LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

LogoToyotaLandscape

KultuuariNaoRaamat


Records available

CD canto:). Hortus Musicus

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD-series Great Maestros. Beethoven, Brahms. Kalle Randalu, Estonian National Symphony Orchestra, Neeme Järvi

CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

CD Jerusalem. Hortus Musicus

LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt

CD The Soul of Fire. Age Juurikas

KLAASPÄRLIMÄNG 2019GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht − Peeter Vähi
11−16 juuli, Tartu

“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)


 

FestivaliPass6days

Programm

● N 11 juuli kell 19, Jaani kirik (Jaani t 5)    osta-pilet
MOZART & SÕBRAD
Selvadore Rähni (klarnet, Island), Elina Nechayeva (koloratuursopran), Klaaspärlimäng Sinfonietta, Andres Mustonen (viiul, dirigent)
Bach, Bach-Mozart, Mozart, Mozart-Adam, Vähi

Festivali avakontserdi keskmes on klassikalise muusika geeniuse Wolfgang Amadeus Mozarti looming, millele on Klaaspärlimängule omaselt lähenetud huvitava nurga alt ning kava peidab endas põnevaid üllatusi.

 ElinaNechayeva SelvadoreRahniCD 

Selvadore Rähni on eesti päritolu klarnetimängija, kes on saavutanud laialdase rahvusvahelise tunnustuse. Ta oli pikki aastaid Jaapanis Kyoto Sümfooniaorkestri klarnetirühma kontsertmeister ning solist.“... ta oli Kyoto Sümfooniaorkestri klarnetirühma kontsertmeister ja mina olin orkestri peadirigent... Tema musikaalsus lähtub sügavast tundlikkusest − see on omadus, mis on äärmiselt vajalik klassikalisele klarnetimängijale. Rähni oli kindlasti selle orkestri kõige väljapaistvam solist ja ma võisin imetleda tema mängu kui dirigeerisin Mozarti klarnetikontserti tema soleerimisel. Rähni fraseerimine on alati loomulik ja graatsiline, millele lisandub tooni ilu ning kõlavõimaluste rohkus.” (Uwe Mund)
Rähni õppis klarnetit Eesti Muusika- ja teatriakadeemias Rein Karini ja Vahur Vurmi juhendamisel. Aastatel 1991−1997 õppis ta Karlsruhe Muusikakõrgkoolis Wolfgang Meyeri käe all. Samuti on ta täiendanud end prof Alain Damiensi juures Pariisis.
Rähni on läbi viinud meistriklasse Jaapanis, Saksamaal, Hispaanias ja Eestis.

Lisaks klassikute helitöödele kõlavad kontserdil ka Peeter Vähi instrumentaalsete lühiteoste uhiuued seaded vokaalile, teatud mõttes võib nimetatud esitusi isegi pidada esiettekanneteks. Lavale astub ka saate “Klassikatähed 2014” finalist ja Eurovisiooni lauluvõistlusel laiema tuntuse saavutanud koloratuursopran Elina Nechayeva.


R 12 juuli kell 19, Jaani kirik    osta-pilet
VARIATSIOONID PÄRSIA TEEMAL
Ansambel HaftCraft (Belgia): Ana Naqe − sopran, Bert Helsen − fagott, Philip Handschoewerker − viiul, Maria-Elena Boila − viiul, Katelijne Onsia − vioola, Lesya Demkovych − tšello
HaftCraftRadman, Kashani, Taremi, Westerlinck, Vähi (esiettekanne), Mofakham, Osqueezadeh

Fagott ei saa populaarsuselt võistelda enamike teiste sümfooniaorkestri pillidega, seda isegi mitte XXI sajandil. Belgia Rahvusliku Sümfooniaorkestri solistid Bert Helsen ja Filip Neyens otsustasid kokku panna ansambli, kus oleks juhtiv roll just neil pillidel ning kus oleks võimalik demonstreerida fagoti ja kontrafagoti erinevaid kõlavärve ja vägevust. Ansambel HaftCraft alustas aastal 2014 erinevates septetina, mis moodustus fagotist, kontrafagotist ja keelpillikvintetist (samuti Belgia Rahvusorkestri liikmed). HaftCraft on alates aastast 2014 andnud kontserte Belgia, Hollandi, Hiina, Iraani... prestiižsetes kontserdisaalides. Programmis “Variatsioonid Pärsia teemal” on ühendunud Iraani traditsiooniline ja Lääne klassikaline muusika. Selles moodustavad muusikalise koe sopran, fagott ja keelpillikvartett. Ana Naqe soprani eriline kõlavärv ning farsikeelne laul jutkui jutustavad iidseid Pärsia lugusid ja muinasjutte, kutsuvad aegade tagant esile tuhmuma kippuvaid mälupilte.
Peeter Vähi esiettekandele tulev teos “Umar Hajjam on kõnelnud...” (Omar Khayyam Has Spoken...) põhineb Umar Hajjami farsikeelse “Ruba’iyati” Edward FitzGeraldi ingliskeelsel tõlkel. “Üheksa sajandit tagasi elanud pärsia poeedi, filosoofi ja astronoomi Umar Hajjami värssides ühinevad sufism, epikuurlus, pessimism, nihilism, fatalism... Ja veini ülistamine mõjub islami kontekstis lausa pühaduseteotusena. Luua muusikat neile mitmekihilistele ja vastuolulistele tekstidele osutub suureks väljakutseks”, on helilooja öelnud kaks kuud enne teose valmimist.



JochenFassbender● R 12 juuli kell 22, Jaani kirik     osta-pilet
KLANGKUNST / KÕLAKUNST
Jochen Fassbender (multiinstrumentalist, Saksamaa)
“Koputa taevale ja sse ja kuula häält!” − muusikaline improvisatsioon klaasist, kivist ja metallist valmistatud uudsetel heliobjektidel.

Der Klang hat heute eine zentrale Wichtigkeit... heute in der Musik von Bach immer wieder gerne die Instrumente ausgetauscht werden, Orgelpartituren von Jazzsängern wie den Swingle Singers gesungen oder die Brandenburgischen Konzerte auf dem Synthesizer gespielt werden.
Kõlale pühendatud kontsert esitleb Saksa multiinstrumentalisti Jochen Fassbenderit, kelle jaoks on kõla fenomen kogu elu huviorbiidis olnud. Juba lapsepõlvest peale oli ta haaratud kõlaga eksperimenteerimisest, ehitades ja arendades innovaatilisi muusikainstrumente ning otsides kõikvõimalikke kõlaobjekte. Aastast 1989 alustas ta kõlaartistina esinemist. Sellest ajast peale tegutseb ta aktiivselt interpreedina, peab seminare ning on ka ülikooli õppejõud, pidades oma missiooniks õpetada inimesi tänapäeva mürarikkas maailmas teadlikult kuulama oma ümruse helindeid. Fassbenderi sõnul on kõlal tänapäeval keskne tähendus − Bachi muusikat esitatakse erinevatel instrumentidel, jazzilauljad laulavad orelipartituure ning Brandenburgi kontserte mängitakse süntesaatoril.
Käesolevas kontserdis kutsub helikunstnik kuulajaid mediteerima zen-budismi kōan'il: “
Koputa taevale ja kuula häält!”
player Klangkunst. Jochen Fassbender, fragm, 3 min 22 sec, mp3, 320 Kbps


L 13 juuli kell 19, Jaani kirik     osta-pilet
AEG TIKSUB
Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Penderecki, Lutosławski, Bacewicz, Bałenkowski, Pärt, Sumera, Vähi

Klaaspärlimäng Sinfonietta täidab Tartu Jaani kiriku Eesti ja Poola heliloojate XX ja XXI sajandi loominguga. Kontserdi pealkiri on insipreeritud Poola helilooja Maciej Bałenkowski teosest “Time is ticking” (2015), mis pälvis auhinna “Sinfonietta per Sinfonietta” heliloomingu konkursil.

GlasperlenspielSinfoniettaKristjanJarviTMWKlaaspärlimäng Sinfonietta veendumuse kohaselt on sajandite tagant pärit muusika elav ja rõõmutoov tänaseski päevas ning stiilist sõltumata suudab see värskendada vaimu, soojendada hinge ja kinkida meelelist naudingut.
Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud orkestri repertuaari kuuluvad täna lisaks klassikalistele meistriteostele ka crossover-projektid. Muusika, mida mängitakse, on pärit mitmest sajandist, ulatudes Bachist Piazzollani.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on esinenud esimese eesti orkestrina maailma mainekamatel lavadel − Kaunite Kunstide Palee (BOZAR) Henry Le Boeufi saal Brüsselis ja Concertgebouw suur saal Amsterdamis, esinetud on ka Kölni Filharmoonia ning Peterburi Filharmoonia suurtes saalides. Klaaspärlimäng Sinfonietta on käinud kontserdireisidel Šveitsis, Austrias, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Kreekas, Venemaal, Lätis, Leedus, Brasiilias, Tšiilis, Argentiinas, Uruguais, Peruus, Türgis, Iraanis, ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel nagu Ars Musica Brüsselis, Festival Pianistico Internazionale di Brescia e Bergamo, Mittelfest, En Attendant Rossini ja Emilia Romagna Itaalias, Oleg Kagani nimeline festival Kreuth am Tegernsees Saksamaal, Ülestõusmispühade festival Peterburis, Iitti muusikapäevad Soomes, festival Artissimo! Lätis ning Klaipėda Muusikaline Kevad Leedus.
Koduses Eestis on Klaaspärlimäng Sinfonietta lisaks MustonenFestile ja Klaaspärlimängule osalenud Tallinn Music Weekil, Suure-Jaani muusikapäevadel, Tallinna Orelifestivalil, Haapsalu muusikapäevadel...



HeigoRosin● 
L 13 juuli kell 22, Jaani kirik     osta-pilet
BUSHIDO − SÕDALASE TEE
Heigo Rosin (löökpillid) ja löökpilliansambel
Taïra, Xenakis, Fowler, Aguirre, Tüür, Eespere, Rosin

Bushido mõiste sisaldab endas eelkõige moraalsetest väärtustest koosnevaid au-koodekseid ja ideaale, millest juhindusid Jaapani samuraid, rõhutades eelkõige siirust, säästlikkust, lojaalsust, võitluskunstide meisterlikkust ja au säilitamist kuni surmani. Tänasel kontsert-etendusel kõlavad teosed juhivad kuulaja läbi samurai erinevate elufilosoofia tahkude. Iga hoolikalt valitud teos ja sellele eelnev Jaapani vanasõna viitab kindlale samuraikoodeksis sisalduvale elu- ja mõtteviisile, mida järgiti ekstreemse täpsusega ning mille mittetäitmine võis tihtipeale lõppeda surmaga.

Saatesarjast “Klassikatähed” Eesti publikule tuntuks saanud Heigo Rosinat võib nimetada Eesti esimeseks rahvusvahelise karjääriga löökpillisolistiks. Noorest east hoolimata on ta andnud kontserte Euroopas ja Ameerikas, sealhulgas maailmakuulsas Carnegie Hallis, ning saanud esimese eestlasena veitsi nimeka Orpheum Foundationi stipendiumi. Samuti on ta Malletechi löökpillide ja Sabiani taldrikute ametlik artist. Rosina arvukate tunnustuste nimistusse kuulub Rising Stars Grand Prix II preemia (2017), DeLinkprijs tänapäevamuusika konkursil I preemia (2013), Yamaha Scholarship Competition for Percussion I preemia (2013). Festivalil Klaaspärlimäng toob Rosin  koos oma ansambliga kuulajani löökpillidele muusikat kirjutanud heliloojate Taina, Xenaxise, Fowleri ja Eespere loomingu. Kontserdi pealkiri sobitub hästi Rosina pikaajalise huviga võitluskunstide vastu. Üle kümne aasta karatega tegelemist on innustanud noort interpreeti ühendama võitluskunstide liikumist löökpillimängu liikumisega. Tulemuseks on isikupärane tehnika ja atraktiivne mänguviis, mis köidab kahtlemata publiku tähelepanu.

 

TartuTownHallCarillon● P 14 juuli kell 12 Kaarsild, kell 12.30 Raekoja plats (tasuta)
TARTU TOP TEN

Traditsioonile truuks jäädes pakub festival ka tänavu publikule ühe tasuta kontserdi. Selle puhul tullakse Jaani kiriku seinte vahelt välja ning muusika hakkab kõlama vabas õhus Tartu Kaarsillal ja Raekoja platsil.

Kõlavad Kaarsilla muusika konkursi võistlustööd, millest festivali korraldajad on valinud välja parimad ja atraktiivsemad, mille on loonud Robert Jürjendal, Marianna Liik, Kristjan Kannukene, Judith Parts, Roman-Sten Tõnissoo, lõpetuseks Peeter Vähi muusikafragmentidest kokku miksitud Klaaspärlimängu helindid.

Kontserdi teise poole kava Raekoja 34 kellaga kariljonile ehk kellamängule on valinud ja seadnud Eesti kariljonimuusika esileedi Merle Kollom. Delibes, Rimski-Korsakov, Tchaikovsky, Albéniz, Liszt, Rodrigo, Saint-Saëns...



Keiko● P 14 juuli kell 19, Jaani kirik    osta-pilet
KOMITAS AD CAGE
Keiko Shichijo (klaver, Jaapan)
Komitas, John Cage

Komitas, õige nimega Soghomon Soghomonjan, on armeenia rahvuslik uhkus ning teda peetakse armeenia klassikalise muusika alusepanijaks. Laia haardega armeenia preester tegeles heliloomingu, muusikateaduse, koorijuhtimise, etnomusikoloogia ja pedagoogikaga. Kontserdil kõlab tema muusika käsikäes XX sajandil laineid löönud John Cage’i loominguga. USA avangardistlik helilooja ja pianist on oma zen-budistlikust filosoofiast mõjutatud eksperimentaalse ja aleatoorse helikeelega inspireerinud paljusid teisi kaasaegseid ja järgmise põlvkonna heliloojaid. Kahe omamoodi märgilise tähendusega helilooja muusikat esitab jaapani pianist Keiko Shichijo, kelle repertuaari kuulub nii klassikaline kui ka nüüdismuusika. Idamaine tundlikkus kombinatsioonis suurepärase lääne ajaloolise muusika tundmisega teeb Keikost unikaalsete oskustega interpreedi. Ta annab kontserte üle maailma, salvestab muusikat ning tegutseb õppejõuna. Kaasaegse muusika eksperdina on Keiko teinud koostööd Helmut Lachenmanni, Tom Johnsoni, Jürg Frey ja Bernhard Langiga. 

 

● P 14 juuli kell 19, Maarjamäe loss, Tallinn
AEG TIKSUB
Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Penderecki, Bacewicz, Bałenkowski, Pärt, Sumera, Vähi, Uusberg

AndresMustonen VPetrikas

Klaaspärlimäng Sinfonietta täidab festivali raames Maarjamäe lossi Eesti ja Poola heliloojate XX ja XXI sajandi loominguga. Kontserdi pealkiri on insipreeritud Poola helilooja Maciej Bałenkowski teosest “Time is ticking” (2015), mis pälvis auhinna “Sinfonietta per Sinfonietta” heliloomingu konkursil.

Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi Eesti Muusikaakadeemias. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal.
Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud kammerorkestrit Sinfonietta Riga, Tšaikovski nimelist Moskva Raadio Suurt Sümfooniaorkestrit, Moskva Riikliku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Moskva Filharmooniaorkestrit ja Peterburi Filharmooniaorkestrit, pkaajaline koostöö seob teda Leedu ja Läti Rahvusorkestri, Soome ja Rootsi suuremate linnaorkestrite, Helsingi Linnaorkestri, Soome Raadio Orkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Rahvusooper Estoniaga.
Andres Mustoneni repertuaar nii dirigendi kui sooloviiuldajana ulatub barokist tänapäeva muusikani. Eriliselt tähtsaks peab ta vaimulikke suurteoseid sellistelt heliloojatelt nagu Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Anton Bruckner, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann ja Dmitri Šostakovitš. Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud mitmed Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Tōru Takemitsu, Sofia Gubaidulina, Vladimir Martõnovi ja Valentin Silvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Galina Grigorjeva, Peeter Vähi ja teiste heliloojatega.
Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud kontserdisarju ning pannud aluse rahvusvahelisele MustonenFestile.

 

DuoKayserTsiavos● L 13 juuli kell 19, Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
● P 14 juuli kell 22, Tartu Jaani kirik     osta-pilet
SADA KUUD, KOLMANDIK IDA
Deborah Kayser (sopran) & Nick Tsiavos (kontrabass, Austraalia)

Deborah Kayser on olnud juba aastaid juhtiv Austraalia vokalist uues innovatiivses muusikas ning andnud kontserte kodumaal, Euroopas ja Aasias. Tema repertuaari kuulub muusika iidsest Bütsantsi laulust ja Saksa ning Prantsuse barokist kaasaegse improvisatsioonini. Samuti on ta toonud ettekandele mitmeid spetsiaalselt tema häälele loodud teoseid sellistelt heliloojatelt nagu Liza Lim, Richard Barrett ja Chris Dench. Kontrabassisti ja helilooja Nick Tsiavose loominguline ampluaa on samuti lai, ulatudes VI sajandi vokaalmuusikast kaasaegse minimalismi ja eksperimentaalse improvisatsioonini. Festivalil tuleb ettekandele mõlema muusiku sulest pärit intrigeeriva pealkirjaga elektroakustiline teos “One Hundred Months, Third of East”. Kompositsioon on võrreldav arhitektuuriga, milles bassi ja soprani võrdsel osalusel põimuvad iidne Bütsants ja kaasaegne kujutlusvõime.


Svetilen● E 15 juuli kell 19, Jaani kirik     osta-pilet
ÕHTUPALVUS
Ansambel Svetilen (Venemaa)

Ansambel Svetilen pakub kuulajale sissevaadet traditsioonilisse Vene ortodoksi muusika maailma. Aastal 1989 aastal asutatud kollektiivi missiooniks on vanavene koorilaulu esitamine, edendamine ja tutvustamine laiemale üldsusele. Rahvusvaheline edu tuli kollektiivi juurde 1995. aastal Ungaris “Musica Mundi” konkursil, kus pälviti esimene koht. Peale seda on ansambel andnud lugematul arvul kontserte USAs ja erinevates Euroopa riikides ning võitnud mitmeid auhindu. Ansambli repertuaar esindab nii vanavene kiriklikku kui ka ilmalikku a cappella laulutraditsiooni, kuid vahel kasutatakse saateks ka autentseid instrumente nagu gusli ja rataslüüra. Viimaste aastaste kavades püüab kollektiiv juhi Dmitri Garkavi eestvedamisel ühendada arhailist kirikumuusikat kaasaegsete muusikaliste traditsioonidega, luues eksperimentaalseid kompositsioone erinevates stiilides, mis tekitavad laialdast huvi ning võimaldavad rahvamuusikat populariseerida.

player Svetilen. Po-Nad Rusyu, fragment; 1 min 44 sek, mp3, 208 Kbps

VytautasKiminius● T 16 juuli kell 19, Jaani kirik     osta-pilet
BAROKK-FOLK-KUNST
Vytautas Kiminius (birbynė) & Čiurlionis-kvartett (Leedu)
Bach, Marcello, Crusell, Sibelius, Čiurlionis, Mikalauskas

Festivali lõppkontserdil ristuvad ajastud, žanrid, valdkonnad ja erinevate rahvaste muusika − tegu on tõelise klaaspärlimänguga! Nimekas Čiurlionise kvartett avab ukse meile lähedase ja ometi üsna tundmatu Leedu muusikamaailma.. Leedu heliloojate teoste kõrval kõlavad kontserdil ka pärlid klassikalise muusika varamust Bachist Sibeliuseni. Kontserdi muudab eriliseks leedu rahvuspill birbynė, mis sarnaneb klarnetile ning on arenenud välja lihtsast karjuste pillist. Alates 19. sajandist on sellest saanud tõsiseltvõetav instrument, mida kasutatakse ansamblites ja klassikalise muusika esitamisel. Tartus soleerib pillil leedu tuntuim birbynė-mängija Vytautas Kiminius.

1968. aastal asutatud Čiurlionise kvartett on pälvinud tunnustust nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel muusikaareenil. 2004. aastal sai kollektiiv teise koha rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Saksamaal Schweinfurtis, 2005. aastal satuti rahvusvahelise publiku ja meedia huviorbiiti esinemisega Jaapanis EXPO-l 2005. Kvartett on andnud kontserte üle Euroopa Islandist Venemaani, samuti on esinetud Kanadas, USAs, Mehhikos, Jaapanis ja Hiinas. Kollektiiv on osalenud prestiižsetel festivalidel nagu Pražské Jaro, Berliner Festwochen, Festival van Vlaanderen, Schleswig-Holstein ja Europamusikale.

Vytautas Kiminius on esimene ja ainus rahvusvahelisel tasandil birbynė mängu õppiv ja esitlev leedu interpreet. Ta on lõpetanud Leedu Muusikaakadeemia oboemängijana ning hetkel jätkab internina Felice Dall'Abaco nimelises Verona Konservatooriumis. Kiminius on võitnud grand prix rahvusvahelisel intepreetide konkursil “Renaissance” Armeenias, on kolmekordne Jonas Švedase nimelise konkursi laureaat ning pälvinud I preemia rahvusvahelise ühingu “Menas ir švietimas XXI amžiuje” konkursil. 2015. aastal tutvustas Vytautas birbynėt tervele maailmale, mängides pilli Deutsche Welle ringhäälingus projekti “The Sound of Europe” raames. Kiminius on aktiivselt tegutsev muusik, kes otsib aina uusi võimalusi leedu rahvuspilli kasutusvõimaluste laiendamiseks, rakendades keerukaid ja kompleksseid mängutehnikaid ning edendades birbynė kasutust professionaalse muusika esitamisel.

 


Johannese passioon

Klaaspärlimäng esitleb:
● P 14 aprill kell 17, Tallinna Kaarli kirik (Toompuiestee 4, Tallinn)
Palmipuudepüha kontsert
Johann Sebastian Bach − JOHANNESE PASSIOON, BWV 245
Anto Õnnis (Evangelist, tenor), Jaanika Kuusik (sopran), Annely Leinberg (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Tallinna Poistekoor (koormeister Lydia Rahula), Collegium Musicale (koormeister Endrik Üksvärav), Arsise kellade ansamblid (kunstiline juht Aivar Mäe), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen. Lisaks 214-liikmeline koraalikoor, milles ühendavad oma jõud mitmed koorid (EELK Misjonikoor, Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoor, Rotary Klubi Segakoor, Kammerkoor Crede, Türi Kammernaiskoor, Flora Kammerkoor, Naiskoor Meelika, Haljala Laulukoor, Lihula Meeskoor, Tabasalu Kammerkoor).

JeesusBachi kahest passioonist varasem, Johanesse passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz lausa kirjutanud: “... et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane ...” Johanesse passioon osutus piisavaks tõestuseks, Bachi seni loodud teoste hulgas oli see kõige ulatuslikum.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Võib-olla seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses. Robert Schumann, kes 1851. aastal ise teost juhatas, kirjeldas seda “julgema, jõulisema ja poeetilisema” teosena võrreldes Matteuse passiooniga. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiirematempolisena ja dramaatilisema teosena. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada.
Teos on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuole ning flöötide ja oboede paaridele. Lisaks rikastavad kõlapilti veel lauto, viola d’amore ja viola da gamba. Ehkki libreto täpne autor on teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Teksti tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist, seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist ning Barthold Heinrich Brockese, Christian Weise ja Christian Heinrich Posteli varem kirjutatud luule. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades orignaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See tõendab asjaolu, kui oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänasel päeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.

player Bach. Johannese passioon, fragment; esitajad Tallinna Poistekoor, Voces Musicales, Klaaspärlimäng Sinfonietta ja dirigent Andres Mustonen; salvestatud 2018 Tallinnas; 3 min 35 sek, mp3, 320 Kbps


Mitmeid kontserte kantakse üle keskkonnas ERP Live. Kuula kontserte oma veebibrauseris või lae alla mobiilirakendus. Hoia ennast ülekannetega kursis vajutades “meeldib” ERP Live’i Facebook’i lehel.

 


Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen − tegevdirektor
Kadri Kiis − produtsent, finantsjuht
Meeta Morozov − festivali kavaraamat, annotatsioonid
Olavi Sööt − logistika
Johannes Vähi − live streaming
Marje Hansar − sotsiaalmeedia turundus
Tarmo Tuvike − pressiesindaja, turundusjuht

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Festivali arvustused meedias

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Juhani Jaeger, Kaupo Kiis, Anne-Liise Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud abilised, Eesti Kooriühing, Kaie Tanner, Clelia Piirsoo

Imagetext      Imagetext      LogoMinistryOfCultureNew      LogoToyota       LogoRallyEstonia2019     LogoAntoniusJOP

Klaaspärlimängu festivalidKlaaspärlimäng 2018Klaaspärlimäng 2017, Klaaspärlimäng 2016Klaaspärlimäng 2015Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

InEnglish

Jeesus● Festival Glasperlenspiel: July 11th −  16th, 2019, St John’s church, Tartu / Estonia. Artists from Estonia, Russia, Belgium, Iceland, Germany, Japan, China, Australia... premieres... open-air bonus concert for free. Artistic director − Peeter Vähi. Tickets available online at Piletilevi from May 6th.

Read more: Glasperlenspiel 2019

KLAASPÄRLIMÄNG 2018GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht − Peeter Vähi
12−17 juuli, Tartu

“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)

 


 

JohannesPassion2018Klaaspärlimäng esitleb:
P 25. märts 2018 kell 17 Kaarli kirik (Toompuiestee 4, Tallinn)
Palmipuudepüha kontsert: Johann Sebastian Bach − JOHANNESE PASSIOON, BWV 245

Mati Turi (evangelist, tenor), Jaanika Kuusik (sopran), Iris Oja (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Tallinna Poistekoor (koormeister Lydia Rahula), Voces Musicales, Klaaspärlimäng Sinfonietta, kaastegev Eesti Ühendatud Koraalikoor, dirigent Andres Mustonen

Bachi kahest passioonist varasem, Johanesse passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz lausa kirjutanud: “... et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane ...” Johanesse passioon osutus piisavaks tõestuseks, Bachi seni loodud teoste hulgas oli see kõige ulatuslikum.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Võib-olla seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses. Robert Schumann, kes 1851. aastal ise teost juhatas, kirjeldas seda “julgema, jõulisema ja poeetilisema” teosena võrreldes Matteuse passiooniga. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiirematempolisena ja dramaatilisema teosena. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada.
Teos on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuole ning flöötide ja oboede paaridele. Lisaks rikastavad kõlapilti veel lauto, viola d’amore ja viola da gamba. Ehkki libreto täpne autor on teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Teksti tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist, seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist ning Barthold Heinrich Brockese, Christian Weise ja Christian Heinrich Posteli varem kirjutatud luule. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades orignaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See tõendab asjaolu, kui oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänasel päeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.

player Bach. Johannese passioon, fragment; esitajad Tallinna Poistekoor, Voces Musicales, Klaaspärlimäng Sinfonietta ja dirigent Andres Mustonen; salvestatud ülalnimetatud kontserdilt 25. märtsil 2018; 3 min 35 sek, mp3, 320 Kbps

Johannese passiooni järgmine ettekanne Tallinnas − 14. aprill 2019, Kaarli kirik


Programm Tartu Jaani kirikus

N 12 juuli kell 19, Jaani kirik (Jaani t 5)
KLASSIKA PUNK
Nadežda Tokareva (viiul, Sloveenia), Kristjan Kannukene (vioola), Mihhail Dzudze (bass-balalaika, Venemaa), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Boccherini, Schnittke, Kannukene (esiettekanne), Vähi

NadezhdaTokarevaVene päritolu Sloveenia viiuldaja Nadežda Tokareva on üks oma põlvkonna säravamaid viiuldajaid. Ta on lõpetanud professor Eduard Grachi viiuliklassi Moskva konservatooriumis. Nadežda on saavutanud auhinnalisi kohti mitmel rahvusvahelisel konkursil, sh esimene koht II Jampolski konkursil (1999), eriauhind XII Tšaikovski konkursil (Mosvka, 2002) ja teine koht I Paganini konkursil (Moskva, 2003). Ta on oma karjääri jooskul esinenud rohkem kui 30s riigis, sh USAs, Lääne- ja Ida-Euroopa riikides, Iisraelis, Türgis, Hiinas ja Jaapanis.
Nadežda on ühtlasi mitmete transkriptsioonide ja seadete autor ning oli esimene viiuldaja, kes esitas avalikult Venemaal Èdouard Lalo Vene kontserti. Valeri Arzumanovi teine viiulisonaat on talle pühendatud.
Alates 2011. aastast elab Nadežda Sloveenias, kus jätkab nii artisti kui pedagoogina. Ta esineb tihti sealsetes paremates saalides, salvestab palju Sloveenia riigiraadiole ning annab meistrikursusi.
Nadežda mängib Nicolò Gagliano viiulil, mis pärineb ca 1765. aastast.

“ORG#MAD on minu esimene klassikalise muusika teos, mis sündis ohtrast bluusikuulamisest. Loo leek põles mu sees viis kuud, saades ühel hetkel kõik korraga kirja. Tegemist on mulle kõige rohkem valu tekitanud teosega, valasin selle sisse oma leina pingestatud staatika. Esiettekande-eelsed takistused sundisid mind tegema marimba peateema põhjal uue kompositsiooni, viieosalise missa ORGMASS vokaalile, elektrikitarrile ja šamaanitrummile. Olen väga tänulik, et algne, tähtsaim impulss jõuab Jaani kirikusse ning 3 aastat kestnud dissonants leiab lahenduse!″ − Kristjan Kannukene

Eelkõige omapärase vokalistina tuntud Kristjan Kannukene alustas oma muusikuteed Keila Muusikakoolis viiulit ja vioolat õppides. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Toivo Tulevi käe all kompositsiooni ning Toomas Nestori juures vioolat, lisaks mängib ka elektrikitarri. Rahvusvahelisel konkursil “Kaunas Sonorum″ saavutas Kristjan 2017. aastal keelpillikategoorias esimese koha.
Viimasel ajal on ta olnud tihedalt seotud ansambli Ruja muusika esitamisega, mis pianist Rein Rannapi meelest sobib Kristjanile eriliselt hästi. Kristjani kireks ja inspiratsiooniks on jazzmuusika, kunst ja loodus.

