisation can cure all physical sickness and mental delusions.
Mani prayer. Avalokiteśvara is the embodiment of boundless love and compassion for all sentient beings. He is at the same time the particular protective deity of Tibet. His profound mantra Om Mani Padme Hum is well-known beyond the borders of Tibet. By praying to Avalokiteśvara love and compassion can arise in our mind and establish a benevolent connection with all sentient beings.
Auspicious prayers. At the end of the ceremony auspicious prayers are recited to create favourable conditions for our present life and our spiritual development. All the positive benefits, which the nuns and the audience have created during the performance are subsequently dedicated for the benefit of human and all sentient beings.

ImagetextThe musical instruments: gya-ling (oboe-like instrument with a double reed), dung-chen (long horn), kang-dung (short horn), dung-kar (conch), rol-mo (horizontally-held cymbals with a large rounded middle), sil-nyen (vertically-held cymbals), nga (big drum), damaru (hand drum), drilbu (handbell).

 

Main events in 2003

Jan 3–5
Tallinn, Tartu, Pärnu
BUDDHIST MONKS OF GYUME TANTRIC MONASTERY
Damjo Nima, Lobsang Tsering, Dawa Dhondup, Gedun Kalsang, Lobsang Dorje
“HEALING SOUNDS OF THE UNIVERSE”

HOMAGE TO THREE GEMS
The most important chanting for the Buddhists which is performed before any practice or ritual. During this part practitioners are reflecting upon the good qualities of “the three gems” – Buddha, Dharma, Sangha – and asking them for spiritual guidance throughout the practice or ritual. Then the practitioners need to set up their motivation, which is done by praying to love, joy, compassion, equanimity. This prayer is to remind them of their final goal, i.e. striving for Enlightenment in order to help all sentient beings in a most effective way.

PURIFICATION CEREMONY
This ceremony is traditionally performed to consecrate a new temple or just a new building. Here the monks are inviting all the Buddhas and Bodhisattvas of all times and directions.

SELF-INITIATION OF GUHYASAMĀJA
Guhyasamāja is considered to be the King of Father-Tantra, he is a principal protector-deity of Gyume Tantric Monastery. This ritual is performed to renew tantric vows if someone happens to break them. To be able to do this, the monks visualize themselves in the form of Guhyasamāja and develop a very strong divine pride. This is achieved by wearing very impressive deity costumes that include a high black hat and a crown with seed-syllables of five Buddha-families.

ImagetextGREEN TĀRĀ ADMIRATION
Green Tārā is the female aspect of compassion and a very popular deity in Tibetan Buddhism. She is depicted sitting on the lotus cushion with her right leg touching the ground. This unusual meditation position tells us about her readiness to come and help sentient beings at their slightest request. During this ceremony the monks invite Green Tārā and make to her traditional offerings and pleasant sounds of their cymbals. In their chanting, they request Tārā to protect sentient beings from being born in the six realms of samsara.

CEREMONY OF PROTECTOR-DEITIES
Verses of admiration and pervading sounds of big drums, cymbals, bells and long horns are offered to the principal Dharma-protectors of Gyume Tantric Monastery – Mahākāla, Kālarupa and Palden Lhamo as well as to Dzambala, deity of wealth and prosperity.
player Admiration of Palden Lhamo and Dzambala, fragm, 160 sec, mp3

LUNGTA CEREMONY
This ceremony is traditionally performed in the Tibetan community when prayer flags, called Lungta (‘windhorse’) in Tibetan, are being strung across high places, such as temples, stupas, mountain passes and bridges. The 5-colour flags bear auspicious mantras, designs, syllables and prayers that are read by the wind and bring luck and prosperity to the person who put them up. Apart from individual well-being, this ceremony is seeking to balance elements and bring harmony to a particular land or community.

DAGEG PUNGJOM
This is another protector deity ceremony and, as such, heavily relies upon big sounds of monastic musical instruments. This particular pūja, even in the monastery, is performed on a very rare basis, usually within a Torchen ceremony. The aim here is to destroy power of the obstacles that always appear when the practitioner is particularly diligent in his or her spiritual practice.

CONCLUDING
Having set up their motivation in the beginning, the monks now have to dedicate their merits i.e. positive energy accumulated through the performance of sacred rituals and prayers. They dedicate it to achieving nirvāna in order to help sentient beings, which is the ultimate goal for all Mahāyāna-Buddhists.


Dec
Pärnu, Tartu, Tallinn
MAHĀRĀJAS’ MEDITATIVE EVENING

ImagetextMustafa Raza (vicitra vīņā), Rohit Anand (bamboo-flute) & Peeter Vähi (tānpūrā)
Program: South-Indian early-night rāga Sarasvati, rāga Rageshwari, rāga Sugandh
player Mustafa Raza, Thumri Piloo, live, fragm, 100 sec, mp3

ImagetextImagetextMustafa Raza’s family is associated with the Moradabad gharana through his grandfather Ustad Chajju Khan, a court musician. Vicitra vīņā (vicitra means ‘unique’) is a very rare North-Indian string instrument. Rohit Anand – disciple of Pandit Ravi Shankar and Ustad Ali Akbar Khan.

The percussion-ensemble “Drums Of India”: Aushim Chauduri, Arshad Syed, Brian Melvin, Aditya Kalyanpur
“... a veteran Indian music expert” (San Francisco Examiner / Chronicle), “Alla Rakha’s foremost student in this part of the world” (Zakir Hussain), “.. among the world’s greatest percussionists” (Wembly Conference Centre).

ImagetextImagetextImagetextUstad Siraj Ahmed Khan (khayāl-singing, harmonium) & Vaqar Ahmed Khan (tablā)
Program: rāga Yaman
Vaqar Ahmed Khan belongs to a very reputed musicians’ family.

Download: poster, jpg, 100 dpi, 264 KB

Press resonance:
Aditya Kalyanpuri trumminõiduse puhul tundus, et tegu on inimvõimete piiriga, sest tihedamaid põrinaid pole kõrv enam suuteline eristama, peale selle veel need meeletud teiste tämbritega lisalöögid... Puhas meeleränd on ylev asi ja kahtlemata tõstavad sellised kontserdid kuulajate emotsionaalset intelligentsust, olles ehk isegi religioossete toimingute asendajaks. Kui yle tyki aja silmad avasin, tundsin, et muutunud on nii ymbritsev ruum, inimeste näod ja olekud kui ka minu kujutlus endast. Selliste nimetute sisemiste vastuvõtlikkushetkedeni ei kyyni just sageli. /.../ Mustafa Raza muutus raga arenedes tavapäraselt ekstaatiliseks ja ta pilli järsumate sööstude kõla hakkas täiesti meenutama Mahavishnu Orchestra psyhhedeelseid jämme. /.../ Yks tuttav ütles pärast kontserti naljatamisi: “No nii. Lähme lööme nyyd oma trummid puruks.” /.../ Oriendi festivali kontserdid on ikka olnud talvise muusikaelu solaarium ja higistamistelk, et põhjamaalastele pimedatel aegadel kauge kaarega ergem olemine ja lootus tagasi tuua. (Lauri Sommer, Muusika, No 2, 2004, Estonia) English translation

 

Main events in 2001

ImagetextDec 18–19
Tallinn, Tartu
PERCUSSION ENSEMBLE “KODŌ” (Japan)
player Shake, fragm, 47 sec, mp3

Exploring the limitless possibilities of the traditional Japanese drum, the taiko, Kodō are forging new directions for a vibrant living art-form. In Japanese the word “Kodō” conveys two meanings: firstly, “heartbeat” the primal source of all rhythm. The sound of the great taiko is said to resemble a mother’s heartbeat as felt in the womb, and it is no myth that babies are often lulled asleep by its thunderous vibrations. Secondly, read in a different way, the word can mean “children of the drum”, a reflection of Kodō’s desire to play their drums simply, with the heart of a child. Since their debut at the Berlin Festival in 1981, Kodō have given over 2600 performances on all 5 continents, spending about a third of the year overseas, a third touring in Japan and a third resting and preparing new material on Sado Island. Kodō strives to both preserve and re-interpret traditional Japanese performing arts.

May
Tallinn, Tartu

Pandit HARIPRASAD CHAURASIA (bamboo flute, India) and his ensemble
Program: North-Indian classical rāgas
ImagetextPandit Hariprasad Chaurasia is known internationally as the greatest living master of bānsurī (Hindi बांसुरी) , the North-Indian bamboo flute. He is probably the most accessible Hindustani musician who has done a lot to popularize bānsurī and classical music among the masses.
Hariprasad Chaurasia was born in Allahabad in 1938 into a non-musical family. His father was a wrestler, and his mother died when he was very young. Hariprasad had to learn music almost in secret, scared of the father who wanted him to become a wrestler. First he started learning vocal music from Pt Rajaram at the age of 15. Later, he switched to playing the flute under the tutelage of Pt Bholanath of Varanasi. Much later, while working for All India Radio, he received guidance from the reclusive Smt Annapurna Devi (daughter of legendary Baba Allaudin Khan).
Pt Chaurasia is a rare combination of innovator and traditionalist. He has significantly expanded the expressive possibilities of North-Indian classical flute through his masterful blowing technique. Hariprasad Chaurasia is one of the busiest North-Indian classical musicians, regularly traveling and performing throughout the world. Apart from classical music, he has made a mark as a hindi film music director along with Pt Shiv Kumar Sharma forming a group Shiv-Hari. He has also combined with various world musicians at experimental music, including the famous group Shakti, John McLaughlin, Jan Garbarek, etc.
He has won a number of prestigious awards including the Sangeet Natak Academy (1984), Padmabhushan (1992) and Padma Vibhoosan (2000).
player live recording from Orient-Festival, fragm, 113 sec, mp3
Dowload
photo: Hariprasad Chaurasia, photo by P Vähi, jpg, 300 dpi


O-SUWA TAIKO, the ensemble of Japanese drums, artistic director Dainichi Oguchi

SEARCH FOR THE SOUL OF ASIA, the photo exhibition; co-starring FUDO, the Ensemble of Japanese music

KONCHOK SANGYE, Tibetan Buddhist monk (recitation, nga-drum, silnyen-cymbals) – the rituals of Tibetan Drikung Kagyu lineage

MUSIC AND DANCE FROM SRI LANKA: V Hemapala Perera, Mudiyanse Dissanayake, Chinthatka Bandara, Isuru Warna Perera

PRAKASH YADAGUDDE (Indian classical bharata-nātyam-dance, India)

JAYALAKSHMI SEIKAR (vocal, Malaysia) & SUTRA DANCE THEATRE (Malaysia), artistic director and soloist Ramli Ibrahim
The dancer and choreographer, Ramli Ibrahim, has become one of Malaysia’s most internationally acclaimed artists. Trained in classical ballet, modern dance and Indian classical dance, he is a creator and a visionary in the Arts who sees unity within the diversity of all artistic endeavours.

AKRAM KHAN – Indian classical and contemporary dance
Akram Khan is a young British-born Asian dancer. He has been trained in the 500 year old tradition of kathak dance under the world-renowned guru, Sri Pratap Pawar. Since an early age Akram has danced around the world, working with leading artists and companies including Ravi Shankar in The Jungle Book, and the RSC in Peter Brook’s Mahabharata.

PHAM DUC THANH ENSEMBLE (Vietnam) & ILYANA “MEDVEDITSA” PAVLOVA (vocal, Jew’s harp, Northern Siberia)

MUSIC FROM THE FAR EAST: Estonian National Symphony Orchestra, conductor TANG MUHAI (China)
Muhai Tang’s international career was launched in 1982, when Herbert von Karajan invited him to conduct concerts with Berlin Philharmonic Orchestra. Muhai Tang still has close ties with his homeland, where he conducts regularly as well as in other Asian countries and Australia.

MUSTAFA RAZA Ensemble (vicitra vīņā, Indian classical rāgas)
Mustafa Raza is the only vicitra vīņā player originating from a family of binkars, and his style offers incomparable quality and technical mastery. He shows his ability by playing alaps, rare rāgas, and very fast improvisations on this difficult instrument.

PURNIMA JHA (Indian classical kathak-dance) and her ensemble (India)
Purnima Jha is the foremost exponent of both the softer, fluid, more expressive Lucknow and the rhythmically controlled dynamic Jaipur styles of Kathak dance. “Music-making footwork” (Washington Post), “Display of brilliance... a pattern of syncopation as intricate and intoxicating as any jazz drummer’s...” (Daily Californian)

Press resonance:

Mit diesem Konzert wird dem neuen Saal nach dem Eröffnungskonzert quasi die geistliche Weihe gegeben. Die Mönche des Gyudmed-Klosters sind berühmt wegen ihrer besonders tiefen, raumgebenden Stimmen, aus denen sich um so besser Obertöne abspalten können, um aus dem meist einstimmigen Gesang Mehrstimmigkeit zu machen. Dabei fasziniert vor allem, dass am Ende eines jeden Abschnittes die Stimmen abfallen, d.h. tiefer und leiser werden. (Gerhard Lock, Leipzig-Almanach, 2003, Germany)

... Hariprasad Chaurasia ja ta on 63-aastane küps meister, kelle virtuoossusest ja muusika väe valitsemisest räägitakse legende. (Immo Mihkleson, Postimees / Arter, 5.05.01, Estonia)

Briti lehed kirjutasid, et üle hulga aja on moodsas tantsus esil nimi, mis on vallandanud samasuguse ühemehe-“revolutsiooni” nagu Mark Morrise debüüt omal ajal. Tänaseks on 26-aastane Bangladeshi päritolu /.../ Akram Khan oma suveräänsust vaid kinnitanud – tema isikupärasel stiilil, kus on kokku miksitud Põhja-India klassikaline kathak-tants ja lääne moodsa tantsu tehnikad, ei ole ligilähedaseltki analoogi... (Tiit Tuumalu, Postimees / Arter, 5.05.01, Estonia)

 

See also: Orient festivals, Orient presents in 2010, Orient 2009, Orient presents in 2008, Orient 2007, Orient presents in 2006, Orient 2005, Orient in Palmyra (Voices from the Stars Above the Desert), The Path To The Heart Of Asia (the CD recorded with featuring musicians of Orient 1992)

player animated logo of Orient

LogoOrient200

ORIENT 2011

PHOTOS

Orient 2011 − performers, musical isntruments, audience, festival-team... Photos by Tiit Mõtus.

Imagetext Imagetext

Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

LogoOrient200

Ida Muusika Festival ORIENT

Koostöös Euroopa Kultuuripealinnaga Tallinn 2011

KÕRGED KULTUURID

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale. Kunstiline juht − Peeter Vähi.



11–15 mai 2011, Tallinna Loomaaed

Sageli on festivali teema olnud inspireeritud korraldusmeeskonna vahetustest kokkupuudetest ühe või teise piirkonna muusikutega. Nõnda oli näiteks 2009. aasta festival alapealkirjaga “Siiditee sõnum” otseses seoses ekspeditsiooniga “Siiditee Tuur 2007”. Samuti on 2011. aasta festival “Kõrged kultuurid” saanud tugeva tõuke festivali korraldajate rändudest Tiibetisse, Ladakhi, Nepali, Bhutani, Arunachal Pradeshi, Põhja-Pakistani ja teistele mägialadele. Seega, festivali ideestik ja programm pole kokku “komponeeritud” büroos kirjutuslaua ja kompuutri taga, vaid see on mägipiirkondade tegelikkus ise.
Festivalil astuvad üles muusikud ja tantsijad Pakistani põhjaosa endistest vürstiriikidest (Chitral), India-Bhutani-Tiibeti-Birma piirialal asuvast Arunachal Pradeshist, Himaalaja India osast (Ladakh), Bhutani kuningriigist, Tadžikistanist, Süüriast, Aserbaidžaanist. Eelnimetatud valik on sisult äärmiselt kirev, sest on seotud väga erinevate kultuuridega nii etniliselt, keeleliselt kui ka religioosselt (budism, animism, šamanism, islam, hinduism, Donyi-Polo ehk päikese-kuu usund).
Orient 2011 puhul on uuenduseks see, et kui varasemate festivalide pealavaks on olnud Estonia Kontserdisaal  oma akadeemilise atmosfääriga, siis nüüd on tegevus üle viidud “oikumeenilisse” telk-kontserdisaali Tallinna Loomaaia terriooriumil alpinaariumi piirkonnas (lähim sissekäik Ehitajate tee poolt).