GlasperlenspielSinfoniettaKristjanJarviTMWKlaaspärlimäng Sinfonietta veendumuse kohaselt on sajandite tagant pärit muusika elav ja rõõmutoov tänaseski päevas ning stiilist sõltumata suudab see värskendada vaimu, soojendada hinge ja kinkida meelelist naudingut.
Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud orkestri repertuaari kuuluvad täna lisaks klassikalistele meistriteostele ka crossover-projektid. Muusika, mida mängitakse, on pärit mitmest sajandist, ulatudes Bachist Tüürini ning Corellist Piazzollani.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on esinenud esimese eesti orkestrina maailma mainekamatel lavadel − Kaunite Kunstide Palee (BOZAR) Henry Le Boeufi saal Brüsselis ja Concertgebouw suur saal Amsterdamis, esinetud on ka Kölni Filharmoonia ning Peterburi Filharmoonia suurtes saalides. Klaaspärlimäng Sinfonietta on käinud kontserdireisidel Šveitsis, Austrias, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Kreekas, Venemaal, Lätis, Leedus, Brasiilias, Tšiilis, Argentiinas, Uruguais, Peruus, Türgis, Iraanis, ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel nagu Ars Musica Brüsselis, Festival Pianistico Internazionale di Brescia e Bergamo, Mittelfest, En Attendant Rossini ja Emilia Romagna Itaalias, Oleg Kagani nimeline festival Kreuth am Tegernsees Saksamaal, Ülestõusmispühade festival Peterburis, Iitti muusikapäevad Soomes, festival Artissimo! Lätis ning Klaipėda muusikaline kevad Leedus.
Koduses Eestis on Klaaspärlimäng Sinfonietta lisaks MustonenFestile ja Klaaspärlimängule osalenud Bachi nimelisel uusaastafestivalil, Suure-Jaani muusikapäevadel ja Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil. Mängitud on ka Haapsalu muusikapäevadel, Kuressaare kammemuusikapäevadel, Seitsme linna muusikafestivalil ja David Oistrahhi festivalil.

AndresMustonen VPetrikasAndres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1977. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal.
Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud kammerorkestrit Sinfonietta Riga, Pjotr Tšaikovski nimelist Moskva Raadio Suurt Sümfooniaorkestrit, Moskva Riikliku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Moskva Filharmooniaorkestrit, Peterburi Filharmooniaorkestrit, Akadeemilist Kammerorkestrit Musica Viva ning pidev koostöö seob teda Leedu ja Läti Rahvusorkestri, Soome ja Rootsi suuremate linnaorkestrite, Helsingi Linnaorkestri, Soome Raadio Orkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ning Vanemuise Sümfooniaorkestriga.
Andres Mustoneni repertuaar nii dirigendi kui sooloviiuldajana ulatub barokist tänapäeva muusikani. Eriliselt tähtsaks peab ta vaimulikke suurteoseid sellistelt heliloojatelt nagu Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Anton Bruckner, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann, Dmitri Šostakovitš ja Manuel Cardoso. Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Tōru Takemitsu, Sofia Gubaidulina, Vladimir Martõnovi ja Valentin Silvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva, Peeter Vähi ja teiste eesti heliloojatega.
Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju (“Suur Muusikaakadeemia”, “Väravatorni muusika”) ning pannud aluse rahvusvahelisele Tallinna Barokkmuusika festivalile, mis on samuti kasvanud välja barokkmuusika kontsertide sarjast Tallinna ajaloolises vanalinnas ja Tartu ülikooli aulas.

CantoFiorito MASalzburgR 13 juuli kell 12.15
JAANI KIRIKU KESKPÄEVAKONTSERT (prii sissepääs)
HANSA TEEKOND
Canto Fiorito (Leedu) & Musica Antiqua Salzburg (Austria), kunstiline juht Rodrigo Calveira
Byrd, Tallis, Orlando di Lasso, Praetorius, Schütz, Meder

Canto Fiorito alustas tegutsemist 2012. aasta detsembris, mil varase muusika professionaalid kohtusid Vilniuses, et esitada 17. sajandi helilooja Giovanni Battista Cocciola muusikat. See muusikaline kogemus pani aluse kirglikult koosmusitseerimisele pühendunud ansamblile, kelle eesmärk on laiemalt juurutada ajalooliselt informeeritud esituslaadi Leedus. Canto Fiorito on pühendunud keskaja, renessanssi- ja barokiajastu muusika uurimisele ja esitamisele, seejuures pööratakse erilist tähelepanu Leedu ajalooga seotud varase muusika pärandile.
Ansambel on ühtlasi varase muusika õpetuse eestvedaja Leedus, korraldades haridusliku eesmärgiga kontserte, loenguid, seminare ja meistrikursuseid.

Musica Antiqua Salzburg on instrumentaalansambel, mis on pühendunud varase muusika esitamisele ajaloolistel pillidel. Põhirõhk repertuaaris on varase barokiajastu õukonnamuusikal, mida esitasid tavaliselt barokktromboonid ja tsingid basso continuo saatel, aga ka suuremad koosseisud, mis hõlmasid lisaks keelpille. Teine suurem rõhuasetus lasub kõnealuse perioodi vokaalmuusikal, mis ulatub soolonumbritest suurte kooriteosteni.
Nagu kollektiivi nimigi ütleb, on põhiline tähelepanu koondunud Salzburgi rikkalikule ajaloole ja muusikalisele mitmekesisusele – linnaga on seotud näiteks heliloojad Heinrich Ignaz Franz Biber, Paul Hofhaimer, Johann Stadlmayr ja Georg Muffat. Teisalt keskendutakse ka itaalia ja saksa barokkmuusikale ning valikuliselt ka muudest Euroopa riikidest.
Alates 2010. aastast, mil Musica Antiqua Salzburg asutati, võib ansambel tagasi vaadata mitmetele edukatele ülesastumistele, teiste seas näiteks esinemine Salzburgi festivali avatseremoonial, osalemised festivalidel Musik Sommer Millstatt, Original Klang Freistadt või ka Alte Musik Linzi lossis.

Flöödi- ja tsingimängija Rodrigo Calveyra on õppinud oma muusikaõpingute vältel veel oboed, viiulit ja klaverit. Juba väikesest peale võitis ta mitmeid rahvusvahelisi flöödikonkursse kodumaal Brasiilias.
Calveyra on astunud üles orkestritega Brasiiliast, Šveitsist, Itaaliast ja Argentiinast ning on töötanud dirigentidega nagu Pablo Herreras Casado, Alessandro di Marchi, Martin Gester, Benoit Haller ja Thomas Hengelbrock. Ta on mänginud väärikatel varase muusika festivalidel nii Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas ning esinenud Euroopa tähtsamates kontserdisaalides.
Calveyra on andnud arvukalt meistrikursusi ning töötanud flöödi-, tsingi- ja kammermuusikaõpetajana. Ta annab regulaarselt loenguid varase muusika esituspraktikast Brasiilias, Argentiinas, Prantsusmaal ja Leedus.


R 13 juuli kell 19
CARMINA BURANA
Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen

“Carmina Burana″ ehk “Beuerni laulud″ on mahukas 13. sajandist pärit käsikiri, milles sisaldub 254 peamiselt ladinakeelset luuleteksti. Enamust tekstidest on satiirilised ja isegi ropud, ent kogumikus on ka moraliseerivaid laule, armastuslaule, joogilaule ja pilkelaule. Käsikirja 24 poeemi aluseks võttes lõi Carl Orff 1936. aastal samanimelise kantaadi, milles tänaseks on saanud üks enim esitatud klassikalise muusika teoseid. Orff aga ei kasutanud teose komponeerimisel käsikirjas säilinud meloodiad, mis kõlavad Hortus Musicuse ettekandes 13. juuli kontserdil.

HortusMusicus924Hortus Musicus andis oma esimese kontserdi aastal 1972 ning on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi terves maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes, leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda polnud kusagilt võtta) Hortus Musicuse tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina oli ansambli asutajal Andres Mustonenil. Tema leppimatus muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas grupi avastusretkele toona tundmatusse Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu ajalooliselt informeeritud musitseerimislaadiga, ei ole Hortus seda kunagi pidanud eesmärgiks omaette. Seetõttu kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt − see on tänapäeva inimeste elav muusika. 45 aasta jooksul on Hortus Musicus uurinud ja esitanud peamiselt Euroopa 8.−20. sajandi muusikat: gregooriuse laul, organumid, keskaegsed liturgilised draamad, hümnid ja motetid, franko-flaami koolkond, Itaalia trecento-meistrid, 16. sajandi range polüfoonia, prantsuse šansoonid, itaalia madrigalid, frottolad ja villanellad, suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudest üle Euroopa, varajased 17.−18. sajandi sonaadid ja vaimulikud suurvormid, 20. ja 21. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortus Musicusele loodud) muusika. Ometigi ei piirdu Hortus Musicus ainult Euroopa varajase muusika esitamisega, vaid ületab piire ajaliselt, geograafiliselt ja žanriliselt. Lisaks nii-öelda klassikalisele muusikale on ansambli kavades esindatud ka džäss ning eksootiliste maade traditsionaalne- ja rahvamuusika. Ansambli viimane album, “Jeruusalemm″ (ERP), ilmus 2017. aastal.

R 13 juuli kell 22
MU SÜDA, ÄRKA ÜLES
Kammerkoor Collegium Musicale, Jaak Sooäär (kitarr), dirigent Endrik Üksvärav
Kreek

13. juuli teisel kontserdil kohtub spirituaalne ilmalikuga — Cyrillus Kreegi vaimulikud rahvalaulud tulevad ettekandele elektrikitarri improvisatsioonidega. Ürituse üheks inspiratsiooniallikaks oli Jan Garbareki ja The Hilliard Ensemble menukas album “Officium″, kus ühendati edukalt kirjapandud muusika sopranisaksofoni improvisatsioonidega.  Seda, milliseks kontsert kujuneb, saavad asjaosalised ja publik teada kohapeal. 

CollegiumMusicale300Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel eesmärgiga rikastada ja edendada Eesti muusikamaastikku, pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed: Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Mirjam Tally, Galina Grigorjeva, Pärt Uusberg jt.
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen (Soome), Kaspars Putniņš (Läti), Jos van Veldhoven (Holland), Simon Carrington (UK), Toomas Vavilov, Mihhail Gerts jt. ja orkestrite/ansamblitega: Helsingi Barokkorkester, Raschér Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Tallinna barokkorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli Barokkorkester, barokkorkester Barrocade (Iisrael), Jeruusalemma Sümfooniaorkester jt. Seitsme tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias (Gorizia, Arezzo, Rooma), Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Maltal, Poolas, Soomes, Tšehhis, Iisraelis ja Jaapanis, sh koori Tokyo kontserdil osalesid ka Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür.
2016. aastal saavutas koor III koha Rahvusvahelisel Harald Anderseni Kammerkooride Konkursil ning 2017 võitis Collegium Musicale Helsingis Musiikkitalos toimunud EBU rahvusvahelise koorikonkursi “Let the Peoples Sing” täiskasvanute kategooria ja Grand Prix. Collegium Musicale on kahel korral pälvinud Eesti Kooriühingu tiitli Aasta koor − 2011 ja 2015.

Kitarrist, helilooja ja ansamblijuht Jaak Sooäär on üks Eesti ja Baltikumi viimaste aastakümnete aktiivsemaid jazzmuusikuid. Pärast Tartu Ülikooli ja Tallinna G. Otsa nimelise Muusikakooli lõpetamist omandas ta esimese eestlasena jazzmuusika alase kõrghariduse Kopenhaageni Rütmimuusikakonservatooriumis (2001) ning pärast Eestisse tagasi kolimist alustas tööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus juhib jazzmuusika osakonda selle asutamisest peale (2004). Samuti oli Jaak Sooäär Eesti Jazzliidu esimene juhatuse esimees (2004-2009) ning kuulub tänaseni liidu juhatusse.
Jaak Sooäär on nii kodu- kui välismaal aktiivse muusikuna tegutsenud alates 1989. aastast. Teiste hulgas on tema rahvusvahelisteks koostööpartneriteks olnud Tony Allen, Ray Anderson, Conny Bauer, Han Bennink, Raoul Björkenheim, Gavin Bryars, Will Calhoun, Kent Carter, Daniel Erdmann, samuti on ta koos töötanud paljude eri põlvkondadest Eesti muusikutega. Jaak Sooääre rahvusvaheliste ansamblite hulka kuuluvad The Dynamite Vikings, Erdmann/Sooäär Dessert Time, Heavy Beauty, Kruglov-Sooäär Quartet, Sooäär/Yaralyan/Ounaskari ja Almost Zebra. 2006. aastal oli Jaak Sooäär külalissolistiks WDR Bigbändile Saksamaal. 1999. aastal osales Euroopa Noorte Jazzorkestris ja 2003. aastal EBU bigbändis.
Jaak Sooäär on võitnud Eesti Muusikaauhinna 2003. ja 2005. aastal etno/folkartisti kategoorias ansambli Eesti keeled koosseisus ja 2013. aastal jazzartisti kategoorias kvarteti Mustonen/Sooäär/Remmel/Ruben koosseisus. 2007. aastal pälvis Sooäär esimese Eesti jazzi aastaauhinna ning samal aastal ka Kultuuripreemia aastaauhinna. Jaak Sooäär on salvestanud üle 30 albumi.

Dirigent ja laulja Endrik Üksvärav on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal (2004, Olev Oja dirigeerimisklass) ning omandanud samal erialal ka magistrikraadi (2011, Hirvo Surva dirigeerimisklass), lisaks on õppinud trompetit (Aavo Ots) ja metsasarve (prof Kalervo Kulmala).
Endrik Üksvärav on juhatanud mitmeid puhkpilliorkestreid, kammerorkestreid ja kammerkoore ning osalenud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Jorma Panula, Eri Klasi, Anders Eby ja Ervin Ortneri meistriklassides. Samuti on ta mitmel korral osalenud tunnustatud barokilaulja Peter Kooij (Holland) juhendatud Bachi laulmise meistrikursustel.
Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital tunnustas Endrik Üksväravat tulemusliku solisti- ja dirigenditegevuse ning Pühalepa Muusikafestivali algatamise eest 2012. aasta aastaauhinnaga.

L 14 juuli kell 19
ETTEKUULUTUS
Maria Krestinskaja (viiul, Venemaa) & Imbi Tarum (klavessiin), Kädy Plaas (sopran) & Reinut Tepp (haamerklaver)
Biber, Bach, dall’Oglio, Haydn, Mozart

MariaKrestinskayaImbiTarumMaria Krestinskaja alustas viiulimängu õpinguid 7-aastaselt. Ta on lõpetanud Rimski-Korsakovi nimelise Muusikakooli Nelli Skljarskaja ja Peterburi Riikliku Konservatooriumi Vladimir Ovtšarek juniori klassis. Ta on mitmete konkursside laureaat, sealhulgas Jascha Heifetzi konkurss Leedus ja Glazunovi konkurss Pariisis, ning ta on pälvinud Rostropovitš-Višnevskaja stipendiumi. 1998. aastal jätkas varajase muusika interpretatsiooni õpinguid Marie Leonhardti (Holland) juures, osaledes samal ajal Andrei Rešetini juhendatavas ansamblis Musica Petropolitana. Oma mänguoskusi on ta täiendanud Andrew Manze, Monica Huggetti, Peter van Heygheni ja Andrew Lawrence-Kingi meistrikursustel.
Barokkviiuldajana on ta esinenud sellistel festivalidel nagu EARLYMUSIC (Peterburg), Utrecht Oude Muziek (Holland), Musikfestspiele Sans-Souci (Saksamaa), Vantaa Early Music Festival (Soome) ja Boston Early Music Festival (USA). Alates 2002. aastast mängib ta ansamblites Soloists of Katherine the Great ning Barocco Concertato. Solistina on Krestinskaja üles astunud koos selliste tunnustatud muusikutega nagu Michael Chance, Paul O’Dette, Stephen Stubbs, Phoebe Carrai, Kristian Besuidenhout, Bob van Asperen, Dmitry Sinkowsky jpt.

Imbi Tarum on tuntumaid Eesti klavessiinimängijaid. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia prof. Bruno Luki klaveriklassis (cum laude). Klavessiini alal on ta end täiendanud Ton Koopmani, Vaughan Schleppi jpt meistrikursustel ning Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni, Menno van Delfti, Therese de Goede jt juhendusel.
Aastatel 1978−1992 oli Imbi Tarum klavessiinimängija ansamblis Hortus Musicus, esinedes enamikus Euroopa maades, Iisraelis ja USA-s, samuti endise Nõukogu Liidu  linnades, mainekatel rahvusvahelistel festivalidel (Utrecht, Glasgow, Split, Boston, Helsinki, Kuhmo, Flanders). Alates 1992. aastast esineb ta Tallinn Baroque’i, Tallinna Barokkorkestri, Soome-Eesti Barokkorkestri ja Corelli Consort’i koosseisus continuo-mängija ja solistina. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty’s Sagbutts and Cornetts, Tallinna Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi Tarum esinenud  paljudes Euroopa riikides. Eesti solistide Kaia Urbi, Risto Joosti, Kädy Plaasi jpt kõrval on tema partnerite hulgas olnud Hollandi bass Harry van der Kamp, Saksa tšellist Hans-Rolf Hauck ja plokkflöödimängija Ingrid Paul, Rootsi kontratenor Mikael Bellini, klavessiinimängijad Edward Parmentier (USA), Ives Cuenot (Prantsusmaa) ja Anssi Mattila (Soome), viiuldajad Xiang Gao (USA) ja Lucy van Dael (Holland) ja viola da gamba mängija Bruno Re (Itaalia). Tihe koostöö seob teda ka Läti ja Leedu barokkmuusikute ning -festivalidega.
Alates 1991. aastast õpetab Imbi Tarum Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klavessiini ja basso continuo-mängu. Ta on andnud kursusi muusikakõrgkoolides Haagis, Roomas, Madridis, Salzburgis ja Halles.
Imbi Tarum on lindistanud hulgaliselt soolo- ja kammermuusikat Eesti Raadiole, salvestanud Rootsis, Saksamaal ja Soomes erinevates projektides.

KadyPlaas400Kädy Plaas on lõpetanud 2007. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu erialal ning jätkab hetkel õpinguid magistrantuuris Nadja Kuremi lauluklassis. Ta on osalenud Ingrid Kremlingi, Sona Ghazariani, Colline Holmes’i, Peter Kooij jpt meistrikursustel.
Aastatel 2002−2004 oli Kädy Plaas Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja. Alates 2004. aastast on ta solist projektiteatris “Nargen Opera”, kus on laulnud Haydni õukonnaooperites “Üksik saar” (Silvia), “Elu kuu peal” (Flaminia) ja “Armida” (Zelmira) ning Beethoveni ooperis “Fidelio” (Marzelline). Kädy Plaas on esinenud solistina paljudes suurvormides: Haydni “Missa Sancti Nicolai”, “Harmoniemesse” ja “Die Schöpfung”, Mozarti Reekviem, passioonikantaat “Grabmusik” ja oratoorium “Davide penidente”, Salieri Reekviem, Händeli oratooriumides “Messias” ja “Joosua”, Charpentier’ Te Deum ja Vivaldi Gloria. Lisaks on Kädy Plaas osalenud mitme uudisteose esiettekandel: “Leave, alas this tormenting” sopranile ja löökpillidele ning “Songs” orkestrile, koorile ja solistidele, Helena Tulve “silences / larmes” oboele ja sopranile ning Tõnu Kõrvitsa kammerooperid “Tuleaed” ja “Mu luiged, mu mõtted….”, Gavin Bryarsi “To define happiness” (maailma esiettekanne).
Kädy Plaas on üles astunud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Barokkorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta ja Sinfonietta Rigaga. Samuti on ta teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Tõnu Kaljuste, Eri Klas, Andres Mustonen, Simon Hewett, Olari Elts, Risto Joost, Edward Higginbottom, Juha Kangas ja Simone Young.

Reinut Tepp alustas muusikaõpinguid Talinna 7. keskkooli klaveriklassis (Samuel Lazikin) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (Ell Saviauk) ning Tallinna Konservatooriumis (prof Laine Mets). 1993. aastal jätkusid õpingud Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris prof Metsa klaveriklassis ja Imbi Tarumi klavessiiniklassis. Ta on täiendanud end Huguette Dreyfus’i kursustel. Reinut Tepp on teinud koostööd kollektiividega nagu Tallinna Barokkorkester, Baltic Baroque, Corelli Consort, Rondellus, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Riga ja Swedish Chamber Orchestra Örebro. Viimase kollektiiviga on ta salvestanud Bachi oboekontserdid. 1998. aastast on ta tegev klavessinistina kammerorkestris Kremerata Baltica (kunstiline juht Gidon Kremer), kellega on esinenud arvukatel kontsertidel üle kogu maailma (Carnegie Hall, Royal Albert Hall, Tokyo Suntory Hall jne). Lisaks Gidon Kremerile ja Kremeratale on ta üles astunud väljapaistvate interpreetidega nagu Michala Petri, Sergio Azzolini, Aleksei Ogrintchuk, Kalev Kuljus, Claire Michon, Florian Donderer jt. Reinut Tepp õpetab Georg Otsa nimelises Muusikakoolis klavessiini ja kammermuusikat ning on sealse barokkmuusika ansambli “Nova Casa” kunstiline juht. Samuti töötab ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

L 14 juuli kell 22
... LAHKUS JUMALAGA JÄTMATA
Trio Mihhail Dzudze (bass balalaika), Boris Andrianov (tšello), Dimitri Illarionov (kitarr) / Venemaa
Rameau, Couperin, Bach, Albéniz, de Falla, Villa-Lobos, Piazzolla

MikhailDzudzeVäljapaistev bass-balalaika-mängija Mihhail Dzudze oli Terem-kvarteti solist aastatel 1986−2015. Virtuoosse ja nutika interpreedina on ta leiutanud oma intsrumendil mitmeid uusi tehnikaid. Ühtlasi on ta suuresti populariseerinud bass-balalaikat kui soolopilli, esitades näiteks Villa-Lobose, Štšedrini ja teiste heliloojate kuulsaid teoseid omaenda seades.
Mihhail Dzudze on esinenud paljudes nimekates kontserdisaalides üle maailma. Kõige meeldejäävamate etteastete seas on esinemised Vatikanis paavst Johannes Paulus II-le, ema Teresale ning 120 000-pealisele publikule, Veneetsias Püha Markuse väljakul, Londonis St. James’i palees prints Charlesi kutsel, Eurovisiooni lauluvõistlusel ning Vancouveri, Londoni ja Sotši olümpiamängudel.
Mihhail Dzudze mängu on võimalik kuulda Terem-kvarteti koosseisus 24 albumil.

Tšellist Boris Andrianov on õppinud Moskva Riiklikus Konservatooriumis ning Hanns Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis David Geringase klassis.
Andrianov on pälvinud mitmeid auhindu rahvusvahelistelt konkurssidelt, sealhulgas Šostakovitši-nimeliselt konkursilt Hannoveris, Rostropovitši tšellokonkursilt Pariisis ja Tšaikovski-konkursilt.
Boris Andrianov esineb nii sümfoonia- kui kammerorkestritega, teiste seas Maria teatri orkester, Orchestre National de France, Iisraeli Filharmoonikud, Berliini ja Viini kammerorkestrid nong Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester. Ta on teinud koostööd mitmete tunnustatud dirigentidega − Valeri Gergijev, Vladimir Feodsejev, Gianandrea Noseda, Roman Kofman jt. Lisaks seob teda koostöö helilooja Krzysztof Pendereckiga, kelle concerto grossot kolmele tšellole ja sümfooniaorkestrile Andrianov esitas. Tema lavapartnerite hulka kuuluvad teiste seas Juri Bašmet, Leif Ove Andsnes, Menahem Pressler, Akiko Suwanai ja Janine Jansen.
Boris Andrianov mängib Itaalia meistri Domenico Montagnana tšellol.

Kitarrimängija Dimitri Illarionov on lõpetanud Moskva Tšaikovski-konservatooriumi akadeemilise muusika kolledži ning õppinud professor Alexander Frauchi juures. Lisaks on ta võtnud tunde Vene heliloojalt ja kitarrimängijalt Nikita Koškinilt ning osalenud mitmetel meistrikursustel, sh kitarrimängijate Carlo Marchione ja Roberto Ausseli, lautomängija Hopkinson Smithi ja tšellisti David Geringase klassides.
Dimitri Illarionov on pälvinud auhindu mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssitelt USAs, Hispaanias, Poolas, Belgias, Tšehhimaal ja Venemaal. Lisaks kitarrikonkurssidele on ta olnud ka heliloomingu- ning dirigeerimiskonkursside laureaat. Illarionovi kontserttegevus on aktiivne, andes soolokontserte ning esinedes koos okrestritega. Lisaks arvukatele ülesastumistele Venemaal on ta esinenud ka Ukrainas, Valgevenes, Moldovas, Eestis, Poolas, Itaalias, Saksamaal, USAs, Kanadas ja Jaapanis.
Tema repertuaar on lai ning mitmekülgne, hõlmates renessanss- ja barokkmuusikat, kitarriteoseid 19. ja 20. sajandist ning kaasaegset heliloomingut.

RemiBoucher 239P 15 juuli kell 19
ÕHTUKELLAD
Rémi Boucher (kitarr, Kanada) & Arsise kellade ansamblid, dirigent Aivar Mäe
Eesti rahvaviisid, Eller, Pärt, Vähi, Kõrvits, Eespere, Kruusmaa (esiettekanne)

Kanada kitarrist Rémi Boucher on paljude rahvusvaheliste konkursside, auhindade ja stipendiumide võitja ning tuntud oma võrratu mängutehnika poolest. Ta on ette kandnud üle 10 maailma tuntuima kitarrikontserdi, sealhulgas spetsiaalselt temale kirjutatud teoseid. Rémi Boucher on esimene kitarrist Kanadas, kes pälvinud kõrgelt hinnatud Sylva Gelber’i auhinna. Ta on ka tunnustatud pedagoog ja professor töötades Québec’i Konservatooriumis, Kanadas.

Arsise kellade ansambel tähistab käesoleval aastal oma 25. sünnipäeva. Kui 1993. aastal alustati, oldi kaheteistkümnekesi ainsad kellamängijad mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis ja Skandinaavias. Täna on ansambel 8-liikmeline, andnud ligi 1000 kontserti, salvestatud 8 plaati ja käidud kontsertreisidel üle kogu maailma, nii Euroopas kui Ameerika mandril, eksootilisematest paikadest Lõuna-Aafrikas, Hiinas, Liibanonis. Lisaks Arsise põhikoosseisule tegutsevad noorte ansamblid ja kelladekoolid Tallinnas ning Tartus. Noorte koosseisud dirigentide Aivar Mäe ja Mari Toominga juhtimisel osalevad aktiivselt Arsise kontserttegevuses nii Eestis kui välismaal.   

Aivar Mäe on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis klarnetit ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ning täiendanud end USAs Portlandi ülikoolis koorijuhtimise ja muusikakorralduse alal. Ta on mänginud Pärnu ja Tapa orkestrites ning olnud ansambli Vitamiin solist.
Aivar Mäe on olnud Eesti Kontserdi direktor ning 2003−2006 ühtlasi Vanemuise teatrijuht. Alates aastast 2009 on ta Rahvusooper Estonia peadirektor.


E 16 juuli kell 19
GOYESCAS
Age Juurikas (klaver), Linnar Priimägi (kunstiteadlane)
Granados

Enrique Granadose loomingu tippteoseks peetav tsükkel “Goyescas″ sündis Hispaania kunstniku Fransisco Goya maalidest inspireerituna. Teose alapealkiri, “Los majos enamorados″ viitab Madridi vaesemates piirkondades elanud töölisrahva armuseiklustele. Kontserdile eelneb sissejuhatus kunstiteadlase Linnar Priimäe poolt.

AgeJuurikas TubinHall924 FranciscoGoya

Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga soolopianist ja kammermuusik, kes ühendab endas Euroopa ja Venemaa klaverimängu traditsioone. Samuti on ta kirglik pedagoog, kellel on õpilasi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on esinenud soolokontsertidega ja kammerkoosseisudes mitmete eesti ja välismaiste tuntud interpreetidega pea kõikjal Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning soleerinud mitmete orkestrite ees solistina (sh ERSO, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Ukraina Rahvuslik Akadeemiline Sümfooniaorkester). Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Kaspars Putniņš, Arvo Volmer, Risto Joost jpt.
Age Juurikas on pärjatud mitmete väärikate auhindadega nii Eesti kui rahvusvahelistel konkursidel. Samuti on ta pälvinud mitmeid mainekaid tunnustuspreemiaid Eestis nagu näiteks Neeme Järvi nimeline preemia 2003 ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2014. aastal.
Age Juurikase lemmikrepertuaar pärineb XX sajandi esimesest poolest, huvitub ka kaasaegse muusika esitamisest ja teeb koostööd mitmete heliloojatega. Oma kontserdikavasid kujundades on ta püüdnud ujuda vastuvoolu − mitte jääda klassikaliste paljumängitud teoste raamistikku vaid leida oma kavades alati koht värskemale ja vähemesitatud muusikale. Viimastel aastatel on ta osalenud mitmetes suuremahulistes kaasaegse muusi ka projektides, nagu Grisey “Vortex temporum”, Stockhauseni “Mantra” ja Toivo Tulevi klaverikontserdi “Nada” esiettekanne. Age Juurikas on salvestanud ERRi arhiivi kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, Skrjabini ja Albénize klaveriteoseid ning erinevates koosseisudes uuemat eesti kammermuusikat. Age viimane album, “The Soul of Fire″ (ERP) ilmus 2017. aasta lõpul ning sel kõlavad Stravinski, Albénize, de Falla ja Mompou teosed.

Eelkõige meediaspetsialistina tuntud Linnar Priimägi on Eesti kunstiteadlane, kriitik ja luuletaja. Oma magistritöös analüüsis ta Albrecht Düreri sulejoonistuse ikonograafilist ja ideelist konteksti ning 2005. aastal kaitses Tallinna Ülikoolis doktorikraadi tööga "Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites". Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis saksa keelt ja kirjanduskriitika teooriat, Eesti Muusikaakadeemias filosoofia ajalugu, Eesti Õigusinstituudis kunstiajalugu, Tallinna Ülikoolis kultuurilugu, mainekujundust, propagandatehnikaid, režiid, turundust ja stilistikat.


T 17 juuli kell 17 Vilde ja Vine (Vallikraavi 4, Tartu)
ART. LIVE. STREAMING

Enne viimast kontserti avatav maalinäitus sünnib festivali ajal. Iga kontserdi alguses on kunstnik Anna Litvinova ees tühi lõuend, mis kõlavast muusikast inspireerituna õhtu lõpuks maaliks muutub. 

 GlasperlenspielLitvinova AgeJuurikas_Small   GlasperlenspielLitvinova AndrianovIllarionovDzudze_Small   GlasperlenspielLitvinova HortusMusicus_Small   GlasperlenspielLitvinova KannukeneDzudze_Small  
GlasperlenspielLitvinova Arsis_Small   GlasperlenspielLitvinova CollegiumMusicale_Small

“Muusika on alati olnud mulle suureks inspiratsiooniks. Muusika aitab eralduda reaalsusest ja olla seal, kus olla soovid. Olen ka muusikuid joonistanud, maalinud, visandanud. Mulle meeldib jälgida inimest tegevuses − eriti teist loojat-kunstniku. Topeltmäng, protsess protsessis, looming loomingus… Joonte ja värvide abil tõlkida muusikat oma keelde on mulle alati olnud väljakutse. Ja nauding. Dünaamiline muusik, kes annab enda poolt maksimaalse panuse, loob vôimsa helide mängu, mis tungib elavalt kuulajateni nii, et kôik meie meeled on ärkvel, sest muusika paneb need elama. See hetk on tõeliselt elus olemise hetk.”
Anna Litvinova teadis juba päris pisikesena, et temast saab maalikunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala Tiit Pääsukese, Jaak Arro ja Aimar Kristensoni juhendamisel. Litvinova maale on eksponeeritud arvukates muuseumides nii isiku- kui ühisnäituste raames. Anna Litvinova on tundliku värvitajuga jõuline maalikunstnik, oma julgete pintslitõmmetega loob ta valgele lõuendile värvika ja põneva maailma, olgu selleks siis maastik või inimesed. Kunstnikuna on ta pidevalt arenemas, et jõuda järgmisele loometasandile. Viimastel aastatel on Anna Litvinova erilisse huviorviiti tõusnud Maroko, sealsed ajaloolised linnad koos oma eksootiliste turgude, mošeede ja muidugi inimestega.


T 17 juuli kell 19
SUMMA SUMMARUM
Baltic Neopolis Virtuosi (Poola)
Górecki, Pärt, Vähi, Bruch, Wiren

BalticNeopolisVirtuosiLogoBaltic Neopolis Virtuosi ühendab ja sulandab endas Läänemere-piirkonna loomingulisust eesmärgiga esitada kõige väärtuslikumaid suundumusi Poola muusikas. Baltic Virtuosi kontserdid populariseerivad nii silmapaistvate kui noorte Poola heliloojate muusikat. Ansambli liikmete arv sõltub esitatavast repertuaarist ning sinna kuuluvad teiste seas Baltic Neopolis Orchestra liikmed ja väljapaistvad solistid nagu Bartłomiej Nizioł − kolme Poola muusikaauhinna Fryderyki  võitja; Tomasz Tomaszewski − Deutsche Operi kontsertmeister; Maria Machowska − Varssavi Rahvusfilharmoonia kontsertmeister; Emanuel Salvador − Baltic Neopolis Orchestra kontsertmeister; Emilia Goch Salvador − Baltic Neopolis Orchestra vioolamängija, asutaja ja juhataja; Andriy Vivytovych − Covent Garden Opera Orchestra esivioolamängija Londonis; Gareth Lubbe − Folkwangi Kunstide Ülikooli professor Essenis; Adam Klocek − Grammy auhinna võitja aastal 2014; Andreas Lend − üks tunnustatumaid eesti tšelliste ja Marcelo Nisinman − kaasaja olulisemaid bandooniumimängijaid. 2017. aastal hõlmas projekt viit kontserttuuri, mille vältel ansambel esines kontsertidega kuues Läänemere piirkonna riigis: Poolas, Norras, Leedus, Eestis, Saksamaal ja Rootsis.


FrenchTasteKlaaspärlimäng esitleb:
● N 15. november 2018 kell 19 Niguliste kirik
ARMUDELIIRIUM / DELIRIUM AMORIS
Euroopa Liidu Barokkorkester & Amandine Beyer (viiul, Prantsusmaa)
Kavas Leclair, Campra, Muffat, Corrette

“Armudeliirium” toob prantsuse barokkmuusika tippteosed Nigulistesse.
15. novembril toimub Niguliste kirikus selle aasta suurejoonelisim prantsuse barokkmuusika kontsert “Armudeliirium”. Prantsuse baroki kuldvaramusse kuuluvaid teoseid esitab European Union Baroque Orchestra.
Kontserdil saab kuulda ajastu tähtsamate prantsuse heliloojate loomingut. Kõlavad prantsuse viiulikooli rajaja Jean-Marie Leclairi ja tuntud heliloojate Michel Corrette’i ja André Campra teosed. Samuti kõlab Georg Muffat’ muusika, muuhulgas kontserdi nimilugu “Delirium amoris”.
European Union Baroque Orchestra (EUBO) on oma ala unikaalsemaid kooslusi − orkester uuendab oma ridu iga-aastaselt, valides sinna ainult parimaid noori barokkmuusikuid üle Euroopa. Mängitakse barokiajastu pillidel ning XVII ja XVIII sajandile omases originaalhäälestuses. Orkestri kunstiline juht on maailma üks nimekamaid barokkmuusika spetsialiste Lars Ulrik Mortensen. Maestro Mortensen töötas enne EUBOga ühinemist Kopenhaageni Kuninglikus Teatris, aidates selle trupil tõusta rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud koosluseks.
Tallinnas toimuval kontserdil teeb solistina kaasa ning dirigeerib tunnustatud barokkviiuldaja Amandine Beyer Prantsusmaalt.
Piiratud arv kontserdi piletid on saadaval eelmüügis Piletilevis.

EUBO480EUBO on Eesti publikule tuttav juba varasemast ajast. Orkester on Lars Ulrik Mortenseni dirigeerimisel kahel korral osalenud Klaaspärlimängu festivalil (2008, 2012). Ka on plaadifirma Estonian Record Productions 2013 aastal välja andnud orkestri CD “Pure Handel” ja DVD “Joy and Sorrow Unmasked”.
Orkestriga on teinud koostööd sellised baroki spetsialistid nagu Enrico Onofri, Roy Goodman, Alexis Kossenko, Ton Koopman, Christina Pluhar, Margaret Faultless, Riccardo Minasi, Paul Agnew ja Gottfried von der Goltz.
Kontserdimatkad on viinud EUBO Euroopa kõige erinevamatesse nurkadesse, kus kontserdipaikadeks on olnud nii kuulsad saalid kui ka suvefestivalide vabaõhulavad, kloostrid, kirikud ja lossid. Juba mitmeid aastaid on orkestri residentsiks olnud Echternachi loss Luksemburgis.
Järgnevaks 4 aastaks on kavandatud suurejooneline koostööprojekt EUBO Mobile Baroque Academy. Selles projektis on EUBO koostööpartneriteks Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsioon, Concerto Copenhagen, Villa Musica Rheinland-Pfalz, Trifolion Festival Ville d’Echternach, Malta Kunstide Nõukogu, Haagi Kuninglik Konservatoorium Den Haag, Bukaresti Rahvuslkik Muusikaülikool, St John’s Smith Square Londonis ja ka ERP.
Peale aastast musitseerimist EUBOs (suur osa orkestri koosseisust vahetub igal aastal) saavad selle liikmed enamasti tööle parimatesse Euroopa barokkmuusika kollektiividesse. Endisi EUBO liikmeid mängib sellistes tuntud orkestrites nagu Amsterdami Barokkorkester, Les Musiciens du Louvre, Europa Galante, Academy of Ancient Music, La Petite Bande, The King’s Consort, Concerto Copenhagen, Les Arts Florissants jt.


Mitmeid kontserte kantakse üle keskkonnas ERP Live. Kuula kontserte oma veebibrauseris või lae alla mobiilirakendus. Hoia ennast ülekannetega kursis vajutades “meeldib” ERP Live’i Facebook’i lehel.

 


GlasperlenspielCatTaavet

Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen − tegevdirektor
Kadri Kiis − produtsent, finantsjuht
Kaisa Luik − annotatsioonid, buklett, veeb
Olavi Sööt − logistika
Johannes Vähi − live streaming
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Festivali arvustused meedias

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Juhani Jaeger, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Priit Reiman, Assar Jogar, Eesti Kooriühing, Tallinna Linn, Kaie Tanner, vabatahtlikud abilised

Imagetext      Imagetext      LogoMinistryOfCultureNew     LogoHansapaevad2018     LogoRallyEstonia     LogoVildeJaVine       

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2017, Klaaspärlimäng 2016Klaaspärlimäng 2015Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Külasta suvel ka teisi muusikasündmusi: Kabli Päikeseloojangu Festival

InEnglish

Armudeliirium

Music Festival GLASPERLENSPIEL presents: Thu, November 15th, 2018 at Niguliste kirik (St Nicholas’ Church), address Niguliste Street 3, Tallinn − DELIRIUM AMORIS / FRENCH TASTE by European Union Baroque Orchestra & Amandine Beyer (violin, France). Programme: Leclair, Campra, Muffat, Corrette

Read more: Glasperlenspiel 2018

KLAASPÄRLIMÄNG 2017GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht − Peeter Vähi
Tartu

“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)

 

Mitmeid kontserte kantakse üle keskkonnas ERP Live. Kuula kontserte oma veebibrauseris või lae alla mobiilirakendus. Hoia ennast ülekannetega kursis vajutades “meeldib” ERP Live’i Facebook’i lehel.

 

Klaaspärlimäng esitleb

AgeJuurikas420N 19 okt 2018 kell 19, Tubina saal (aadress Lossi 15, Tartu)
AGE JUURIKAS, klaver
CD “The Soul of Fire” live-salvestus
Kavas: Albéniz, de Falla, Stravinski-Agosti
Pääsmed saadaval Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Tartu klaveriõpilastele ja klaveriõpetajatele sissepääs vaba.

Pianist Age Juurikas on aktiivne ja isikupärane solist ja ansamblipartner. Klaveriõpingud on viinud teda Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, Moskva Riiklikku Konservatooriumisse, Sibeliuse Akadeemiasse ja Karlsruhe Riiklikku Muusikakõrgkooli. Alates 2007. aastast tegutseb ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveriosakonna õppejõuna.
Juurikas on edukalt osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Tema saavutuste hulka kuulub näiteks IV preemia ja eripreemia rahvusvahelisel pianistide konkursil “Arthur Rubinstein in memoriam” Bydgoszczis 2000. aastal, I preemia VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas 2002. aastal ning semifinalisti eripreemia Rahmaninovi nimelisel konkursil Los Angeleses 2005. aastal. 2003. aasta kevadel pälvis Age Juurikas I Neeme Järvi nimelise noore muusiku auhinna.
Solistina ja kammermuusikuna on Juurikas üles astunud Baltimaades, Põhjamaades ning ka Poolas, Ukrainas, Venemaal, USAs, Prantsusmaal ja Hispaanias. Ta on teinud koostööd Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestriga, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga ning Ukraina Rahvusliku Akadeemilise Sümfooniaorkestriga.
Age Juurikas on salvestanud ERR arhiivi kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, lisaks ka Aleksandr Skrjabini ja Isaac Albénize loomingut. Koostöös viiuldaja Ivi Otsaga plaadistati 2015. aastal Šostakovitši Viiulisonaat op 134. Juurikase lemmikrepertuaar pärineb XX sajandi esimesest poolest, kuid ta huvitub ka kaasaegse muusika esitamisest, näiteks on ta osalenud Karlheinz Stockhauseni “Mantra” ning Gérard Grisey “Vortex Temporum” ettekandmisel. Tema kontserdikavadest võib enamasti leida lisaks klassikalistele paljumängitud teostele ka värskemat ja vähemesitatud muusikat.
Aastal 2014 pälvis Age Juurikas Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

 

P 9 apr 2017 kell 17 Kaarli kirik (Toompuiestee 4, Tallinn)

Palmipuude püha kontsert
Johann Sebastian Bach − JOHANNESE PASSIOON, BWV 245

Bachi kahest passioonist varasem, Johanesse passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz lausa kirjutanud: “... et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane ...” Johanesse passioon osutus piisavaks tõestuseks, Bachi seni loodud teoste hulgas oli see kõige ulatuslikum.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Võib-olla seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses. Robert Schumann, kes 1851. aastal ise teost juhatas, kirjeldas seda “julgema, jõulisema ja poeetilisema” teosena võrreldes Matteuse passiooniga. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiirematempolisena ja dramaatilisema teosena. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada.
Teos on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuole ning flöötide ja oboede paaridele. Lisaks rikastavad kõlapilti veel lauto, viola d’amore ja viola da gamba. Ehkki libreto täpne autor on teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Teksti tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist, seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist ning Barthold Heinrich Brockese, Christian Weise ja Christian Heinrich Posteli varem kirjutatud luule. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades orignaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See tõendab asjaolu, kui oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänasel päeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.

JohannesPassion AndresMustonen VPetrikas

Anto Õnnis (evangelist, tenor), Jaanika Kuusik (sopran), Evelin Ester (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Piret Aidulo (orel), Tallinna Poistekoor (koormeister Lydia Rahula), Klaipėda Kammerorkester, dirigent Andres Mustonen

Kestus 1 t 55 min. Vaata player 20 sek video-klippi YouTube’is.


 

Festivali kava juulis

N 6 juuli kell 19
Gordana Josifova Nedelkovska, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Andres Mustonen

R 7 juuli kell 19
MÕRSJA LASEB VALLA PATSID, PEIG MINESTAB
Etty Ben-Zaken, Hortus Musicus

R 7 juuli kell 22
BINGENI HILDEGARDI NÄGEMUSED
Ensemble Mandel

L 8 juuli kell 19
BACH & PÄRT I
Katō Kuniko

L 8 juuli kell 22
VIOLA DA GAMBA KULDNE AJASTU
Petr Wagner

P 9 juuli kell 19
TEEKOND
Ekaterina Levental

P 9 juuli kell 19 Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
Etty Ben-Zaken, Hortus Musicus

P 9 juuli kell 22
VALGUSE RÄNNAK
Karl Nieler

E 10 juuli kell 19
AFETTI AMOROSO
Ansambel Floridante & Ivo Posti

E 10 juuli kell 22
HIROSHIMA − NAGASAKI
Klaaspärlimäng Sinfonietta

T 11 juuli kell 19
BACH & PÄRT II
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Kaspars Putniņš

N 13 juuli kell 18 Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
AFFETTI AMOROSI
Ansambel Floridante & Ivo Posti

R 14 juuli kell 20 Niguliste, Tallinn (koostöös Nigulistega)
BACH & PÄRT I
Katō Kuniko

Pääsmed saadaval Piletilevis. Eelmüügist 10 €, kohapeal 15 €, soodushind õpilastele ja pensionäridele 10 €, festivali pass 50 €.


 

Detailne programm

N 6 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
Gordana Josifova Nedelkovska (oboe / Makedoonia), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Kavas: Bach, Bach / Kaumann, Haydn, Steinberg

Gordana Josifova Nedelkovska hariduskäik on väga rahvusvaheline − esmase muusikalise kõrghariduse omandas ta prof Kiro Davidovski juhendamisel kodumaal Makedoonias, Skopjes, edasi spetsialiseerus Mozartile Varssavis, hiljem täiendas end Kanadas. Praegu on ta tagasi Skopje ülikooli muusikaosakonnas, kus töötab oboe, kammermuusika ja puhkpilli õpetamise metoodika professorina.
Orkestrite loetelu, kellega Gordana Josifova Nedelkovska on koos esinenud, on väga pikk. Soolokontserdid on teda viinud Kanadasse, USAsse Brasiiliasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Belgiasse, Hispaaniasse, Portugali, Poola, Itaaliasse, Saksamaale, Tšehhi Vabariiki, Venemaale, Ukrainasse, Soome, Türki, Kreekasse, Horvaatiasse, Sloveeniasse, Bosnia-Hertsegovinasse, Serbiasse ja Montenegrosse.

GordanaNedelkovska450 GlasperlenspielSinfoniettaKristjanJarviTMW

R 7 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
P 9 juuli kell 19 Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
MÕRSJA LASEB VALLA PATSID, PEIG MINESTAB
Etty Ben-Zaken (vokaal, Iisrael), ansambel Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen

EttyBenZaken HortusMusicus300

Etty Ben Zaken on tõeliselt interdistsiplinaarne artist. Hinnatud vokalistina tunneb ta end ühtviisi koduselt nii kaasaegses kui etnilises muusikat. Sefaradi juurte tõttu esitab ta sageli just selle rahvakillu muusikalist pärandit, ent tema repertuaaris on erinevate rahvaste muusikat lausa kahekümnes erinevas keeles. Ben Zakeni laulu on salvestatud arvukatele CD-dele, raadios, televisioonis ning dokumentaalfilmides. Ühtlasi tegeleb ta heliloominguga, komponeerides näiteks teoseid vokaalile ja videokunstile.
Lisaks muusikale on Etty Ben Zaken ka kirjanik, tema sulest on seni ilmunud kaks romaani. Samuti tegeleb ta kujutava kunstiga – meelismaterjalist kangast töid on eksponeeritud nii Iisraelis kui Saksamaal. Kõik tema erinevad loomingusuunad aga ühinevad kakskeelsetes (heebrea ja araabia) muusikateatri lavastustes, mida Ben Zaken ise kirjutab, kujundab ja lavastab.

EnsembleMandelFoto

R 7 juuli kell 22 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
BINGENI HILDEGARDI NÄGEMUSED
Ensemble Mandel (Austria, Ungari), kunstiline juht Robert Mandel

Ensemble Mandel sai alguse 2014. aastal. Ansambli eesmärgiks on tutvustada erinevaid ajastuid ja instrument muusikaloost ning seeläbi neid omavahel võrrelda. Ühtlasi tahab kollektiiv luua uut, kaasaegset muusikat. Selline muusika tekib ansambli tegevuse käigus − nad ühendavad omavahel analoog- ja modulaarsüntesaatorid haruldaste keskaegsete pillidega, nagu näiteks organistrum, fiidel ja klavisimbalum. Ensemble Mandel esitab sageli teoseid, mis on loodud spetsiaalselt sellisele koosseisule, segades kaasaegset muusikat varasemaga ning luues seeläbi uue muusikalise kõlasuuna. Olulist rolli mängib selles ansambli kunstiline juht, varase muusika asjatundja ja orelite uurija Robert Mandel. Ta on pühendunud uue muusika loomisele, heliloomingukonkursside korraldamisele ning raamatute ja muusikaalbumite väljaandmisele.
Ansambli koosseis on olenevalt esitatavast repertuaarist muutuv, ulatudes kolmest kümne liikmeni.

L 8 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
R 14 juuli kell 20 Niguliste (koostöös Niguliste)
BACH & PÄRT I
Katō Kuniko (löökpillid / Jaapan)
Kuula live-salvestist

Katō Kuniko  on üks praegusaja andekamaid ja silmapaistvamaid löökpillimängijaid maailmas. Ta õppis legendaarse Jaapani löökpillimängija Keiko Abe juures Tōhō Gakueni Muusikakoolis Tōkyōs ja Robert van Sice juhendamisel Rotterdami Konservatooriumis ning on esimene löökpillimängija, kes sel alal lõpetas konservatooriumi cum laude. Katō on pärast muusikaõpinguid elanud ja töötanud üle 10 aasta Euroopas, käesoleval hetkel resideerib USAs. Aastal 1996 võitis ta Darmstadti Muusikaülikooli poolt välja antava prestiižse Kranichsteineri muusikapreemia ja II preemia Leigh Howard Stevensi rahvusvahelisel marimbakonkursil USAs. Katō Kuniko on unikaalsel moel arranžeerinud erinevatele löökpillidele selliste maailma tuntud heliloojate teoseid nagu näiteks Franco Donatoni, James Wood, Tōru Takemitsu, Iannis Xenakis, Seiji Ozawa, Steve Reich ja Unsuk Chin. 1997 salvestas Londonis James Woodi Marimbakotserdi; salvestus sai kõrge hinnangu BBC-lt, 1999 andis välja oma esimese sooloalbumi “To the Earth″, 2005 osales James Woodi muusikalise lavateose “The Pure Land” (Jōdo) Jaapani esietendusel, mis kujunes üheks tema karjääri tipphetkeks. 2010 olid Kunikol meistriklassid Kanadas, Austraalias, Portugalis, Kongos, Lõuna-Ameerikas jm. 2011 ilmus CD “kuniko plays reich” helilooja 1980. aastate minimalistlikus stiilis teostega, millest kujunes aasta enimmüüdud album. Lisaks regulaarsetele soolokontsertidele Euroopas, Aasias ja Ameerikas astub üles mitmete orkestrite ja ansamblite koosseisus nagu Saitō Kineni festivali orkester, ansambelid Nomad (Jaapan), Ictus (Belgia) jt. Kuniko on teinud koostööd ka mitmete kuulsate tantsumeistritega nagu Megumi Nakamura, Satoshi Miyagi, Za Ondekoza ning Jaapani taiko-trummaritega. Ühtlasi teeb Kuniko kontserditegevuse kõrval aktiivset pedagoogitööd. Aastal 2013 sai Kuniko prestiižse Keizō Saji auhinna, mida annab välja Jaapani Suntory Kunstifond.

player Arvo Pärt, Aliinale, Katō Kuniko, fragm, 2 min 42 sek, mp3, 320 Kbps

KatoKuniko2016

Katō Kuniko foto allalaadimiseks, värviline, JPF, 300 dpi, 1.4 MB

L 8 juuli kell 22 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
VIOLA DA GAMBA KULDNE AJASTU
Petr Wagner (viola da gamba, Tšehhi Vabariik)
Kavas: Hume, Marais, Dollé, Telemann, Finger, Forqueray, Abel
Kuula live-salvestist

PetrWagnerGambaPetr Wagneri muusikaõpingud algasid Praha konservatooriumis Josef Chuchro tšelloklassis. Sellele järgnesid muusikateaduse õpingud Karli Ülikoolis Prahas ja Kuninglikus Holloway Ülikoolis Londonis. Seal tutvustas Richard Boothby talle viola da gambat ning pilliõpingud jätkusid Jaap ter Lindeni juures Dresdeni vanamuusikaakadeemias. Pärast Dresdeni õpingute lõppu kutsusti Petr Haagi Kuninglikku konservatooriumi Wieland Kuijkeni juurde õppima, kus ta pälvis esinemiskunsti soolodiplomi.
Solisti, kammermuusiku ja continuo-mängijana on Petr üles astunud nii arvukatel Euroopa festivalidel (teiste seas ka Klaaspärlimängul 2013. aastal) kui ka mujal maailmas − Iisraelis, Jaapanis ja Mehhikos.
1998. aastal asutas Petr koos rahvusvaheliselt tuntud muusikute Hana Fleková (viola da gamba) ja Jan Krejčaga (theorb) ansambli Tourbillon. Koosseis seadis endale eesmärgiks esitada XVII ja XVIII sajandi repertuaari, eesotsas Couperini, Bachi, Marais’, Rebeli, Purcelli, Fingeri, Fischeri ja Händeli muusikaga.
Petr Wagner salvestab ja esineb regulaarselt BBCs, Poola ja Tšehhi raadiotes ja televisioonis. Solisti, kammermuusiku või dirigendina on teda võimalik kuulda peaaegu 50 CD-lt.

Allalaadimiseks: Petr Wagneri foto, jpg, CMYK, 2.1 MB
Allalaadimiseks: Petr Wagner. Gottfried Fingeri Sonata secunda D-duur, fragm, 2 min 30 sek, AAC Audio

ThePathEkaterinaLeventalP 9 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
TEEKOND
Ekaterina Levental (metsosopran, harf / Holland)

Liigutavas lavastuses viib Ekaterina Levental publiku endaga kaasa enda teismelisepäevade keerulisele teekonnale, mil ta põgenes koos perega kodumaalt Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel riigist riiki. Ekaterina laulud jutustavad läbielatust, meenutades paremaid ja halvemaid hetki sellelt teekonnalt. Need räägivad sõprade kaotamisest ning võõrandumisest, aga ka vastupidavusest ning tulevikulootustest.
Muusiikaline lavastus näitab draamatilistes olude keskel oleva lapse kustumatut tugevust. Ekaterina lugu on isiklik ning puudutab teemasid, mis tänapäeval on ehk liigagi tuttavad.

Harfimängija ja metsosopran Ekaterina Levental on sündinud Uzbekistani pealinnas Taškendis. Tema muusikutee sai alguse Uspenski-nimelises muusikakeskkoolis harfiklassis. 1993. aastal kolis ta Hollandisse, kus jätkusid õpingud Enschede’i ja Rotterdami konservatooriumites ning Saksamaal Detmoldis Alex Bonneti, Godelieve Schrama ja Catherine Micheli juures. Täna stipendiumitele sai ta õppida ka Lyonis Germaine Lorenzini käe all. Harfiõpingute lõpetamise järel otsustas Ekaterina pühenduda oma teisele kirele – laulmisele – ning asus õppima klassikalist laulu Haagi Kuninglikus Konservatooriumis. Tema õpetajate seas olid Rita Dams, Meinard Kraak, Barbara Pearson ja Dianne Forlano. Lisaks on ta osalenud Nelly Miricioiu, Jean Pilandi, Charlotte Margiono, Christoph Prégardieni, Jard van Nesi, Jean Philippe Lafont’i and Leontina Vaduva meistriklassides.
Praegusel ajal on Ekaterina Levental tunnustatud ooperisolist, kes on kuulunud mitmete truppide ridadesse nii Hollandis kui Belgias. Ta on esitanud erinevates kuulsates kontserdipaikades nii Hollandis kui välismaal Bachi, Pergolesi, Mozarti, Vivaldi, Beethoveni, Rossini, Poulenci ja Duruflé loomingut.
2015. aastal debüteeris Levental Hollandi Rahvusooperis Melibea rollis Rossini ooperis “Teekond Reimsi”. Hiljutiste tegemiste seast leiab ka soolotuuri koos Ricciotti Ensemble’ga Belgias ja Hollandis, Berio tsükli “Rahvalaulud” ettekande Usbekistani kollektiiviga Ensemble Omnibus ja Schönbergi “Kuu Pierrot” ettekande Tokyos ansambliga Nomad.

KarlNieler500P 9 juuli kell 22 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
VALGUSE RÄNNAK
Karl Nieler (laulvad kausid, fagott, ajalooline kontrafagott / Saksamaa)
Improvisatsioonid teemadel: Valguse rännak, Tähtede sosin, Ürgmets, puude vestlus, Lille hääl, Mägede südameis, Galaktika keskel
Kuula live-salvestist

”Kogu maailm koosneb võngetest.
Helid on meie jaoks kuuldavaks saanud võnked.
Kogu maailm on üks lõpmatu muusika ja inimene on osa sellest muusikast.”

Karl Nieler on Eesti kunstnike peres sündinud muusik. Alates 2001. aastast elab ja töötab ta Münchenis, Saksamaal. Ta on lõpetanud Lyoni Muusikaülikooli ja magistrantuuri Karlsruhe Muusikaülikoolis fagoti erialal. Karl Nieler on spetsialiseerunud ajalooliste ja modernsete fagottide ning kontrafagottide mängimisele. Orkestri- ja kammermuusikuna on ta osalenud kontsertidel, plaadistustel ja televisiooni produktsioonidel erinevate orkestritega − näiteks Opera de Lyon, Concerto Köln, Berliner Symphoniker, Orchestre de Chambre de Geneve, Capriccio Basel, Freiburger Barockorchester, Wiener Akademie, Australian Chamber Orchestra. Ta on esinenud mitmetes tuntud kontsertsaalides, teiste seas Théâtre de Champs-Élysées, Wiener Musikverein, Salzburger Festspielhaus, Amsterdam Concertgebouw, Berliner Philharmonie, Palau de la Música Catalana ja Sydney ooperimaja.
Alates 2011. aastast tekkis Nieleril sügav huvi kõrge kvaliteediga tiibeti kõlakausside vastu. Nende helidega musitseerimine ja mediteerimine pakkus esialgu muusikule endale sügavat lõõgastust. Tasapisi lisandus üks heli teisele ning klassikalise muusika mõju all valmis kahe aasta jooksul helikonstellatsioon “ÜrgHeliRuum”, millel improviseerimine on isikupärane ainult Karl Nielerile. Sellele järgnes aktiivne kontserttegevus 36 kõlakausi, kaheksa tingsha-taldriku, kuue tiibeti kloostrikellukese ja kolme Wuhani Feng gongiga. 2014. aastal valmis CD “The Sound of a Flower”.

player Karl Nieler. Sound of Flowers, fragm, 3 min 59 sek, mp3, 320 Kbps
player Karl Nieler. Ramforest, Conversing Trees, fragm, 4 min 27 sek, mp3, 320 Kbps
Vaata “Tähtede sosinat laulvate kaussidega player

 

E 10 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
N 13 juuli kell 18 Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
Ansambel Floridante & Ivo Posti (kontratenor)

AFFETTI AMOROSI − 16. ja 17. sajandi laulud ja pillilood õnnelikust ja õnnetust armastusest

Dario Castello (u 1590 − u 1658): Sonata prima á Sopran solo
Claudio Monteverdi (1567−1643): stseen E′pur io torno ooperist Lincoronazione PoppeaJohann Jakob Froberger (1616−1667): Capriccio in G, FbWV507
Francesco Rognoni (16. sajandi II pool − pärast 1626): Diminutsioon Giovanni da Palestrina madrigalile Vestiva i colli
Bellerofonte Castaldi (1580−1649): Cromatica corrente; Tasteggio soave
Orazio Michi (1594−1641): Ninna nanna al bambino Gesù
Juan de Anchieta (1462−1523): Con amores la mi madre
Giovanni Stefani (?−1626): Amante felice
Francesco Rognoni: Diminutsioon Giovanni da Palestrina madrigalile Io son ferito
Benedetto Ferrari (u 1603−1681): Queste pungenti spine
Johann Jakob Froberger: Toccata Prima in G FbWV107
Antonio Bertali (1605−1669): Chiacona
Diego Ortiz (u 1510 − u 1570): Recercada Ottava; Recercada Segunda
Claudio Monteverdi: Si dolce e il tormenti
Bartolomeo Tromboncino (u 1470 − u 1535): Ostinato vo′ seguire
Claudio Monteverdi: Quel sguardo sdegnosetto

floridanteMu muusika, kui muusikat sa teed,
on õnnis iga klahv, miskaudu keele
su sõrm lööb helama, ja helid need
kooskõlas võluvad mul kuulmismeele.
Ja kui siis mõni kärmelt hüplev hoob
saab suudelda su lahket, õrna pihku,
puu julgus kadedust mu hinge toob
ja huultes tunnen punastavat kihku.
Neist kumbki meelsalt oleks tantsiv liist,
et sinu sõrmede siidpehmest kõnnist
saaks mõnu – nagu nüüd su mänguriist.
Puud kadestan, küll elutut, kuid õnnist!
Suurt rõõmu saab su sõrmist klahvipuu,
kuid mulle anna suudelmiseks suu.
(W. Shakespeare. Tlk. Harald Rajamets)

Üpris kindlasti saab öelda, et kõik me, olenemata ajastust, staatusest või muust, kogeme vähemalt ühe korra oma elus Armastust. Romantika on ka ajaloo magusamaid inspiratsiooniallikaid! Et tegelikkus on sageli hullem, kui sulnis ideaal kudrutavast turteltuvipaarist, on loominguline alge tänulik ka vastamata jäänud tunnete, rahuldamata ihade ja truudusetuse eest. Et olla kultuur, peavad need tunded iga hinna eest otsima paslikku stiili ja vormi, mille kaudu avalduda või mille taha varjuda.
William Shakespeare, kelle surmast möödus läinud aastal 400 aastat, pole mitte ainult ses kavas kõlavate Itaalia heliloojate kaasaegne, vaid kõneleb oma sonettides mingis mõttes sama keelt, mis Claudio Monteverdi ja tema kaasteelised oma lauludes. Varjamatu sensuaalsusega räägib poeet nendest tunnetest, mis teda valdavad virginali klahve sõrmitsevat neiut vaadates. Itaallased keeravad kruvi veelgi rohkem pingule – kui suud suudlemiseks ei anta, siis... hullun ja tahan surra! Isegi, kui kontserdi kuulaja itaalia keelt ei mõista, suudab imelise häälega kontratenor Ivo Posti oma kirgliku laulumaneeriga edastada itaallaste kirevat kirgede paletti − valmistuge nii nutma kui naerma!