11 mai kell 19
Fakhraddin Gafarovi duo (Aserbaidžaan) & sufi dervish Adem Serdar Uslan (Türgi)
Kalashi eepilised laulud koos tantsuga (Chitrali vürstiriik, Pakistan)
Otseülekanne ja live salvestus – Klassikaraadio / ERR

Gafarovi ansambli kava: Rast mugami, Dilkesh tesnifleri, Hicaz ilahi, Ruhani, Shur mugami, Çahargah, Bu dunyadan, Segah ilahi.

Imagetext Imagetext

Sufismi ehk araabiakeeli tasawwufi all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui jumala kingitus või täpsemalt jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Ṭarīqah’d (طريقة‎, sufi ordud) võivad olla seotud shi’a, sunni või muude islami voolude või mitmete kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas VIII saj, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud igal pool islamimaailmas.
Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (جلالالدین محمد رومی, türgi k Celâladin Mehmet Rumi, 1207–73 AD, luuletaja, jurist ja sufi õpetlane, pildil ülal vasakul) teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid, nende hulgas sufi pöörlemine.
Aastal 1273 asutasid Rūmī järgijad tänapäeva Türgi territooriumil Konyas ühe tuntuima sufi ordu Mevlevi. Neid teatakse ka kui pöörlevaid dervisheid tänu oma kuulsale sema-nimelisele tantsu- ja muusikatseremooniale, milles dikhr – pöörlemine sümboliseerib Allahile mõtlemist. Ottomani Impeeriumi ajal oli Mevlevi orgaaniliselt türgi ühiskonda sulandunud ordu, kelle mitmed liikmed teenisid olulistel ametikohtadel. Mevlevi ordu keskus asus Konyas, kuhu ka Rūmī maetud on. İstanbulis on Mevlevi klooster, kus viiakse läbi avalikke sema tseremooniaid. Sufi pöörlemine, mis kujutab endast meditatsiooni keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi Mevlevi ordu dervishid (sufi askeetliku religioosse arīqah või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut.

Kalashi folkansambel koosseisus: Durdana* (laul, tants), Mulkhon* (flööt), Bibi Zahira (tants), Gulnary* (tants), Bibi Iran (laul, tants), Khan Sher Zada (trumm), Jan Mirza Ali (ansambli juht, laul, sitar).

* Chitralis on enamasti kasutusel vaid eesnimed, perekonnanimed puuduvad

Kalashid on üks Hindukuši mäestikus asuva iidse Chitrali vürstiriigi territooriumil elavaist rahvastest. Geograafiliselt paikneb Chitral Pakistani ja Afganistani piirimail, jäädes Pakistani Khyber Pakhtunkhwa provintsi kaugeimasse põhjapoolsesse nurka. Kõrgetest mägedest ja salapärastest orgudest ümbritsetud Chitral asub otsekui maailma katusel ja siia pääseb aastaringselt vaid ühtainsat teed pidi. Selle samanimeline pealinn Chitral asub Hindukuši kõrgeima mäe Tirich Miri jalamil. 1969. aastast kuulub Chitral Pakistani koosseisu. Selle kunagisest vürstlikust hiilgusest on säilinud vaid vürstitiitlid, mida kunagiste valitsejate järeltulijad tänaseni suure uhkusega kannavad. Kalashide päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Osa ajaloolasi peab neid Aleksander Suure sõjakäigul üle Hindukuši mäestiku siia toppama jäänud sõdalaste järglasteks. Chitrali kunagisi valitsejaid aga lausa Aleksander Suure enda järeltulijaiks. Mitte-moslemitest kalashe on tänapäeval umbes 4000 ringis ja nad asustavad kolme Pakistani territooriumil asuvat orgu – Bumborate, Rumbur ja Birir. Eraldatus muust maailmast on säilitanud kalashide iidsed uskumused, keele ja kultuuri ehedal kujul. Chitrali ansambel pole kunagi varem esinenud ühelgi kontsertlaval ega käinud väljaspool oma kodukohta, mis teeb nende esinemise Oriendi festivalil tõeliselt erakordseks sündmuseks, mille eest tuleb tänada Chitrali vürstide järeltulijat Maqsood ul Mulki, kelle kaasabil sai teoks nende tulek Eestisse.

12 mai kell 19
Šamaan Rambo & rahvalaulikud Apatani hõimust (Arunachal Pradesh, India)
Bindu Juneja (Odissi tants, India) & ansambel (India)

Apatani hõimu ja Arunachal Pradeshi kohta täpsema info saamiseks tõmba alla artikkel “Päikese-Kuujumala kaitse all Arunachalis” (Go Discover, 2 / 2009, 5 lk, pdf, 3.5 MB). Apatani folk-ansambel: šamaan Rambo, Nani Khambo, Khoda Amer.

Imagetext  Imagetext

Odissi tants on üks kaheksast India klassikalise tantsu stiilist, mis pärineb Ida-Indiast Orissast. See on arvatavasti vanim säilinud India tantsustiil. Odissi tantsu kujutavad arhailised skulptuurid, millest vanim pärineb II sajandist eKr. Odissi tagapõhi on sügavalt religioosne, eelkõige seotud tumedanahalise jumala Krishna kultusega. Tantsustiili peamistels viljelejateks olid devadasid ehk templitantsijatarid. Brittide võimu perioodil oli odissi põlu all. Oma tekkelt oli odissi ilmalik õukonnatants. Odissit saadab kindlakskujunenud muusika, mis on süntees nelja liiki muusikast – dhruvapada, chitrapada, chitrakala ja panchal, milles on ühendatud Odia poeetide lüürikal põhinevad laulud ja rāgad.

ImagetextBindu Juneja, üks tuntumaid India odissi-tantsijaid, alustas tantsuõpinguid varases lapseeas India klassikalise tantsuvormi bharata natyami treeningutega Lucknows asuvas Bhatkhande Sangeet Mahavidyalayas – õppeasutuses, mis loodi 1939 India klassikalise muusika ja tantsu populariseerimiseks. Peagi haaras teda aga jäägitult kaasa odissi tantsu eriline fluidum ja lüüriline müstitsism. Tema õpetajaks sai auväärne Madhavi Mudgal, kelle juures ta treenis New Delhi Gandharava Mahavidyalayas ning õppis muuhulgas India kunsti esteetika ja filosoofia aluseid. Tema odissi tantsu oskustele on väga palju kaasa aidanud ka lähedased suhted selle ala guru Kelucharan Mahapatraga. Bindu Juneja on India tantsukunsti tutvustanud nii kodu- kui ka välismaal. Tema esinemised on kulgenud suure eduga mitmetel mainekatel festivalidel USAs, Mehhikos, Slovakkias, Rootsis, Ungaris, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias, Brasiilias ja Inglismaal. Tema tegevust on toetatud ka riikliku stipendiumiga.
Odissi tantsu saadab ansambel koosseisus: Shashwati Mandal Paul (laul, tānpūrā), Abhay Phagre (bānsurī-flööt), Jitendra Kumar Swain (pakhawaj-trumm).
Kuula Abhay Phagre live-salvestust, kuula odissi tantsumuusika live-salvestust.

13 mai kell 19
Himalaalaja rahvalaulud ja traditsiooniline tants (Ladakh, India)
Budistlikud  maskitantsud (Bhutan)

Ladakhi ansambel koosseisus: Tsewang Paldan (laul, surna-oboe, tants, daman-trummid), Stanzin Dadul (laul, kunstiline juht, daman-trummid), Lama Könchok Sangyas (laul, damaru-trumm, kang-ling).

ImagetextBhutani ansambel koosseisus: Dorji Wangdi, Needup Wangdee, Tashi Wangdi, Duba Dorji, Sangay Dorji, Sangay Passang, Chhoden, Karma Yenten, Sonam Zangpo.

Bhutani muusikakultuurist on maailmas kõige enam huvi äratanud kloostrimuusika, mis sageli on lahutamatu rituaalsest tantsust. Iseäranis atraktiivne muusika ja tantsu kooslus leiab aset chami raames. Tegemist on religioosse tantsumüsteeriumiga, mis võib kesta mitu päeva. Teadaolevalt on varasematel aegadel Tiibeti sakya koolkonna kloostrites chame esitatud üksnes öösiti, rangelt salaja, et asjasse mittepühendatute silmad ja kõrvad ei näeks ega kuuleks seda, mis pole neile määratud. Kui teised koolkonnad hakkasid korraldama avalikke rituaalseid tantsuetendusi, kutsus see esile sakya munkade pahameele. Meie elame moodsas ajas, mil budistlikud maskitantsud on muutunud üldrahvalikuks ürituseks ning näiteks Bhutani pealinnas Thimphus igaaastaselt asetleidev usupidustus (Tshechu) meenutab väliselt mõneti koguni meie laulu- ja tantsupidusid. Palvelippude ning pühapiltidega ehitud tohutu kloostrihoov, muusika, hirmuäratavad maskid, värviküllased kostüümid, üleüldine pühalik-pidulik meeleolu, sajad edasi-tagasi sagijad… Igal maskitantsu osal on oma kindlel eesmärk või süžee. Nende hulgas on õpetliku ja moraliseeriva sisuga tantsudraamad, rituaalid, mis sammhaaval puhastavad tantsuplatsi deemonitest ja kurjadest vaimudest, budismi võitu ülistavad tantsud, Padmasambhava, Tsongkhapa või mõne teise olulise guru austamised, samuti atraktiivsed lood legendaarse joogi Milarepa elust või budismivaenuliku kuninga Langdarma tapmisest.

14 mai kell 17
India vokaalkunst
Sufi muusika & pöörlev dervish (Damaskus, Süüria)
Otseülekanne ja live salvestus – Klassikaraadio / ERR

Shashwati Mandal Paul (vokaal, tānpūrā), Abhay Phagre (tablā-trummid). Kavas: rāga Narayani, rāga Bageshri, rāga Bhairavi.
Kuula kontsertsalvestust

ImagetextShashwati Mandal Paul on mitmekülgne khayali-laulja Indiast, Bhopalist. Pärinedes muusikute perekonnast, alustas ta laulmisega juba varases lapseeas oma vanaema Pandit Palabhau Umdekari juhendamisel, kes oli üks Põhja-India klassikalise muusika ja Gwaliori stiili suurimaid asjatundaid ja esitajaid. Tema õpingud jätkusid ema Smt Kamal Mandali käe all. Aastatel 1987–1992 sai ta riikliku stipendiumi enesetäiendamiseks tappa ja khayali alal Pandit Palasaheb Poonchwale juures. Viimase juhendamisel omandas Shashwati tappa keerukad nüansid. Sealjuures oli ema talle endiselt suureks innustajaks, kelle kõrval Shashwatist kujunes üks meisterlikemaid India klassikalise muusika lauljaid. Käesoleval ajal seob lauljatari tihe koostöö India klassikalise muusika suurima propageerija, kuulsa plaadifirmaga Gundecha Brothers. Shashwati kuulub ka AIRi (All Indian Radio) ja riikliku raadiokompanii Doordarshan A-kategooria interpreetide hulka. Tema viimase aja tähtsamad esinemised Sawai Gandharva festivalil Punes, Tansen Sangeet Samaroh Gwalioris, Habba festivalil Bangalores, Samrat Sangeet Sammelan Goas on saanud kõrge hinnangu. Lauljatari silmapaistev album “Tappa Journey” valiti inglise muusikaajakirja “Songlines” poolt ühe mainekama auhinna – World Songlines Music Award 2009 nominentide TOP kümnesse “parima uustulnuka ja parima artisti” kategoorias. Shashwati on võitnud ka Mumbai Sur Singar Samsadi poolt välja antava ja India muusikute poolt kõrgelt hinnatud “Surmani” tiitli. Tänaseks juhatab ta ka meistrikursusi, millega alustas oma kadunud guru Pandit Balasahebi kõrval juba aastaid tagasi.

Sufi ansambel Damaskusest koosseisus: Sheikh Hamed Suleiman Dawood, Diaa Eddin Dawood, Mahnoud Alkharrat, Ziad Kadi Amin, Imad Harirah, Ahmad al Bizm.

Sufismist oli eespool juba juttu seoses Türgist pärit dervishi Adem Serdar Uslaniga ja ka Damaskuse dervishite taust on põhimõtteliselt sarnane. Siinkohal oleks aga ehk mõistlik lahti rääkida ka pöörlemistantsu maisem, puht-tehniline pool.
Imagetext  Imagetext Pärast mitmetunnist soovitavat paastu alustavad sufid tiirlemist hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis: kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Esialgsele aeglasele tiirlemisele võib järgneda kuni pool tundi järkjärgulist kiirenemist. Siis algab pöörlemine. Kui pöörleja kiirus muutub liiga suureks, peab ta väga aeglaselt kiirust vähendama. Kui pöörlemine on kestnud piisavalt kaua, siis võtab aeglustamine mitmeid minuteid. Mõningates traditsioonides on varasematel aegadel toimunud pöörleja tahtlik mahalangemine, nii et tema paljas naba oleks maaga otseses kontaktis. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha lahustub maasse nagu väiksel lapsel ema rinna vastas. Silmad jäävad suletuks ning pöörleja jääb mõneks ajaks vaikseks ja liikumatuks.
Vaata YouTube’is live player video-salvestust.

15 mai kell 17
Apatani hõimu šamanistlik rituaal (Arunachal Pradesh, India)
Drukpa Kagyu rituaal (Bhutan)
Himaalaja laulu- ja tanstuetendus (Ladakh, India)
Kalashi eepilised laulud ja tants (Chitral, Pakistan)

ImagetextArunachal Pradeshi šamanism on tihedalt seotud Donyi-Polo ehk päikese-kuu usundiga, mis arvatavasti pole Eesti kontserdikülastajatele ehk kuigi tuttav ning seetõttu vajab vast selgitamist. Mis see Donyi-Polo siis õieti on? Olenevalt kontekstist tähistab see kas jumalust või vastavat animistlikku usundit. Adi, apatani ja mitmetes teistes kohalikes dialektides tähendab see sõna-sõnalt ‘päike-kuu’. Taevakehadega seotud jumalad eksisteerivad paljudes religioonides, ka näiteks hindude päikesejumal Surya ja kuujumalanna Chandra. Donyi-Polo puhul ilmneb aga üks oluline erinevus, tegemist pole kahe erineva jumalusega, vaid pigem ühe kõrgeima olendi kahe erineva asektiga. Ja erinvalt hinduismist ning mitmetest teistest polüteistlikest maailmapiltidest on Donyi-Polo puhul päike feminiinne poolus ja kuu maskuliinne, kui uskuda preester-šamaan Rambolt (nimi loodatavasti mitte Sylvester Stallone kehastatud John Rambo järgi!) tõlgi vahendusel saadud infot. Arunachal Pradeshi paljudes külades on pea iga elumaja ees on Päikese-Kuu-jumalale pühendatud altar, enamasti umbes meetri kõrgune ja mõnekümne sentimeetri laiune roost “kompositsioon”, mis on piiratud väikese bambusepilbastest taraga ning kaunistatud kas riideribade, käsitsi punutud nööri, linnusulgede või millegi muuga. Iga altari keskmes, aukohal, on poolikud kanamuna koored, sest muna, see on justkui elu ja kõiksuse sümbol. Munast ju saab kõik alguse. Ja elu on põhimõtteliselt “üks”, olenemata sellest, kas ta hingestab parajasti inimest, looma või pisimat putukat. Või lille või puud või mäge.
Apatani folk-ansambel: šamaan Rambo, Nani Khambo, Khoda Amer.

Budistliku Drukpa Kagyu koolkonna munkade ja nunnade ansambel koosseisus: Needup Wangdee, Tashi Wangdi, Duba Dorji, Sangay Passang, Choden, Sangay Dorji, Karma Yenten, Sonam Zangpo.

Kalashi folkansambel koosseisus: Durdana (laul, tants), Mulkhon (flööt), Bibi Zahira (tants), Gulnary (tants), Bibi Iran (laul, tants), Khan Sher Zada (trumm), Jan Mirza Ali (ansambli juht, laul, sitar).