Kuula live-salvestist

E 10 juuli kell 22 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
HIROSHIMA − NAGASAKI
Klaaspärlimäng Sinfonietta, hääle efektid Iris Oja ja Tarmo Johannes, dirigent Andrus Kallastu, visuaalne kujundus − Hille Karm ja Külli Mariste
Maltis, Hirsch, Kozlova-Johannes, Tulve, Tulev, Birman (kõik esiettekanded)
Kuula live-salvestist

AtomBomb

Ilmutus
Välk allikasse
korraga lõi kui viivuks
kohtusid silmad

Kooskõla
Kuhu ka lähen
iga samm olla saab vaid
samm Sinu poole

Loomine
Ülimast ülim
olendeile on antud
sulanemine

Taevas
Taevas mu taevas
süda taob tähti ujub
rakke kujuneb

Maa
Kalju ja kalju
vahelist lõhet silm näeb
langemishetkel

Tuli
Tuli truu teener
ent ettearvamatu
isekas isand

Tuul
Ei ole püsi
veskitiibade vahel
tuul kord viib kord toob

Tühjus
Tühjuse tantsus
täiuslikuna välja
joonistub mõte

Sünd
Vesi hällitab
ellu meid  järgmine hetk
kisub kaasa kosk

* * *

Tuhk kirsiõitel
kõneleb inimesest
maailma aias

Hiroshima-Nagasaki on sümfooniline heliteos, mis on loodud Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamise 70 aastapäevaks.
Teose on loomud kuus heliloojat − Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni eriala professorid Toivo Tulev ja Helena Tulve ning nende õpilased, juba tuntust kogunud tegevheliloojad Liisa Hirsch, Eugene Birman, Tatjana Kozlova-Johannes ja Malle Maltis. Teose muusikaline juht ja dirigent on helilooja ja dirigent Andrus Kallastu. Tegemist on unikaalse muusikateosega − meile pole teada, et varem oleks sedavõrd palju heliloojaid koos koos loonud ühte sümfoonilist teost.  
Teose dramaatilise joonise loomiseks kirjutas tänapäeva üks tuntumaid eesti poeete Doris Kareva iga stseeni iseloomustamiseks haikud, millest heliloojad lähtusid oma muusika loomisel. Haikud kõlavad kontserdil lindilt Britta Solli ja Raimo Passi esituses. Lisaks ilmestab kontsertesitust lavastuslikku ideed väljendav video, mis valmis Hille Karmi käe all. Heliteos tugineb mõttelisele loole, kus lõikuvad kaks tegevusliini − elu, armastus, loomine ning sõda, surm, hävitus. Põhiliiniks on neiu ja noormehe armastuse lugu, kus võib ette kujutada kõike, mis sellest johtuvalt võib toimuda − kohtumine, armumine, lapse sigitamine, selle ema kõhus kasvamise jälgimine ja kõik sellega seonduvad igapäevaelu mured ja rõõmud kuni lapse sünnini. Armastuse ja igapäevase loova elu sisse võib samas ootamatult tungida vägivald, mille olemasolu on selget väljendust leidnud inimkonna sõdade ajaloos. Nii toimuvad teose finaalis aatompommiplahvatus ja lapse sünd samaaegselt.
Hiroshima-Nagasaki muusika on loodud kavatsusega luua selle põhjal tantsuline etendus. Vaatamata traagilisele ajendile ja hoiatavale sõnumile väljendab etenduse finaal elu ja armastuse võitu. Kõlama jääb mõte positiivse lahenduse võimalikkusest − nii nagu noored ületavad tänu armastusele igapäevaraskusi, pisitülisid, haigusi, hirmu oma lapse ja nende ühise tuleviku ees, nii on võimalik ka inimkonnal ületada tõsised vastasseisud ja looduse väljakutsed, millest olulise osa moodustab enda loodud suure energia ohjamine. Lavastuse üleskutseks on lõpetada konfliktid enne, kui need kasvavad üle tuumakatasroofiks. Hiroshima ja Nagasaki pommitamise meeldetuletamine selle teosega on hoiatuseks meile kõigile − see ei tohi kunagi korduda.

Ülo Vihma, idee autor ja produtsent

 

T 11 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
BACH & PÄRT II
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putniņš (Läti)

Johann Sebastian Bach (1685−1750): “Komm, Jesu, komm″, BWV 229
Arvo Pärt (1935): “Summa″; “Magnificat″; “The Woman With Alabaster Box″
Johann Sebastian Bach: “Jesu, meine Freude″, BWV 227
Arvo Pärt: “Zwei Beter″; “Nunc dimittis″
Johann Sebastian Bach: “Ich lasse dich nicht, du segnest mich denn″, BWV Anh 159

PhilharmonicChamberChoir300

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kujunenud üheks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust ja barokkmuusikast kuni 21. sajandi teosteni. Eriline koht on selles juba aastaid olnud eesti heliloojate loomingul (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve)  ja selle tutvustamisel maailmas. Hooaja jooksul annab koor 60–70 kontserti nii kodu- kui ka välismaal.
EFK on teinud koostööd paljude väljapaistvate dirigentide ja orkestritega, nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, Iván Fischer, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Nikolai Aleksejev, Lars Ulrik Mortensen, Gustavo Dudamel jt; Norra, Austraalia, Leedu, Praha ja Stuttgardi kammerorkestrid; Londoni Sümfooniaorkester, Mahleri Kammerorkester, Iisraeli Filharmoonia orkester, Berliini Ringhäälingu orkester, Concerto Copenhagen, Les Musiciens du Louvre-Grenoble, Stuttgardi Filharmoonia orkester, BBC Walesi orkester, Baseli kammerorkester, Philip Glass Ensemble, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Los Angelese Filharmoonikud ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester.
Koori on kutsutud esinema paljudele mainekatele festivalidele ja kuulsatesse kontserdipaikadesse kogu maailmas, teiste seas näiteks BBC Proms, Salzburgi Mozartwoche, Abu Gosh’i muusikafestival, Hong Kong Arts Festival, Salzburgi Pidunädalad, Edinburgh’i rahvusvaheline festival, Musikfest Bremen, Mehhiko Cervantino festival, Aix-en-Provence’i festival, Viini Kontserdimaja, Sydney Ooperimaja, Amsterdami Concertgebouw, Versailles’i Opéra Royal, Washingtoni Kennedy Keskus, New Yorgi Lincoln Centre ja Carnegie Hall, Los Angelese Walt Disney nimeline kontserdimaja jt.
Kontserttegevuse kõrval on koori töös olulisel kohal salvestused (plaadifirmadele ECM, Virgin Classics, CCn’C, ERP, Harmonia Mundi, Ondine), mis on võitnud auhindu, sh kaks Grammy-auhinda: 2007. aastal “Arvo Pärt. Da Pacem” eest  dirigent Paul Hillieriga (Harmonia Mundi) ja 2014. aastal “Arvo Pärt. Adam’s Lament” eest Tõnu Kaljustega (ECM). EFK salvestisi on esitatud Grammy-auhinna kandidaadiks kokku 14 korral ning plaadid on võitnud mitmeid teisi auhindu, sealhulgas Diapason d’or, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award, de Choc de l’Année Classica 2014.

KasparsPutnins350Kaspars Putniņš on alates hooajast 2014/2015 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstiline juht ja peadirigent. Alates aastast 1992 on ta olnud Läti Raadio Koori dirigent. Aastal 1994 asutas ta koori solistide baasil ansambli Läti Raadio Kammerlauljad. Aastail 2005−2008 oli ta Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on Kaspars Putniņš juhatanud mitmeid Euroopa nimekaid koore, teiste seas BBC Singers, RIAS Kammerkoor, Berliini Rundfunkchor, NDR Koor, Hollandi Raadio Koor, Collegium Vocale Gent ja Flaami Raadio Koor.
Kaspars Putniņši repertuaar hõlmab koorimuusikat nii renessansiajastust, romantismist kui tänapäevast, kuid tema suurim kirg on nüüdismuusika − väljapaistvate uudisteoste tutvustamine publikule, mis samas võimaldab ka esinejatel avastada oma võimeid ning arendada vokaalseid oskusi uutele tasanditele.
Kaspars Putniņš on algatanud mitu teatriprojekti koori osalusel. Ta annab sageli loenguid ning meistriklasse nii kodu- kui välismaistel seminaridel. Talle on omistatud Läti Muusika Grand Prix (1998) ja Läti Ministrite Nõukogu auhind saavutuste eest kultuuri ja teaduse vallas (2000).


GlasperlenspielCatTaavet

Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen − tegevdirektor
Kadri Kiis − produtsent, finantsjuht
Taimi Paves − mänedžer
Lukas Groen − Klaaspärlimäng Sinfonietta
Kaisa Luik − annotatsioonid, buklett, veeb
Olavi Sööt − logistika
Daniel Nash (külalisena USAst) − helirežii
Johannes Vähi − live streaming
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Festivali arvustused meedias

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Juhani Jaeger, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Lauri Kasemets, Rita Hade, Peeter Saan, vabatahtlikud abilised

Imagetext     Imagetext     LogoMinistryOfCultureNew     LogoUlikooliKohvik     LogoACA     LogoAdams   LogoHansapaevad2017

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2015Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

InEnglish

Festival Glasperlenspiel from July 6th to 14th, Tartu and Tallinn, Estonia. Tickets available from Piletilevi.

Many concerts are broadcasted live on ERP Live. Listen from your browser or download the app to your mobile device. Get information about upcoming broadcasts by pressing “like” on ERP Live’s Facebook page.

 

Read more: Glasperlenspiel 2017

KLAASPÄRLIMÄNG 2016GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht – Peeter Vähi

“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)


Klaaspärlimäng esitleb: klassikaline muusika Tallinn Music Week’il

KristjanJarvi31 märts, 2016 kell 19 Kultuurikatel (Põhja pst 27 A, Tallinn)

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Mari ja Håkon Samuelsen (viiul / tšello, Norra), DJ Mr Switch (plaadimängijad), dirigent Kristjan Järvi
G Prokofjev, Vähi

 

1 aprill, 2016 kell 19 Niguliste kirik (Niguliste 3, Tallinn)

CollegiumMusicale300JÄRVI INSTRUMENTALISTID: Miina Järvi (viiul), Martin Järvi (viiul), Madis Järvi (vioola), Mihkel Järvi (klaver), Marius Järvi (tšello)
Pärt, Rahmaninov, Schubert, Tšaikovski

ÕRN JA SUURSUGUNE DUO Alina Sakalouskaya (mandoliin ja barokkmandoliin) & Kadri Ploompuu (orel)
Ortiz, Palestrina, Castello, Albinoni, Vivaldi

Kammerkoor COLLEGIUM MUSICALE, Dirigent Endrik Üksvärav
Tally, Sooäär

 

 

2 apr, 2016 kell 19 Rotermanni Soolaladu (Ahtri 2, Tallinn)

AvarusEnsembleE-ORKESTER (Eesti)
Murphy, Mölder, Kraftwerk, Borodin, Jarre, Coldplay, Apollo Four Forty, Rääts

SCIENCE OF SILENCE: Ivo Lille (saksofon), Hendrik Soon (viiul), Edward Soon (tšello), Jakko Maltis (klahvpillid)
Lille, Maltis

Ansambel AVARUS
Rajandi

Sound director” − Margo Kõlar



Juuli 2016, Tartu

N 7 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
Klaaspärlimäng Sinfonietta, Maarika Järvi (flööt), Alexander Hülshoff (tšello, Saksamaa), Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Rauno Elp (bariton, RO Estonia), Andres Mustonen (viiul / dirigent)
Kava: Vivaldi, Haydn, Vähi, Kaumann (esiettekanne, festivali Klaaspärlimäng tellimus), Boccherini

Joseph Haydn (1732−1809). Tšellokontsert nr 1 C-duur
Tõnis Kaumann (1971). “Kolm juudi laulu” (esiettekanne, festivali Klaaspärlimäng tellimus)
Peeter Vähi (1955). “Reminiscences of Youth”
Antonio Vivaldi (1678—1741). Kontsert viiulile ja tšellole B-duur, RV 547
Luigi Boccherini (1743—1805). Sümfoonia nr 6 d-moll, op 12/4 “La Casa del Diavolo”

GlasperlenspielSinfoniettaKristjanJarviTMW AndresMustonen VPetrikas 

MaarikaJarvi320Suurde ja terves maailmas tuntud Järvide dünastiasse kuuluv Maarika Järvi on võluv flöödimängija, kes on inspireerinud mitmeid heliloojaid talle muusikat kirjutama. Ta on üks neist, kes on eesti muusikat laias maailmas järjepidevalt tutvustanud − Detroidis, New Jerseys, Göteborgis, Kölnis, Tokyos...
Peale õpingute lõpetamist USAs töötas Maarika Järvi üle 10 aasta esiflötistina kolmes Hispaania orkestris, sh Hispaania Raadio ja TV Sümfooniaorkester.
Ta on aastaid koostööd teinud oma venna Kristjan Järvi juhatusel New Yorgis tegutseva Absolute Ensamble’iga ning mänginud koos fagotist Martin Kuuskmanniga duos Martinika.
Koos erinevate orkestrite ja ansamblitega on ta salvestanud mitmesugust muusikat, näiteks CD “Meditations” muusikaga flöödile, vioolale ja harfile. Maarika Järvi on esitanud või salvestanud kõik eesti olulisemad kontsertteosed flöödile, mitmed neist on tema esituses kõlanud maailmaesiettekandes. Märkimist väärivad tema osalusel salvestatud CDd eesti muusikast: “Musica Triste” (Warner / Finlandia) Tubina, Singi, Jürisalu ja Tambergi flöödikontsertidega ning “Celestials” (CCn’C) kahe spetsiaalselt Maarika Järvile kirjutatud flöödikontserdiga − Peeter Vähi “Taevase järve laul” ja Urmas Sisaski “Leoniidid”. 2009 andis ERP välja tema CD “Somnium boreale” Eugen Kapi, Heino Elleri ja René Eespere flöödimuusikaga.
Juba aastaid elab ja tegutseb Maarika Järvi Genfis, Šveitsis.
player Peeter Vähi, Taevase järve laul, Maarika Järvi (flööt), fragm, 4 min 36 sek, mp3, 320 Kbps

AlexanderHullshoffAlexander Hülshoff on end tõestanud kui üks juhtivaid tšelliste Euroopas, olles hinnatud nii publiku kui ka ansamblipartnerite poolt. Ta paistab silma ilmeka mängu ja veatu tehnikaga, millega kaasneb soe lüüriline toon.
Alexander Hülshoff astub üles kuulsatel kontserdilavadel koos rahvusvaheliselt tuntud orkestritega. Olulist osa interpreedi repertuaaris etendab kammermuusika. Ta mängib Bambergi Trios ning teeb koostööd selliste muusikutega nagu Pinchas Zukerman, Hagai Shaham, Vladimir Gluzman, Fine Arts Quartet, Gil Sharon, Rainer Honeck, Boris Garlitsky, kellega koos on esinenud sellistes eliitsaalides nagu Berliini Filharmoonia, Amsterdami Concertgebouw, Rotterdami De Doelen ja Londoni Wigmore Hall. Alexander Hüllshoffi mängu on nautinud paljude Euroopa maade, Lähis- ja Kaug-Ida, Kesk-Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika publik. Ta on paljude prestiižsete festivalide külaline, olles ise Kloster Kampi Kammermuusika Festivali kunstiline juht.
Tšellisti ulatuslikus diskograafias on muuhulgas salvestusi Brahmsi, Beethoveni, Schuberti, Šostakovitši, Blochi ja Servaisi loominguga, mis on ilmunud Novalise, Naxose, Musicaphoni, Paladino, Brilliant Classicsi ja Hänssler Classic firmamärkide all.
Aastal 1997 alustas Alexander Hülshoff tööd Folkwangi Kunstide Ülikooli tšelloprofessorina. Ise peab ta oma kõige tähtsamaks õpetajaks Lynn Harrelli. Käesoleval ajal on Alexander Hülshoff Dortmundi Orchesterzentrumi kunstiline juht, mis ühendab nelja ülikooli: Kölni, Esseni, Düsseldorfi ja Detmoldi klassikalise orkestrimuusika osakondi. Aastast 2011 on ta ühtlasi ka Saksamaal tegutseva muusikainstitutsiooni Villa Musica kunstiline juht.

HelenLokuta400Rahvusooper Estonia solist, metsosopran Helen Lokuta lõpetas 2002 Eesti Muusikaakadeemia Pille Lille ja prof Tamara Novitšenko lauluklassi ning täiendas end Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (2000) ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis (2001) prof Maria Venuti juures. Tema ooperirollide hulka kuuluvad Carmen (Bizet’ “Carmen”), Angelina (Rossini “Tuhkatriinu”), Fedora Palinska (Kálmáni “Tsirkusprintsess”), Kleopatra ja Almirena (Händeli “Julius Caesar” ja “Rinaldo”), Musetta (Puccini “Boheem”), Erna ja Ophelia (Kõrvitsa “Liblikas”), Siébel (Gounod’ “Faust”), Polina (Tšaikovski “Padaemand”), Anna (Tubina “Barbara von Tisenhusen”), nimiosa Kálmáni “Silvas”, Emilia (Verdi “Othello”), Esimene diplomaat (Tüüri “Wallenberg”), Maddalena (Verdi “Rigoletto”), Brangäne (Wagneri “Tristan ja Isolde”), Annio (Mozarti “Tituse halastus”), Dorabella (Mozarti “Così fan tutte”), Clarice (Prokofjevi “Armastus kolme apelsini vastu”) jpt.
Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, astunud üles Klaaspärlimängu festivali ja Nargen Opera projektides ning esinenud soolokontsertidega nii Eestis kui ka välismaal.
2005 pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Fondi patrooni Lord Carlisle’i nimelise Noore muusiku preemia ning 2007 Eesti Teatriliidu aastaauhinna nimirolli eest Rossini “Tuhkatriinus” ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Tõnu Kõrvitsa ooperites “Tuleaed” ja “Mu luiged, mu mõtted”. Ta on saanud ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2007 kaalukate lavarollide loomise eest. Aastatel 2011 ja 2015 võitis Lokuta SEB publikupreemia.

RaunoElpRauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle ooperiliteratuurist, sh nimiosa Mozarti “Don Giovannis” ja Guglielmo “Così fan tuttes”, Dulcamara ja Belcore (Donizetti “Armujook”), Rigoletto, Renato, Germont, Rodrigo, Jago ja Amonasro (Verdi “Rigoletto”, “Maskiball”, “La Traviata”, “Don Carlos”, “Othello”, “Aida”), nimiosa Hindemithi “Cardillacis”, don Magnifico (Rossini “Tuhkatriinu”), Valentin (Gounod’ “Faust”), Argante (Händeli “Rinaldo”), Jeletski (Tšaikovski “Padaemand”), Lescaut, Scarpia ja Marcello (Puccini “Manon Lescaut”, “Tosca”, “Boheem”), Amfortas, Kurwenal ja Wolfram (Wagneri “Parsifal”, “Tristan ja Isolde”, “Tannhäuser”), Roderick (Hindemithi “Pikk jõulueine”) jt. Eesti muusika esitustest tõusevad esile Cyrano (Tambergi “Cyrano de Bergerac”), Wallenbergi (Tüüri “Wallenberg”), Jürgeni (Tubina “Barbara von Tisenhusen”) ja Meelise (Kapi “Lembitu”) osatäitmised. Elp on suure menuga kaasa teinud ka vokaalsümfooniliste suurvormide esitustel (Tobiase “Joonase lähetamine”, Mahleri 8. sümfoonia, Brahmsi Saksa reekviem ja Rahmaninovi “Kellad”, Vähi “Müstilisel Kaydara-maal”).
Külalissolistina on Elp laulnud Oulu Linnateatri, Türgi Riigiooperi ja Läti Rahvusooperi lavadel. Ta on pälvinud mitmeid auhindu: 1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel, II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlusel Walesis (International Young Singer of the Year 1994). 2007 sai ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest.
Rauno Elp on Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2006 ja Eesti teatri aastaauhinna 2016 laureaat ooperi “Cardillac″ nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest.


R 8 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
KLAVERI-MARATON

StenLassmann450Sten Lassmann (klaver)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756—1791). Sonaat D-duur, K 576
Heino Eller (1887—1970). Sonatiin fis-moll
Arvo Pärt (1935). Sonatiin nr 1, op 1
Johannes Brahms (1833—1897). Variatsioonid Paganini teemale, op 35

Sten Lassmann on üks väljapaistvamaid Eesti noorema põlvkonna pianiste. Klaveriõpinguid alustas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Ell Saviaugu, Ira Flossi ja Ivari Ilja käe all ning sellele järgnesid bakalaureuse- ja magistrikraad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Doktoriõpingud viisid Lassmanni Londoni Kuninglikku Muusikaakadeemiasse prof Ian Foutaini juurde. Lisaks on ta täiendanud end Pariisi Konservatooriumis ning mitmete tuntud interpreetide meistriklassides.
Lassmann on saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel, nende seas III preemia rahvusvahelisel konkursil “Tallinn 2006”, esikoht VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002), esimese järgu diplom Noorte pianistide konkursil Ústí nad Labemis (1997) ning VI ja III preemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu noorte pianistide konkurssidel Horvaatias (1999 ja 2001). Lisaks pälvis Lassmann III preemia rahvusvahelisel kammermuusikakonkursil Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003).
Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, NYYD Ensemble’i ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestriga.
Sten Lassmann on keskendunud Heino Elleri muusika uurimisele, interpreteerimisele ja salvestamisele. Nii ilmub alates aastast 2011 plaadiseeria “Heino Eller − Complete Piano Music”. Elleri kogutud klaveriteoste plaadistamise ja aktiivse kontserttegevuse eest pälvis Lassmann aastal 2015 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali preemia.
player Heino Eller. Kellad. Sten Lassmann (klaver), fragm, 2 min 18 sek, mp3, 320 Kbps

AgeJuurikas420

Age Juurikas (klaver)

Olivier Messiaen (1908−1992). “Vingt regards sur l’enfant-Jésus”: Regard du Père ja Le baiser de l’Enfant-Jésus
Federico Mompou (1893−1987). “Paisajes”
Isaac Albéniz (1860−1909). “Iberia süit”, I vihik

Pianist Age Juurikas on aktiivne ja isikupärane solist ja ansamblipartner. Klaveriõpingud on viinud teda Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, Moskva Riiklikku Konservatooriumisse, Sibeliuse Akadeemiasse ja Karlsruhe Riiklikku Muusikakõrgkooli. Alates 2007. aastast tegutseb ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveriosakonna õppejõuna.
Juurikas on edukalt osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Tema saavutuste hulka kuulub näiteks IV preemia ja eripreemia rahvusvahelisel pianistide konkursil “Arthur Rubinstein in memoriam” Bydgoszczis 2000. aastal, I preemia VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas 2002. aastal ning semifinalisti eripreemia Rahmaninovi nimelisel konkursil Los Angeleses 2005. aastal. 2003. aasta kevadel pälvis Age Juurikas I Neeme Järvi nimelise noore muusiku auhinna.
Solistina ja kammermuusikuna on Juurikas üles astunud Baltimaades, Põhjamaades ning ka Poolas, Ukrainas, Venemaal, USAs, Prantsusmaal ja Hispaanias. Ta on teinud koostööd Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestriga, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga ning Ukraina Rahvusliku Akadeemilise Sümfooniaorkestriga.
Age Juurikas on salvestanud ERR arhiivi kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, lisaks ka Aleksandr Skrjabini ja Isaac Albénize loomingut. Koostöös viiuldaja Ivi Otsaga plaadistati 2015. aastal Šostakovitši Viiulisonaat op 134. Juurikase lemmikrepertuaar pärineb XX sajandi esimesest poolest, kuid ta huvitub ka kaasaegse muusika esitamisest, näiteks on ta osalenud Karlheinz Stockhauseni “Mantra” ning Gérard Grisey “Vortex Temporum” ettekandmisel. Tema kontserdikavadest võib enamasti leida lisaks klassikalistele paljumängitud teostele ka värskemat ja vähemesitatud muusikat.
Aastal 2014 pälvis Age Juurikas Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

ReinRannap450Rein Rannap (klaver), Jana Soans (visuaali- ja videokunstnik)

SELFID KLASSIKUTEGA
Rein Rannapi seaded klassikalistest teostest:
Joaquín Rodrigo (1901−1999). Concierto de Aranjuez
Ludwig van Beethoven (1770−1827). “Für Elise″
Camille Saint-Saëns (1835−1921). “Luik″ süidist “Loomade karneval”
Johannes Brahms (1833−1897). Ungari tants nr 5
Wolfgang Amadeus Mozart (1756−1791). Rondo alla Turca (“Türgi marss″)
Johann Sebastian Bach (1685−1750). “Bachissimo!″ (sulam re-minoorsetest klahvpilliteostest)
Johannes Brahms. “Hällilaul″
Maurice Ravel (1875−1937). “Boolero″
Nikolai Rimski-Korsakov (1844−1908). “Kimalase lend″
Rein Rannap (1953). “O Sole mio-fantaasia″

Mitmekülgne muusik Rein Rannap on tuntud kui helilooja, pianist ja suurepärane improvisaator.
Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1977. aastal Virve Lippuse klaveriklassis, suundus ta edasi õppima Moskva Riiklikku Konservatooriumi Lev Naumovi juurde. Rannapi haridustee jätkus Lõuna-California Ülikoolis, kus ta omandas aastal 1997 prof Stephen Hartke juhendamisel doktorikraadi heliloomingu alal.
Rein Rannapi heakõlalises ja post-modernistlikus helikeeles sulanduvad omavahel tõsise ja kerge muusika tunnused. Ta on loonud nii sümfoonilist muusikat, kammer- kui kooriteoseid ning kirjutanud muusikat filmidele ja teatrilavastustele. Ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutajana on Rannapil kaalukas roll ka levilaulude autorina. Mõistetavalt moodustab mahuka osa tema loomingust klaverimuusika, mille esmaettekandja on helilooja enamasti ise olnud. Tänasel päeval on Rannap keskendunud peamiselt süvamuusika komponeerimisele.
Pianistina on ta osa võtnud mitmetest konkurssidest: 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil ning 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nimelisel pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Rannap on ühtlasi olnud Arvo Pärdi, Jaan Räätsa ja Raimo Kangro klaveriteoste esmaesitaja. Tänasel päeval esitab ta peamiselt enda loomingut ning improvisatsioonilisi seadeid tuntud, sageli klassikalise päritoluga meloodiatest.
Rein Rannap on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali preemia 1997. aastal ning 2003. aastal aktiivse kontserttegevuse eest. 2014 oli Rannap Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia laureaat.
Rein Rannapi foto allalaadimiseks (RGB, 300 dpi, 3.3 MB)


L 9 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
KEELPILLI-MARATON

Elmira Darvarova (viiul, USA)

BACHIST BLUESINI

ElmiraDarvarova350Johann Sebastian Bach (1685—1750). Partiita nr 3 E-duur, BWV 1006: Loure
Peter Breiner (1957). “To dear Mr Bach on his Birthday″
Stephen Brown (1948). Prelüüd & Allegro süidist “Tuli″
Igor Stravinski (1882−1971), transkribeerinud Josepgh Szigeti. Apollo variatsioon balletist “Apollo″
Isaac Albeniz (1860−1909). “Asturias (Leyenda)″
Astor Piazzolla (1921−1992). Tangoetüüd nr 3
Grigori Zaborov (1935−1985). “Improvisatsioon″
Sylvie Bodorova (1954). “Gypsy ballade″
Jeremy Cohen (1957). “Blues Etude″
Bulgaaria rahvaviisid
Konstantin Soukhovetski (1981). “Postcard from the Edge″
Norman Zocher (1957). “Rock Ethic″

Viiuldaja Elmira Darvarova on interpreet, kelle mäng on tuntud sooja ja siidise kõla ning veetleva isikupära poolest.
3-aastasena viiuliõpinguid alustanud Darvarova soleeris orkestri ees juba 8-aastasena. Ta on õppinud Londonis Guildhalli muusika- ja teatrikoolis Yfrah Neamani käe all ning Josef Gingoldi juures Indiana ülikoolis. Lisaks täiendas ta end eraviisiliselt viiuldaja ja helilooja Henryk Szeryngi juures. Rahvusvahelistelt konkursidelt mitmeid auhindu pälvinuna annab ta täna ise meistriklasse ning on Plovdivi rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Veronas toimuva Salieri-Zinetti konkursi žüriide president.
Elmira Darvarova on olnud mitmete USA orkestrite kontsertmeister. Neist tähelepanuväärseim on kahtlemata Metropolitani ooperi sümfooniaorkester, kus ta oli esimene (ja seni ainus) naissoost kontsertmeister selle ajaloos. METi orkestris valdavalt ooperimuusikat esitanud Darvarova tunneb end koduselt väga erinevates muusikažanrites − lisaks kammer- ja sümfoonilisele muusikale võib teda kuulda mängimas ka džässi, tangot või hoopis India klassikalist muusikat.
Viiel kontinendil esinenud intepreet on lava jaganud selliste klassikamaailma suurkujudega nagu James Levine, Janos Starker, Gary Karr ja Pascal Rogé; tango- ja džässilegendide Octavio Brunetti, Fernando Otaro ja David Amramiga ning India klassikalise muusika virtuoosi Ustad Amjad Ali Khaniga. Darvarova on soleerinud paljude orkestrite ees nii USAs kui mujal, neist märkimisväärsemad on Viini Raadio sümfooniaorkester, Moskva Riiklik sümfooniaorkester ja Weimari Staatskapelle.
Elmira Darvarova mängu on võimalik kuulda arvukatelt salvestustelt. Viimati ilmunute hulka kuulub näiteks CD prantsuse helilooja René de Castéra värske muusikaga ning Viini Raadio sümfooniaorkestriga koostöös valminud CD Vernon Duke’i loominguga.
player Astor Piazzolla. Primavera Porteña, Elmira Darvarova, fragm, 3 min 50 sek, mp3, 320 Kbps

Peter Finger (kitarr, Saksamaa)

Peter Finger (1954). “Niemandsland”, “Summer in France”, “We’ll Meet Again”, “Crossing Roots”
Johann Sebastian Bach (1685—1750). Viiulisonaat nr 2 a-moll, BWV 1003: Andante
Turlough O'Carolan (1670—1738). “Hold my hands/The road to Lisdoonvarna”
Peter Finger. “Getaway”

PeterFinger

Saksa kitarrimängija Peter Fingeri nimi on akustilise kitarrimuusika gurmaanidele ilmselt hästi teada. 6-aastaselt viiuliõpingutega algust teinud Finger leidis tee kitarri juurde seitse aastat hiljem, 13-aastasena, ning jõudis vahepeal tegeleda ka klaverimänguga. Järgnesid õpinguaastad Münsteris ja auhinnad mainekalt Saksamaa konkursilt Jugend Musiziert (aastatel 1962 ja 1969).
Alates 1970ndatest aastatest on Finger võrdlemisi regulaarselt avaldanud albumeid ning andnud kontserte kõikjal üle maailma. Edu on saatnud teda esinemistel nii Euroopas, USAs, Kanadas, Jaapanis kui Venemaal. Finger on mitmekülgne muusik − ta tegutseb ka heliloojana ning on komponeerinud muusikat televisiooni, raadio ja filmide tarbeks. Tema loomingut on iseloomustatud kui virtuoossuse ja musikaalsuse täiuslikku sünteesi, mille kõlamaailmas on võimalik tabada nii impressionistlikke kui rokkmuusika mõjutusi.
Heliloojana on ta pälvinud Ernst-Fischer-Preis’i orkestrimuusika eest (1982) ning esimese koha Oldenburgi teatri kompositsioonikonkursil (1985). Aastal 2003 pärjati Peter Finger Niedersachseni muusikapreemiaga.
Toimeka inimesena asutas Finger aastal 1988 plaadifirma Acoustic Music Records, millest on tänaseks päevaks kujunenud üks parimaid akustilise kitarri virtuoose ühendav ettevõte. Tema tegemiste nimistusse kuulub ka ajakirjade Akustik Gitarre ja Acoustic Player väljaandmine.
player Peter Finger. Eine Reise durch die Pyrenäen, fragm, 2 min 28 sek, mp3, 320 Kbps

TiitKikasTiit Kikas (elektriviiul / laserharf), kaastegevad Peeter Vähi (sämpler), Grett Semidor (tānpūrā) ja Kaisa Nõges (tānpūrā)

Tiit Kikas (1975). “Miracle 5:30″, “Cup of Tea″, “So You Think You Can Dance″, “There’s No Camel - Run!″
Georg Friedrich Händel (1685-1759). “Lascia ch'io pianga″
Peeter Vähi (1955). “Time Dilation / Aja aeglustumine″ (esiettekanne)
Tiit Kikas “To Carabas″

On juhtunud nõnda, et kahel järjestikusel õhtul kõlavad Peeter Vähi kõige esimene ja kõige viimane teos. “Time Dilation” valmis vähem kui nädal tagasi, ent homme Kalle Randalu esituses kõlav “Fatamorgana” nägi ilmavalgust enam kui 41 aastat tagasi, ajal, mil Vähi oli muusikaakadeemia esimese kursuse tudeng.
Pealkirja “Time Dilation” võiks eesti keelde tõlkida kui “aja paisumine” või  “avardumine”, kuid helilooja on eelistanud “Aja aeglustumine”, mis kannab endas paremini Einsteini relatiivsusteooriast pärit neljamõõtmelise aegruumiga seonduvat mõtet.
Tänast õhtut nimetatakse Keelpilli-maratoniks. Ent kas “Time Dilation” on siis teos keelpillidele? Pole kahtlust, et elektriviiul ja kaks India päritolu tānpūrād on keelpillid. Aga... nii-nimetatud laserharf ning elektroonilise klahvpilli abil esitatavad harfi-sämplid — nende kategoriseerimine tekitab täpsust armastava muusikateadlase peas igatahes paraja segaduse.

Viiuldaja Tiit Kikas on isikupärase mängumaneeriga interpreet ning andekas helide väänaja − sageli looperit kasutades ja viiuli akustilist heli elektrooniliselt moonutades jõuab Kikas äratuntavalt ainulaadse kõlamaailmani.
4-aastaselt viiuliõpingutega alustanud Kikasele oli üsna varakult selge, et temast saab muusik. 1990-ndatel tekkinud huvi pärimusmuusika, eriti traditsioonilise Iiri viiulimuusika vastu viis teda kaugemale tavalisest muusikakoolirepertuaarist ning mõjutas tema loomingulist teed tugevasti. 1994. aastal lisandus Kikase pillide hulka elektriviiul, millest on tänaseks kujunenud meelisinstrument. Järgnesid õpingud Helsingis Sibeliuse Akadeemias.
Tiit Kikas tunneb end näiliselt ühtviisi koduselt väga erinevates muusikastiilides − etno, pop, rock, džäss või crossover. Seda asjaolu ilmestavad ka mitmesugused kooslused, mille tegemistes ta kaasa on löönud – alates ERSOst kuni selliste bändideni nagu Justament, No-Big-Silence, Dagö ja Terminaator; ning repertuaar alatest Tubinast kuni rahvamuusikani. Kikase mitmekülgsus ilmneb ka tema teistes muusikalistes ettevõtmistes − lisaks stuudiotööle on ta loonud helitaustu erinevatele teatrietendustele, filmidele ja raadiosaadetele.
2007. aastal ilmus Tiit Kikase esimene sooloalbum “String Theory”, mis leidis kuulajaid nii siin kui Soomes, Jaapanis, Ungaris, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal ja mujal. Debüütalbumile järgnes 2012. aastal teine sooloprojekt, ainult digitaalsel kujul välja antud “101 Clowns”.
player Tiit Kikas, Everything Happens for a Reason, fragm, 2 min 20 sek, mp3, 320 Kbps


P 10 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
EESTI ASI
Kalle Randalu (klaver), Indrek Hirv (luule)

Eduard Tubin (1905−1982). Tsüklist “Neli rahvaviisi minu kodumaalt″: “Valss variatsioonidega″, “Kandle polka″
Jaan Rääts (1932). Valik marginaale, op 65
Ester Mägi (1922). Valik tsüklist “Lapimaa joiud″
Arvo Pärt (1935). “Variatsioonid Arinushka tervenemise puhul″
Kuldar Sink (1942−1995). Klaverisonaat nr 1
René Eespere (1953). “Persona mea″ (esiettekanne, festivali Klaaspärlimäng tellimus)
Alo Põldmäe (1945). Klaverisonaat nr 4 op 27: Allegro. Pühendatud Kalle Randalule
Raimo Kangro (1949−2001). Klaverisüit op 1
Peeter Vähi (1955). “Fata Morgana″
Erkki-Sven Tüür (1959). “Hiiumaa″, “Kristiinale″, “Valguse ja pimeduse lühike kohtumine″, “Mäetippu pürgimine″
Lepo Sumera (1950−2000). “Pala aastast 1981″

Kalle Randalu: “10. juuli kontserdi kava valikus on üks osa minu repertuaaris olevast Eesti klaverimuusikast. Kõiki autoreid olen tundnud ja tunnen isiklikult, igal teosel on minu jaoks oma sünnilugu ning sageli olen olnud nende esmaesitaja. Sellel korral kõlab esimest korda René Eespere teos “Persona mea″.
Suhtlemine heliloojatega on alati olnud huvitav ja põnev, see on mulle väga palju andnud ja olen kõigile nende loomingu eest väga tänulik.″

KalleRandalu350

Kalle Randalu on rahvusvaheliselt tuntud eesti pianist. Ta alustas klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki klaveriklassis, mille lõpetas 1980. aastal. Järgneval kolmel aastal täiendas ta end Moskva Konservatooriumis Lev Vlassenko juures. Randalu on pälvinud laureaaditiitli mitmetel rahvuslikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas Schumanni-nimelisel konkursil Zwickaus (1981), Tšaikovski-nimelisel konkursil Moskvas (1982) ja ARD konkursil Münchenis (1985).
Randalu on esinenud enamikes Euroopa riikides, Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Jaapanis. Tema mäng on muuhulgas kõlanud Viini ja Berliini Konzerthausis, Müncheni Herkules-saalis, Moskva Konservatooriumi Suures Saalis, Peterburi Filharmoonia Suures ja Väikeses saalis, Hamburgi Musikhalles, Helsingi Finlandia-talos, Salzburgi Festspielhausis ja Mannheimi Rosengartenis.
Kalle Randalu on musitseerinud koos paljude maailma tuntud orkestrite ja dirigentidega, näiteks Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga, BBC Sümfooniaorkestriga, Peterburi, Moskva ja Hamburgi filharmoonikutega, Soome Raadio Sümfooniaorkestriga, Württembergi, Peterburi, Kesk-Põhjamaa ja Berliini kammerorkestritega ning enamike Eesti orkestritega. Randalu lavaparnterite hulka kuuluvad tuntud dirigendid nagu Neeme Järvi, Mariss Jansons, Maksim Šostakovitš, Juha Kangas, Leif Segerstam, Osmo Vänskä, Paavo Järvi ja Eri Klas.
Kalle Randalu repertuaaris on üle 50 klaverikontserdi ning suur hulk soolo- ja kammerteoseid. Koos Juha Kangasega on ta ette kandnud enamiku Mozarti 27 klaverikontserdist. Korduvalt on tema esituses kõlanud kõik Beethoveni klaverikontserdid. Üle 20 aasta on ta olnud seotud Saksamaa juhtivaid muusikuid ühendava kammerakadeemiaga Villa Musica.
Kalle Randalul on ka hulgaliselt salvestisi. Erilist tähelepanu on äratanud tema seitsmest CDst koosnev tsükkel Hindemithi sonaadiloominguga (koostöös Villa Musica interpreetidega), mis on saanud Classical Award’i (Prantsusmaal) ja Klassik Echo (Saksamaal) auhinnad. Viimaste plaadistuste hulgas on Jaan Räätsa “Marginalia”, duubel-CD Brahmsi klaveriteostega ja kolmest CDst koosnev album Schumanni kammermuusikaga. Värskelt ilmus ka kaks albumit Estonian Record Productionsi plaadisarjast “Great Maestros”, kus Randalu esitab koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Neeme Järvi juhatusel Beethoveni kahte esimest klaverikontserti.
1988. aastast elab Kalle Randalu Saksamaal, kus ta aastail 1994−1997 oli Freiburgi Muusikaülikooli professor ning aastast 1997 on Karlsruhe Muusikaülikooli professor.
player Jaan Rääts. Marginalia. Kalle Randalu (klaver), fragm, 34 sek, 320 Kbps

ReneEespere300René Eespere: “Oli aegu, mil kunstnikud maalisid ikka endast mõned autoportreed. Ja siis püüti lõuendil edasi anda nii välist kui ka seda tabamatut sisemist mina. Muusika vallas võiks aga öelda, et kogu helilooja poolt loodud looming ongi pilt temast endast, enamasti küll tema paremast osast...
“Persona mea” on seega üks mu väikeformaadine autoportree. Olen siin avanud end kolmest küljest − igapäevases, heledates värvides, nii-öelda positiivses valguses; intiimses üksiolemises, sissepoole pööratud vaates; ning pingelisemas, veidi ärritunud olekus häid või üldse mitte õigeid otsuseid tehes. Jah, selline ma siis olen, või arvan end olevat. Aga ehk oled selline ka Sina?”


P 10 juuli kell 17 Saka mõis, Ida-Virumaa (koostöös Seitsme Linna Muusikaga)
BACHIST BLUESINI
Elmira Darvarova (viiul, USA)
Kava: Bach, Breiner, Brown, Stravinski, Albeniz, Piazzolla, Zaborov, Bodorova, Cohen, bulgaaria rahvaviisid, Soukhovetski, Zocher


P 10 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik
TRUMMI-SHOW
Ichitaro (taiko-trummid, Jaapan), Hele-Riin Uib (löökpillid), Neeme Punder (flöödid), Jana Soans (visuaali- ja videokunstnik)
Kava: traditsioonilised jaapani rütmid, keskaja anonüümsed autorid

player Ichitaro. Taiko-trummeldamine, fragm, 2 min 35 sek, mp3, 320 Kbps; Vaata Ichitarot YouTube’ist player
Hele-Riin Uib kutsub Klaaspärlimängule player

Ichitaro HeleRiinUib300 

Särav ja energiline Hele-Riin Uib on nõutud löökpillimängija Eestis ja välismaal, kes esitab mängleva kergusega nii klassikalist kui kergemat muusikat.
Kasuisa vahendusel tegi Hele-Riin löökpillidega tutvust 8-aastasena ning alustas õige pea ka löökpilliõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Järgnes bakalaureuse- ja magistriõpe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Klassikalisele haridusele lisaks õppis Uib aastatel 2004−2009  Helsinki Metropolia ülikoolis, kus ta keskendus džässis kasutatavale vibrafonile ning erinevatele aafrika, kuuba ja brasiilia löökpillidele. Ta on täiedanud end mitmete löökpillimaailma suurkujude meistriklassides, nende hulgas ka Brian Melvini, Arttu Takalo, Juha Tannineni, Wolf Kerscheki, Stanislaw Skoczynski, Linda Maxey ja Michael Udowi juures. 2010. aastal õppis Uib Jaapanis mängima taiko-trumme Emiko Taba juhendamisel.
Aastatel 2001−2004 töötas Hele-Riin löökpillimängijana Rahvusooperis Estonia. Ta on esinenud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, Klaaspärlimäng Sinfonettaga, Tallinna Kammerorkestriga, Eesti Klaveriorkestriga ja NYYD Ensemble’ga. Uib naudib enam siiski musitseerimist väiksemas koosseisus, sageli duos, kus improvisatsioonile ja loovale lähenemisele on rohkem ruumi. Nii on ta lavapartnerid olnud näiteks taiko-trummar Ichitaro, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri löökpillirühma kontsertmeister Madis Metsamart ning Aleksandra Kremenetski. Uib tegutseb ka klassikalise muusika maailmast väljaspool − teda võib näha esinemas arvukates koosseisudes, näiteks ansamblites 2 Quick Start, G.O.S.H., HND, Nion, Why Not ja Monday Rats.
Alates 2007. aastast õpetab Hele-Riin löökpille Gustav Adolfi muusikakoolis ning juhendab Gustav Adolfi Gümnaasiumi rivitrummitüdrukuid, kes tegutsevad GAG Armada nime all.

NeemePunderHand300

Neeme Punder on üks aktiivsemaid varajase muusikaga tegelejaid Eestis. Ta on hinnatud nii flöödisolisti kui ka väärtusliku kammermuusikapartnerina. Tema muusikaliseks kasvulavaks on olnud rohkem kui 26 aastat vanamuusika ansambel “Hortus Musicus”. Pikaajaline tegutsemine ansambli koosseisus on andnud talle tohutu teadmistepagasi vanamuusika interpretatsiooni ja ajalooliste pillide tundmises. Ta on teinud kaasa ansambli kõik tähtsamad välisesinemised festivalidel ja mainekates kontserdisaalides Euroopas, Iisraelis, USAs, Jaapanis ja Venemaal.
Punder on aastaid olnud Viljandi Vanamuusika Festivali eestvedaja ja kunstiline juht, mitmete kontserdisarjade ja festivali “Flutish Kingdom” algataja. 1998–2005 oli ta Eesti vanima varajase muusika ansambli, Viljandi Linnakapelli kunstiline juht.
Punder on ka tunnustatud kaasaegse muusika interpreet ja nii on ta olnud mitmete eesti heliloojate teoste esmaesitaja (teiste hulgas Peeter Vähi, Galina Grigorjeva, René Eespere, Helena Tulve, Toivo Tulev ja Tõnu Kõrvits). Ta on lava jaganud mitmete klassikalise muusika suurkujudega − muljetavaldavasse nimekirja kuuluvad näiteks Aleksei Ljubimov, Tatjana Grindenko, Gidon Kremer, Paul Hillier, Natalja Gutman, Daniel Raiskin, Oleg Kagan, Aina Kalnciema, Matti Helin, Patrick Galois, David James, Tõnu Kaljuste, Meelis Vind, Ain Anger, Pille Lill ja Toomas Vavilov. Samuti on ta mänginud mitmetes Eesti kammeransamblites − Hortus Musicusele lisaks Tallinna Kammerorkestris, Eesti Barokksolistides, Nyyd Ensemble’s – aga ka rahvusvahelistes ansamblites nagu Soome-Eesti Barokkorkester, The Art Russica, Sebra, Barokko a tre ja Vanamuusika Akadeemia. Käesoleval hetkel kuulub ta nüüdismuusikaansambli Reval Ensemble tuumikusse, samuti ansambli Elavad klassikud ning Rahvusooper Estonia puhkpillikvinteti koosseisu.
Märkimisväärse lõigu Neeme Punder tööst moodustab pedagoogitegevus. Ta on olnud flöödi- ja plokkflöödiõpetaja Viljandi Muusikakoolis, Läti Muusikaakadeemia magistriõppes ja alates 1995. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis, lisaks ka vanamuusika professor Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja lektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on viinud läbi varajase muusika interpretatsiooni kursusi Soomes, Saksamaal, Venemaal, Lätis, Leedus, Eestis ja mujal.
Neeme Punder on Eesti Flöödiühingu asutajaliige ja juhatuse liige, Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ekspertgrupi liige. 2005. aastast tegutseb ta Eesti Kontserdi produtsendina.
player Belicha. Neeme Punder (flööt), fragm, 1 min 43 sek, mp3


E 11 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
YOA Ameerikate Orkester, Alexandra Soumm (viiul, Prantsusmaa), dirigent Benjamin Zander (Inglismaa)

Leonard Bernstein (1918−1990). Avamäng operetile “Candide”
Felix Mendelssohn-Bartholdy (1809−1847). Viiulikontsert e-moll, op 64
Johannes Brahms (1833−1897). Sümfoonia nr 1 c-moll, op 68

YOAOrchestraOfTheAmericas1

YOAOrchestraOfTheAmericasLadina-Ameerika Grammy võitja YOA Ameerikate Orkester (YOA Orchestra of the Americas) on kõrge tasemega sümfooniaorkester, mis ühendab 25 erineva Ladina-Ameerika maa andekaid noori muusikuid vanuses 18-30 aastat. Orkester sündis 2001. aastal New Englandi Konservatooriumi initsiatiivil koostöös Harvardi Ülikooli Ladina-Ameerika Uuringute David Rockefelleri Keskuse, Ameerika Riikide Organisatsiooni (Organization of American States), Inter-Ameerika Arengupanga (Inter-American Development Bank) ja Venezuela noorteorkestreid ühendava võrgustiku FESNOJIV-ga.
Orkestriga teevad koostööd paljud maailma muusikaelu tipud, nende hulgas näiteks Plácido Domingo, Yo-Yo Ma, Valeri Gergijev, Philip Glass, Joshua Bell, Sara Chang, Lorin Maazel, Kent Nagano, Vadim Repin ja Leonard Slatkin. Orkestri kunstiline nõustaja on Plácido Domingo, muusikaline juht Carlos Miguel Prieto. Loomenõukogusse kuuluvad teiste hulgas Martha Argerich, Tan Dun, Philip Glass, Gustavo Dudamel ja Helmuth Rilling.
Orkestrisse saab kandideerida YouTube’i kaudu, mis annab kõigile võrdsed võimalused osalemiseks. Hooaja tipp on juuli-august, mil toimuvad iga-aastased kontsertturneed. YOA on oma loomisest alates andnud üle 300 kontserdi maailma kõige erinevamates paikades: Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aasias.

AkexandraSoumm400Alexandra Soumm sündis Moskvas ja alustas viiuliõpinguid 5-aastaselt isa juhendamisel. Juba kaks aastat hiljem andis ta Ukrainas oma esimese kontserdi.
2000. aastal asus Alexandra õppima Viini Konservatooriumis ja Grazi Muusikaülikoolis tunnustatud pedagoogi Boris Kuschniri juures. Võitnud 2002. aastal Viini Konservatooriumi konkursi, tehti talle ettepanek esineda kuulsas Viini Kontserdimajas, ühtlasi valis Beracasa Fond ta Prantsuse Raadiofestivalil osalejate hulka tema kodulinnas Montpellieris. 2004. aastal võitis Alexandra Soumm I preemia Eurovisiooni noorte muusikute konkursil Lucerne’is ja sai Herbert von Karajani stipendiumi.
Aastal 2006 debüteeris ta Iisraeli Filharmoonikute ees Paganini esimese viiulikontserdiga Yoel Levi juhatusel, mille järel tegi orkester talle ettepaneku edasiseks koostööks. Juba järgmisel aastal mängis ta sama orkestriga Mozarti Viiulikontserti nr 4 ja 2008 Paganini kontserti Rafael Fruhbeck de Burgose juhatusel, aastal 2011 aga Mozarti Viiulikontserti nr 3 Herbert Blomstedti juhatusel. 2008. aastal leidis aset tema debüüt Orchestre de Paris’ga Neeme Järvi juhatusel, kus ta mängis Bruchi kontserti.
Järgnevatel aastatel astus Soumm üles solistina juba paljude tuntud orkestrite ees, sealhulgas ka Šoti Kuninglik Rahvuslik Orkester, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Viini Kammerorkester, Braunschweigi Linnaorkester, Taani Rahvuslik Sümfooniaorkester, Zürichi Kammerorkester, Orchestre National du Capitole de Toulouse, NHK Symphony, Tōkyō Metropolitan Symphony, Tōkyō Sümfooniaorkester ja Helsingi Filharmoonia Orkester. Ta osaleb sageli ka rahvusvahelistel festivalidel.
2008 ilmus Alexandra esimene sooloplaat Bruchi ja Paganini teostega, mis sai muusikaajakirjanduses väga kiitva hinnangu. Kaks aastat hiljem ilmus teine CD Griegi sonaatidega. Mõlemad plaadid on välja andnud plaadifirma “Claves”.
Alexandra viib regulaarselt läbi meistrikursusi üle maailma − Ameerikas, Brasiilias, Jaapanis, Iisraelis. Viiuldaja mängib 1785. aastal Giovanni Baptista Guadagnini valmistatud pillil.

BenjaminZander400Bostoni Filharmoonikute (pea)dirigent Benjamin Zander on ka mitmete teiste maailmas tuntud orkestrite hinnatud külalisdirigent. Kuulsa Londoni Filharmoonia Orkestriga on ta salvestanud kõik Gustav Mahleri sümfooniad. Salvestused said kriitikutelt eriti kõrgeid hinnanguid nii dirigendimeisterlikkuse kui ka huvitavate tõlgitsuste eest. Mahleri 9. ja Bruckneri 5. sümfoonia salvestused esitati Grammy-auhinna nominentideks. Samale kõrgele autasule kandideeris aastal 2014 ka Zanderi üks viimastest olulistest salvestistest − Mahleri 2. sümfoonia.
Aastast 1967 õpetab Benjamin Zander New Englandi Konservatooriumis interpretatsiooni, juhatades samal ajal ka konservatooriumi ja sealset noorte filharmoonia orkestrit.
Benjamin Zander on ka üks nõutavamaid kunstiala eestkõnelejaid maailmas. Ta on esinenud kõnedega Maailma Majandusfoorumil ning talle on omistatud Kristallauhind silmapaistva panuse eest rahvusvaheliste suhete arendamisel kunstide vallas. ÜRO on tema teeneid humanitaaralal ära märkinud “Hooliva kodaniku” auhinnaga. Seoses 70. sünnipäevaga nimetati Benjamin Zander hiljuti New Englandi Konservatooriumi audoktoriks.

Lisaks Klaaspärlimängule võib YOA esinemisi nautida ka Rapla Kirikumuusika Festivalil!


T 12 juuli kell 12.15 Tartu Jaani kirik (sissepääs vaba)
KESKPÄEVAMUUSiKA VEERANDTUND
Euroopa Liidu Barokkorkester (Luksemburg / Inglismaa), Jan van Hoecke (plokkflööt, Belgia), Lars Ulrik Mortensen (klavessiin / dirigent, Taani)

Giuseppe Sammartini (1695−1750). Plokkflöödikontsert F-duur
Georg Friedrich Händel. “Veemuusika” süit nr 3 G-duur, HWV 350


T 12 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
HÄNDEL JA TEMA LONDONI KOLLEEGID
Euroopa Liidu Barokkorkester (Luksemburg / Inglismaa), Bojan Čičić (viiul, Horvaatia), Jan van Hoecke (plokkflööt, Belgia), Lars Ulrik Mortensen (klavessiin / dirigent, Taani)

John Ernest Galliard (1687−1749). Tantsude süit ooperist “Pan ja Syrinx”
Georg Friedrich Händel (1685−1759). Concerto grosso nr 2, op 6
William Babell (1690−1723). Plokkflöödikontsert D-duur, op 3
Georg Friedrich Händel. Balletimuusika ooperist “Alcina”
Giuseppe Sammartini (1695−1750). Plokkflöödikontsert F-duur
Francesco Geminiani (1687−1762). Concerto grosso nr 2 g-moll, op 3
Georg Friedrich Händel. “Veemuusika” süit nr 3 G-duur, HWV 350

EUBO480Euroopa Liidu Barokkorkester (EUBO) on Eesti publikule tuttav juba varasemast ajast. Orkester on Lars Ulrik Mortenseni dirigeerimisel kahel korral osalenud Klaaspärlimängu festivalil (2008, 2012). Ka on plaadifirma Estonian Record Productions 2013 aastal välja andnud orkestri CD “Pure Handel” ja DVD “Joy and Sorrow Unmasked”.
Orkestriga on teinud koostööd sellised baroki spetsialistid nagu Enrico Onofri, Roy Goodman, Alexis Kossenko, Ton Koopman, Christina Pluhar, Margaret Faultless, Riccardo Minasi, Paul Agnew ja Gottfried von der Goltz.
Kontserdimatkad on viinud EUBO Euroopa kõige erinevamatesse nurkadesse, kus kontserdipaikadeks on olnud nii kuulsad saalid kui ka suvefestivalide vabaõhulavad, kloostrid, kirikud ja lossid. Juba mitmeid aastaid on orkestri residentsiks olnud Echternachi loss Luksemburgis.
Järgnevaks 4 aastaks on kavandatud suurejooneline koostööprojekt EUBO Mobile Baroque Academy. Selles projektis on EUBO koostööpartneriteks Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsioon, Concerto Copenhagen, Villa Musica Rheinland-Pfalz, Trifolion Festival Ville d’Echternach, Malta Kunstide Nõukogu, Haagi Kuninglik Konservatoorium Den Haag, Bukaresti Rahvuslkik Muusikaülikool, St John’s Smith Square Londonis ja ka ERP.
Peale aastast musitseerimist EUBOs (suur osa orkestri koosseisust vahetub igal aastal) saavad selle liikmed enamasti tööle parimatesse Euroopa barokkmuusika kollektiividesse. Endisi EUBO liikmeid mängib sellistes tuntud orkestrites nagu Amsterdami Barokkorkester, Les Musiciens du Louvre, Europa Galante, Academy of Ancient Music, La Petite Bande, The King’s Consort, Concerto Copenhagen, Les Arts Florissants jt.

LarsUlrikMortensenBarokkmuusika suurepärane asjatundja Lars Ulrik Mortensen on EUBOga töötanud palju aastaid. Alustanud klavessinistide juhendaja ja külalisdirigendina, on ta aastast 2011 EUBO muusikadirektor.
Ülikooli päevil muusikateadust õppides huvitus ta esmalt inglise virginalimuusikast ning asus seejärel õppima klavessiinimängu. Ta lõpetas Kopenhaageni ja Londoni konservatooriumid ning tegutses klavessiinimängijana ansamblis London Baroque ja inglise kammerorkestris Collegium Musicum 90.
Kõrgelt hinnatud solisti ja kammermuusikuna, on Lars Ulrik Mortensen viimasel ajal paistnud silma ka suurepärase dirigendina. Aastal 2007 pälvis ta Leonie Sonningi muusikapreemia. (Sama preemia on enne teda saanud Igor Stravinski, Yo-Yo Ma, Anne-Sophie Mutter ja John Eliot Gardiner.)
EUBO kõrval on Lars Ulrik Mortensen ka Concerto Copenhageni muusikajuht. Tema eestvedamisel on Kopenhaageni Kuninglikus Ooperiteatris suure eduga esitatud mitmeid barokkoopereid nagu Händeli “Julius Caesar” ja Mozarti “La Clemenza di Tido”.
Lars Ulrik Mortensen esineb ka solistina ja mitmetes kammeransamblites. Ta on teinud koostööd selliste tunnustatud muusikutega nagu Emma Kirkby, Susanne Rydén, Maria Keohane, John Holloway ja Jaap ter Linden.
Tema arvukad CD-salvestised on pälvinud mitmeid auhindu. Neist viimaste hulgas võiks nimetada koos Concerto Copenhageniga salvestatud kõiki Bachi klavessiinikontserte ja Haydni klaverikontserte, samuti Taani heliloojate Hartmanni, Kunzeni ja Gersoni sümfooniaid.

TÄHELEPANU!

Käesoleva kontserdi raames toimub ERPi uue live-keskkonna ja mobiiliäpi ERP Live esimene otseülekanne. Jälgi otseülekannet http://live.erpmusic.com või lae alla Androidi äpp ERP Live.

 


T 12 juuli kell 20 Viljandi Pärimusmuusika Ait (kooostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
TRUMMI-SHOW
Ichitaro  (taiko-trummid, Jaapan)

Kaastegevad: Hele-Riin Uib (löökpillid), Neeme Punder (flöödid)
Kava: traditsioonilised jaapani rütmid, keskaja anonüümsed autorid


T 12 juuli kell 22 Tartu Ülikooli Kohvik (Ülikooli t 20)
PIAZZOLLA & CO (klaasi veiniga)
Ruslan Vilensky (tšello, Läti), Vladimir Kudrin (kitarr, Läti)

Astor Piazzolla (1921—1992). “Muerte del Ángel”
Astor Piazzolla, seadnud Ruslan Vilensky. “Verano Porteno”
Enrique Granados (1867—1916). “Tants”
Astor Piazzolla, seadnud Ruslan Vilensky. “Oblivion”
Astor Piazzolla. “Bordel 1900”
Gaspar Cassadó (1897—1966). Süit soolotšellole: Intermezzo e Danza Finale
Heitor Villa-Lobos (1887—1959). “Ária” süidist Bachianas Brasileiras nr 5
Quique Sinesi (1960). “Canción Hacia Vos”
Astor Piazzolla. “Cafe 1930”
Quique Sinesi. “Donde Quiera Que Estés”
Astor Piazzolla. “Nightclub 1960”
Zequinha de Abreu (1880—1935). “Tico-Tico no Fubá”
Astor Piazzolla, seadnud Ruslan Vilensky. “Libertango”

RuslanVilenskyLäti tšellist Ruslan Vilensky tegi oma lavadebüüdi Läti Rahvusliku sümfooniaorkestri ees 15-aastasena ning tänaseks on temast saanud üks nõutumaid soliste ja kammermuusikuid.
Vilensky on õppinud tunnustatud professori David Geringase käe all. Ta on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel, neist märkimisväärsemad on Aram Hatšaturjani nimeline rahvuvaheline konkurss, Concertino Praga, David Popperi nimeline rahvusvaheline konkurss ning Davidovi rahvusvaheline tšellokonkurss. 2002. aastal esindas Vilensky Läti Vabariiki Eurovisiooni noorte muusikute konkursil Berliinis.
Ruslan Vilensky on soleerinud mitmete orkestrite ees nii Lätis kui mujal — nende seas Armeenia Riiklik Sümfooniaorkester, Kaunase sümfooniaorkester, Liepāja sümfooniaorkester, Orquesta Sinfonica Freixenet’, Konzerthausorchester Berlin, Põhja-Saksa Filharmooniaorkester ja Läti kammerorkester.
Peterburi Maria teatri peadirektori ja kunstilise juhi Valeri Gergijevi kutsel mängis tšellist sealses sümfooniaorkestris. Maria teatri sümfooniaorkestriga esineti kõikjal üle maailma – USAs, Kanadas, Euroopas, Jaapanis ja Venemaal. Soolo- ja kammermuusikuna on Vilensky esinenud Concertgebouw saalis Amsterdamis, Filharmoonia ja Kontzerthaus saalides Berliinis, Alte Oper kontserdisaalis Frankfurdis, Berwaldhallenis Stockholmis ja Peterburi Maria teatri kontserdisaalis.