Imagetext  Imagetext

Ekskursioonid:
Peale kontserte koos Aleksei Turovskiga ringkäik öise eluviisiga loomade juures

Loengud ja meistriklassid:
10 mai kell 14 Müstika Maagiline Teater (Pärnu mnt 19) – Chitrali ajalugu ja kultuur. Kohtumine TE vürst Maqsood ul Mulkiga (tasuta)
12 mai kell 13 Holistilise Teraapia Instituut (Pärnu mnt 139 C) – Sufi derviši pöörlemistantsu workshop (koostöös Holistilise Teraapia Instituudiga, eelregistreesimine tel 6372777 või This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. )
12 mai kell 14 Müstika Maagiline Teater ja Vesipiibu kohvik (Pärnu mnt 19)Bhutani kultuur ja traditsiooniline köök (5 €)
13 mai kell 14 Müstika Maagiline Teater (Pärnu mnt 19) – Odissi tants (tasuta)

Näitused:
11–15 mai, Tallinna Loomaaed (Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt 145) – Aasia muusikainstrumendid Aleksandrs Nemirovskise kollektsioonist
4–31 mai, Rannarahva Muuseum (Pringi küla, Viimsi) – Peeter Vähi fotonäitus “See on Aasia”. Tõmba alla ka näituse-teemaline intervjuu fotograafiga.

“Oriendi” Gala Riias:
14 mai kell 14 Origo väljak, Riia – valitud esinejad festivalilt “Orient” (ansamblid Chitralist, Ladakhist, Bhutanist, Arunachal Pradeshist)

Pressi vastukaja:

... tabasin end mõttelt, et festival “Orient” teeb eksootika esitamisel ainult pisikompromisse lavaesituse maneeriga ning soovib eelkõige pakkuda ehedust, eksootilisi kultuure millegagi ilustamata (mis on paljude orientaalfestivalide puhul ju nii tavaline ja tülgastav). Festival “Orient” ei võõpa ega – sic! – lase kellelgi end üle võõbata. India trio trummimängija virtuoossus on sama vägev kui kalaši vilespillimängija oma. (Sakarias Leppik, Muusika, 6/7, 2011, tõmba alla artikkel tervikuna)

Festivali meeskond:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Inna Kivi – produtsent-toimetaja
Inari Leiman – PR (Tallinna Loomaaed)
Mart Kivisild – kujundus
Reno Hekkonens – turundus
Tanel Klesment – sound
Olavi Sööt – logistika
Kadri Kiis – finantsjuht

Tõmba alla: player Video-klipp “Orient 2011”, festivali plakat (pdf, 223 KB)
Vaata fotosid festivalist, fotograaf Tiit Mõtus

Imagetext              Imagetext               Imagetext              Imagetext

Imagetext                    Imagetext                   Imagetext

Suur tänu: EV Kultuuriministeerium, Toyota Baltic AS, EV Välisministeerium, K Grupp, Ungari Saatkond Tallinnas, Klassikaraadio, Lama Könchok Tamphel, TE Maqsood ul Mulk, Lama Könchok Sangyas, Urmas Paet, Urmas Sõõrumaa, Mai Jõgimaa, Lauri Bambus, Mall Hellam, Mati Kaal, Aicha, Tshering Dhendup, Peeter Salmela, Kaarel Sööt, Paul Himma, Anu Jaanson, Clelia Piirsoo

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

Järgmine festival: mai 2013

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish

LogoOrient200

ORIENT
The International Festival of Oriental Music
In co-operation with
European Culture Capital Tallinn 2011
High Altitute Cultures

The first ever concentrated show of oriental music in Estonia, a tradition going back to the year 1992, has brought the most authentic performers from India, Siberia, Middle East, Central Asia, Far East, and South East Asia. It is certainly a leading musical event in the Baltic States where music lovers can enjoy performers like Hariprasad Chaurasia, ensemble Kodō, Ravi Shankar, Anoushka Shankar, Jivan Gasparyan, ensemble Huun-Huur-Tu, Alim Qasimov, Burhan Öçal, Sevara Nazarkhan, Gyuto and Gyume Buddhist monks, Wu Man, etc.
Keep a close eye on our website and advertising – the show goes on. Artistic director – Peeter Vähi.

 

May 11th - 15th, 2011, Tallinn Zoo

● May 11th at 7 pm
Fakhraddin Gafarov duo (Azerbaijan) & whirling dervish Adem Serdar Uslan (Turkey)
Kalasha epic songs with dance from the Kingdom of Chitral (Pakistan)
Live broadcasting and recording by Estonian Broadcasting Union

Program of Gafarov’s ensemble: Rast mugami, Dilkesh tesnifleri, Hicaz ilahi, Ruhani, Shur mugami, Çahargah, Bu dunyadan, Segah ilahi.

ImagetextSufism or tasawwuf, as it is called in Arabic, is generally understood by scholars and Sufis to be the inner, mystical, esoteric, or psycho-spiritual dimension of Islam. In spite of its many variations and voluminous expressions, the essence of Sufi practice is quite simple. It is that the Sufi surrenders to God, in love, over and over; which involves embracing with love at each moment the content of one’s consciousness (one’s perceptions, thoughts, and feelings, as well as one’s sense of self) as gifts of God or, more precisely, as manifestations of God. Ṭarīqah (Sufi order) may be associated with Shi’a, Sunni and other currents of Islam, or a combination of multiple traditions. Sufi thought emerged from the Middle East in the 8th cent, but adherents are now found around the world.
Sufism has produced a large body of poetry in Turkish, Persian and Urdu languages, which notably include the works of Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (Celâladin Mehmet Rumi in Turkish, 1207–73 AD, a poet, lawyer, and Sufi theologian), as well as numerous traditions of devotional dance, such as Sufi whirling, and music, such as qawwali.
The Mevlevi, one of the most well-known of the Sufi orders, was founded by the followers of Rūmī in 1273 AD in Konya, present-day Turkey. They are also known as the whirling dervishes due to their famous practice of whirling – zikr (remembrance of Allah) in the form of a dance and music ceremony called the sema. The Mevlevi were a well established Sufi order in the Ottoman empire, and many of the members of the order served in various official positions of the Caliphate. The centre for the Mevlevi order was in Konya, in Turkey, where Rūmī is buried. There is also a Mevlevi monastery in İstanbul, where the sema ceremony is performed and accessible to the public.
ImagetextMulti-instrumentalist (tar, saz, ud, ney, balaban, perc) Fakhraddin Gafarov was born in Azerbaijan. He began his music studies at an early age. At 12, he won two national competitions, and thereafter continued his studies at the Conservatory and at the Music Academy. At the same time he began his career as teacher, soloist and member of State Radio and TV Orchestra. Later he was appointed director of the music school and the Conservatory of Baku. Fakhraddin Gafarov is considered one of the best virtuosos of tar in his country. He tours as a soloist and with various ensembles, presenting a repertoire of classical mugham and Sufi music.
Jafar Gafarov was born and currently lives in Azerbaijan. He began his music studies in early childhood, has graduated from the Conservatory, and the Music Academy. Engaged in teaching and performing. He has won several national competitions and been awarded a number of honorary diplomas. Jafar Gafarov performs frequently with solo programs as well as together with Mugham Trio. He plays several folk instruments (tar, saz, ud, daf). Important place in his repertoire is taken by Azerbaijani mugam, folk and classical music. He has given a noteworthy contribution to the repertoire of the national musical instrument – tar. He is currently holding the position of teacher at the Conservatory.
Semazen (whirling dervish) Sedar Adem Uslan was born in 1956 in Mardin, Turkey. He graduated from Ataturk University in Erzurum. Since 1991 he is performing the ritual dance of sema as a dervish in the ancient music group of Turkish Ministry of Culture. Representing the Islamic culture of Turkey, he performed sema in 50 countries around the world. Presently he is teaching sema in İstanbul and Kahramanmaraş as well as tutoring several foreign students.

Kalasha folk-ensemble: Durdana (vocal, dance), Mulkhon (flute), Bibi Zahira (dance), Gulnary (dance), Bibi Iran (vocal, dance), Khan Sher Zada (drum), Jan Mirza Ali (artistic director, vocal, sitar).

● May 12th at 7 pm
The shaman Rambo and female folk singers from Apatani tribe (Arunachal Pradesh, India)
Smt Bindu Juneja (Odissi dance, India)

More info about Apatani tribe and Arunachal Pradesh: download an article from Go Discover (2 / 2009, 5 pages, pdf, 3.5 MB). The ensemble from Arunachal Pradesh: shaman Rambo, Nani Khambo, Khoda Amer.

Imagetext  Imagetext

Odissi is the traditional style of dance which originated in the temples of the state of Orissa in Eastern India, where it was performed by the devadasis. It is one of the oldest surviving forms of dance, with depictions of Odissi dancing dating back as far as the 1st cent BC. Like other forms of Indian classical dance, the Odissi style traces its origins back to antiquity. Dancers are found depicted in bas-relief in the hills of Udaygiri dating back to the 1st cent BC. Over the centuries 2 schools of Odissi dance developed: Mahari and Gotipua. The Mahari tradition is similar to the devadasi tradition; these are women who are attached to deities in the temple. Gotipua is a style characterized by the use of young boys dressed up in female clothing to perform female roles which was a result of Vaishnava philosophy in Orissa in the 16th cent. Odissi dance was held in high esteem before the 17th cent. Nobility were known for their patronage of the arts, and it was not unheard of for royalty of both sexes to be accomplished dancers. However, after 17th cent, the social position of dancers began to decline. Dancing girls were considered to be little more than prostitutes, and the “Anti-Nautch” movement of the British brought Odissi dance to near extinction. Before independence, the position of Odissi dance was very bad. The tradition of dancing girls at the temple at Puri was abolished. The royal patronage of court and temple dancers had been severely eroded by the absorption of India under the crown. Today Odissi dance is once again deemed a viable and classical dance.
ImagetextThe themes of Odissi are almost exclusively religious in nature. They most commonly revolve around Lord Krishna. Although the worship of Krishna is found throughout India, there are local themes which are emphasised. Jayadeva’s (ଜୟଦେବ) ashtapadis (ଅଷ୍ଟପଦି) are a very common theme, especially Gita Govinda (ଗିତ ଗୋବିନ୍ଦ, ‘Song of Govinda’). Although incorporating a range of emotions and mythologies, the eternal union of Radha and Krishna is central to the abhinaya in Odissi dance.
There are a number of characteristics of the Odissi dance. The style may be seen as a conglomeration of aesthetic and technical details. Odissi is characterized by fluidity of the upper torso (the waves of the ocean on the shores of Puri) and gracefulness in gestures and wristwork (swaying of the palms), juxtaposed with firm footwork (heartbeat of Mother Earth). All classical Indian dance forms include both pure rhythmic dances and acting or story dances. The rhythmic dances of Odissi are called batu / sthayi (foundation), pallavi (flowering), and moksha (liberation). The acting dances are called abhinaya. One of the most characteristic features of Odissi dance is tribhangi. The concept of tribhangi divides the body into three parts, head, bust, and torso. Mudras are also important. The term mudra means 'stamp' and is a hand position which signifies things. The use of mudras helps tell the story.

ImagetextSmt Bindu Juneja is a renowned Odissi dancer from India who was drawn towards the fluidity and lyrical mysticism of Odissi. Initially trained in Bharata Natyam (பரதநாட்டியம்), in her childhood, at the Bhatkhande Sangeet Mahavidyalaya, Lucknow, Bindu Juneja was soon drawn towards the fluidity and lyrical mysticism of Odissi. She received training in the style from its eminent exponent Madhavi Mudgal at the Gandharva Mahavidyalaya, New Delhi. Bindu’s dance displays a fine classicism of expression, which stems from her rigorous training and a profound understanding of the philosophy and aesthetics of Indian Art. She was also fortunate to have best in close proximity with guru Kelucharan Mahapatra, the grand maestro of Odissi, and imbibe the deeper nuance of his art. In her pursuit of oneness with the dance form, she had emerged a sensitive and refined exponent of Odissi. She has extensive experience of performing both within and outside India. Her performance tours abroad have been to the USA, Mexico, the Slovak Republic, Sweden, Hungary, Austria, Germany, France, Holland, Spain, Brazil and the UK.
The musical accompaniment of Odissi dance is essentially the same as the music of Orissa itself. There are various views on how the music of the Odissi relates to the music of greater North India. It is usually considered just another flavour of Hindustani Sangeet, however there are some who feel that Odissi should be considered a separate classical system.
ImagetextIn general, there are a number of musical instruments used to accompany the Odissi dance. One of the most important is the pakhawaj (पखावज). This is the same pakhawaj that is used elsewhere in the North except for a few small changes. One difference is that the right head is a bit smaller than the usual North Indian pakhawaj. This necessitates a technique which in many ways is more like that of the tablā (तबला), or mridangam (मृदंग). Other instruments which are commonly used are sitār (सितार) bānsurī-flute (बांसुरी), manjira-cymbals, and tānpūrā (तानपूरा).
Accompanists: Shashwati Mandal Paul (vocal, tānpūrā), Abhay Phagre (bānsurī-flute), Jitendra Kumar Swain (pakhawaj-drum).
Listen to the live recording of Abhay Phagre.

● May 13th at 7 pm
Himalayan folk songs and traditional dance (Ladakh, India)
Buddhist monastic mask dance (Bhutan)

The ensemble from Ladakh: Tsewang Paldan (vocal, surna-oboe, dance, daman-drums), Stanzin Dadul (vocal, artistic director, daman-drums), Lama Könchok Sangyas (vocal, damaru-drum, kang-ling)

The ensemble from Bhutan: Needup Wangdee, Tashi Wangdi, Duba Dorji, Sangay Passang, Chhoden, Sangay Dorji, Karma Yenten, Sonam Zangpo

ImagetextSeveral Buddhist texts, among them Ashvaghosha’s Gurupanchashika, say that fully ordained monks should renounce singing, music making, dancing and even reciting poetry. Fortunately, this is not an absolute requirement as in the frames of temple services ritual texts are being sung and during religious festivals music and dance occupy an important place. Buddhist music and dance, though, are not solely meant for aesthetic pleasure, it is rather a means of striving for the higher spiritual goals.
Mask Dance Festival or cham is widely spread in all the Buddhist countries of the Tibetan and Himalayan region, among them in Bhutan. It is not an exaggeration to say that the dance festival or tshechu is one of the most important trade marks of the Bhutanese capital Thimphu. Thimphu tshechu was initiated in 1670 by the fourth regent of Bhutan Tendzin Rabgye in order to celebrate the birthday of Padmasambhava – a legendary tantric guru and the founder of Tibetan Buddhism. Ever since then, those festivities are held annually during the eighth month of the Eastern Lunar Calendar.
Once again, those are religious festivities but in the course of time have taken a form of nation-wide festival celebrated by each and every Bhutanese. The huge monastery courtyard decorated with prayer flags accommodates the temple orchestra, hundreds of monks reciting and chanting sacred texts, wrathful masks, colourful costumes, all drowned in the festive religious mood... this is Bhutan – the homeland of tshechu.
The French tibetologist and Bhutan-specialist Françoise Pommaret divides the dances into four main categories: didactic or edifying dramas; dances that step by step purify the dance area from evil spirits and demons; dances lauding the victory of Buddhism and dances in honour of Padmasambhava.
The monks and nuns dance in masks depicting either animals (deer, buffalo) or Buddhist deities (Mahākāla, Tseringma). The heavy wooden masks require well trained dancers.
The dances are accompanied by an ensemble of nasal oboe-like instruments gyalings, several meters long wind instruments dung-chens making ultra-low sound, large-diametre nga-drums and screeching silnyen-cymbals – all forming a rather military sounding band. The percussionists in this orchestra have, in addition to the rhythm function, also a more spiritual task – percussion is like a call from the bottom of heart to all the protecting deities. The loud sounds of drums and other instruments form a prayer for the Buddhas, Bodhisattvas and other celestial beings to appear in front of us in their full glory as dancers.