K 13 juuli kell 19 Viljandi Baptistikirik (kooostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
Euroopa Liidu Barokkorkester (Luksemburg / Inglismaa), Bojan Čičić (viiul, Horvaatia), Jan van Hoecke (plokkflööt, Belgia), Lars Ulrik Mortensen (klavessiin / dirigent, Taani)
Kava: Händel, Babell, Sammartini, Giuliani


Festivali arvustused meedias


GlasperlenspielCatTaavetKorraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen − tegevdirektor
Kadri Kiis − produtsent, finantsjuht
Kaia Lattikas − Klaaspärlimäng Sinfonietta
Inna Kivi, Kaisa Luik − annotatsioonid, buklett, veeb
Olavi Sööt − logistika
Tanel Klesment − helirežii, webcast
Johannes Vähi − veeb, logistika
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Juhani Jaeger, Maire Himma, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Peeter Saan, vabatahtlikud abilised

Imagetext      Imagetext      LogoMinistryOfCultureNew     LogoUlikooliKohvik      LogoHansapaevad2015      LogoEMBA      LogoHektorHostels

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2015Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Meedia vastukaja

InEnglish
 

 ● Festival Glasperlenspiel will continue until July 12th in Tartu, Estonia. Alexandra Soumm & YOA Orchestra of the Americas, European Union Baroque Orchestra & Lars Ulrik Mortensen, Ichitaro Drum-show, Kalle Randalu, Piazzolla & Co... Tickets available. The final concert of the festival will be the first ever to be webcasted over ERP’s new live system. Watch it over the web live.erpmusic.com or download our new Android mobile app ERP Live

Read more: Glasperlenspiel 2016

Glasperlenspiel Music Festival: nexts events in Tartu, July 9th − 14th

Read more: Glasperlenspiel 2015

KLAASPÄRLIMÄNG 2015GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht – Peeter Vähi
9−14 juuli 2015, Tartu

20 AASTAT KLAASPÄRLIMÄNGU. Festivali algus ulatub aastasse 1995. On tõsi, et kahe aastakümne jooksul on festivali raskuspunkt nihkunud suvepealinnast ülikoolilinna, muutunud on festivali nimi ja festivali korraldaminegi on läinud riiklikelt stuktuuridelt erakätesse. Kuid see ei tee olematuks järjepidevust tänavuse Klaaspärlimängu ning 20 aasta taguse muusikapeo vahel. Muide, ka peagi oma 100. sünnipäeva tähistava Eesti Vabariigi piirid, nimi ja staatus on sajandi jooksul enam kui üks kord muutunud. Ja niisiis, nagu me peame oma riigi alguseks ikkagi aastat 1918, nõnda peab Klaaspärlimäng oma sünniks aastat 1995.
“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)


 Programm

N 9 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik: VAIKNE PALVE
KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Clément Himbert, Andres Mustonen

R 10 juuli kell 18 Tartu Jaani kirik: TOPELT-KONTSERT
KAMĒR, Jānis Liepiņš
KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Collegium Musicale, Mari-Liis Uibo, Andres Mustonen

R 10 juuli kell 21 Tartu Toomkiriku varemed: MIKROKOSMOS
AVARUS Ensemble

L 11 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik: VIVALDI SENZA BASSO
BALTIC BAROQUE

L 11 juuli kell 21 Tartu Toomkiriku varemed: SÜMFO-REIV KAERA-JAANIGA
DJ Nrike

P 12 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik: CARL PHILIPP EMANUEL CONTRA JOHANN SEBASTIAN
Klaipėda Kammerorkester, Mindaugas Bačkus

P 12 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik: EXOTICA
Ansambel U:

E 13 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik: LA FLUTE À TRAVERS LE VIOLON
Kvartett Parrino - Parrino - Bezrodny - Tarum

E 13 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik: AUKARTUS ELU EES. ALBERT SCHWEITZER
Andres Uibo, Aare Tammesalu

 T 14 juuli kell 12.15 Tartu Jaani kirik: UNIVERSUMI HELID. LAULVAD KRISTALLKAUSID (tasuta sissepääs)
Aivar Täpsi


T 14 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
PHILIPS SYMFONIE ORKEST, NEEME JÄRVI


Programmi detailid

N 9 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
VAIKNE PALVE
KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Clément Himbert (saksofon, Prantsusmaa), Ka Bo Chan (kontratenor, Hong Kong), dirigent Andres Mustonen
Kantšeli, Vähi, Glazunov, Uusberg (esiettekanne), Mortazavi

MozartMustonenKuigi saksofon konstrueeriti juba 1840ndate aastate alguses, oli see Glazunovi ajal süvamuusika kontekstis uus ja tundmatu. Akadeemiliste heliloojate poolt jäi see pikaks ajaks puutumatuks, kuna seda peeti “alama klassi pilliks”. Teose esiettekanne leidis aset Rootsis aastal 1934, solistina astus üles kuulus saksa saksofonist Sigurd Raschèr (kelle nime muide kannab tänavu Eestit külastanud Raschèr Saksofonikvartett). Kuigi kontsert valmis 2 aastat enne Glazunovi surma, väidetavalt ei õnnestunud heliloojal kuulda selle avalikku ettekannet.

Peeter Vähi komponeeris fuuga Bachi teemadele ning andis pealkirja “Révérence” polüfooniatunnis antud ülesandena aastal 1976, mil ta oli muusikaakadeemia II kursuse tudeng. Aastaid hiljem avastas ta koltunud noodipaberilehed sahtlipõhjast... Õppetüki publiku ette toomine pea 40 aastat hiljem on pea võrdne juhtumiga, kui keegi tahaks raamatuna välja anda oma gümnaasiumi lõpukirjandi. Ent dirigent Andres Mustonen nägi fuugas enamat kui õppetükki ning otsustas “Révérence’i” kavasse võtta. Igatahes sellisena − seatuna keelpillidele − kõlab 5-minutit kestev topeltfuuga esmakordselt.



 

GlasperlenspielSinf2013“Vaikne palve” on loodud aastal 2007 tšellist Mstislav “Slava” Rostropovitši 80ndaks ja viiuldaja Gidon Kremeri 60ndaks sünnipäevaks. (Muide, Gidon Kremer esines tollal oma juubelikontsertide raames ka Klaaspärlimängul.) Mõlemad suured muusikud kuuluvad Kantšeli lähimate sõprade ringi ning neile ongi teos pühendatud. Rostropovitš suri varsti pärast oma juubeli tähistamist ning seetõttu pealkirjastas helilooja oma vastvalminud teose just nõnda − “Vaikne palve”. Kuu aja pärast tähistab oma 80ndat sünnipäeva Gija Kantšeli.

Laadi alla fotod: Klaaspärlimäng Sinfonietta (foto − Ahto Sooaru, jpg, RGB, 300 dpi, 5.5 MB); Andres Mustonen (foto − Vytautas Petrikas, 2013, jpg, RGB, 300 dpi, 3.4 MB)




R 10 juuli kell 18 Tartu Jaani kirik
TOPELT-KONTSERT
KAMĒR (segakoor, Läti), dirigent Jānis Liepiņš, KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, kammerkoor Collegium Musicale, Mari-Liis Uibo (viiul), Endrik Üksvärav (tenor, koormeister), Andres Mustonen (dirigent, viiul)
Läti rahvalaulude seaded, Adams, Plakidis, Vähi, Sperry, Hochman, Glowizcka, Herzog, Jackson, Vasks, Tan Dun, Uibo

ChoirKamer CollegiumMusicale300

MariLiisUibo350Mari-Liis Uibo lõpetas bakalaureuseõppe 2012 Viini Muusika- ja Näitekunsti Ülikoolis prof Gerhard Schulzi viiuliklassis, jätkas magistriõpinguid USAs Oberlini Konservatooriumis Artist Diploma programmi raames prof Milan Viteki juhendamisel ning lõpetas 2014 silmapaistvate tulemustega cum laude.
Mari-Liis on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel (Trento I Ülemaailmse noorte viiuldajate konkursi laureaat, Rahvusvahelise Flame konkursi finalist, Danenberg Honors Recital võitja nii kammeransamblite kui ka solisti kategoorias, diplomid ESTA noorte keelpillimängijate konkurssidel).
Alates 1998 aastast on Mari-Liis Uibo sagedane esineja erinevatel muusikafestivalidel. Ta on edukalt soleerinud orkestrite ees nagu ERSO, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tveri Filharmoonia kammerorkester, Moskva Virtuoosid, Sinfonietta Riga, töötanud koos nimekate dirigentidega nagu Paavo Järvi, Vladimir Spivakov, Andres Mustonen, Paul Mägi, Naoki Sugiyama, Timothy Weiss ning Raphael Jiménez. Rahvusvahelist tunnustust on ta pälvinud kontsertreisidel Skandinaaviamaades, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Portugalis, Austrias, Maltal, Türgis, Iraanis, Hiinas, Venemaal, USAs ja Kanadas. Ta on Vladimir Spivakovi rahvusvahelise heategevusfondi stipendiaat.
Koos organist Ulla Kriguliga ilmus 2007. aasta lõpus Austrias eesti muusikat tutvustav CD “Bernsteinstraße”.

R 10 juuli kell 21 Tartu Toomkiriku varemed (koostöös Tartu Hansapäevade ja Ülikooli Muuseumiga)
MIKROKOSMOS
Avarus Ensemble

Rajandi (esiettekanne)

Avarus Ensemble: Kadri Voorand (vokaal), Tarmo Johannes (flöödid), Meelis Vind (klarnetid), Virgo Sillamaa (kitarr), Aleksandra Kremenetski (vibrafon, marimba, löökpillid), Kirke Karja (klaver), Egert Leinsaar (viiul), Johanna Randvere (tšello), Mingo Rajandi (kontrabass), Haar Tammik (helirežii)

AvarusEnsemble

Mingo Rajandi ütleb “Klaaspärlimängu” tellimusel valminud uhiuue teose “Mikrokosmos” kohta järgmist: Leida vastus elu saladusele, ­ see on ja jääb inimese suurimaks sooviks. Miks mina olen mina? Kust ma tulen ja kuhu lähen maise elu lõppedes? Samal ajal kui iha lahendusi leida meid tagant tõukab, hoiab aukartus ja hirm tundmatu ees meid tagasi. Minu muusika Ilmar Laabani tekstidele kogust “Mikrokosmos” on omamoodi mantra või palve, algpõhjuste otsimine, teada tahtmine, kuid ammendavatest vastustest hoidumine. Kui ma pigistan sõrmed hästi kõvasti silmadele, hakkan nägema kosmost, langema ja tõusma läbi pimeduse, lendama kiirgavate tähtede vahel. Ma justkui tiirlen avarustes ja uutes universumites, samas saan käed alati silmade eest võtta ja tulla tagasi siia maailma, kus igapäevaselt tuleb tegeleda muu kui ainult vastuste otsimisega suurtele küsimustele, elu mõttele, Jumala olemustele, maagilise arvu summale, universumi struktuuridele. Laabani tekstidega töötamine on olnud väga huvitav protsess. Valisin lähtepunktiks meelega midagi sellist, mis sunniks mind kirjutama erinevalt, kui olin seda siiani teinud. “Mikrokosmos” tundus selleks igati õige valik oma täieliku sürreaalsusega. Naljakal kombel võtsid need tekstid töö käigus pidevalt uusi tähendusi, kuni lõpuks ei tundunud need mulle enam üldse sürrealistlikud, vaid täiesti loogilised. Tõepoolest ­ mis on seal imelikku, et kala higistab? Kolmeosalises “Mikrokosmoses” võib end kujutleda kaalutus olekus ekspeditsioonile läbi ennenägematute maailmade, peatudes põgusalt paikades, mis siit vaadates tunduvad ulmelised ja veidrad, kuid mingis muus reaalsuses, näiteks unes, on täiesti harilikud. Võibolla peaksime end oma igapäevases elus ka mõtlema kellegi endast suurema unenäkku ja mitte tembeldama tundmatuid nähtusi nii kergekäeliselt normaalseiks või ebanormaalseiks? Sest meie ei tea vastust Saladusele, ja need, kes end väidavad seda teadvat, on eksinud.

Laadi alla foto: Avarus Ensemble (foto − Rene Jakobson, jpg, RGB, 300 dpi, 11.1 MB)

L 11 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
VIVALDI SENZA BASSO
Baltic Baroque ( Venemaa / Eesti)

BalticBaroque165 Ansambel Baltic Baroque ajastu pillidel: Maria Krestinskaja (barokkviiul), Jevegeni Sviridov (barokkviiul), Sofia Maltizova (barokktšello), Imbi Tarum (klavessiin), Grigori Maltizov (kunstiline juht)

Kõige ilmekavalt räägivad Baltic Baroque Vivaldi-tõlgitsusest meediaarvustused:
... very much enjoyed these interpretations. In particular Maria Krestinskaya and Evegeny Sviridov deliver high-spirited performances... (musica Dei donum, 2013)
Très belles versions jouées par l’ensemble Baroque de la Baltique... Merci de nous faire découvrir des musiciens talentueux, au son très chaleureux et à la musicalité raffinée. Sûrement ce disque sera une bonne référence, dans la discographie très garnie de Vivaldi et de ses sonates pour violon solo. (Musique pour tous, 2013)
... Einspielung durch Baltic Baroque macht deutlich, dass diese Werke noch heute durchaus eine Herausforderung für professionelle Geiger sind. ... so kommt der Zuhörer obendrein in den Genuss erstaunlich unterschiedlicher Klangfarben, bedingt durch die verschiedenen Instrumente. (Ouverture. Das Klassik-Blog, 2013)
... enjoyable and stylish performances... For complete-ists, this is a must, as well as for all Vivaldi sonata players. (Early Music Review, 2013)
Very strongly recommended for notes, performances, recorded sound, and the general interest all these create together; obligatory for Vivaldi specialists. (Fanfare)
Not only is this music worthwhile, the performances are also outstanding. The capriccio with variations from the Sonata /.../ is one of the highlights. ... an exciting performance. (musica Dei donum, 2014)
Der Hörer darf sich auf anspruchsvolle Barockmusik freuen, von Baltic Baroque /.../ stilgerecht vorgetragen − und mit einer gehörigen Portion Spielfreude und Temperament. (Ouverture, 2013)
Les sonates sont jouées sur instruments d’époque par différents violonistes qui apportent à chacune des timbres différents. Dans l’ensemble, on notera des archets vigoureux et habiles qui donnent à ces sonates méconnues un cachet presque folklorique. La sonorité ambiante est légèrement distante, sans trop de réverbération, ce qui amoindri l’acidité habituelle des violons anciens. Cela donne une certaine rondeur à l’acoustique, sans agressivité pour l’oreille. Au final, un disque vraiment agréable tant pour l'ouïe que pour l’esprit. Le Baltic Baroque est une belle découverte. (La Parnasse Musical, 2013)
... võivad muusikateadlasele pakkuda tõelist avastamisrõõmu. Tavakuulajale aga tänu stiilitäpsele ettekandele emotsionaalse väärt kuulamiselamuse. (Aplaus, 2013)
... buoyant, sweetly sinewy, punchily detailed and perfectly matched... Yet four of these in a row might be a little too much, and it is a relief to the ear when Imbi Tarum’s harpsichord joins them, adding a touch of weight and depth to the sound. Thoroughly Vivaldian, in other words. (Gramophone, 2014)
... very seldom performed and recorded... It is delightful stuff and should appeal to violinists looking for something different. Any lover of the baroque violin and / or Vivaldi’s music should consider adding this disc to his collection, especially since the three artists come up with excellent interpretations. (musica Dei donum, 2014)
... phänomenal virtuosen Geigen, Maria Krestinskaya und Evgeny Sviridov, die ohnehin mit kräftiger Bogenführung, interessanten Phrasierungen und warm leuchtenden Farben alle Aufmerksamkeit auf sich ziehen. Das Spiel der beiden Solisten zeichnet sich ebenfalls durch eine sehr kontrastierende Timbrierung aus, was die Transparenz der Musik erhöht. (Pizzicato, 2014)

DJNrike500L 11 juuli kell 21 Tartu Toomkiriku varemed (koostöös Tartu Hansapäevade ja Ülikooli Muuseumiga)
SÜMFO-REIV KAERA-JAANIGA
DJ Nrike (löökpillid, Kuuba)

“Sümfo-reiv Kaera-Jaaniga” ei mahuks stiili poolest ehk Klaaspärlimängu klassikalisse põhikavasse, ent koostöös Hansapäevadega asetleidvasse poolenisti meelelahutuslikku programmi küll. Havannas sündinud DJ Nrike on rahvusvaheliselt enam tuntud ehk latiino muusika vallas, kuid Klaaspärlimängul pistab ta rinda klassikute-sümfonistidega, küllap ei puudu siit Beethoven, Vivaldi, Verdi ja Ravel, võib-olla leitakse ühine keel ka Pärdi ja kuuba rütmidega. Kes soovib, lihtsalt kuulab ja naudib muusikat, kes aga soovib, saab tantsida Kaera-Jaani. Ja mitte ainult!

P 12 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
Klaipėda Kammerorkester (Leedu), Mindaugas Bačkus (tšello, kunstiline juht), Linas Valickas (viiul), Aidas Strimaitis (viiul)
CARL PHILIPP EMANUEL CONTRA JOHANN SEBASTIAN

KlaipedaChamberOrchestra

Jutt käib mõistagi Bachide muusikutedünastiast, pojast ja isast. Hiljuti tähistati Bach juniori 300ndat ja Bach seniori 330ndat sünnipäeva. Vanusevahe polegi kuigi suur, alla 30 aasta, ent ometi läheb just sealt kultuuriajastute vaheline piir. Nii nagu üldajaloos arvestatakse aega enne ja pärast Kristust, nõnda räägitakse muusikast enne ja pärast (J. S.) Bachi. Kuigi isa ja poeg polnud vaenujalal, on muusikaajaloolises kontekstis sõna “contra” kontserdi pealkirjas täiesti õigustatud.

player Johann Sebastian Bach, Klaipėda Kammerorkester, kunstiline juht Mindaugas Bačkus, fragm, 3 min 24 sek, mp3, 320 Kbps
Laadi alla foto: Klaipėda Chamber Orchestra (foto − Vytautas Petrikas, 2013, jpg, RGB, 300 dpi, 4.2 MB)


P 12 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik
EXOTICA
EnsembleU724Ansambel U:, Laura Remmel (vokaal), Maria Peterson (jutustaja), Peeter Laurits (pildid), Yui Hamagashira (animakunstnik)
Kagel, Lill (esiettekanne)

Ansambel U: Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Vambola Krigul (löökpillid), Taavi Kerikmäe (klaver)

Mauricio Kagel (1931−2008): “Eksootika” 6 laulvale pillile ja 60 või enamale mitte-euroopa pillile (1971−1972). Pühendatud kuuendale meelele. Teos telliti aastal 1972 Münchenis asetleidnud XX Olümpiamängudel esitamiseks. Esiettekannet juhatas helilooja ise, kaasa tegid sellised uue muusika suurkujud nagu Vinko Globokar, Siegfried Palm, Christoph Caskel ja Michel Portal. Kuus ansamblisti “maadlesid” umbes 200 puhk-, keel- ja löökpilliga, mis olid eurooplaste jaoks üsna tundmatud.

LauraRemmel400    MariaPeterson400

Kui kivid olid veel pehmed” põhineb Hasso Krulli samanimelisele poeesiateosele, mis käsitleb müütilist esiaega ja mille keskmeks on põhiliselt loomismüüdid. Olen püüdnud enda poolt välja valitud lõike sellest teosest erinevatel tasanditel muusikasse üle kanda. Lisaks puhtmuusikalisele tasandile − mis hõlmab vokaalset ja instrumentaalset akustilist osa ja elektroonilist poolt − pidasin vajalikuks kasutada ka räägitud teksti, mida esitab näitleja. Teose jooksul projitseeritakse pilte ning videoid, mille on spetsiaalselt selle jaoks loonud ja kohandanud Peeter Laurits ja Londonis elav jaapani päritolu animakunstnik Yui Hamagashira. (Märt-Matis Lill. 2015)


E 13 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
LA FLUTE À TRAVERS LE VIOLON
Kvartett Stefano Parrino (flööt, Itaalia) - Francesco Parrino (viiul, Itaalia) - Anna-Liisa Bezrodny (viiul) - Imbi Tarum (klavessiin)
Barbarossa, Campagnoli, Lourié, Rolla, Donatoni

AnnaLiisaBezrodny350    FrancescoAndStefanoParrino

 

AndresUiboE 13 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik
AUKARTUS ELU EES. ALBERT SCHWEITZER
Andres Uibo (orel), kaastegev Aare Tammesalu (tšello)
Bach

Millalgi 70ndatel aastatel, olles tollal veel Elleri-kooli õpilane, omandasin väikese raamatu pealkirjaga “Aukartus elu ees”. See sisaldas Albert Schweitzeri esseesid, artikleid, pöördumisi ning ettekandeid. Märgiksin siinkohas ära ka kaks esialgu võib-olla tähtsusetuna tunduvat arvu: “Aukartuse...” tiraaž oli 18 000 ja hind 10 kopikat. Paar aastat enne seda oli kätte sattunud Mahatma Gandhi “Maailm on väsinud vihkamast”. Nende kahe raamatukese tähtsust minu kui noore muusiku eetikakoodeksi väljakujunemisel on raske ülehinnata. Kümmekond aastat hiljem oli eestimaalastel võimalus emakeeles lugeda juba Schweitzeri veidi mahukamaid kirjatükke − “Kultuuri allakäik ja taasloomine” ning “Kultuur ja eetika”. Jõuame aastasse 2013. Oleme parajasti ekspeditsiooni “African Round” raames sisenenud Gaboni väikelinna Lambarénésse (vt täpsemalt), mis asub ekvaatorist vähem kui 1 laiuskraadi ehk 75 km kaugusel. Linnaserva, Ogooué jõe äärde rajas kunagi haigla Albert Schweitzer. Selles paigas on erakordselt positiivne aura ja on heameel, et meil on võimalus jääda ööbima sellesama endise haigla “palatitesse”. Kas tõesti oleme paigas, kus tegutses XX sajandi üks väljapaistvamaid humaniste? Jah, ja siinsamas on ka tema haud.
AlbertSchweitzerNing veel milline üllatus, siin on müügil 6st CDst ja väikesest raamatust koosnev komplekt, mis kannab pealkirja “Albert Schweitzer. Der Organist”. Need on Albert Schweitzeri orelisalvestused ajavahemikust 1928−1952, mis on digitaalselt restaureeritud. Bach, Widor, Mendelssohn-Bartholdy, muuhulgas ka mõned World Premiere Recordingud. Müügil on ka prantsuskeelne variant Schweitzeri kuulsast Bachi-uurimusest. Plaadikomplekti ostan, Bachi-raamat jääb ootama teisi ostjaid. Järgmistel nädalatel kostavad maasturite CD-pleierist Bachi massiivsed oreliakordid ning filigraansed fuugafaktuurid, muusika mis justkui ei peaks sobima siia ekvatoriaalsete vihmametsade konteksti, ent ometi sobib. Ja siinsamas tekib mõte, Andres Uibo võiks Klaaspärlimängu festivalil anda kontserdi, mis koosneks Schweitzeri repertuuari kuulunud teostest. Järgmise festivali program on juba paigas, aga miks mitte 2015.
Kui räägitakse mitmel alal geniaalsetest inimestest, siis jõutakse jutuga kui mitte Leonardo da Vincini, siis enamasti ikkagi renessanssiajastusse. XIX−XX sajandi suurepäraseks näiteks multiannete kehastumisest ühes isikus on just Nobeli rahupreemia laureaat Albert Schweitzer: filosoofiadoktor, teoloog ja kirikuõpetaja, ajaloolane-muusikateadlane ja organist, arst, humanist ja patsifist. Tema teoste ja uurimuste temaatika on seinast seina: Immanuel Kanti religioonifilosoofia, Jeesus Kristus ja apostel Paulus, Saksa ja Prantsuse oreliehitus, Bachi looming, India mõttetarkade maailmavaated ja müstika, rahu ja aatomirelv. Ja siis muidugi kõik see Aafrikaga seonduv. (Peeter Vähi, 2013)


CrystalSingingBowls T 14 juuli kell 12.15 Tartu Jaani kirik − Keskpäevamuusika veerandtund (sissepääs prii)
UNIVERSUMI HELID
Aivar Täpsi (laulvad kristallkausid)






PhilipsSymfonieOrkest
T 14 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
PHILIPS SYMFONIE ORKEST (Holland, koostöös Järvi Akadeemiaga)
Dirigent Neeme Järvi
Stravinski, Mahler

 



NeemeJarviSimonVanBoxtenNeeme Järvi on üks hinnatumaid dirigente tänases muusikamaailmas. Ta on oma orkestrid teinud rahvusvaheliselt tunnustatuks nii kontsertide kui ka plaadistustega. Pea 500 salvestusega ta kaasaja üks enim plaadistanud dirigent. Käesoleval hetkel on Järvil käsil mitmete salvestuste väljaandmine Estonian Record Productionsi kaubamärgi all sarjas “Great Maestros”.
Järvi on juhatanud kõiki tuntumaid sümfooniaorkestreid Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Austraalias ning olnud oodatud ooperidirigent mainekates teatrimajades nii Euroopas kui Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Oma karjääri jooksul on ta juhatanud kokku 157 orkestrit.
Aastal 1980 emigreerus Järvide pere USAsse. 1982−2004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent, 1984−1988 Kuningliku Šoti Rahvusorkestri peadirigent (praeguseks audirigent), olnud ka City of Birmingham Symphony Orchestra esimene külalisdirigent, New Jersey Symphony Orchestra muusikadirektor ja Haagi Residentie Orkesti peadirigent. Tänaseni on ta Jaapan Filharmoonikute peakülalisdirigent. Suveni 2005 täitis Järvi menukalt täitma ka Detroidi Sümfooniaorkestri muusikadirektori ja peadirigendi kohustusi (ka seal on ta nüüd Music Director Emeritus). Aastast 2010 sai Neeme Järvist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Aastast 2012 lisaks ka Orchestre de la Suisse Romande kunstiline ja muusikaline juht.


Vaata Klaaspärlimängu arvustusi pressis
Laadi alla festivali buklett (eesti ja ingl k, 96 lk, PDF, 3.6 MB)

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Kaia Lattikas – Klaaspärlimäng Sinfonietta
Anu Jaanson – manager
Olavi Sööt – logistika
Johannes Vähi – veeb, logistika
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht
Andra Roosmets − turundusassistent

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Klassikaraadio, Elleri-kool, Kadri Leivategija, Kaupo Kiis, Heidi Maarja Melts

Imagetext                 Imagetext                  LogoMinistryOfCultureNew              LogoUlikooliKohvik               LogoHansapaevad2015

Järgmine festival: 7−12 juuli 2016, Tartu        

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Klaaspärlimäng Facebook’is
Meedia vastukaja

InEnglish
 

MozartRuulib

KLAASPÄRLIMÄNG 2013

ERPi ja Tartu linna koostööprojekt
Kunstiline juht – Peeter Vähi

Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, Süd-West Rundfunki Sümfooniaorkester, Tōkyō Filharmoonia Koor, Berliini Filharmoonikute Kvintett, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.

 

18–23 juuli 2013, Tartu Jaani kirik

Programm

N 18 juuli kell 19, Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
SÕNADETA SÕNUM
Klaaspärlimäng Sinfonietta
, Avri Levitan (vioola, Iisrael), Martin Daněk (oboe, Tšehhi Vabariik / Saksamaa), dirigent Andres Mustonen
Mozart, Haydn, Tulve (esiettekanne), Vähi (esiettekanne)
Otseülekanne Klassikaraadios

Helena Tulve loomingu keskmes on lakkamatu muutumine ja sellega seotud protsessid. Tema muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanikast ja sünkroonsusest. Ükski heli pole Tulve muusikas välistatud ning võib selles leida oma koha ja aja. Saksa muusikateadlane Wolfgang Sandner on Tulve loomingut iseloomustades öelnud: “Tulve muusika imetlusväärsemaid omadusi on see, et muusika nagu ei olekski komponeeritud, vaid et kõik nagu juhtuks iseenesest – pillid justkui mängiksid ise, mitte et neid mängitakse. Tema muusikas ei tungi vormid kunagi esiplaanile. Tulve struktuurid on nagu kivid või puud, milles kõik on ilmselge: mõned on okslikud, mõned ilusad, mõned saladuslikud, teised jälle lihtsad ja selged. Tulve muusika võiks paigutada maastikule, kuhu see sulanduks suurepäraselt ilma kedagi häirimata.”
Oma äsjavalminud teose “Mäena vaikin ma paljust” kohta on Helena Tulve ise öelnud, et selle loo seemne pani juba mõnda aega tagasi kasvama ehtekunstnik Kadri Mälgu samanimeline taies. Kommentaari asemel soovis helillooja siinkohal ära tuua jaapani luuetaja Matsuo Bashō (1644−1694) haiku teksti.

kroonlehtede haaval
pudenevad kollased mägiroosid −
kärestikumüha

WAMozartKlarnetikontserdi A-duur kirjutas Mozart oma sõbrale Viini klarnetivirtuoosile Anton Stadlerile. See on üks helilooja viimastest lõpetatud teostest ning ühtlasi ka tema viimane instrumentaalkontsert. Teos on tolle aja kontsertidele iseloomulikus 3-osalises (kiire - aeglane - kiire) vormis ning on märkimisväärne solisti ja orkestri vahelise suhte äärmise delikaatsuse poolest. See on suurepärane näide küpse meistri täiuslikult väljakujundatud stiilist. Kontserdi esiettekanne kõlas Stadleri esituses 16 oktoobril 1791 Prahas. Kaks kuud peale seda Mozart suri. Esiettekande järel kirjutas Bernhard Weber: “Selline ilu üleküllus peaaegu väsitab hinge ja jätab seetõttu terviku mõju kohati varju. Aga õnn artistile, kelle ainsaks mureks on siin, et kõik on liiga täiuslik.” Kontserdi täna kõlava versiooni altviiulile ja orkestrile on seadnud selle esitaja Avri Levitan ise.


HisHolinessChetsangRinpochePeeter Vähi teose “To His Holiness” saamislugu on tavapäratu. Aasta tagasi tellis Riias tegutsev Herman Braun Foundation temalt teose koloratuursopranile ja kammerorkestrile. Solistina peeti silmas Inese Galantet. Oli parajasti hetk, mil tiibeti ühe budismikoolkonna ülemvaimulik Tema Pühadus XXXVII Drikung Kyabgon Chetsang Rinpoche, kellega Peeter Vähil on aastaid kestnud isiklik südamlik suhe, kannatas tervisehädade ja unetuse all. Paljud budistid maailmas lootsid tuua leevendust ta terviseprobleemile retsiteerides Valge Tārā mantrat. Ka käesoleva teose autor otsustas loodava teose tekstina kasutada sedasama mantrat. Vähi asus teost kirjutama 5 kuud kestnud Aafrika-ekspeditsioonil. Kui see oli juba lõppjärgus, tuli ootamatult teade, et solist tuleb asendada (põhjused pole antud kontekstis olulised), ning asendada mitte teise koloratuursopraniga, isegi mitte teise häälerühma lauljaga, vaid hoopis oboemängijaga (!). “Sellist laadi muutmistega pole ma oma varasemas loomingus kokku puutunud”, rääkis helilooja. “Seda võiks peaaegu võrrelda ooperi arranžeerimisega keelpillikvartetile.” Tänases teoses oboele ja kammerorkestrile on algideest säilinud vaid 4 esimest takti, teatud vokaalne element ja pealkiri.

Sümfoonias nr 60 “Il distratto” on Haydn ära kasutanud oma 1774 aastal loodud muusikat Jean-François Regnardi komöödiale, mille saksakeelse pealkirja all “Der Zerstreute” (‘Arulage mees’) lavastas oma trupiga Esterházy õukonnateatris Karl Wahr. Haydn kirjutas sellele 5-vaatuselisele komöödiale avamängu ja terve rea muusikalisi numbreid, mis said seejärel aluseks tema arvatavasti juba samal aastal valminud Sümfooniale nr 60. Siit ka vastav osade arv. Tänapäeva ameerika dirigent Kenneth Wood on seda sümfooniat iseloomustanud järgmiselt: “See on naljakaim ja kõige modernistlikum teos minu repertuaaris, võib-olla kõige naljakam ja kõige modernistlikum muusikateos, mida iganes on loodud. Haydn kasutab siin kõiki XX saj “isme” − sürrealismi, absurdismi, modernismi, polüstilismi ja ühendab sundimatult tihedasti integreeritud sümfoonilised vahendid tulikiirete kinolikult hüppeliste läbilõigetega. See on Haydn kogu oma südikuses − ta ületab kõik ootused ja lükkab umber kõik võimalikud oletused muusika kohta.”

MartinDanek350 TallinnSinfoniettaMustonen

1989 Prahas sündinud Martin Daněk alustas muusikaõpinguid 6-aastaselt viiulumänguga. 12-aastaselt vahetas ta viiuli oboe vastu. 2010 astus noor muusik Berliini Hanns Eisleri nim Muusikakõrgkooli Berliini Filharmoonikute inglissarvemängija Dominik Wollenweberi klassi. Ta on täiendanud end ka M Bourgue’i, J-L Capezzali, J Guichardi, H Schellenbergeri, O Zoboli, R Ortega ja L M Navarro meistrikursustel. Koos Euroopa Liidu Noorte Sümfooniaorkestri ja Gustav Mahleri Noorteorkestriga on Martin Daněk üles astunud mainekatel festivalidel ja kontserdilavadel nagu BBC Proms, Carnegie Hall, Kennedy Center, Amsterdami Concertgebouw, Salzburgi ja Luzerni festivalid, World Expo Shanghais jm. Ta on mänginud kuulsate dirigentide käe all, sh Sir Colin Davis, Vladimir Ashkenazy jt. Kas solistina või orkestrandina Martin Daněk korduvalt üles astunud selliste orkestritega nagu Berliini Filharmoonikud, Tšehhi Filharmoonikud, NDR Sünfooniaorkester, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, Praha Filharmooniaorkester, Põhja-Tšehhi Filharmooniaorkester, Orchestra UNIMI, Tšehhi Filharmoonia Kammerorkester jt. Aktiivse kammermuusikuna teeb ta koostööd F Renggli, S Azzolini, R Baboraki ja Afflatus Quintetiga. Aastatel 2005−2011 mängis ta Belifiato puhkpillikvintetis, olles üks selle asutajaliikmeist.

AvriLevitanAvri Levitan
● Berliinis resideeriv Iisraeli aldimängija
● sündinud 1973 Tel Avivis, kus veetis lapsepõlve ja õppis Haim Taubi juures
● täiendanud end Pariisi Konservatooriumis
● teeb koostööd selliste interpreetidega nagu Claude Frank, Roland Pontinen, Staffan Scheja, Bengt Forsberg, Wolfram Rieger, Peter Jablonski, Pavel Glilov, Gerard Poulet, Ulf Wallin, Arve Tellefsen, Jan Stanienda, Bernard Greenhouse, Gary Hoffman, Aleksandr Rudin, Torleif Thedeen, Karl-Heinz Steffens, Jerzy Maksymiuk, Nikolai Dyadura, Noam Sharif ja Agnieszka Duczmal
● on muuhulgas oma eesmärgiks seadnud Iisraeli muusika tutvustamise maailmas
● oli aastal 2009 üks BBC Music Magazine'i auhinna nominente
● lisaks interpreeditegevusele õpetab vioolamängu ning komponeerib muusikat

Kuula kontsertsalvestust

N 18 juuli kell 19 Tallinna Raekoda (koostöös Eesti Kontserdiga)
ÕHKÕRN
Nick Tsiavose ansambel (Austraalia)

N 18 juuli kell 22, Jaani kirik
BAROKIGURMEE
Stéphane Réty (flööt, Prantsusmaa) & Imbi Tarum (klavessiin)
Hotteterre, Leclair, Braun, Philidor, Blavet

Stéphane Réty
StephaneRety● muusikaõpingud Nantesi konservatooriumis Guy Cottinsi klassis ja Conservatoire National Supérieur de Musique de Paris’s Michel Debosti klassis
● 1990 I preemia Vierzoni rahvusvahelisel konkursil; 1993 Jean-Pierre Rampali nim flötistide konkursi laureaat
● Orchestre de Paris’, Monte-Carlo ja Stuttgardi filharmoonia orkestrite ning Zürichi Tonhalle orkestri flöödisolist; alates 1991 Baseli Raadio Orkestri esimene flötist; käeoleval ajal Baseli Sümfooniaorkestri ja Zürichi Kammerorkestri esimene flötist
● solistina esinenud pea kõikjal Euroopas ning Ameerikas ja Aasias
● mängib koos selliste muusikutega nagu Augustin Dumay, Katia ja Marielle Labèque, Marie-Pierre Langlamet, Wolfgang Holzmair jt
● Joachim Rodrigo Flöödikontserdi esmaesitaja Belgias
● silmapaistvamad CD-salvestused: Johann Sebastian Bachi Süit nr 2 Rudolf Baršai juhatusel, Brandenburgi kontserdid Seouli Kammeramsambliga (EMI) ning Debussy muusika flöödile ja harfile koos Nicolas Tulliez’iga (Skarbo)
● CD J S Bachi Flöödikontserdi BWV 1056, Triosonaadiga “Muusikalisest ohvrist” ja Brandenburgi kontserdiga nr 5 (Naxos) oli Grammy nominent
● meistriklassid Euroopas, USAs, Koreas, Brasiilias jm
● olnud Junge Deutsche Philharmonie dirigendi assistent; komponeerinud filmimuusikat; käesoleval ajal Dresdeni Musikhochschule professor

 

Imbi Tarum
ImbiTarum350● klavessinist, kammermuusik, pedagoog
● hinnatumaid vanamuusika interpreete Eestis, kes solistitegevuse kõrval osaleb erinevates vanamuusikaansamblites ja -orkestrites
● Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia õppejõud, klavessiiniõpetuse üks rajajaid Eestis
● 1975 lõpetas Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli Ago Russaku ja 1980 cum laude Tallinna Riikliku Konservatooriumi Bruno Luki klaveriklassis
● klavessiini alal täiendanud end Hollandis Ton Koopmani ja Vaughan Schleppi ning 2008 Amsterdami Konservatooriumis Bob van Aspereni ja Menno van Delfti juures; osalenud Richard Egarri, Jaques Oggi jpt meistrikursustel ning Capita Selecta seminaridel Amsterdamis
● tänaseks andnud lühikursusi mitmetes Euroopa muusikakõrgkoolides (Roomas, Haagis, Salzburgis, Madridis, Berliinis, Poznanis, Trossingenis)
● soolokontserdid ja orkestrisolistina esinemised Eestis, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Taanis, Itaalias, Lätis, Soomes jm
● mänginud pikka aega ansamblites Hortus Misicus ja Tallinn Baroque; teinud koostööd ansamblite ja orkestritega, sh Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty’s Sagbutts and Cornetts, Concerto Festivo, Corelli Consorti, Tallinna Kammerorkester, Tallinna Barokkorkester ja Soome-Eesti Barokkorkester
● koostööpartneriteks tunnustatud interpreedid, sh Wieland Kuijken, Paul Hillier, Andrew Lawrence-King, Harry van der Kamp, Edward Parmentier, Yves Cuenot, Lucy van Dael, Hans-Rolf Hauck, Xiang Gao, Ellen Hargis, Bruno Re, Rafael Palacios jpt
● teinud hulga salvestisi Eesti Raadio fonoteeki ja erinevatele kogumikplaatidele
● on olnud mitmesuguste festivalide ja kontserdisarjade kunstiline juht ja peakorraldaja: Klavessiinipäevad 1999, 2002, 2004 ja 2006, kontserdisarjad “Klavessiinimuusika ajalugu”, “J S Bach − 250 aastat surmast”
● Rapla kirikumuusika festivali kunstiline nõustaja; aastast 2001 Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti asutajaliige ja esimees

Kuula kontsertsalvestust

 

R 19 juuli kell 12.15, Jaani kirik (tasuta)
MUUSIKAVEERANDTUND
Ansambel “Nomad” (Jaapan, kunstiline juht Norio Sato)
Mozart, Body, Aikawa, Villa-Lobos, Davis

UrmasLattikas300 R 19 juuli kell 19, Jaani kirik
FRETLESS-SÜMFOONIA
Glasperlenspiel Sinfonietta, Lisa Smirnova (klaver, Austria), Raul Vaigla (fretless basskitarr), dirigent Darko Butorac (USA)
Mozart, Boccerini, Lattikas (esiettekanne)

 

Sajandite kaja”: Basskitarr kuulub enamasti rokk- või jazzbandi juurde ja moodustab koos trummiga selle vundamendi. Mis saab aga siis, kui ta oma harjumuspärasest elemendist välja kiskuda ja solisti rolli asetada, ansambli asemel keelpilliorkester... (Urmas Lattikas)


RaulVaigla

Raul Vaigla
● hinnatumaid eesti rokk- ja džässmuusikuid
● lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli
● aktiivse lavategevuse kõrval õpetab sealsamas basskitarrimängu alates aastast 2003
● mänginud “Ultima Thule” koosseisus alates ansambli loomisest 1987; aastakümnete jooksul osalenud ansamblites “Radar”, “VSP Projekt” ja “Dagö” ning lühemat aega mitmetes muudes koosseisudes
● teinud mitmeid džässiprojekte erinevate muusikutega nii Eestist kui välismaalt
● Urmas Lattikasega seob teda pikaajaline ühine muusikaline hingamine
● 2003 andis välja sooloplaadi “Soul of Bass”
● 2012 ilmus Raul Vaigla õpik ja DVD “Kuue kuuga bassimängijaks”

Klaaspärlimäng Sinfonietta (juulini 2012 kandis nime Tallinn Sinfonietta) on endale nime teinud juba mitmel pool Euroopas ja samuti Ameerikas. Kahe viimase aasta jooksul on orkester esinenud Šveitsis ja Austrias, Brüsseli Bozari Palee Henry Le Boeufi saalis rahvusvahelisel uue muusika festivalil Ars Musica, esimese Eesti orkestrina Euroopa ühes esinduslikumas kontserdisaalis – Amsterdami Concertgebouws, Itaalia suurejoonelistel festivalidel (Mittelfest, Emilia Romagna), samuti Lõuna-Ameerika suurimates linnades. Äsja leidis Andres Mustoneni juhatusel aset kontsert väärikas St Peterburgi Filharmoonia Suures Saalis. Aastal 2009 salvestas orkester koos kammerkooriga Voces Musicales CD “Pilgrim’s Song” (ERP) Arvo Pärdi muusikaga, mis sai ülikiitvaid hinnanguid muuhulgas sellistelt prestiižsetelt muusikaajakirjadelt nagu Gramophone ja BBC Music Magazine. Aastal 2011 ilmusid CD “Cantus angelicus” (solist Heldur Harry Põlda, dirigent Risto Joost) ning DVD Jaapani tsunamiohvrite mälestuskontserdist (solist Neeme Punder, dirigent Jüri Alperten). Orkestri kontsertmeistrid on Sigrid Kuulmann ja Arvo Leibur. Alates 2012 on peadirigendi rollis Andres Mustonen.

Lisa Smirnova
LisaSmirnova● Moskvas sündinud, aastaid Viinis elav vene-austria pianist, kes 20-aastaselt tegi oma Ameerika-debüüdi Carnegie Hallis
● 1993 esimese pianistina Brahmsi preemia Schleswig-Holsteini festivalil
● õppinud Karl-Heinz Kämmerlingi juures Salzburgis, Anna Kantoni ja Lev Oborini juures Moskva konservatooriumis ning Maria Curcio ja Robert Levini juures Londonis
● tuntud eeskätt Mozarti klaverikontsertide ning Schuberi, Haydni, Bachi ja Händeli helitööde suurepärane esitaja
● tunnustatud uue muusika propageerijana teinud tihedat koostööd selliste heliloojatega nagu Rodion Štšedrin, Valentin Silvestrov, Giya Kantšeli
● kuulub asutajaliikmena 2007 loodud ansamblisse New Classic Ensemble Vienna
● esitanud koos eelpool nimetatud ansambliga Bachi, Haydni ja Beethoveni klahvpillimuusikat, kombineerides seda kontserdikavades eri ajastute kammermuusika ja uuest muusikaga
● kontsertpianistina on esinenud kõikjal maailmas, mängides selliste dirigentide käe all nagu John Storgårds, Ivor Bolton, Manfred Honeck, Andrei Boreiko, Carlos Kalmar jt
● on olnud oodatud külalisesinejaks paljudel mainekatel festivalidel, sh Schleswig-Holsteini, Salzburger Festspiele ja Luzerni festivalid
● 2007-2010 oli Nagasaki-Ojika rahvusvahelise muusikafestivali kunstiline juht Jaapanis


Darko Butorac
DarkoButorac● serbia päritolu Kanadas sündinud Butorac on üks praegusaja nõutavamaid noorema põlve dirigente
● õppinud David Effroni, Jorma Panula, David Zinmani ja Imre Pallo juures
● magistrikraad Indiana Ülikoolist
● 2004 Grand Prix ja publiku eripreemie Harkovis toimunud IV rahvusvahelisel Vahtang Džordania nim dirigentide konkursil; 2005 osales Ameerika Orkestrite Liiga ettepanekul Jacksonville Sümfooniaorkestriga mainekal Bruno Walteri nim dirigentide konkursil
● aastast 2007 Missuola Sümfooniaorkestri muusikadirektor, samuti Põhja-Arizona Ülikooli orkestrite juht
● 2011 jaanuaris debüüteeris suure eduga Belgradi Filharmoonia Sümfooniaorkestriga, mille järel kutsuti ta tagasi lõpetama 2011 ning avama järgmist 2012 aasta hooaega; järgnesid kutsed juhatama Deutsche Kammerphilharmonie, Łódźi Rubinsteini nim Filharmoonia orkestrit ning muusikadirektori kandidaadina Springfieldi ja Tallahassee sümfooniaorkestreid USAs
● juhatanud: Charlestoni, Cantoni ja Seattle’i sümfooniaorkestrid, Seattle Chamber Singers, Montana Lyric Opera orkester, Seattle’i Mahleri festivali orkester, Taani Raadio ja Dnepropetrovski sümfooniaorkestrid, Krakovi Filharmoonia Orkestrit, Parma Giuseppe Verdi Orkestrit

Kuula live salvestist

R 19 juuli kell 22, Jaani kirik
ÕHKÕRN

NickTsiavosEnsemble

Nick Tsiavose ansambel (Austraalia): Deborah Kayser − sopran, Nick Tsiavos − kontrabass, Adam Simmons − saksofonid, klarnetid, flöödid, shakuhachi, fujara, mänguasjad, Peter Neville − löökpillid, Leah Scholes − löökpillid

player Nick Tsiavose ansambel, Liminal, Axion estin, fragm, 3 min 3 sek, mp3, 192 kbps

Liminal / Õhkõrn
Tagasi vaadates oma viimase 20 aasta tööle märkan, et mu ilmselgelt kokkusobimatutest huviniitidest on lõimunud ideede kogum, mis ongi mu interpretatsiooni- ja helikeel ning mingil määral ka mu olemus.
Nii keskaja kui ka bütsantsi iidsetes vaimulikes lauludes peituv vägi ja ilu on mind alati võlunud. Mu varaseimad muusikalised mälestused on laulmine Kreeka õigeusu kirikutes. Need muljed kirjutati peagi üle veelgi võimsamatega kaasaegsest kultuurist – rock, jazz ja see, mida vanamoeliselt “klassikaliseks muusikaks” nimetatakse. Neist žanritest sai tee, mida mööda edasi minna, kriitiliste uurimiste objekt ja ideede allikas, mis innustas ja millest kujunes loomingu kontekstiline raamistik.
Iidsete vaimulike tekstide kirg ja mõttesügavus; rocki, jazzi ja moodsa muusikakunsti ebapüsivus, energia ja strukturaalsed võimalused; tardumus ja saatilisusest tulenev pinge oma minimalismiga – kõik see pingestatud improvisatsiooni väsimatusse liikumisse – ongi minu lingua franca.
Käesolev project on veel üks etapp mu personaalse muusika arengus, kus katsetatakse taaskirjutada ja dekonstrueerida vanade tekstide mõtet. Iidse ja moodsa kollisioon lükkab ümber senise arusaama muusika võimalustest ja genereerib hoopis uued energiad ja perspektiivid, mis aitavad sügavuti välja tuua iga esitaja individuaalse olemuse.
Neli muusikut, kes ühinesid minuga Liminal-projektis on kõik väljapaistvad kunstnikud, kellel on oma ajalugu, ja kes kõik on paistnud silma valmisoleku ja võimega otsida ja leida iva ja trantsententaalset ilu ka moodsa muusikakunsti dissonantsides.
“Liminalis” vaadeldakse kolme kaunist pühendumuslaulu fragmenti nii Ida kui ka Lääne kultuuritraditsioonis. Need palad eksisteerivad ja on dekonstrueeritud vastukaaluks šamaani tantsude kriitilisest seisukohast lähtudes küsimusi tekitavatele subtekstidele ja kujutavad endast improvisatsioonilisi responsooriume Hodie’le (lad k ‘päev’, ‘esimene päev’, ‘sel päeval’). See on teekond, millel iga kuulaja võib loodetavasti kaasa heliseda ja tajuda liminali ehk vaevuhoomatava seisundi ilu. (Nick Tsiavos)


L 20 juuli kell 19, Jaani kirik
LES PÈRES ET LES FILS
Petr Wagner ja ansambel “Tourbillon” (Tšehhi Vabariik)
Petr Wagner (soolo viola da gamba), Hana Fleková (viola da gamba), Jan Krejča (theorb)

PetrWagnerGambaPetr Wagner
● sündinud Prahas
● tšellomängu õppis Praha konservatooriumis Josef Chuchro juures; järgnesid õpingud muusikateaduse erialal Praha Charlesi Ülikoolis ja Londoni Kuninglikus Holloway Ülikoolis, kus alustas ka viola da gamba õppimist Richard Boothby juures ja jätkas Jaap ter Lindeni juhendamisel Dresdenis (Akademie für alte Musik); seejärel Dresdenis Wieland Kuijkeni juures Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, mille lõpetamisel sai Uitvoerend Musicus solo diplomi
● astunud üles solistina, kammermuusikuna ja continuo-mängijana paljudel Euroopa festivalidel, aga ka Iisraelis, Jaapanis ja Mehhikos
● 1998 asutas koos rahvusvaheliselt tuntud muusikute Hana Fleková (viola da gamba) ja Jan Krejčaga (theorb) ansambli “Tourbillon” Couperini, Bachi, Marais’, Rebeli, Purcelli, Fingeri, Fischeri ja Händeli muusika esitamiseks
● salvestab ja esineb regulaarselt BBCs, Poola ja Tšehhi raadiotes
● üle 40 CD, millel esineb solistina või erinevates kammeransamblites
● tema soolo CDd Pieces de Viole by Charles Dollé (Dorian Recordings, 2003 ja ArsProduktion 2012) ja Chamber music by Gottfried Finger (Arta, 2006) said suurepärase meediavastukaja ja on maailmas laialt tuntud; kõrge hinnangu on saanud ka viimased CDd – “Roland Marais’ teosed maailmaesiettekandes” (Accent, 2011) ja Gottfried Fingeri teosed soolotšellole koos ansambliga “Tourbillon” (Accent, 2012)
● õpetab viola da gambat Brno Masaryki Ülikoolis ja Lidzbark Warminski Varajase Muusika Suvekoolis; korraldab mesitrikursusi Prahas, Düsseldorfis ja Moskvas


L 20 juuli kell 20 Haapsalu Maria-Magdaleena Õigeusu kirik (koostöös Eesti Kontserdiga)
ÕHKÕRN
Nick Tsiavose ansambel (Austraalia)

NadishanaKuckhermann

L 20 juuli kell 22, Jaani kirik
METALNE VIRTUOOSSUS
Hang-duo Vladiswar Nadishana & David Kuckhermann (Saksamaa)

Vaata player YouTube’ist hang-duo esinemist

Hang on idiofonide klassi kuuluv muusikainstrument, mille konstrueerisid Felix Rohner ja Sabina Schärer Bernis, Šveitsis. Nimetus hang tuleneb Berni saksa sõnast “käsi”.
Hangi nimetatakse hang-trummiks, kuid pilli konstrueerijad peavad seda eksitavaks. Pill on konstrueeritud kahest teokarbilaadselt vastastikku asetatud nikeldatud teraslehest valmistatud sügavast kausist, mille ääred on kokku joodetud nii et sisemusse jääb suur õõnsus. Pill meenutab UFOt. Füüsikaliselt toimib pill nagu Helmholtzi resonaator, mis põhineb fenomenaalsel õhu resoneerimisel õõnsuses tekkival helil. Hangi leiutajad jätkavad pidevat tööd pilli kuju ja kõla täiustamise kallal.


P 21 juuli kell 17, Palamuse kirik (koostöös Eesti Kontserdiga)
ÕHKÕRN

Nick Tsiavose ansambel (Austraalia)

P 21 juuli kell 19, Jaani kirik
PÕLVKONDADE ERINEVUSED I
Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Marko Martin (klaver)
Bach, Bach-Brahms, Schnittke, Franck
Ühtlasi toimub kontserdi raames Anna-Liisa Bezrodny uhiuue DVD “Ad patrem meum” esitlus. Vaata
player YouTube’ist fragmenti (11 min 1 sek) sellest salvestusest − Mozarti Viiulikontserdi nr 3 G-duur I osa. Käesoleval kontserdil kõlab samalt DVD-lt Bachi Sarabande. Värsketel plaadiomanikel on võimalik saada Anna-Liisalt autogramm või pühendus.

AnnaLiisaBezrodny470Anna-Liisa Bezrodny
sündis Moskvas 1981
pärineb mitme põlvkonna muusikute perekonnast: isa Igor Bezrodny oli tuntud vene viiuldaja ja dirigent, Moskva konservatooriumi ja Sibeliuse Akadeemia professor, ema − Mari Tampere-Bezrodny − Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia professor, isaisa − Semjon Bezrodny − oli silmapaistev viiuldaja, isaema − Tatjana Pogoževa − samuti viiuldaja, emaema − Aime Tampere − tunnustatud organist ja pedagoog, emapoolne vanavanaema − Jenny Siimon − aga eesti väljapaistvamaid lauljaid ja laulupedagooge
alustas viiuliõpinguid vanemate juhendamisel 2-aastaselt
3-aastaselt asus õppima Ivi Tiviku juures ja 9-aastaselt vanemate käe all Sibeliuse Akadeemias
magistrikraadi omandas paralleelselt Sibeliuse Akadeemias ja Londoni Guildhall School of Music and Dramas Krzysztof Smietana klassis
osalenud Yfrah Neamani, Hermann Krebbersi ja Igor Ozimi meistrikursustel
esinenud nii orkestrisolistina kui ka soolokontsertidega Venemaa, Suurbritannia, Soome, Hollandi, Saksamaa, Hispaania ja USA tuntumatel lavadel, sh Royal Festival Hall, Barbican Hall, Wigmore Hall ja Londoni uus Cadogan Hall, Berliini Konzerthaus,Kölni Filharmoonia, Moskva Konservatooriumi Suur ja Väike Saal ning Rahmaninovi-nim saal, Peterburi Filharmoonia jt
Die Russische Musik Festival Dortmundis, Malta Rahvusvaheline Muusikafestival, Lincoln Festival, Sibeliuse Festival Michiganis, USAs, Liana Issakadze Festival Batumis, Iitti Kammermuusika Festival Soomes jpt
Rotary Klubi eripreemia 1999, III preemia Heifetzi Rahvusvahelisel Viiuldajate Konkursil, Londoni Sümfooniaorkestri Promis Award, II preemia Brahmsi konkursil, Soome Pro Musica Fondi preemia 2005, Guildhall’i Kuldmedal Šostakovitši Esimese viiulikontserdi esitamise eest Barbican Hall’is 2006
aastast 2007 õpetab viiulit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Guildhall School of Music and Drama’s
koostöös Ivari Iljaga Alba Recordsile salvestatud debüüt-CD pälvis kõrge hinnangu nii Soome, Saksamaa kui ka USA muusikaajakirjanduses

Kuula kontsertsalvestust


P 21 juuli kell 21.30, Ülikooli Kohvik (Ülikooli t 20), tasuta
FESTIVALI KLUBI: AAFRIKA RING
Video, vestlus

E 22 juuli kell 19, Jaani kirik
UUSNOMAADID HOMMIKUMAALT
Ansambel “Nomad” (Jaapan, kunstiline juht Norio Sato), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Ekaterina Levental (metsosopran, harf, Holland)
Kondo, Taku, Masumoto, Fukushi, Woudenberg (esiettekanne)

NomadAnsambel “Nomad”: Norio Satō − kunstiline juht, kitarrist, dirigent; Dōgen Kinowaki − flööt; Hideo Kikuchi – klarnet; Wakako Hanada – viiul; Miho Komatsu – viiul; Fumiko Kai – viiul, vioola; Takui Matsumoto – tšello; Yōji Satō – kontrabass; Kenichi Nakagawa – klaver; Hitomi Aikawa – lööpillid.
1997 asutatud ansamblit “Nomad” hinnatakse kõrgelt nii kodu- kui ka välismaal eeskätt kui üht maailma juhtivamat ansamblit, kes on pühendunud XX saj muusika esitamisele. Ansembel “Nomad” kitarristi ja dirigendi Norio Satō eestvõtmisel elustanud mitmeid harva esitatavaid teoseid, mis aga kindlasti kuuluvad XX ja XXI saj klassikasse. Oma nime vääriliselt on ansambel kontsertide kavandamisel olnud erakordselt paindlik ning spontaanne. Ometi on Tokyo Opera City kontserdisaalis tänaseks antud 50 ning loodud omamoodi tava Jaapani tänapäevase muusika esitamisel. Omanäolise ja unikaalse repertuaari ning kõrgetasemelise esituse eest on “Nomad” 2003 aastal pälvinud Suntory Kultuurifondi KEIZO SAJI auhinna.
Alates 2000 aastast, kui ansambel sai kutse esineda Amsterdamis Gaudeamuse muusikanädalal (Gaudeamus Week), on “Nomad” oma tegevust välismaal aina laiendanud. Esinetud on muusikafestivalidel Venezuelas, Mehhikos, Prantsusmaal, Belgias, Suurbritannias, Lõuna-Koreas ja Hiinas ning ansamblit oodatakse lähitulevikus ka Austraaliasse, Soome, Mehhikosse ja Šveitsi. Viimastel aastatel on ansambel algatanud kogukonna arendamise programmi ning annab kontserte koolides, lasteaedades, haiglates ja hooldekodudes, et jagada rõõmu muusikast ka nendele, kel endil on kontsertide või kontserdipaikade külastamine raskendatud. “Nomad” on välja andnud 10 CDd. Plaadistatud on selliste tuntud Jaapani heliloojate nagu Jō Kondo, Hidemi Ishida, Norio Fukushi and Shinichirō Ikebe loomingut. 2011 aastal ilmus esimene heliplaat välismaal − “Bestiario”, millele on salvestatud valik Mehhiko helilooja Hebert Vazquezi kammermuusikat.

player Ansambel “Nomad”, El sueño del Kraken , fragm, 1 min 40 sek, mp3, 224 Kbps

EkaterinaLevental300Ekaterina Levental
● sündinud Taškendis, 1993 asus elama Hollandisse
● õppinud harfi Enschede, Rotterdami ja Detmoldi konservatooriumides Alex Bonnet’, Godelieve Schrama ja Catherine Micheli juures; täiendanud end Prantsusmaal Lyonis Germaine Lorenzini juures
● peale harfiõpingute lõpetamist klassikalise laulu õpingud Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, mille lõpetas cum laude
● mängib koos harfist Eva Tebbega rahvusvaheliselt tuntud Duo Bilitases, kes on tulnud võitjaks mitmetel rahvusvahelistel konkursidel
● astub üles soolokontsertidega (kavas Pergolesi, Mozarti, Vivaldi, Beethoveni, Rossini, Poulenci ja Duruflé looming), ooperi- ja oratooriumilauljana
● keskendunud eeskätt kaasaegsetele ooperitele, kuid tema ulatuslikus repertuaaris on ka rolle klassikalistest ooperitest, sh Cherubino (Mozarti “Figaro pulm”), Constanza (Haydni “L’Isola Disabitata”), tegelaskujusid Richard Straussi ja Bohuslav Martinů ooperitest
● VocaalLab Amsterdam liige