● May 14th at 5 pm
Indian vocal art
Sufi music and whirling dervish (Damascus, Syria)
Live broadcasting and recording by Estonian Broadcasting Corporation

ImagetextShashwati Mandal Paul (vocal, tānpūrā), Abhay Phagre (tablā). Program: rāga Narayani, rāga Bageshri, rāga Bhairavi.
Listen to live recording

Sufi ensemble from Damascus: Sheikh Hamed Suleiman Dawood, Diaa Eddin Dawood, Mahnoud Alkharrat, Ziad Kadi Amin, Imad Harirah, Ahmad al Bizm.
The practice of Sufi whirling, is a twirling meditation that originated among the ancient Indian mystics and Turkish Sufis, which is still practiced by the dervishes (members of Sufi ascetic religious tarika or “confraternities” known for their extreme poverty and austerity) of the Mevlevi order. The sema represents a mystical journey of man’s spiritual ascent through mind and love to “perfect”. Turning towards the truth, the follower grows through love, deserts his ego, finds the truth and arrives to the “perfect”. He then returns from this spiritual journey as a man who has reached maturity and a greater perfection, so as to love and to be of service to the whole of creation.

Imagetext  Imagetext Following a recommended fast of several hours, Sufi whirlers begin with hands crossed onto shoulders and may return their hands to this position if they feel dizzy. They rotate on their left feet in short twists, using the right foot to drive their bodies around the left foot. The left foot is like an anchor to the ground, so that if the whirler loses his or her balance, he or she can think of their left foot, direct attention towards it and regain balance back. The whirling is done on the spot in an anti-clockwise direction, with the right arm held high, palm upwards, and the left arm held low, palm downwards. The body of the whirler is meant to be soft with eyes open, but unfocused so that images become blurred and flowing. A period of slow rotation is followed by a gradual build up of speed over the next half an hour. Then the whirling takes over. When the whirler is whirling so fast that he or she cannot remain upright, his or her body will fall by itself. The whirler does not consciously make the fall a decision or attempt to arrange the landing in advance; if his or her body is soft he should land softly – and the earth will absorb the energy. If the idea of letting oneself fall is too much for the practitioner then the whirler should allow himself to slow down very slowly. If the whirler has been whirling for an hour then the process of slowing down might take some time. Once the whirler has fallen, the second part of the meditation starts – the unwhirling. Sometime and somewhere, the whirler rolls onto his stomach immediately so that his bare navel is in contact with the earth. The practitioner feels his body blending into the earth like a small child pressed to his mother’s breasts. After the meditation whirlers try to be as quiet and inactive as possible.
See also live video-recording player on YouTube.

● May 15th at 5 pm
Shamanistic ritual of Apatani tribe (Arunachal Pradesh, India)
Drukpa Kagyu ritual (Bhutan)
Himalayan folk performance (Ladakh, India)
Kalash epic songs and dance (Chitral, Pakistan)

The ensemble from Arunachal Pradesh: shaman Rambo, Nani Khambo, Khoda Amer.

Ensemble of Drukpa Kagyu Buddhist monks and nuns (Bhutan): Needup Wangdee, Tashi Wangdi, Duba Dorji, Sangay Passang, Choden, Sangay Dorji, Karma Yenten, Sonam Zangpo.
Drukpa Kagyu
sect is a branch of the Kagyu school of Tibetan Buddhism. It is considered to be one of the sarma or new schools of Tibetan Buddhism. Within the Drukpa lineage, there are further sub-schools, most notably the eastern Kham tradition and middle Drukpa school which prospered in Ladakh and surrounding areas. In Bhutan the Drukpa lineage is the dominant school and state religion.
The Drukpa lineage was founded in western Tibet by Drogon Tsangpa Gyare Yeshe Dorje (1161–1211), a disciple of Ling Repa who mastered the Tantric Buddhism practices of the mahamudra and six yogas of Naropa at an early age. As a terton, or finder of spiritual relics, he discovered the text of the Six Equal Tastes, previously hidden by Rechungpa, a student of Milarepa. While on a pilgrimage Tsangpa Gyare and his disciples witnessed a set of 9 dragons roaring out of the earth and into the skies, as flowers rained down everywhere. From this incident they named their sect Drukpa.

Kalasha folk-ensemble: Durdana (vocal, dance), Mulkhon (flute), Bibi Zahira (dance), Gulnary (dance), Bibi Iran (vocal, dance), Khan Sher Zada (drum), Jan Mirza Ali (artistic director, vocal, sitar).

Imagetext  Imagetext

Lectures and workshops:
May 10th at 2 pm Müstika Dance Studio (Pärnu Road 19) – Chitral culture and history. Meeting with HE Prince Maqsood ul Mulk (free entrance)
May 12th at 1 pm Holistic Therapy Institute (Pärnu Road 139 C) – Workshop of Sufi whirling dance (in co-operation with Holistic Therapy Institute, registration This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. or phone +372 6372777)
May 12th at 2 pm Müstika Dance Studio and Café Vesipiibu (Pärnu Road 19)Bhutanese culture and cooking tradition (5 €)
May 13th at 2 pm Müstika Dance Studio (Pärnu mnt 19) – Odissi dance (free entrance)

Excursions:
After the concerts – excursions in Tallinn Zoo with Aleksei Turovski

Exhibitions:
May 11th–15th, Tallinn Zoo (Ehitajate Rd 150 / Paldiski Rd 145, Tallinn) – Asian musical instruments from the collection of Aleksandrs Nemirovskis
May 4th–31st, Museum of Costal Folk (Pringi village, Viimsi, 15 kms from the centre of Tallinn) – photo exhibition This Is Asia by Peeter Vähi. Download also the interview with the photographer about the exhibition.

Orient Gala in Riga:
May 14th at 2 pm Origo square, Riga – selected performers from the festival Orient (ensembles from Chitral, Ladakh, Bhutan and Arunachal Pradesh)

Press resonance:

... tabasin end mõttelt, et festival “Orient” teeb eksootika esitamisel ainult pisikompromisse lavaesituse maneeriga ning soovib eelkõige pakkuda ehedust, eksootilisi kultuure millegagi ilustamata (mis on paljude orientaalfestivalide puhul ju nii tavaline ja tülgastav). Festival “Orient” ei võõpa ega – sic! – lase kellelgi end üle võõbata. India trio trummimängija virtuoossus on sama vägev kui kalaši vilespillimängija oma. (Sakarias Leppik, Muusika, 6/7, 2011, Estonia, download whole article)

Festival-team:
Tiina Jokinen – managing director
Inna Kivi – producer
Inari Leiman – PR
Mart Kivisild – design
Tanel Klesment – sound engineer
Olavi Sööt – logistics
Kadri Kiis – accountant
Paul Himma / StageCraft Management – stage set

player video-clip “Orient 2011”, festival poster (pdf, 223 KB)
See also: photos (performers, instruments, audience, festival-team) by Tiit Mõtus

Imagetext              Imagetext               Imagetext                   Imagetext

Imagetext                    Imagetext                   Imagetext

Special thanks: Toyota Baltic AS, Estonian Ministry of Culture, Estonian Ministry of Foreign Affairs, K Grupp, Hungarian Embassy in Estonia, Klassikaraadio, Lama Könchok Tamphel, HE Prince Maqsood ul Mulk, Lama Könchok Sangyas, Urmas Paet, Urmas Sõõrumaa, Mai Jõgimaa, Lauri Bambus, Bilal Chapri, Mati Kaal, Aicha, Tshering Dhendup, Kaarel Sööt, Peeter Salmela, Paul Himma, Anu Jaanson, Clelia Piirsoo

See also: Orient festivals, Orient presents in 2010, Orient 2009, Orient presents in 2008, Orient 2007, Orient presents in 2006, Orient 2005, festival archives, Orient in Palmyra, The Path to the Heart of Asia (CD recorded with featuring musicians of Orient 1992). player animated logo of Orient.

InEstonian

LogoOrient200

ORIENT PRESENTS
IN 2010

Korea in Focus

Artistic director – Peeter Vähi

The first ever concentrated show of oriental music in Estonia, a tradition going back to the year 1992, has brought the most authentic performers from India, Siberia, Middle East, Central Asia, Far East, and South East Asia. It is certainly a leading musical event in the Baltic States where music lovers can enjoy performers like Hariprasad Chaurasia, ensemble Kodō, Ravi Shankar, Anoushka Shankar, Jivan Gasparyan, ensemble Huun-Huur-Tu, Alim Qasimov, Burhan Öçal, Sevara Nazarkhan, Gyuto and Gyume Buddhist monks, Wu Man, etc. Keep a close eye on our website and advertising – the show goes on.

Thu, Nov 4th at 10 am, Dance Academy, Solaris Centre (Estonia Ave 9, Tallinn)
Workshop: Traditional and Buddhist dance of Korea  

Fri, Nov 5th at 7 pm Nokia Concert Hall (Estonia Ave 9, Tallinn)

Program I: THE SOUND OF ECSTASY AND NECTAR OF ENLIGHTENMENT (Buddhist ritual chant and dance from Korea)
Performer: Young San Group (Ja In Temple, Seoul)
Artistic and spiritual leader: Ven Hee Dong

ImagetextLed by Venerable Dong Hee, the Young San Group of Buddhist monks performs traditional pŏmpae (범패).  Derived from ancient Buddhist ceremonies that were nearly lost to history, pŏmpae, literally ‘sacred chanting’, is a Buddhist tradition of ritual chant that may be compared with Gregorian chant in the Western tradition of Christianity. It offers a rich milieu of complex vocal patters and pure, heavy tones intended to induce ruminative calm and facilitate spiritual growth. The Young San Group's singing will be accompanied by traditional Korean drums, cymbals and gongs as well as ritualized dance pieces known as chakpop (작법). In the entire Buddhist world, the sounds of  pŏmpae and chakpop-dances of the Young San ceremony are unique to Korea and were nominated in 1973 for preservation as an Intangible Cultural Asset.

Program II: TRADITIONAL RITUAL DANCE OF KOREA
Performer: Mae Heon Chum Group from Kyung-gi province (South-Korea)
Music: trad

Shamanistic rites and dances: Bu-Jeong Noli (first parto of the 11-steps shamanistic rite), Mae Heon Ip Chum, Kae Keom, Do-Salpuri

Tue, Nov 9th at 6 pm National Library (Tõnismägi 2, Tallinn)
Lecture by Elli Feldberg (in Estonian): Shamanism and Buddhism of Korea

Imagetext

Sun, Nov 14th at 7 pm Russian Theatre (Vabaduse square 5, Tallinn)

Program I: 3 NIGHTS, 3 DAYS
Performer: NOW Dance Company
Concept / choreography: Sohn In-young
Story: Lee Jaewhan
Music: Back Junghyun
Costumes: Min Cheonhong
Light: Choi Hyongoh
Dancers: Kim Sungyeon, Yang Miran, Yang Soojin, Kim Byeongwha, Shin Joojin, Lee Hyunbum, Sohn In-young

Here, the audience gets to follow a traditional Korean burial ritual. The life of the dead is retraced and the slumber is chased away with a game of flower cards. After the life of the dead flashes back from the beginning of the end, the three-day funeral is over. Finally, people load the dead and his journey of life on a boat, a metaphor to life and death as an accident of nature and the natural circle of all things in heaven and earth. People, one by one, disappear to where everyone must go in the end.
Now Dance Company is putting a new source of energy behind the dance scene by advocating new modes of creative work using prototypical sources from traditional Korean dance. It possesses more than 50 programs ranging from traditional to contemporary dance.

Imagetext  Imagetext

Program II: ROSE
Performer: Ahn Sungsoo Pick-up Group
Choreography: Ahn Sungsoo
Music: Igor Stravinsky (The Rite of Spring)
Dancers: Kim Donghyun, Kim Boram, Park Minyoung, Park Sooin, Lee Juhee, Lee Hyesang

In Rose, the audience gets to experience a new interpretation of the world famous ballet The Rite of Spring. In choreographer Ahn Sungsoo’s version, the men want to be a part of the women’s ritual circle dance and this time appoint a male sacrifice to spring. The Sungsoo Ahn Pick-up Group was formed in 1991 and is acclaimed for its interpretations of famous ballets and works of music.

Mon, Nov 15th at 12.30 pm, Dance Academy, Solaris Centre (Estonia Ave 9, Tallinn)
Workshop of Korean dance with Sohn In-young and Ahn Sungsoo

Organizers:
Peeter Vähi – artistic director
Tiina Jokinen – management director
Inna Kivi – producer
Kadri Kiis – accountant
Olavi Sööt – logistics
Mart Kivisild – design
Tanel Klesment – sound engineer
Reno Hekkonens – marketing

Share with friends Imagetext  Imagetext

Special thanks: Kore-A-Moves, IPAP, Estonian Culture Endowment, Tallinn University, Lee Jungeun, René Nõmmik

Next event: May 11th – 15th, 2011

See also: Orient festivals, Orient 2011, Orient 2009, Orient presents in 2008, Orient 2007, Orient presents in 2006, Orient 2005, Festival archives, Orient in Palmyra, The Path To The Heart Of Asia (CD recorded with featuring musicians of Orient 1992)

Should you wish to subscribe for news and updates on festival programs about twice annually, please click here.

InEstonian

LogoOrient200

SIIDITEE SÕNUM

5 – 10 mai 2009

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale. Kunstiline juht − Peeter Vähi. Tänavune, Siiditee maade kultuuridele pühendatud muusikapidu algab “kõrbeautode”, st kaamelite marsiga läbi Tallinna vanalinna...

 

Siiditee sõnum

2007 aastal püüdsime eestlastest grupiga taasavastada Siiditeed ja sellega piirnevaid iidseid eksootilisi kultuure... kulgedes radadel, mida mööda on kunagi astunud legendaarsed valitsejad ja ilmarändurid nagu Aleksander Suur, Tšingis-khaan, Marco Polo, Nikolai Roerich. Meie teele jäid Hiina, Pakistan, India, Afganistan, Iraan, Türgi ja Süüria, lisaks veel piirkonnad, mis pole iseseisvad riigid, kuid mille elanikkond on selgelt identifitseeritav etnilise kuuluvuse ja kultuuri tõttu (Uiguuria, Kashmir, Hunza, Punjab, Kurdistan).
Mõte Suure Siiditee ulatusest ja kestvusest kutsub esile aukartuse. Lootusetu on ajaliselt määratleda selle funktsioneerimise algust konkreetse aastaarvuga. IV sajandil eKr vallutas Aleksander Suur mõne aasta jooksul Süüria, Iraani, suure osa Kesk-Aasiast, lõpuks jõudis otsaga Indiasse. Pikaks ajaks jäigi India kreeklaste kujutluses “maailma ääreks”, Hiina olemasolust ei teatud veel midagi. Sellegipoolest oli sellega pandud pandud Siiditee läänepoolsele osale.
Mis toimus samal ajal Idas? 138 eKr saatis keiser Wu läände oma saadiku, pannes sellega alus sidemetele Sise-Aasiaga ning luues eeldused tulevase Siiditee idapoolse osa tekkeks. Esialgu eksisteerisid lääne- ja idapoolsed osad eraldi, nende vahel puudus ühendus. Kuid peagi leiti mäekurud üle Himaalaja ja Krakorumi, seega orienteeruvalt II sajandist eKr võime rääkida Siiditee toimimisest Hiinat Vahemeremaadega ühendava trassina. Kaubavahetuse elavnedes kujunesid välja Siiditee mitmed harud, lihtsustatult tavatsetakse eristada põhja- ja lõunatrassi. Teatud reservatsioonidega nimetatakse mõnikord Siiditeeks ka kaubateid, mis kulgesid Hiinast ida poole, eelkõige Jaapani tollasesse pealinna Narasse.
Festivali “Orient” kontekstis on sobiv kõnelda veel teatud liiki “kaubaartiklitest”, mis liikusid Siiditeed mööda. Nendeks olid mitmesugused religioonid, ideoloogilised tõekspidamised, kultuurid, muuhulgas ka muusika.
Nautinud Siiditeel paljude muusikute ja tantsijate esinemisi ei suutnud me kuidagi loobuda kiusatusest kutsuda neid käesolevale “Oriendile” ning lisada festivalile alapealkirja “Siiditee sõnum”.
 

T 5 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
WU MAN (pipa, Hiina)
MICHIKO AKAO ANSAMBEL & SHINGONI BUDDHA-MUNGAD (Jaapan)

ImagetextWu Man, Hiinas Hangzous sündinud pipa-virtuoos, ühe prestiižsema Hiina klassikalise stiili − Pudongi pipa-koolkonna esindaja. Lõpetas Pekingi Konservatooriumi, kus sai esimesena magistrikraadi pipa erialal. On tuntud ka nüüdisloomingu interpreteerijana, olles osalenud mitmete Hiina uue põlvkonna heliloojate pöördelise tähtsusega uudisteoste esmaesitustel.
Wu Mani meisterlik mäng on inspireerinud pipale muusikat kirjutama selliseid heliloojaid nagu Terry Riley, Philip Glass, Tan Dun jt. Ta on musitseerinud koos rahvusvaheliselt tuntud muusikute Juri Bašmeti, Christoph Eschenbachi, Esa-Pekka Saloneni, Kronos Kvarteti, Stuttgardi Kammerorkestri, Moskva Solistide, Bostoni ja Seattle’i sümfooniaorkstrite, Los Angelese Filharmoonikute ja New Music Group’iga. Mõni aeg tagasi töötas ta koos Yo-Yo Maga Siiditee projekti kallal. Koostöös tuntud tšellisti Emanuel Axi ja New Yorgi Filharmoonikutega valmistutakse Bright Shengi teose “Song and Dance of Tears” maailmaesiettekandeks, töös on Philip Glassi “The Sound of a Voice”. Terry Rileylt aga on valmimas kammerteos Wu Manile ja Kronos Kvartetile.
Pipa, nelja keelega pirnikujuline, lühikese kaelaga lautotüüpi pill, mis võimaldab mängida 3,5 oktaavi ulatuses. Tegemist on lüürilise instrumendiga. Esimesed kirjeldused pillist pärinevad II saj eKr. Palju tekstilist materjali ilmus pilli kohta Han-dünastia ajal 206 eKr − 220 pKr. Pipa suur võidukäik nii soolopilli kui ka kammermuusika instrumendina leidis aset Tan-dünastia ajal 618−907. Pipa muusika on sajandeid olnud hiinlastele väga oluline, mistõttu selle pilli repertuaar on olnud ka väga suur. Palju sellest on aegade jooksul kaduma läinud, kuid osa teoseid on kandunud ka tänapäeva.

Tõmba alla: pilt − Wu Man, jpg, 300 dpi, 5.3 MB
Tõmba alla: Wu Man, fotograaf − Liu Jungi, jpg, 2.3 MB
player Wu Man, “Xu Lai”, kontsertsalvestus Oriendilt, fragm, 126 sek, mp3
Kuula tervet etteastet

Michiko Akao
, Tokyos sündinud yokobue-virtuoos, kes on maailmale tõestanud, et ka travers-bambusflööt võib olla arvestatav soolopill kaasaegse muusika interpreteerimisel. Tema tellimusel on maailma erinevatelt autoritelt valminud enam kui 100 originaalteost yokubuele.
Michiko Akao debüteeris Ameerikas 1972, kus ta esitas koos San Francisco Sümfooniaorkestriga Seiji Ozawa juhatusel Maki Ishii teose “Sogu II”. 1982 võitis Michiko Akao Jaapani Haridusministeeriumi prestiižse Kunstipreemia. Ta on esinenud kõikjal Jaapanis, Ameerikas ning osalenud paljudel Euroopa ja Aasia festivalidel.

蓮曼荼羅 Programm: Lootose mandala.
Esitajad: Kōjun Arai, Koe Arai, Shōdō Shinkō, Yūzen Yamanaka, Ryōshō Togashi (shomyō-lauljad shingoni budistlikust koolkonnast), Michiko Akao & Ayako Ishii (yokobue-flööt), Yaukazu Sato (löökpillid), Isohiro Yamagishi (retsitatiiv), Shizue Sato (lavastus).

Imagetext  Imagetext

ImagetextShomyō tuleneb sanskritikeelsest śabdavidyast, mis tähendas mitmesuguseid teadmisi häälest, hääldamisest ja kõnest, aga ka hääletekitamise viisi, mida braahmanid kasutasid Veda tekstide retsiteerimisel. Hiljem võeti see vokaaltehnika suures osas üle India ja mõnede teiste maade budistide poolt. Jaapanisse jõudis selline laulmistraditsioon Hiina kaudu mitte enne VI saj. Shomyōde pikast teekonnast tänapäeva annab tunnistust seegi, et nende retsiteerimist esineb kolmes erinevas keeles. Sanskritikeelsed budistlikud laulud kannavad nimetust bonsan, hiinakeelsed kansan ja jaapanikeelsed wasan. Ngu India Veda retsitatiivides, nii nähti ka shomyōdes iseäralikku maagilist jõudu, mis võis mõjutada isegi kosmilist korrastatust. Shomyōde esitamine oli seotud rangete reeglitega. Eksimine rituaali vastu või pisemgi viga pühade tekstide esitamises võis muuta muusika mõju soovitust hoopis vastupidiseks − tuua kaasa õnnetuse ja avaldada ebasoodsat mõju kogu maailma käekäigule.
Nagu gregooriuse koraalid, on ka shomyōd ühehäälsed. Neid võib esitada nii üks laulja kui ka munkade koor. Nad algavad reeglina vabas rütmis ilma kindla meetrumita. Laulu rütm tuleneb täielikult teksti silpide arvust ja kõneaktsentidest. Jaapani shomyōdele on iseloomulikud pikad glissandod, vormiliselt on shomyō jagatud lühemateks või pikemateks vokaalseteks lõikudeks, mida eraldavad instrumentaalsed vahemängud mitmesugustelt löökpillidelt. Enamkasutatavad on bachi-taldrikud, nyo-gong, kei (helisevad metallplaadid), taiko-trumm) jt.
Shomyō laulutraditsiooni väljakujunemisel on tähtsat osa etendanud kaks budistlikku koolkonda: tendai ja shingon. Nende kahe sekti alusepanijaiks peetakse munki Dengyo Daishit (767−822) ja Kukaid (774−835), kes saabusid IX saj Hiinast Jaapanisse ning tõid muuhulgas kaasa ka tolleaegsed Hiina laulmistavad. Nende kahe munga poolt on koostatud ja kirja pandud ka vanimad tänapäeval teadaolevad shomyō kogumikud.
player Shingoni koolkonna Buddha-mungad, “Lootose mandala”, kontsertsalvestus Oriendilt, fragm, 3 min 31 sek, mp3
Kuula tervet etteastet


K 6 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
SHANBEHZADEH DUO (Iraan)
ROZANEH ENSEMBLE (Iraan)

ImagetextShanbehzadeh Ensemble’i asutas 1990 Saeid Shanbehzadeh. Ansambel pakub kuulajale unikaalset Pärsia lahe äärset traditsioonilist muusikat ja tantsu. Ansambel on üle elanud mitmeid stiilimuutusi ning arengufaase ja “hullutanud” publikut selle sõna kõige otsesemas mõttes nii kodumaal Iraanis, kui ka Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas. Ansambli kodulinn Bushehr Lõuna-Iraanis on juba sajandeid olnud eri kultuuride tähtis ristumispaik. Seetõttu on ansambli repertuaaris mõjusid Aafrika rütmidest, Pärsia instrumentaalmuusikast ja India transtsendentaalsetest helinditest.
Shanbehzadeh Ansambli koosseis on varieeruv. Käesoleval festivalil esineb ta duona. Saeid Shanbehzadeh (neyanbān-torupill, neydjofti-topeltflööt; dammām-trumm) alustas laulu ja löökpillimängu õppimist 7-aastaselt sünnilinnas Boushehris selle regiooni tunnustatud vanameistrite juures. Hiljem lisandusid neyanbāni-, neydjofti- ja tantsuõpingud. 20-aastaselt asutas ta omanimelise ansambli, mis 1990 võitis esimese preemia Fajr Festivalil Teheranis. Iraani juhtivast internetiportaalist võib lugeda: “Saeid Shanbehzadeh /.../ keerleb üle lava, langeb transsi /.../ hoiab publikut oma haardes.” Ta uurib ja kirjutab artikleid Iraani muusikast ning on mitme filmi muusika autor. 1996 kutsuti ta Toronto Ülikooli õppejõuks.1998 nimetati ta Iraanis Kishi saarel asuva Kultuuri, Muusika ja Kunstide Ülikooli professoriks ja direktoriks.
Naghib Shanbehzadeh (tombāk, zarbetempo).

ImagetextRozaneh Ensemble’i asutasid aastal 2000 Parvin Javdan ja Zohreh Bayat. Kuuest iraanlannast koosnevas ansamblis on kaks lauljat ja neli instrumentalisti (tar, kamancheh, tonbāk ja daf. Ansambel esitab mitmetuhandeaastatagust  iraani traditsioonilist muusikat originaalkujul, keskendudes põhiliselt kahe suure rahvuspoeedi Rūmī (1207−p1273) ja Hāfezi (1315−1390) tekstidel loodud lauludele. Iraani ehk pärsia traditsiooniline muusika ja poeesia on tihedalt seotud vaimuliku müstitsismiga, mis taotleb Jumala tunnetamist intuitiivselt sisekaemuse kaudu ning peab vaimse täiuslikkuse saavutamise ainsaks teeks armastust. See on otsekui Jumala ilmutus muusika kaudu.
Rozaneh (pärsia k ‘lootus, valgus’) on tegijate austusavaldus müstitsistliku luule rajajatele, kelle looming on läbi sajandite sisendanud lootust ja valgustanud Iraani rahva teed. Ansambel on esinenud mitmel pool Aasias ja Euroopas ning teinud mitmeid CD-salvestusi.
Parvin Javdan (vokaal) on sündinud Teheranis. 15-aastaselt suundus ta õppima Inglismaale, kus lõpetas Londoni ülikooli filosoofia alal. Pöördunud 1980 tagasi kodumaale, hakkas ta õppima iraani traditsioonilist muusikat,  avazi (rütmivaba improvisatsiooniline laulmine) Shahram Nazeri ja setari-mängu Jalal Zolfonuni juures. Praegu õpetab ta ka ise avazi.
ImagetextZohreh Bayat (vokaal) on samuti sündinud Teheranis ja õppinud avazi Shahram Nazeri juures. Ta on kaitsnud teaduskraadi pärsia kirjanduse alal, samuti õpetanud palju aastaid avazi.
Nastaran Kimiavi (tar) sündis 1981 Teheranis ja alustas 10-aastaselt tari-õpinguid. Ta on lõpetanud Teherani Muusikakooli ja Teherani Azad Kunsti ja Arhitektuuri Ülikooli muusikaosakonna. Ta annab soolokontserte, osaleb Rozaneh Ensemble’i töös ning õpetab lastele Orffi süsteemi, mille omandas ise Salzburgi Mozarteumis.
Bita Ghassemi (kamancheh) on sündinud 1977 Teheranis, õppinud kamancheh’t Ali Akbar Shekarchi juures. Ta on lõpetanud Teherani Ülikooli muusika alal, mängib mitmetes erinevates ansamblites ning teeb koostööd Iraani tuntud muusikutega. Rozaneh Ensemble’is osaleb ta alates 2001.
Saghar Khadem tonbāk-trumm.
Golnaz Khazei (daf-trumm) sündis 1982 Teheranis ja alustas tonbāki-mängu õppimist 8-aastaselt Elham Farshchiani juures ning jätkas Peyman Khavarzamini juhendamisel. Hiljem õppis ta veel mitmeid teisi löökpille, sealhulgas dafi. Ta on lõpetanud Teherani Payam Nour Ülikooli muusika alal.
player Rozaneh, Tansif “Bighah Shod”, tekst − Rūmī, fragm, 105 sek, mp3
Tõmba alla: pilt – Rozaneh Ensemble, jpg, 300 dpi, 2.6 MB

N 7 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
ABHAY PHAGRE TRIO: Abhay Phagre (bānsurī-flööt, Põhja-India), Vinod Lele (tablā-trummid, Põhja-India), Peeter Vähi (tānpūrā)
KĀBUL ENSEMBLE (Afganistan)

ImagetextAbhay Phagre on pärinud oma ande ja huvi india klassikalise muusika vastu oma perekonnalt ja on tegelenud sellega varasest noorusest. Esialgu huvitus ta tablā-mängust ja õppis seda löökpilli Kiran Deshpande juures Bhopalis, hiljem lõpetas Khairagarhi Muusikaülikooli. Samaaegselt õppis ta ka flööti − pilli, mis on nii tihedalt seotud India muusikalise eetose, kultuuri ning usulise müstitsismiga, ning mis on ka tema inspiratsiooni ja loomingu allikaks. Flööti õppis ta Shri Ravindra Garuda juures Bhopalis ning seejärel Pt Raghunath Seth’i juhendamisel Mumbais.
Suurt osa Abhay Phagre muusikalises arengus on etendanud tihe koostöö silmapaistva Delhi laulja Shri Madhup Mudgal’iga, kes aitas tal jõuda India klassikalise muusika olemuseni. Hiljem on tema teadmisi ja oskusi rāga-kunsti alal palju aidanud täiustada  koostöö Pt Kumar Gandharva ühe tuntuma õpilase Ms Meera Raoga. Püüd ülima meisterlikkuse poole on Abhay Phagret ajendanud flööti tehniliselt täiustama. Ta on tegev ka pillimeistrina ning mitmekülgse muusikuna komponeerib ja dirigeerib teatrimuusikat ning saadab sageli oma pillil india klassikalist tantsu.
Abhay Phagre on India kõrval laialdaselt esinenud mitmel pool maailmas, sealhulgas Venemaal, Euroopas, Brasiilias, Jaapanis ja Uus-Meremaal. Praegu on ta ka Üleindialise Raadio solist.
Vinod Lele
(s 1965) õppis tablā-mängu Varanasi gharanasse kuuluva Pandit Kashinath Khandekari juures. Ta sai tablāmängu-meistri kraadi Allahabadis asuvas India tuntuimas klassikalise tantsu ja muusika ülikoolis Prayag Sangeet Samitis, mille ta lõpetas kuldmedaliga. 1982 võitis ta I preemia rahvuslikul konkursil ning 1983 India Raadio korraldatud konkursil. Aastast 1984 on ta India Raadio ja TV tippsolist. Ta on olnud ansamblipartneriks paljudele India tuntud muusikutele. Kontsertesinemised on viinud teda Uus-Meremaale, Austraaliasse, Hollandisse, Šveitsi, Belgiasse, Austriasse, Saksamaale ja Jaapanisse. Ta on ka lektorina tutvustanud India muusikat paljudes maades.
Kavas: õhtu-rāgad Shree Kalyan ja Chandrakauns, India rahvaviis
player Abhay Phagre, Sound Zero, fragm, 57 sek, mp3
Kuula tervet etteastet

ImagetextAastakümneid väldanud sõjad on hävitanud paljud afganistani muusikud ja seda mitte niivõrd füüsiliselt, kui psüühiliselt. Mitmed muusikainstrumendid on tuleviku jaoks kadunud, ei ole enam pillimehi, kes oskaksid neid mängida, kirjeldab olukorda Šveitsi põgenenud Kabul Ensemble’i juht Khaled Arman.
Kābul Ensemble loodi 1995 Afganistani tunnustatuima laulja Hossein Armani eestvedamisel. Nende repertuaari varasalv on afganistani traditsiooniline muusika, milles on tuntavad erinevate maade mõjutused. Nagu enamusele oriendi muusikast iseloomulik, põhineb ka Kābul Ensemble’i repertuaar rāga traditsioonidel, mille juurde kuulub rāgade esitamise ööpäevaringsest tsüklist kinnipidamine.
Kabul Ensemble’ile on iseloomulik rubab-lauto ja santur-tsimbli tämbrikooslus, mida kohtab tänapäeva Afganistanis väga harva. Sellist duovormi pole viljeletud juba enam kui 40 aastat. Grupiga liituvad mitmed erinevad instrumendid nagu India päritoluga tablā-trummid ja afgaani zirbaghali-trumm. Pillid valmistavad ansambli liikmed enamasti ise. 2001 valmis ansamblil esimene CD Nastaran (Metsik roos) klassikalise ja religioosse muusikaga. Käesoleval festivalil esineb Kabul Ensemble 5-liikmelises koosseisus: Khaled Arman (rubab, lühikese kaelaga lautotaoline keelpill), Osman Arman (tulāk − üks bambusflöödi arvukatest tüüpidest), Dimitri Psonis (tar, plektroniga mängitav pika kaelaga keelpill, santūr − tsimblitaoline löök-keelpill), Seiar Hashemi (tablā, zerbaghali − löökpillid), Mashal Arman (vokaal).
player Kābul Ensemble, Dar Damané Sahra, 4 min 15 sek, mp3
Tõmba alla: pilt − Kābul Ensemble, jpg, 300 dpi, 4.8 MB  

N 7 mai kell 19 Ventspilsi Kultuurikeskus, Läti
MICHIKO AKAO ANSAMBEL & SHINGONI BUDDHA-MUNGAD (Jaapan)

R 8 mai kell 19 Pärimusmuusika Ait, Viljandi (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
KABUL ENSEMBLE (Afganistan)
FAREED AYAZ QAWWAL & BROS (Pakistan)  

L 9 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
UIGUURI MUQAMI-ANSAMBEL “SANAM” (Uiguuria / Usbekistan)
FAREED AYAZ QAWWAL & BROS (Pakistan)

Imagetext2007 aasta Oriendi festivalil tutvustas Alim Qasimov Aserbaidžaani mugami. Ent erinevalt Lähis-Idast, kus mugam või muqam tähendab helilaadi ja improvistatsiooni aluseks olevat meloodiamudelit, on uiguuri muqam üldtermin muusikatraditsioonile, mida viljeldakse Uiguurias ja sellel puhul on tegemist süidilaadse kompositsiooniga, mis ühendab laule, tantse, folk- ja klassikalist muusikat. Muqami laulud varieeruvad nii rütmilt kui ka meetrumilt, neid lauldakse nii soolona kui ka grupiviisiliselt, tekstid pärinevad nii rahvaluulest kui piirkonna tuntud poeetidelt. Muqami ansamblites kasutatavad pillid võivad samuti olla väga erinevad (keelpillid, puhkpillid, löökpillid). Tantse iseloomustavad omapärased sammude “joonised”. Tantsus imiteeritakse lillede korjamist, kannu kandmist pea peal, ettevalmistusi jahiks, jahti, õnnestunud küttimise järel peetavat rõõmupidu jm.
Uiguuria eri piirkondades on levinud 4 erinevat muqami tüüpi: nn kaksteist-muqam, Turfan-muqam, Hami-muqam ja Daolang-muqam. Tuntuim neist on Kaksteist-muqam, mis ühendab laule, jutustusi, tantse ja instrumentaalpalu − kokku 360 eri meloodiat, mille ettekandmiseks tervikuna kuluks terve ööpäev.
ImagetextUiguuri Muqami Ansambel “Sanam” koosseisus: Tukhluk Rozi (laul, tämbür, satar), Akram Khashimov (dutar), Arkin Ayupov (ghijäk), Rakhmatilla Samadov (dap), Shakhrizat Tokhtiyeva (tants)

player Ansambel “Sanam”, Maqam Rak, fragm, salvestus festivalilt Orient 2009, 5 min 41 sec, mp3
Kuula tervet etteastet

Qawwali (araabia k ‘lausung, kuuldavaletoomine’) on India ja Pakistani päritolu islami lauluvorm, mis on seotud sufismiga. Sufism on üks müstikal põhinevaid islami vorme, mis taotleb Jumala tunnetamist intuitiivselt sisekaemuse kaudu ja mis kulmineerub ekstaasiseisundis. Sufism tekkis VIII saj Mesopotaamias, XI saj hakati asutama sufistlikke dervishite vennaskondi, kel olid oma kloostrid ja vaimulik hierarhia. Sufism on viljastavalt mõjutanud islami muusikat, kirjandust ja filosoofiat.
Qawwalile on iseloomulik vaimse ekstaasi ja transiseisundi saavutamine, et tunnetada Jumala lähedust. Pakistani ja India sufidele on qawwali muusikaline kanal, mille abil rännata müstilise õndsuse riigi poole. Muusika on siin kui abivahend saavutamaks valgustatust ja juurdepääsu Jumalale. Qawwali tekst koosneb tavaliselt mõnest reast, mis käsitlevad selliseid mitteortodoksseid teemasid nagu romantiline armastus või alkoholijoovastus, mis on kui vaimse jumaldamise, kire ja müstilise valgustatuse metafoorid. Neid ridu korratakse lõputult. Näiteks: “Mu kallima silmad on nii lummavad, et isegi kõrtsi parim vein kahvatub nende kõrval.”
Tänapäeva tüüpilisse qawwali ansamblisse kuulub eeslaulja − qawwal, keda saadavad dholak-trumm, tablā ja paar taustalauljat. Tihti eelneb laulule aeglane improvisatsiooniline isntrumentaalne sissejuhatus, mis juhatab sisse meloodilise motiivi. Seejärel otsekui sulandub juurde qawwal juhtmeloodiaga, millele vastavad taustlauljad. Lõputult korduvaid fraase katkestavad juhtlaulja ootamatud virtuoossed koloratuursed vahelõigud. Teose arenedes tõusevad tempo ja helinivoo, haarates kuulaja kaasa teel transisesse. Kogenud qawwal jälgib teraselt publiku seisundit ja kohandab vastavalt reageeringule kordamiste astet.

Imagetext  Imagetext

Qawwali üks tunnustatumaid esitajaid Pakistanis ja ka rahvusvahelisel areenil on Fareed Ayaz. Ta alustas klassikalise muusika õpinguid oma isa Ustad Munshi Raziuddin Ahmed Khani käe all, keda peeti qawwali ja klassikalise muusika suurimaks guruks Pakistanis. Fareed Ayaz on professionaalse muusikuna tegutsenud rohkem kui 30 aastat. Selle kõrval on ta olnud ka Pakistani ametlik esindaja riigi mitmetel välismissioonidel. Fareed Ayaz on tutvustanud oma kunsti Euroopas, Aasias, Araabiamaades, Aafrikas ja Ameerikas. Qawwali kõrval valdab ta mitmeid orientaalseid vokaalstiile: dhrupad, khayāl, taran, thumri, dadra. Ta laulab urdu, sindhi, pandžabi, puštu, hindi, bengali, marathi, pärsia, araabia ja türgi keeles. Käesoleval festivalil esineb Fareed Ayaz koos 10-liikmelise ansambliga.
Ansambli liikmed: Ustad Ghulam Fariduddin (Fareed) Ayaz Al-Hussaini, Abu Muhammad, Ali Akbar, Gayoor Ahmed Alhassani, Ghulam Akram, Moizuddin Haydar, Mubark Hassan Haris, Shah Blaeegh Uddin, Shahzad Hussain, Zarar Ahmed.
player Fareed Ayaz Qawwal & Bros, salvestus festivalilt Orient 2009, fragm, 3 min 9 sek, mp3
Kuula tervet etteastet

L 9 mai kell 18 Suur Gild, Riia (koostöös Origo Folk Festivaliga)
SHANBEHZADEH ENSEMBLE (Iraan)
MICHIKO AKAO ANSAMBEL & SHINGONI BUDDHA-MUNGAD (Jaapan)

P 10 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
SUFI FOLK-ANSAMBEL (Kashmir)
BURHAN ÖÇAL (darbuka, saz, laul, Türgi) & ÜMİT ADAKALE (darbuka, Türgi)

Sufi Folkansambel Kashmirist astub üles koosseisus Ghulam Ahanger, Ghulam Qadir Ganie, Abdul Gaffar Dar. Kõik kolm muusikut laulavad, pillidest on kasutusel näppepill rabab ja poogenpill sarangi. Sufi Folkansambli repertuaar on tugevasti mõjutatud Kesk-Aasia ja Pärsia muusikast. Kašmiirikeelsetes laulutekstides on tunda Pärsia poeesia sugemeid. Tekstid kõnelevad piiritust andumusest Allahile, austavad Prohvet Muhamedi või ülistavad Kashmiri mägise looduse ilu. Enamasti kõlab see muusika religioossete pidustuste raames, aga mõnikord ka palju maisemas kontsektis, näiteks pulmas.

ImagetextBurhan Öçal (vokaal, darbuka, saz) on üks tuntumaid Türgi muusika spetsialiste, multi-instrumentalist ja helilooja. Maailm tunneb teda eelkõige erinevate löökpillide virtuoosina, kuid ta valdab ka suurepäraselt mitmeid keelpille ja laulab. Tema tegevus on toonud uusi tuuli Türgi klassikalisse muusikasse. Ta esineb ja on teinud hulgaliselt salvestusi koos paljude tuntud muusikutega, sh Joe Zawinul, Jamaaladeen Tacuma, Paco de Lucia, Natacha Atlas, Kronos Quartet, Eliot Fisk, Sting, Maria, Seamus Blake Quartet, Joao Pires ja George Gruntz. Ta on kahel korral võitnud Saksa heliplaadikriitika auhinna, samuti Prix Choc’i. Üks tema viimase aja tuntumaid projekte on Trakya All Stars, kus ta koos teiste kaasmaalastest muusikutega keskendub oma sünnipaiga Kırklareli Rooma-Balkani mõjutustega muusikale.

player Sufi Folk Trio, live salvestus festivalilt Orient 2009,  fragm, 3 min 19 sek, mp3
player Burhan Öçal, Legend Two, fragm, 71 sek, mp3

P 10 mai kell 11 Origo väljak, Riia (koostöös Origo Folk Festivaliga)
UIGUURI MUQAMI-ANSAMBEL (Uiguuria / Usbekistan)
FAREED AYAZ QAWWAL (Pakistan)

Näitus Fotod Siiditeelt: Estonia Kontserdisaalis 5 maist kuni 1 juulini

Avamine: 5 mail kell 11 − kaamelite protsessioon Balti jaamast Tammsaare parki

Oriendi klubi “Mercados” (Ülemiste City, Lõõtsa t 6) − sissepääs tasuta

  • idamaine lounge
  • 29 apr kell 16 pressikonverents ning näituste avamine
  • teemakohane muusika
  • Imre Kose idamaigulised söögid-joogid
  • 29 apr − 8 mai Jaapani kalligraafia ja tuššimaali näitus
  • 29 apr − 8 mai Pärsia ja Hiina käsitöövaibad Vaibagaleriist
  • 8 mail kell 18 Jaapani kalligraafia meistriklass, juhendaja Ai Yoshida (assistent Kertu Bramanis)
  • 8 mail kell 16 kuni 24 “Siiditee Maraton” − 16 pooletunnist videojäädvustust Siiditee Tuurist (režissöör Aivo Spitsonok, Osakonna & ETV koostöö)
  • 8 mail kell 20 bansūrī − flöödi mängija Ashok Mehta. Sündis 1978 ja kasvas üles Varanasi muusikute peres, olles kuues muusik isalt-pojale edasi antavas pärimusliinis. Peale isa on tema õpetajaks olnud ka Delhi tuntuim bansūrī-mängija Rajendra Prasanna. Ashok Mehtast kujunes bambusflöödimängija, kes on tunnistatud parimaks mitmel konkursil Indias. Kavas õhtu-rāga Marwa.
  • 8 mail kell 22 vaibaoksjon


Jaapani kalligraafia ja tuššimaali näitus

ImagetextPuhtale valgele paberile tuhandeid eri toone jättev pintslijoon kõneleb ühtaegu nii loovusest kui loomusest. Traditsioonilises ida kunstis, eriti kalligraafias (shodō) ja tušimaalis (suibokuga), saab kunstnikust ja tema poolt maalitud teosest rääkida vaid kui ühest tervikust. Ja mitte ainult. Ilmselgelt väljendub teoses ka osadus pintsli, paberi ja tušiga. Pintsel on kunstniku käe ja meele pikendus. Nii ei puuduta pintsel mitte lihtsalt paberit, vaid ennekõike looja südant.
Ajalooliselt on shodō seotud hiina kirjamärkide kasutuselevõtuga umbes IV saj ning  foneetilise silpkirjasüsteemi loomisega X saj, kuid märksa olulisem on selle sisuline seos budismi ja klassikalise kirjandusega. Shodō ongi omamoodi ilukirjanduslik maalikunst, mis klassikalise teksti − luuletuse,  filosoofilise mõttetera või  kirjamärgi muudab tervikmärgina tajutavaks pildiks.
Kalligraafiline luulerida või mõttetera kaunistab sageli ka jaapani tušimaali, pakkudes maalile jäädvustatud kujunditele allusiooniderohkeid tõlgendamisvõimalusi. XIV saj koos zen-budismiga Hiinast Jaapanisse jõudnud maalitehnika sobitus kiiresti jaapani esteetikaga ning esialgu vaid munkade poolt harrastatud vaimne meditatsioonipraktika muutus ajapikku ilmalikumaks ja dekoratiivsemaks. Sisuline seos luulega tuleb eriti esile võrdluses haikuga. Ka suibokuga maal võimaldab suurepäraselt minimalistlikku abstratsiooni. Teose kompositsiooniline ja sisuline tervik edastatakse üksiku detaili või vihjelise episoodina, ning tühja pinna abil luuakse avatud energiaga väli, mis jätab vaatajale rohkesti mõtteruumi.
Käesolev näitus annab põgusa ülevaate  shodō-kunsti erinevatest stiilidest ning  tutvustab veidi ka kirjamärkide ajaloolist  arengut. Siin võib imetleda tensho-kirja, mis on teadaolevalt vanim kirjamärgistiil, mida aga tänapäevalgi nimetemplite graveerimisel kasutatakse;  vanades ürikutes ja ametlikes dokumentides kasutusel olnud reisho-kirja, liikuvat ja dünaamilist gyōsho-kirja ning tanka-luuletuste maalimiseks sobivat elegantset ja tundlikku rohukirja sōsho. XX saj alguse avangardismi mõjutusel hakati ka kalligraafias otsima vabadust ja isikupära. Aastatuhandeid tagasi piltkirjast vormunud kirjamärk muudeti uuesti kunstiliseks abstraktsiooniks.
Näituse kujundaja Elna Kaasik, kuraator − Taimi Paves.
 

Oriendi nädal Klassikaraadios:

  • 4−10 mai kell 8.15: Festivali Orient 2009 ülevaade
  • 4−10 mai kell 9.10: Idamaine hommikumuusika
  • 5−8 mai kell 15.15: Orient plaatidel (saatejuht Tarmo Tabas)
  • 5−7 ja 9 mail kell 19: Otseülekanded festivalilt

player video-klipp “Glasperlenspiel 2009”

Tänud: EV Kultuuriministeerium, EV Välisministeerium, Urmas Paet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Türgi Suursaatkond Eestis, Tema Ekstsellents Fatma Şule Soysal, Aivar Mäe, Bilal Chapri, Aleksandrs Nemirovskis, Peeter Salmela, Bakhrom Primkulov, Taimi Paves, Hideko Arai, vabatahtlikud abilised Drikung Kagyu Ratna Shri Keskusest

Imagetext    Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext    Imagetext  Imagetext   Imagetext

Festivali meeskond:
Tiina Jokinen − korraldusdirektor
Inna Kivi − produtsent-toimetaja
Mart Kivisild − kujundus
Olavi Sööt − logistika
Kadri Kiis − finantsjuht
Agu Tammeorg, Roland Urva, Tanel Klesment − helirežii
Margit, Mai, Pille, Jana, Kristina, Julika, Anneli, Ave − hostessid

Meedia vastukaja:

Wu Mani mängus oli kõike, mida hing oskaks ihaldada: meditatiivset helidesse süvenemist, flažolettide peeni kõlamustreid, ülikiirelt ja -täpselt helisevaid arabeske ning tormiliste tremolo’te pööraseid kaskaade. Tema improvisatsioonide fantaasialend pani kohati lausa hinge kinni. Vaat, mida võib hiina traditsioonilisest muusikast välja nõiduda! Kuulajate standing ovations näitas, et ka publik tunnetas ülihästi − niisugune  “nõidumine” on ikka väga kõva sõna. (Igor Garšnek, Kaur Garšnek, Sirp, 15.05.09, artikkel tervikuna)

“Nautinud Siiditeel paljude muusikute ja tantsijate esinemisi, ei suutnud me kuidagi loobuda kiusatusest neid seekordsele Oriendile ning lisada festivalile alapealkirja Siiditee sõnum.” Staaresinejaist on tuntumaid nimesid kindlasti festivali avakontserdil Wu Man, hiina traditsioonilise pirnikujulise pilli pipa mängija, kelle meisterlik mäng on inspireerinud pipa-muusikat kirjutama nii Terry Riley kui ka Philip Glassi ja Tan Duni. (Kersti Inno, Äripäeva nädalalõpulisa, 30.04.09, artikkel tervikuna)

Võib-olla kõige eksootilisem on uiguuri muqami-teater, mis hõlmab tantsu, jutustusi ning rahva- ja klassikalist muusikat. (Valner Valme, Postimees, 21.04.09, artikkel tervikuna)

Oriendil astub üles Sanami kuueliikmeline “rahvusvaheline” koosseis, kuhu kuuluvad Usbekistanis ja Kasahstanis sündinud, aga ka Hiina Rahvavabariigist lahkunud väljapaistvad uiguuri muusikud (Sirp, 30.04.09, artikkel tervikuna)

...energiaga, mis kulub ühe “Oriendi” korraldamiseks, võiks teha kolm “Klaaspärlimängu”. (Indrek Kuus, Linnaleht, 30.04.09, Estonia)

... откуда на улицах Таллинна появились верблюды. Ответ прост: вчера начался фестиваль восточной музыки «Ориент». Фестиваль, который продлится до 10 мая, проходит под девизом «Послание Великого шелкового пути», и двугорбые верблюды, или бактрианы, прибывшие из Азербайджана... (Urmas Tooming, Postimees, 06.05.09, Estonia, whole article)

Seekord on tegemist seitsmenda ettevõtmisega, mis kestab 5.−10. maini. Festivali esinejad on suures osas need, kellega eestlased oma idamaise rännaku ajal kokku puutusid ja nad Tallinna kutsusid. (Urmas Tooming, Postimees, 28.04.09, Estonia, whole article)
 

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient 2013Orient esitleb 2010, Orient 2011, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

player Oriendi animeeritud logo
Tõmba alla: minivoldik eesti ja inglise keeles, pdf, 564 KB

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish

LogoOrient200

ORIENT 2009
The International Festival
of Oriental Music

Artistic director –
Peeter Vähi

The first ever concentrated show of oriental music in Estonia, a tradition going back to the year 1992, has brought the most authentic performers from India, Siberia, Middle East, Central Asia, Far East, and South East Asia. It is certainly a leading musical event in the Baltic States where music lovers can enjoy performers like Hariprasad Chaurasia, ensemble Kodō, Ravi Shankar, Anoushka Shankar, Jivan Gasparyan, ensemble Huun-Huur-Tu, Alim Qasimov, Burhan Öçal, Sevara Nazarkhan, Gyuto and Gyume Buddhist monks, Wu Man, etc. Keep a close eye on our website and advertising – the show goes on.

 

Message from the Silk Road

More than 2000 years ago, long before the birth of Christ, caravans carried goods from the East to the West. They contained mainly objects of fine handicraft, precious stones and jewels, spices and perfumes and most important of all – silk. Merchants that organized one caravan trip along that famous trade route and managed to survive all the hazards threatening them on their way, usually increased their wealth ten-fold.
So enormous was the trade from the East that the West balanced finally on the verge of bankruptcy and economic crisis. Sounds familiar, doesn’t it? The only goods that the East accepted for their merchandise were money, slaves and – surprise, surprise! – women, several of whom built up glorious careers as official or unofficial rulers in their new homelands.
However, the afore-mentioned loads of goods were not the only ones carried on the back of camels. Parallel to them, or directly in their wake, moved great minds and their even greater ideas. Looking back in retrospect, this could be one of the greatest ironies in the history of humankind: philosophies travelling along the Great Silk Road had once brought up prophets, among them Christ. The same trade route had spread the message of peace and happiness further West, to the West that was on the verge of economic, political and ethical collapse: the huge Roman empire was rotten to the core and small barbarian rulers were fighting against each other like dogs over a cadaver. Slowly but surely the message made its way through to every western man until it was finally and completely accepted as their own creation and wisdom and until relative peace actually ruled the continent. A couple of centuries later it was then imported back to the East with the invaders. That seems to be the way the world rolls.
Today, in the XXI century, the West is facing a complete collapse of its ethical principles and looks around in confusion where to turn. Music and fine arts have always been carrying messages that are not perceived by purely logical mind. Music and fine arts from the East, its deep wells of authentic culture, might carry its reputedly existing secret wisdom lying in wait to be picked up one day.
Who knows? It might be worth a try...
In 2007 a caravan of 17 Estonians travelled through the Great Silk Road and this is what they saw and felt.

Tiina Jokinen
A traveller along the Silk Road
 

Tue May 5th at 7 pm, Estonia Concert Hall, Tallinn
WU MAN (pipa, China)
MICHIKO AKAO ENSEMBLE & SHINGON BUDDHIST MONKS (Japan)

Imagetext Wu Man is an internationally renowned pipa virtuoso, cited by the Los Angeles Times as the artist most responsible for bringing the pipa to the Western world. She is an inheritor of the Pudong School of pipa playing, one of the most prestigious classical styles of  Imperial China, and is a graduate of the Central Conservatory of Music in Beijing. Wu Man was the first recipient of a master’s degree in pipa and is not only an outstanding exponent of the traditional repertoire, but is also recognized as a leading interpreter of contemporary pipa music.
WuMan hasreceived many awards in China, including1st prize in the National Music Performance Competition. Born in Hangzhou, China she currently lives in Boston, where she was selected as a Bunting Fellow at Harvard University’s Radcliffe Institute of Advanced Study. She has continued to champion new works and has inspired new pipa literature from composers Terry Riley, Philip Glass, Tan Dun, and many others. She was selected by Yo-Yo Ma as the winner of the City of Toronto Glenn Gould Protege Prize in music and communication. Wu Man also performed at the White House alongside Yo-Yo Ma, with whom she now performs in the Silk Road Project. She has collaborated with many other distinguished musicians, including Yuri Bashmet, Christoph Eschenbach, Esa-Pekka Salonen, Michael Stern, Kronos Quartet, Moscow Soloists, Boston and Seattle Symphony Orchestras, and the Los Angeles Philharmonic New Music Group. She has performed at many prestigious music centers, including Carnegie Hall, the Kennedy Center, Royal Albert Hall, the Concertgebouw, Theatre de la Ville, Opera Bastille. Wu Man’s current and future projects include a world tour with Silk Road Project; the world première of The Song and Dance of Tears by Bright Sheng with Yo-Yo Ma, Emanuel Ax and the New York Philharmonic; The Sound of A Voice by Philip Glass and David Henry Hwang for the American Repertory Theater; a new chamber work for Wu Man and Kronos Quartet by Terry Riley; and a featured appearance at the Ilkhom International Contemporary Music Festival in Tashkent.
Pipa (in Chinese 琵琶) is a plucked Chinese string instrument. The word “pipa” is made up of two Chinese syllables, “pi” (琵) and “pa” (琶). These are the two most common ways of playing this instrument. “Pi” is to push the fingers of the right hand from right to left, thus more than one finger can be used at a time striking multiple notes, and “pa” is to pull the thumb of the right hand from left to right, in the opposite direction. The strings were originally played using a large plectrum in the Tang dynasty, then gradually replaced by the fingernails of the right hand. Since the revolutions in Chinese instrument making during the XX century, the softer twisted silk strings of earlier times have been exchanged for nylon-wound steel strings, which are far too strong for human fingernails, so false nails are now used, constructed of plastic or tortoise-shell, and affixed to the fingertips with the player’s choice of elastic tape.
Download: photo of Wu Man, jpg, 300 dpi, 5.3 MB
Download: Wu Man, photo by Liu Jungi, jpg, 2.3 MB
player Wu Man, Xu Lai, live rec from Orient 2009, fragm, 126 sec, mp3
Listen to the whole performance

Michiko Akao, born in Tokyo, is a pioneering artist of the yokobue. She is recognized for establishing traverse bamboo flutes as solo instruments in contemporary music. Michiko Akao commissioned an original repertory of over 100 compositions for the yokobue. She made her American debut in 1972 in Maki Ishii’s Sogu II with Seiji Ozawa and San Francisco Symphony Orchestra. She was awarded the distinguished Artist Prize by the Japan Ministry of Education. She has performed widely in Japan and North America and participated in major music festivals in Europe and Asia.

Imagetext蓮曼荼羅 Program: Michiko Akao’s Ritual Of The Wind: Lotus Mandala
Performers: Kōjun Arai, Koe Arai, Shōdō Shinkō, Yūzen Yamanaka, Ryōshō Togashi (shomyō-singers from Shingon Buddhist sect), Michiko Akao & Ayako Ishii (yokobue-flute), Yaukazu Sato (percussion), Isohiro Yamagishi (recitation), Shizue Sato (stage director).
Shomyō is the form of chant in Buddhism, equivalent to Gregorian chants in Christianity. There are two schools in Japan that have a very detailed repertoire. Those two schools are the Shingon and Tendai. Shomyō is a kind of music that adds melodic patterns to the chanted words of Shingon, that is, sacred Buddhist words in Sanskrit, or other Buddhist texts in all kinds of languages. It originated in India, and then went to China. In China, the Buddhist scriptures were translated into Chinese as well as new texts were written and the forms of singing were arranged and adapted. In the V and VI centuries, this was transmitted to Japan along with Buddhism and was called shomyō.

Imagetext Imagetext

player Shingon Buddhist monks, “Lotus mandala”, live rec from Orient 2009, fragm, 3 min 31 sec, mp3
Listen to the whole performance


Wed May 6th at 7 pm, Estonia Concert Hall, Tallinn
SHANBEHZADEH DUO (Iran)
ROZANEH ENSEMBLE (Iran)

ImagetextShanbehzadeh Ensemble was founded by Saeid Shanbehzadeh in 1990. Ensemble offers a rare aspect of the traditional music and dance of the Persian Gulf, more specially of the province of Boushehr, a little known region in the south of Iran. The music of Boushehr is an amalgam of the traditions of Persians, Arabs, Africans and Indians, thanks to the trading routes that intersected there.
The principal instruments the ensemble are the neyanbān-bagpipe, neydjofti-flute, dammām-drum, zarbetempo (percussion), traditional flute, senj-cymbal and boogh (a goat’s horn).
The Ensemble has delighted audience in Iran, Europe and North-America. At this festival the Ensemble will play as a father-son duo.
Saeid Shanbehzadeh (neyanbān, neydjofti, dammām), started playing music at the age of 7 in his native town of Boushehr with the old masters of the music of the region. He began with percussions, singing, and traditional dance. At 20 he founded the group of Shanbehzadeh Ensemble and won the 1st prize at the Fajr Festival in Tehran in 1990. The leading Internet portal for cultural tips in Tehran says: Saeid Shanbehzadeh swirls across the stage, falls into a state of trance and rouses the audience and band alike. He also researches and writes articles on the music of Southern Iran. In 1996 he was invited by the University of Toronto to teach a half-a-year course and in 1998 he was named the professor and director of the House of Culture, Music and Dance of the Isle of Kish in Iran.
Naghib Shanbehzadeh (tombāk, zarbetempo).

Listen to the whole performance

Rozaneh Ensemble: Parvin Javdan (vocal), Zohreh Bayat (vocal), Nastaran Kimiavi (tar-lute), Bita Ghassemi (kamancheh-violin), Saghar Khadem (tonbāk-drum), Golnaz Khazei (daf-drum).
Program: Chahar Mezrab Chahargah, Avaz Daramad Chahargah, Avaz Hesar, Tasnif Badehe Mansour, Avaz Mansouri, Siamak Aghai, Tasnif Bigah Shod, Pish Daramad Homayoun, Avaz Daramad Homayoun, Avaz Chakavak, Chahar Mezrab Homayoun, Tasnif Abe Tarabnak, Avaz Shoushtari, Tasnif Fash Migouyam. Lyrics by Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (1207–1273, on the picture) ja Khwāja Šamsu d-Dīn Muhammad Hāfez-e Šīrāzī (1315–1390).

Imagetext  Imagetext

player Rozaneh, Tansif Bighah Shod, lyrics by Rūmī, fragm, 105 sec, mp3
Listen to the whole performance
Download: pic – Rozaneh Ensemble, jpg, 300 dpi, 2.6 MB

Thu May 7th at 7 pm, Estonia Concert Hall, Tallinn
ABHAY PHAGRE TRIO (bānsurī-flute, tablā, tānpūrā; North-India)
KĀBUL ENSEMBLE (Afghanistan)

Imagetext Imbibing the musical temperament from his family, Abhay Phagre was initiated into the world of Indian classical music at a very young age. He had his initial training in the percussion instrument tablā under the guidance of Prof Kiran Deshpande at Bhopal and later he graduatedfrom the Khairagarh University of Music. Simultaneously, flute the instrument interwoven so intimately with the Indian music ethos, culture mythology and mysticism, inspired him and thereafter became the medium of expression of his musical creativity. Abhay received his training in flute from Shri Ravindra Garuda at Bhopal thereafter he became a disciple of the flute maestro Pt Raghunath Seth at Mumbai. Apart from Abhay’s formal training it was his close association with the eminent vocalist Shri Madhup Mudgal at Delhi that helped him in refining his sensibilities and gained him insight into the profundities of Indian classical music. Later, years of interaction with Ms Meera Rao, one of the senior most disciples of Pt Kumar Gandharva at Bhopal, further broadened Abhay’s comprehension of rāgas.
Enriched with his wide exposure to the most insightful in classical music, Abhay’s pursuit of excellence in his art form has lead him to delve in and explore the intricacies of flute and make suitable innovations in his instrument.
An accomplished and experienced soloist, Abhay extends his sensibilities to composing and conducting music for theatre and providing accompaniment for classical dance. Besides, he is a committed teacher and has been imparting training to students for the past several years.
He has performed at many prestigious festivals in India and has toured extensively in Russia, Europe, South America, Japan, New Zealand.
Presently he is associated with the All-Indian Radio.
Vinod Lele (b 1965) learned the art of tablā playing from his guru Pt Kashinat Khandekar of Banaras gharana epitomized by the style of playing celebrated Pt Anokhe Lal Ji. Vinod obtained the degree of Sangeet Praveen (maestro) in tablā from Prayag Sangeet Samiti, Allahbad (the most well-known university of classical dance and music in India), securing a Gold Medal. He has won 1st prize in tablā playing on several competitions including Indian Radio Music Competition in 1983. Since 1984 he is top soloist of All Indian Radio and TV. He has accompanied a galaxy of top-artists in public performances. He has toured in New Zealand, Australia, Holland, Switzerland, Belgium, Austria, Germany and Japan, several times also demonstrated Indian classical music as a lecturer.
Bānsurī – a transverse flute made of bamboo, known as Kŗşņa’s main attribute. While bānsuri usually has 7 or 8 holes, the instrument used in this recording has 9, which makes the range of the instrument wider.  
Tablā
– a set of 2 drums; the most common rhythm instrument in the North Indian and Pakistani classical music. The inventor of tablā is thought to be Amir Khusro (13th cent), but some musicologists believe tablā to have existed in the 10th cent already. 
Tānpūrā
– one of the most important background instruments in Indian classical music. Usually a tānpūrā has 4 strings. The hellow neck gives the instrument an unique timbre.
Program: evening-rāgas Shree, Kalyan and Chandrakauns, Indian folk tune
player Abhay Phagre, Sound Zero, fragm, 57 sec, mp3
Listen to the whole performance

ImagetextKābul Ensemble, devoted to the performance of traditional music from Afghanistan, was formed in 1995 (within the framework of the Ateliers d’ethnomusicologie) by Hossein Arman, a renowned singer in his native Afghanistan who was forced into exile by the political situation there. As in most oriental music, the repertoire of the Kābul Ensemble is based on a traditional corpus of melodic modes (rāga) and time cycles (tāla). Kabul Ensemble shows deep respect for the musical heritage of Afghanistan (including the various influences that have been assimilated over the centuries), while retaining its own individual character. The Ensemble’s repertoire draws from the classical and folk heritage of the various regions in Afghanistan, but its interpretation is refined by Khaled’s very careful arrangements. The Kābul Ensemble’s characteristic sound is produced by a unique blend of timbres, those of the rubāb and the santūr – the latter rarely been used in Afghanistan, at least not over the past forty years. The group also brings together several percussion instruments: the tablā of Indian origin, the Afghan zirbaghali (similar to the Iranian zarb and the darbuka of the Islamic Middle East), thus reflecting the various facets of Afghan music and influences. In 2001 the Ensemble made his first CD Nastarn (Wild Rose).
Khaled Arman is an outstanding musician. His musical training was threefold: he learned the traditional music of Afghanistan from his father, and he has also studied Indian music and Western music. After playing the guitar with the Orchestra of Radio-Kabul, he went to study in Prague, then Paris, where he was awarded first prize on the International Guitar Competition organized by Radio-France.
He has taken the technique and music of the rubāb-lute) to a high degree of perfection, basing his playing on that of the sarod of Indian and Pakistan which itself evolved directly from the Afghan rubāb.
Osman Arman grew up in a family of musicians and quite naturally became also a musician. He is a flutist, playing tulāk – a transverse flute made of bamboo. His solos show the distinctive aesthetics of the traditional Afghan style and its many regional ramifications.
Dimitri Psonis (tar-lute, santūr-dulcimer) is an internationally acclaimed music having close co-operation with ensembles and musicians like Hesperion XXI and Jordi Savall.
Seiar Hashemi (tablā, zerbaghali) was born in 1981 in Kabul. He started learning tablā at the age of 4 with the master Ustad Wali Mohammad. He completed his studies in India and Germany with the great maestros Zakir Hussain, Anindo Chaterjee and Kumar Bose. Beside tablā he is mastering traditional drums as zerbaghāli, dolāk and daf.
Mashal Arman was born in Kabul and has grown up in the traditional music, as her family taught her since childhood. She has a double culture in music: traditional by her family and classical by her studies in flute and classical singing. She joined the Kabul Ensemble in 2005 for a concert tour and since then is a member of the group.
player Dar Damané Sahra, Kābul Ensemble, 4 min 15 sec, mp3
Download: pic – Kābul Ensemble, jpg, 300 dpi, 4.8 MB

Thu May 7th at 7 pm Ventspils Culture Centre, Latvia
MICHIKO AKAO ENSEMBLE & SHINGON BUDDHIST MONKS (Japan)

Fri May 8th at 7 pm, Pärimusmuusika Ait, Viljandi (in co-operation with Viljandi Muusika Bureau)
KABUL ENSEMBLE (Afghanistan)
FAREED AYAZ QAWWAL & BROS (Pakistan)

Sat May 9th at 7 pm, Estonia Concert Hall, Tallinn
FAREED AYAZ QAWWAL & BROS (Pakistan)
UYGHUR MUQAM GROUP SANAM (Uyghuristan / Usbekistan; artistic director Tughluq Rozi)

ImagetextPerformances of the Uyghur Muqam Group Sanam are based on rich traditions of muqam. The word mugham came from Azerbaijan. It is based on many different modes and tonal scales where different relations between notes and scales are envisaged and developed. Uyghur muqam include songs, dances, folk and classical music and is characterized by diversity of content, choreography, musical style and instruments used. The songs vary in rhyme and meter and are performed solo as well by groups. The lyrics contain not only folk ballads but also poems written by classical Uyghur masters. Thus, the songs reflect a wide range of styles such as poetry, proverbs, and folk narrative, bearing witness to the history and contemporary life of the Uyghur society. In muqam ensembles, the lead instruments are made of local materials and vary in form (they may be bowed-strings, plucked or wind instruments). The dancing skills involve unique steps, rhythms and formations as well as figures such as flower-picking-by-mouth, bow-carring-on-head and imitation of animals in solo dances. The Uyghur muqam has developed 4 main regional styles, namely twelve-muqam, Turfan muqam, Dolan muqam and Hami muqam. Today, community festivities, such as meshrep and bezme in which everybody would participate in the muqam, are held less frequently. The responsibility for passing on the tradition to new generations of performers has fallen on the shoulders of folk artists, but the interest of young people in muqam is gradually declining. Several muqam pieces are no longer part of the twelve muqam, which in all consists of more than 300 pieces and runs over 20 hours in twelve instrumental and vocal suites.
ImagetextUyghur Muqam Group Sanam: Tukhluk Rozi (vocal, tämbür, satar), Akram Khashimov (dutar), Arkin Ayupov (ghijäk), Rakhmatilla Samadov (dap), Shakhrizat Tokhtiyeva (dance).

player Ensemble Sanam, Maqam Rak, fragm, live recording from Orient 2009, 5 min 41 sec, mp3
Listen to the whole performance

Qawwali
is the traditional form of Islamic song in India and Pakistan. The word qawwali is derived from the Arabic qaol and means axiom or dictum. A qawwal is one who sings qawwali, or the dictums of the prophets and praises of God. The qawwali is closely linked to the spiritual and artistic life of northen India and Pakistan. The qawwali is inextricably linked to the Sufi traditions.
Qawwali’s tradition stretches back more than 700 years. Often listeners, and even artists themselves, are transported to a state of wajad, a trance-like state where they feel one with God, generally considered to be the height of spiritual ecstasy in Sufism, and the ultimate goal of the practice.
Although the qawwali is famous throughout the world, its spiritual hub remains the Punjab province of Pakistan.
There is a very specific psychological process which qawwali follows. One starts with the singing of the song. In this psychological state the song is received in a manner that is not unlike standard forms of musical expression. The words are sung, quite repeatedly with variations intended to bring out deeper means of the lyrics. After a while there is a repetition to the extent that the words cease to have a meaning; it is the ideal situation the participant is moved to a state of spiritual enlightenment.

Imagetext  Imagetext

Fareed Ayaz belongs to the best known gharana of qawwali, namely, Qawwal Bachon Ka gharana of Delhi. He started his training in classical music at a tender age under the rigorous and critical tutelage of his late father, Ustad Munshi Raziuddin Ahmed Khan, who himself was an outstanding qawwal and classical musician and a recipient of the Pride of Performance medal.
Fareed Ayaz is an accomplished musician in the genre of traditional classical music. He has been performing professionally for the last 30 years, and not only extensively at the national and international level but has been also a cultural representative for Pakistan abroad. Fareed Ayaz Qawwal & Bros have performed in the UK, the USA, Canada, France, Germany, Italy, Holland, Portugal, Austria, India, Kenya, Nepal, Zimbabwe, Bangladesh, Croatia, Turkey, Morocco, Greece, Egypt, Bulgaria, Tunisia, Belgium, Iran, UAE, Saudi Arabia, Jordan, Qatar, etc. Fareed Ayaz performs various genres of classical music, such as dhrupad, khayāl, thumri, and dadra, which he blends beautifully during his performances of qawwali. His mastery over classical music was acclaimed at the All Pakistan Music Conference’s annual festival in 2005, where he was invited to perform as a classical musician. Fareed Ayaz is well-versed and can perform in several languages, namely Urdu, Sindhi, Punjabi, Pushto, Hindi, Bengali, Marathi, Persian, Arabic, and Turkish.
Members of the ensemble: Ustad Ghulam Fariduddin (Fareed) Ayaz Al-Hussaini, Abu Muhammad, Ali Akbar, Gayoor Ahmed Alhassani, Ghulam Akram, Moizuddin Haydar, Mubark Hassan Haris, Shah Blaeegh Uddin, Shahzad Hussain, Zarar Ahmed.
player Fareed Ayaz Qawwal & Bros, live recording from Orient 2009, fragm, 3 min 9 sec, mp3
player Fareed Ayaz Qawwal & Bros, live recording from Orient 2009, fragm, 3 min 15 sec, mp3
Listen to the whole performance

Sat May 9th at 6 pm, Great Guild Hall, Riga, Latvia (in co-operation with Origo Folk Festival)
SHANBEHZADEH ENSEMBLE (Iran)
MICHIKO AKAO ENSEMBLE & SHINGON BUDDHIST MONKS (Japan)

Sun May 10th at 7 pm, Estonia Concert Hall, Tallinn
SUFI FOLK ENSEMBLE (Kashmir)
BURHAN ÖÇAL (darbuka, saz, vocal, Turkey) & ÜMİT ADAKALE (darbuka, Turkey)

ImagetextBurhan Öçal is a Turkish music specialist, multi-instrumentalist and singer. He is recognized worldwide as a virtuoso specializing in a variety of percussion instruments, interested in combining many genres and cultural traditions. He also plays some string instruments and sings.
With his latest project New Dream Burhan Öçal brings new wealth to Turkish classical music. He performed and recorded with internationally acclaimed musicians including Joe Zawinul, Jamaaladeen Tacuma, Paco de Lucia, Kronos Quartet, Sting, ao. Winner of German Record Critic s Award twice and the Prix Choc.
player Sufi Folk Trio, live rec from Orient 2009,  fragm, 3 min 19 sec, mp3
player Burhan Öçal, Legend Two, fragm, 71 sec, mp3

Sun May 10th at 11 am, Riga, Latvia (in co-operation with Origo Folk Festival)
UYGHUR MUQAM GROUP SANAM (Uyghuristan / Usbekistan)
FAREED AYAZ QAWWAL (Pakistan)


Opening:  May 5th at 11 am – procession with camels from Tallinn Railway Station to Estonia Concert Hall

From May 5th to July 1st, Estonia Concert Hall: Exhibition at photos from the Great Silk Road

ImagetextOrient Club in Mercado (Ülemiste City, Lõõtsa Str 6, Tallinn) – free entrance

  • Oriental lounge
  • Apr 29th at 4 pm: press conference and opening of the exhibitions
  • Orient influenced drinks and snacks by Imre Kose
  • Apr 29th –  May 8th: Calligraphy from Japan
  • May 8th at 6 pm: workshop of Japanese master-class with Ai Yoshida (assisted by Kertu Bramanis)
  • Apr 29th –  May 8th: Oriental carpets from Vaibagalerii
  • May 8th at 8 pm: bansūrī-flute player Ashok Mehta from Varanasi (India) performs evening-rāga Marwa
  • May 8th at 10 pm: auction of handmade silk and woollen carpets
  • May 8th from 4 pm to midnight: Silk Road Marathon – 16 series of 30-min TV-program about Silk Road Tour 2007 (film director Aivo Spitsonok, co-project of Osakond & Estonian TV)

    Orient-week in Klassikaraadio (Estonian Broadcasting Corporation)
  • May 4th–10th at 8.15 am: introduction to Orient Festival
  • May 4th–10th at 9.10 am: Oriental Morning Music
  • May 5th–8th at 3.15 pm: Orient on CDs
  • May 5th, 6th, 7th, and 9th at 7 pm: Live from the festival

Special thanks: Estonian Ministry of Culture, Estonian Ministry of Foreign Affairs, Urmas Paet, Turkish Embassy in Estonia, Her Excellency Fatma Şule Soysal, Tallinn Cultural Heritage Department, Bilal Chapri, Taimi Paves, Hideko Arai, Aleksandrs Nemirovskis, Peeter Salmela, Elle Himma, Bakhrom Primkulov, Drikung Kagyu Ratna Shri Centre

Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext  Imagetext   Imagetext

Festival-team:
Tiina Jokinen – managing director
Inna Kivi – producer
Mart Kivisild – design
Olavi Sööt – logistics
Kadri Kiis – accountant
Agu Tammeorg, Roland Urva, Tanel Klesment – sound engineers
Margit, Mai, Pille, Jana, Kristina, Julika, Anneli, Ave – hostesses

player animated logo of Orient
player Video-clip “Orient 2009”
Download: flyer in English and Estonian, pdf, 564 KB

Press resonance:

Wu Mani mängus oli kõike, mida hing oskaks ihaldada: meditatiivset helidesse süvenemist, flažolettide peeni kõlamustreid, ülikiirelt ja -täpselt helisevaid arabeske ning tormiliste tremolo’te pööraseid kaskaade. Tema improvisatsioonide fantaasialend pani kohati lausa hinge kinni. Vaat, mida võib hiina traditsioonilisest muusikast välja nõiduda! Kuulajate standing ovations näitas, et ka publik tunnetas ülihästi – niisugune  “nõidumine” on ikka väga kõva sõna. (Igor Garšnek, Kaur Garšnek, Sirp, 15.05.09, Estonia, whole article)

“Nautinud Siiditeel paljude muusikute ja tantsijate esinemisi, ei suutnud me kuidagi loobuda kiusatusest neid seekordsele Oriendile ning lisada festivalile alapealkirja Siiditee sõnum.” Staaresinejaist on tuntumaid nimesid kindlasti festivali avakontserdil Wu Man, hiina traditsioonilise pirnikujulise pilli pipa mängija, kelle meisterlik mäng on inspireerinud pipa-muusikat kirjutama nii Terry Riley kui ka Philip Glassi ja Tan Duni. (Kersti Inno, Äripäeva nädalalõpulisa, 30.04.09, Estonia, whole article)

Võib-olla kõige eksootilisem on uiguuri muqami-teater, mis hõlmab tantsu, jutustusi ning rahva- ja klassikalist muusikat. (Valner Valme, Postimees, 21.04.09, Estonia, whole article)

Oriendil astub üles Sanami kuueliikmeline “rahvusvaheline” koosseis, kuhu kuuluvad Usbekistanis ja Kasahstanis sündinud, aga ka Hiina Rahvavabariigist lahkunud väljapaistvad uiguuri muusikud (Sirp, 30.04.09, Estonia, whole article)

...energiaga, mis kulub ühe “Oriendi” korraldamiseks, võiks teha kolm “Klaaspärlimängu”. (Indrek Kuus, Linnaleht, 30.04.09, Estonia)

... откуда на улицах Таллинна появились верблюды. Ответ прост: вчера начался фестиваль восточной музыки «Ориент». Фестиваль, который продлится до 10 мая, проходит под девизом «Послание Великого шелкового пути», и двугорбые верблюды, или бактрианы, прибывшие из Азербайджана... (Urmas Tooming, Postimees, 06.05.09, Estonia, whole article)

Seekord on tegemist seitsmenda ettevõtmisega, mis kestab 5.–10. maini. Festivali esinejad on suures osas need, kellega eestlased oma idamaise rännaku ajal kokku puutusid ja nad Tallinna kutsusid. (Urmas Tooming, Postimees, 28.04.09, Estonia, whole article)


See also: Orient festivals, Orient presents in 2010, Orient 2011, Orient presents in 2008, Orient 2007, Orient presents in 2006, Orient 2005, Festival archives, Orient in Palmyra, The Path To The Heart Of Asia (CD recorded with featuring musicians of Orient 1992)

Should you wish to subscribe for news and updates on festival programs about twice annually, please click here.

InEstonian

ImagetextFestival ORIENT presents:
TOUR OF TIBETAN BUDDHIST MONKS
from Phiyang Monastery

Estonia, Latvia, Russia

“Vajra Music & Dance” – Tibetan Buddhist monks from Phiyang monastery (Ladakh). 11-member ensemble: Theles Chhokdup, Rigzin Dorje, Tashi Gyaltsen, Konchok Namdak, Dorje Namgyal, Tondrup Namgyal, Sherab Jamba, Dorje Stanzin, Konchok Tsultrim, Konchok Zangpo directed by Khenpo Konchok Thupstan under the patronage of His Holiness, the XXXVII Drikung Kyabgon Rinpoche. Program: Invocation, Mahakala dance, Achi dance, Acharya and White mask folk dance, Deer dance, Black Hut dance, King and minister dance, Chöd meditation, Kunrig mudra performance, Auspicious offering.

Imagetext  Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext  Imagetext

Imagetext  Imagetext  Imagetext

Photos by Peeter Vähi
See also: Orient presents in 2008