PhilharmonicChamberChoir300Eesti Filharmoonia Kammerkoor
● 1981 Tõnu Kaljuste initsiatiivil loodud koor on täna üks tuntumaid Eesti muusikakollektiive maailmas
● 2001–2007 pedirigent Paul Hiller, hooajast 2008/2009 kunstiline juht ja peadirigent Daniel Reuss
● repertuaar gregooriuse laulust ja barokkmuusikast kuni XXI saj teosteni
● eriline koht eesti heliloojate loomingul (Pärt, Tormis, Tüür, Grigorjeva, Tulev, Kõrvits, Tulve)
● hooaja jooksul 60−70 kontserti
● teinud koostööd paljude väljapaistvate dirigentide, sh Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, Iván Fischer, Andrew Lawrence-King, Sir Colin Davis jpt, aga ka Neeme Järvi, Paavo Järvi ja Olari Elts
● esinemised silmapaistvate orkestritega − Norra, Austraalia, Leedu, Praha ja Stuttgardi kammerorkestrid, Londoni Sümfooniaorkester, Mahleri Kammerorkester, Berliini Ringhäälingu Orkester, Concerto Copenhagen, Salzburg Camerata, Les Musiciens du Louvre-Grenoble, Stuttgardi Filharmoonia Orkester, BBC Walesi Orkester ning muidugi ERSO ja Tallinna Kammerorkester
● koor on esinenud paljudel mainekatel festivalidel ja kuulsates kontserdipaikades, sh BBC Proms, Salzburgi Mozartwoche, Abu Goshi muusikafestival, Salzburgi Pidunädalad, Edinburghi ja Schleswig-Holsteini muusikafestivalid,Viini Kontserdimaja, Sidney Ooperimaja, Amsterdami Concertgebouw jpt
● aukartustäratav hulk salvestusi ja heliplaate (ECM, Virgin Classics, Carus, Harmonia Mundi, Ondine)
● Grammy nominent 15 korral, Grammy-auhind Pärdi “Da Pacem” eest, Diapason d’or, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award jt

Kuula kontsertsalvestust

T 23 juuli kell 19, Jaani kirik
PÕLVKONDADE ERINEVUSED II
Kalle Randalu (klaver), Liisa Randalu (vioola) & Schumann-kvartett (Saksamaa)
Haydn, Verdi, Britten, Dvořák

KalleRandalu350Kalle Randalu
Freiburgi ja Karlsruhe muusikakõrgkoolide professor
1999 nimetati Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks
1980 lõpetas Tallinna konservatooriumi prof Bruno Luki klassis
1980–1983 täiendas end prof Lev Vlassenko juures Moskva konservatooriumis
pälvinud tunnustust mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel
aastast 1988 elab ja töötab Saksamaal
eriti stiilne ja peen klassika tõlgendaja ja tunnustatud Mozarti ja Beethoveni interpreteerija
ulatuslikus ja mitmekesises repertuaaris kuulub eriline koht eesti ja saksa muusikale, sealhulgas paljude eesti heliloojate klaveriteoste esmaesitaja
esinenud pea kõikjal Euroopas, samuti USAs, Kanadas, Austraalias, Jaapanis, Brasiilias, Venemaal
repertuaaris enam kui 40 klaverikontserti
suurepärase kammeransamblipartnerina mänginud muuhulgas koos ansamblitega Mandelring Quartet ja Trio di Clarone ning kuulub koos mitmete nimekate Saksamaal tegutsevate muusikutega ansamblisse Villa Musica
salvestanud 13 LPd ja enam kui 30 CDd (Melodija, Antes, MDG)
neist erilise tähelepanu osaliseks on saanud seitsmest CDst koosnev sari Paul Hindemithi kõikide sonaatidega koostöös ansambli Villa Musica liikmetega , mis võitis 1999 Prantsusmaal Cannes’is Classical Award’i ning 1998 ja 2003 Saksamaal ECHO Klassika auhinna
Kuula kontsertsalvestust

SchumannQuartet350Schumann-Kvartett: Erik Schumann (viiul), Ken Schumann (viiul), Liisa Randalu (vioola), Mark Schumann (tšello)

Liisa Randalu
● 1986 Eestis sündinud, Saksamaal Karlsruhes üles kasvanud vioolamängija
● Kalle Randalu tütar ja Kristjan Randalu õde
● õpib vioolat Frankfurdi Kõrgemas Muusikakoolis prof Roland Glassi juures
● vaimustunud kammermuusikuna mängib Notos Kvartetis ja Schumann-Kvartetis
● esinenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel, samuti Londoni Wigmore Hallis ja Amsterdami Concertgebouws
● solistina üles astunud Tallinna Kammerorkestri, Karlsruhe Kammerorkestri ja Frankfurdi Sinfoniettaga
● Watson Forbesi 100 sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelisel vioolamängijate konkursil Šotimaal 2009 tunnistati parimaks sonaadi ja virtuoosse pala esitajaks
● aastast 2011 osaleb Hesseni Raadio Sümfooniaorkestri töös

Kuula kontsertsalvestust

AfricaMaliMaskDance

20 juuli − 31 aug, Ülikooli Kohviku kahes saalis: Peeter Vähi fotonäitus “African Round

Festivali perioodil on Tartu Jaani kirikus klaverinäitus, kus on eksponeeritud 13 Eesti meistrite pianiinot ja tiibklaverit ajavahemikust 1918–1940. Näituse korraldaja on Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum, kuraator – Alo Põldmäe.

Pressiarvustused

Tõmba alla Klaaspärlimängu plakat, pdf, 2.69 MB

Vaata festivali klippi YouTube’ist: player 20 sek

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Kaia Lattikas – Klaaspärlimäng Sinfonietta
Taimi Paves − Kaug-Ida suhted
Anu Jaanson – manager
Inna Kivi – muusikateadlane, bukleti koostaja
Olavi Sööt – logistika, video
Ahto Sooaru – turundus (Tartu), foto
Mart Viires, Johannes Vähi – veeb
Reno Hekkonens – pressiesindaja

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Kruuse, Herman Braun Foundation, Inna Davidova, Hollandi Suursaatkond Tallinnas, Toomas Peterson, Peeter Saan, Rita Hade, Kaupo Kiis

Imagetext              Imagetext                Imagetext               LogoJapanFoundation            LogoUlikooliKohvik

  LogoNomura              LogoEUCultureProgramme           LogoHansapaevad2013   

Järgmine festival: 10−15 juuli 2014

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2012, Klaaspärlimäng 2011, Klaaspärlimäng 2010, Klaaspärlimäng 2009, Klaaspärlimäng 2008, Klaaspärlimäng 2007, Klaaspärlimäng 2006, Klaaspärlimäng 2005, Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Klaaspärlimäng Facebook’is

InEnglish
 

MozartRuulibGLASPERLENSPIEL
MUSIC FESTIVAL 2013

 

A joint project of ERP and the city of Tartu. The festival Glasperlenspiel (‘The Glass Bead Game’) directed by Peeter Vähi has got its inspiration from the novel by Hermann Hesse. It is certainly a very special musical event in Estonian summer where music lovers can enjoy performers like Australian Chamber Orchestra, Chamber Orchestra of the Royal Opera House Covent Garden, Süd-West Rundfunk Symphony Orchestra, Tōkyō Philharmonic Chorus, Quintet of Berliner Philharmoniker, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Kristjan Järvi, Paavo Järvi, Christoph Eschenbach, etc, as well as the leading musicians of Estonia.


July 18th - 23rd, 2013, Tartu St John’s church

Program

Thu, July 18th at 7 pm, St John’s church (Jaani Str 5, Tartu)
WORDLESS MESSAGE
Glasperlenspiel Sinfonietta, Avri Levitan (viola, Israel), Martin Daněk (oboe, Czech Republic / Germany), conductor Andres Mustonen
Mozart, Haydn, Tulve (première), Vähi (première)
Live broadcast on the Classic Radio / Estonian Public Broadcasting

Helena Tulve is a composer whose work is centered on the process of continuous change. Her music grows out from simple basic impulses, being influenced by natural patterns, organics and synchronicity. No sound is banned from her compositions and may find its time and space.
About her newest composition Being Mountain I Remain Silent Helena Tulve has said that she got the idea some time ago from the work bearing the same title by an Estonian jewellery artist Kadri Mälk. Instead of comments the composer reads a haiku by Matsuo Bashō (1644–1694):

petal by petal
yellow mountain roses fall –
sound of rapids

WAMozartMozart dedicated his Clarinet concerto in A major to his friend, a Viennese clarinet virtuoso Anton Stadler. This is one of the last works completed by the composer, being also his very last instrumental concerto. The work has the characteristic 3-movement (fast-slow-fast) structure of its time, being especially notable for its extremely delicate interplay between soloist and orchestra. This is a superb example of a truly perfect style of a mature master. The Concerto was premiered in Prague, 1791. Two months later, Mozart died. Bernhard Weber wrote in a review of the concerto’s first performance in 1791, “Such an abundance of beauty almost tires the soul, and the effect of the whole is sometimes obscured thereby. But happy the artist whose only fault lies in an all too great perfection.”
Today’s version of the concerto for viola and orchestra is an arrangement by Avri Levitan.

HisHolinessChetsangRinpocheThe birth of Peeter Vähi’s To His Holiness is somewhat unprecedented. A year ago Hermann Braun Foundation from Riga commissioned a work for coloratura soprano and chamber orchestra. The soloist was intended to be Inese Galante. As it happened, at that time a spiritual head of a Tibetan school of Buddhism His Holiness 37th Drikung Kyabgon Chetsang Rinpoche, Peeter’s long-time personal acquaintance was severely ill suffering from insomnia. Buddhists around the world hoped to relieve his health problems by reciting the mantra of White Tārā. Hence the composer decided to use the mantra as lyrics for his new composition.
Vähi began composing the work during his 5 months long African expedition. When the work was in the final stages a sudden request from Riga changed the situation drastically: the staff was to be oboe and chamber orchestra. “A change like that has never occurred to me earlier”, the composer tells. “This is almost equal to arranging an opera for a string quartet.” In today’s version only the first four bars, the title and a certain vocal element have been preserved from the initial idea.

In his Symphony No 60 Il distratto Haydn has used music that he composed in 1774 for the comedy by Jean-François Regnard which under the German title Der Zerstreute was staged by Karl Wahr’s troupe. For that 5-act comedy Haydn composed overture and a number of pieces that formed the basis of his Symphony No 60 completed in the same year. Hence also the corresponding number of movements.
An American conductor Kenneth wood has said about the symphony: “It’s the funniest and most modern work on my list, possibly the funnest and most modern symphony ever written. Haydn uses most of the 20th century “isms” in this piece − surrealism, absurdism, modernism, poly-stylism, and hops effortlessly between tightly integrated symphonic argument and rapid-fire cinematic jump-cutting. This is Haydn at his absolute boldest − he undermines every expectation, and re-examines every possible assumption about music.”

MartinDanek350Born in the Czech Republic in 1989 Martin Daněk received his first violin lesson at the age of six and at the age of 12 began playing the oboe. Since 2010 he has been studying at the Hochschule für Musik Hanns Eisler in Berlin in the class of Dominik Wollenweber, Solo-Englishhornist of Berlin Philharmonic. Martin has benefited from playing in the masterclasses of M Bourgue, J-L Capezzali, J Guichard, H Schellenberger, O Zoboli, R Ortega, L M Navarro.
As a soloist, Martin has already performed with the Prague Philharmonia, Orchestra UNIMI Milano, Czech Chamber Orchestra, Talich Chamber Orchestra and North Czech Philharmonic, among others. As principal oboe with the European Union Youth Orchetra and with the Gustav Mahler Jugendorchestra, Martin Daněk has performed in concerts at international festivals and venues such as the BBC Proms London, Carnegie Hall in New York, Kennedy Center in Washington, Concergebouw Amsterdam,  Salzburger Festspiele, Luzerner Festspiele, World Expo Shanghai, working with conductors such as Sir Colin Davis, Vladimir Ashkenazy, Daniele Gatti and Gianandrea Noseda. He co-operates frequently as principal oboe with the Latvian National Symphony Orchestra. As a freelance oboist, Martin has performed with orchestras such as Berlin Philharmonic, Czech Philharmonic and NDR Symphony Orchestra. An active chamber musician, Martin has collaborated with artists such as F Renggli, S Azzolini, R Baborak, A Weithaas and Afflatus Quintet. During 2005–2011 he was a founding member of Belfiato Woodwind Quintet.

AvriLevitanAvri Levitan
● An Israeli viola player with main domicile in Berlin
● born in Tel Aviv, 1973, studied with Haim Taub
● post-graduate studies in Paris Conservatoire
● close co-operation with musicians like Claude Frank, Pnina Salzman, Roland Pontinen, Staffan Scheja, Bengt Forsberg, Wolfram Rieger, Peter Jablonski, Pavel Glilov, Gerard Poulet, Zachar Bron, Guy Braunstein, Ulf Wallin, Arve Tellefsen, Jan Stanienda, Bernard Greenhouse, Gary Hoffman, Aleksandr Rudin, Torleif Thedeen, Karl-Heinz Steffens, Jerzy Maksymiuk, Nikolai Dyadura, Noam Sharif and Agnieszka Duczmal
● in 2009, nominated for the Prize of BBC Music Magazine
● currently a viola teacher and composer

TallinnSinfoniettaMustonenAndres Mustonen’s (b 1953) discovery of music has followed a very unusual path. His adolescent fascination with contemporary music made an about-face in the early 1970s towards early and Christian music. In 1972 it led to founding the early music consort Hortus Musicus, which gives vital performances even today. Since the founding of the ensemble, Hortus Musicus and Andres Mustonen have been performing constantly on the world’s concert stages and at music festivals: the Utrecht Festival, the Malmö Baroque, concerts in Prague, St Petersburg and Moscow, performances at the Mozart-Fest in Chemnitz, the Jaffa Festival in Israel, the Lufthansa Baroque Festival in London, the Scottish Early Music Festival in Glasgow, the Lockenhaus Festival in Austria, the Kuhmo Chamber Music Festival, the Glasperlenspiel Festival.
Mustonen conducts the leading orchestras of Finland, Sweden, Germany, the Netherlands, Latvia and Lithuania, the Great Tchaikovsky Symphony Orchestra of Moscow Radio, the Russian National Academic Orchestra, the Moscow Philharmonic Orchestra, the St Petersburg Philharmonic Orchestra, the Musica Viva Academic Chamber Orchestra,  the Bayerische Rundfunken, the Helsinki City Orchestra, the Finnish Radio Symphony Orchestra, etc.
Mustonen is in close creative contact with many composers – გია ყანჩელი (Giya Kancheli), Владимир Мартынов (Vladimir Martynov), Ավետ Տերտերյան (Avet Terterian), Валентин Сильвестров (Valentin Silvestrov), Erkki-Sven Tüür, Arvo Pärt, Peeter Vähi – also giving premières of their new works.
Making music, Mustonen can be characterised by spontaneity, improvisation and radiant performance. “For me an orchestra is not a static form but a living organisation of musicians, one whose members enhance and affect each other.” In time, Andres Mustonen has developed a wide circle of musician friends with whom he makes music: Natalia Gutman, Alexei Lubimov, Michel Lethiec, Inesa Galante, Yuri Bashmet, Gidon Kremer, Pascal Gallois, Seppo Kimanen. “I never share the stage with someone I don’t know, don’t consider my friend, or don’t love.”

Listen to the live recording

Thu, July 18th at 7 pm, Tallinn Town Hall (in co-operation with Eesti Kontsert)
LIMINAL
Nick Tsiavos Ensemble (Australia)
player Nick Tsiavos Ensemble, Liminal, Axion estin, fragm, 3 min 3 sec, mp3, 192 Kbps

Thu, July 18th at 10 pm, St John’s church
BAROQUE GOURMET
Stéphane Réty (transverse flute, France) & Imbi Tarum (harpsichord)
Hotteterre, Leclair, Braun, Philidor, Blavet

ImagetextStéphane Réty
• began his musical studies in his birthplace Lorient, France and continued in the Conservatoire of Nantes and finally in the Conservatoire National Supérieur de Musique de Paris
• 1990, 1st Prize on Vierzon International Competition1993, prize on the Rampal competition
• has performed as flute soloist with various orchestras including the Orchestre de Paris, Monte-Carlo Philharmonic, Zürich Tonhalle, Stuttgart Philharmonic
• currently, the principal flautist of the Basel Symphony Orchestra and Zürcher Kammer Orchester in Switzerland
• appears frequently as a soloist throughout Europe, America and Asia
• plays together with musicians like Augustin Dumay, Katia and Marielle Labèque, Marie-Pierre Langlamet, Wolfgang Holzmair etc
• 1985, premiered Joachim Rodrigo’s Flute Concerto in Belgium
• 2001, premiered Nocturnes 2 for flute and string orchestra by Wim Hendericks in Brussels, conducted by Barth Van De Velde
• 2005, gave the world première of Lourié's Duo for flute and piano
• his recordings include Bach’s Suite No 2 under the baton of Rudolf Barshai, the Brandenburg Concertos with the Seoul Chamber Ensemble for EMI, a CD devoted to Debussy for flute and harp with Nicolas Tulliez on the French label Skarbo
• 2007, release of his latest CD featuring Bach’s Flute Concerto BWV 1056, Trio-sonata from Musical Offering and Brandenburg Concerto No 5 on traverso for Naxos nominated for the Grammy Awards
• gives master classes throughout the world (Europe, the USA, South Korea, Brazil etc)
• has been assistant conductor of the Junge Deutsche Philharmonie
• has also composed film music, such as the score for the documentary A Star Called Ayrton Senna
• at present professor at the Musikhochschule in Dresden in Germany

ImbiTarum350Imbi Tarum
graduated from the Estonian Academy of Music, studied piano with Prof Bruno Lukk
postgraduate studies of harpsichord with Ton Koopman and Vaughan Schlepp
played the harpsichord in early music consort Hortus Musicus for 14 years
currently is playing in ensembles Tallinn Baroque and Corelli Consort, participates in the Baroque programs of Tallinn Sinfonietta, Tallinn Chamber Orchestra and Estonian Philharmonic Chamber Choir
has co-operated with soloists X Gao, E Hargis, E Parmentier, H van der Kamp, I Paul, L van Dael, H-R Hauck, J Puhakka, J Cortadellas, A Mattila, K Urb, U Joller, R Joost, K Plaas
teaches harpsichord and basso continuo at the Estonian Academy of Music, holds summer courses in Estonia and Finland
chairman of the Estonian Guild of Harpsichord Friends and artistic director of Harpsichord Days
download: photo of Imbi Tarum by Loit Jõekalda (jpg, 300 dpi, 1042 KB)

Listen to the live recording

Fri, July 19th at 12.15 pm, St John’s church
A QUARTER OF AN HOUR OF MUSIC
Ensemble Nomad (Japan, artistic director Norio Sato)
Mozart, Body, Aikawa, Villa-Lobos, Davis

UrmasLattikas300

Fri, July 19th at 7 pm, St John’s church
FRETLESS SYMPHONY
Glasperlenspiel Sinfonietta, Lisa Smirnova (piano, Austria), Raul Vaigla (fretless bass guitar), conductor Darko Butorac (USA)
Mozart, Boccerini, Lattikas (première)

Echo Over the Centuries: “Bass guitar together with drums forms the foundation of a jazz or rock band. But what happens when you take it out of its usual element and make it a soloist for a string orchestra instead of a band...” (Urmas Lattikas)

LisaSmirnovaLisa Smirnova
● Russian-Austrian pianist, born in Moscow, domiciled in Vienna, had her American debut in Carnegie Hall at the age of 20
● in 1993, was the first ever pianist to win the Brahms Award at Schleswig-Holstein festival
● has studied with Karl-Heinz Kämmerling in Salzburg , with Anna Kanton and Lev Oborin at the Moscow Conservatoire and with Maria Curcio and Robert Levin in London
● first and foremost known as a brilliant interpreter of piano concertos and works by Mozart, Schubert, Haydn, Bach and Handel
● critically acclaimed also for her performances of contemporary music, having had close co- operation composers like Rodion Shchedrin, Valentin Silvestrov, Giya Kancheli, Minas Borboudakis
● since 2007, founding member of the New Classic Ensemble Vienna
● together with the above-mentioned ensemble has performed a large number of piano and keyboard works by Bach, Haydn and Beethoven, skillfully combining it into concert programs with chamber music from different periods and new commissions
● has performed all over the world and worked under the baton of conductors like John Storgårds, Ivor Bolton, Manfred Honeck, Andrei Boreiko, Carlos Kalmar et al
● a frequent guest performer at prestigious festivals like Schleswig-Holstein, Salzburger Festspiele and Luzern festivals
● in 2007-2010, Artistic Director of Nagasaki-Ojika International Music Festival in Japan

RaulVaiglaRaul Vaigla
● a highly appreciated Estonian rock and jazz musician
● graduated from Tallinn Georg Ots Music School
● since 2003, besides his active concert life, teaches bass guitar at the same school
● played in ensemble Ultima Thule since its formation in 1987
● during his career played in ensembles Radar, VSP Projekt and Dagö et al
● has participated in various jazz projects with musicians from Estonia and abroad
● shares a long-time common musical breathing with Urmas Lattikas
● in 2003, released a solo album Soul of Bass
● in 2012, Raul Vaigla’s textbook and DVD How to Become a Bass Player in Six Months was published

DarkoButoracDarko Butorac
● of Serbian origin, born in Toronto, Canada, one of the most sought-after young conductors in today’s world
● has studied with David Effron, Jorma Panula, David Zinman and Imre Pallo
● MA from Indiana University after graduating from Toronto University
● in 2003 and 2004 won David Zinman grant into the American Academy of Conducting at Aspen and was appointed assistant conductor at Aspen Opera Centre where he worked with Julius Rudel and Arnold Oestman
● in 2004, Grand Prix and Special Prize of the Audience at the 4th Vakhtang Jordania International Conducting Competition in Kharkov, Ukraine
● in 2005, upon recommendation by the League of American Orchestras, participated in the Bruno Walter Conductors' Competition with Jacksonville Symphony Orchestra
● since 2007, Music Director of Missuola Symphony Orchestra and conductor North-Arizona University Orchestras
● in 2011, had a successful debut with Belgrade Philharmonic Orchestra followed by an invitations to conduct Deutsche Kammerphilharmonie Neuss, Rubinstein Philharmonic Orchestra in Łódź, Tallahassee Symphony Orchestras
● has conducted Charleston, Canton and Seattle Symphony Orchestras, Seattle Chamber Singers, Montana Lyric Opera Orchestra and as chief conductor Seattle Mahler Festival Orchestra
● has also worked with various European orchestras including Danish Radio and Dnepropetrovsk Symphony Orchestras and as chief conductor Parma Giuseppe Verdi Orchestra as well as Krakow Philharmonic Orchestra

Glasperlenspiel Sinfonietta’s unique artistic style encompasses not only the masterworks of the classical repertoire, but innovative cross-art form projects and a vigorous commissioning program. Our repertoire spanning six centuries, entwines old music with new, we play works from Bach to Tüür, from Corelli to Piazzolla.
Glasperlenspiel Sinfonietta’s birth depends on long-standing willingness to embrace the music with high emotional label, to give the audience unforgettable memories they are never expected to get from classical music concert. We wish to introduce to the listeners the music from the past as alive, breathing, joyful thing. We need to prove that every type of music could bring freshness to the mind, warm the soul and give energy. It is only up to thinking and attitude. The resulting sense of energy and individuality is one of the most commented-upon elements of Glasperlenspiel Sinfonietta concert experience.

Listen to the live recording
Watch Glasperlenspiel Sinfonietta’s live video on YouTube: player 18 min 41 sec

Fri, July 19th at 10 pm, St John’s church
LIMINAL
Nick Tsiavos Ensemble (Australia): Deborah Kayser − soprano, Nick Tsiavos − double bass, Adam Simmons − saxophones, clarinets, flutes, shakuhachi, fujara, Peter Neville − percussion, Leah Scholes − percussion

NickTsiavosEnsemble“Looking back over my work the past 20 years or so, I note that apparently disparate threads of interest have woven themselves into a core of ideas that define my performance and compositional language, and perhaps also, at some level, define me. The potency and beauty of ancient sacred chant, both Medieval and Byzantine, has always fascinated me. My earliest musical memories are of the singing in Greek Orthodox churches − these memories were soon overwritten by stronger forces in contemporary culture; rock, jazz and what is quaintly called classical music. These genres were viewed by me as avenues to be travelled upon, explored critically and drawn into a cartography of ideas that would both inform and propel my work, as well as placing it within a greater contextual framework. The passion and depth of meaning in ancient sacred text; the instability, energy and structural possibility of rock, jazz and modern art music; the stillness and static tension within minimalism, all underpinned by the restless anima of improvisation, have become increasingly understood by my self as my own lingua franca. This project is yet another stage in the development of my personal music vocabulary, where the ideas of text and deconstruction are examined and rewritten. The collision between what is ancient and what is modern disallows a stable view of music possibility, instead, it generates new energies and perspectives that reveal and explore, at a very deep level, the individual natures of the contributing performers. The musicians who joined me for Liminal are four remarkable artists; all their histories indicate a willingness, and an ability, to search for transcendent beauty within the grit and dissonance of modern art music.”
I wrote these notes for the CD Liminal a couple of years ago, yet they remain pertinent, and at the core of our intention each time we perform this program. In Liminal I explore three beautiful fragments of chant from both Eastern and Western traditions. These works exist and are deconstructed against the critical, questioning subtexts of the Shaman Dances and the improvisatory responses to the Hodie. The journey is one where one might, hopefully resonate to and perceive the beauty of, the liminal state. (Nick Tsiavos)

Listen to the live recording

Sat, July 20th at 7 pm, St John’s church
LES PÈRES ET LES FILS
Petr Wagner & Ensemble Tourbillon (Czech Republic)
Petr Wagner (viola da gamba solo), Hana Fleková (viola da gamba), Jan Krejča (theorbo)

PetrWagnerGambaBorn in Prague in 1969, Petr Wagner studied cello at the Prague Conservatoire with Josef Chuchro. This was followed by studies in musicology at Charles University in Prague and at Royal Holloway College at the University of London. There he was introduced to the viola da gamba by Richard Boothby, later continuing his development as a gamba player with Jaap ter Linden at the Akademie für alte Musik Dresden. After having completed his studies in Dresden, Petr Wagner was invited to study with Wieland Kuijken at the Royal Conservatoire in the Hague where he received the prestigious Uitvoerend Musicus solo diploma.
Petr has appeared at numerous European festivals (Festival d’Ile de France, Prague Spring, Sopron Early Music Days, Mitte Europa Festival, Brežice Early Music Festival, Forum Musicum Wrocław, Glasperlenspiel, Boston Early Music Festival, Concentus Moraviae Festival), both as a soloist and continuo player, and collaborates with musicians such as Jacques Ogg, Shalev Ad-El, Mitzi Meyerson, Bruce Dickey, Miklós Spányi, Péter Szüts, Simon Standage, Ophira Zakai, Magdalena Kožená, also ensembles such as Concerto Palatino, Orfeo Orchestra, Les Inégales Köln, Concerto Armonico Budapest, Oslo Baroque Soloists.
In 1998 Petr Wagner founded the Ensemble Tourbillon with internationally acclaimed musicians. Its core activities focus on 17th & 18th century repertoire, with music by Couperin, Bach, Marais, Rebel, Purcell, Finger, Fischer, and Händel.
Petr regularly records and broadcasts for Czech Radio and TV.
Besides his performing activities, Petr is artistic director of the Early Music Festival in Český Krumlov (Czech Republic) and teaches viola da gamba in Prague and at the Academy of Music of Karol Lipinski in Wrocław.
Download photo of Petr Wagner (jpg, CMYK, 300 dpi, 2 MB).

Listen to the live recording

Sat, July 20th at 8 pm, Haapsalu Mary Magdalene Ortodox church (in co-operation with Eesti Kontsert)
LIMINAL
Nick Tsiavos Ensemble (Australia)

NadishanaKuckhermann

Sat, July 20th at 10 pm, St John’s church
METALLIC VIRTUOSITY
Hang-duo Vladiswar Nadishana & David Kuckhermann (Germany)

The hang is a musical instrument of the idiophone class created by Felix Rohner and Sabina Schärer in Bern, Switzerland. The name hang comes from the Bernese German word for hand. The hang is sometimes referred to as a hang drum, but the inventors consider this a misnomer and strongly discourage its use. The instrument is constructed from two half-shells of deep drawn, nitrided steel sheet glued together at the rim leaving the inside hollow and creating a distinct “UFO shape”. The top (Ding) side has a center note hammered into it and seven or 8 tone fields hammered around the center. The bottom (Gu) is a plain surface that has a rolled hole in the center with a tuned note that can be created when the rim is struck. The Hang uses some of the same basic physical principles as a steelpan, but modified in such a way as to act as a Helmholtz’ resonator. The creation of the hang was the result of many years of research on the steelpan and other instruments. The inventors of the hang have continued to refine the shape and materials and have produced several variations over the years.

Vladiswar Nadishana
● multi-instrumentalist, composer and producer of Siberian origin
● in 1990, during his studies at St Petersburg Conservatory started researching ethnic music and instruments
● his unique musical language is a synthesis of the world’s most different musical traditions and contemporary sound engineering
● plays over 200 instruments, some of them constructed by himself
● has worked out unique play technique for every instrument as well as special sound engineering system that he calls sound microsurgery
● in his native village of Southern Siberia founded a studio called Sound Microsurgery Department − a kind of creative laboratory for various projects ranging from the reconstruction of ancient instruments to creating new digital sound systems
● since 2005, lives in Berlin
● together with European masters of string instruments has constructed a number of experimental hybrid instruments such as futujara, hybrid-kaval, dzuddahord, et al
● has given new life to many long-forgotten traditional folk instruments
● founder of Siberian ethno-music festival Karma-free Zone

David Kuckhermann
● percussionist who after studies with teachers like Glen Velez, Behnam Samani, Ramesh Shotham and Ustad Fayaz Khan worked out his own musical style uniting the hand drum playing traditions of Iran, India, Egypt, Turkey, Europe and Africa
● co-operation with performers like Omar Faruk Tekbilek, Mishra and Dead Can Dance
● performs in very different styles from Early Music to contemporary and World Music
● besides active concert life, is also teaching and has released a number of DVDs for teaching purposes about playing techniques of different hand and finger drums
● advisory member of North American Frame Drum Association
● in 2011, discovered an instrument called hang and the quaint family of handpan instruments that enlarged his instrumental range and the rhythmic and harmonic scope of repertoire
● in 2012, his CD The Path of the Metal Turtle with music on his newly discovered instruments was released
Watch player handg-duo Nadishana-Kuckhermann on YouTube

Sun, July 21st at 5 pm, Palamuse church (in co-operation with Eesti Kontsert)
LIMINAL
Nick Tsiavos Ensemble (Australia)

Sun, July 21st at 7 pm, St John’s church
DIFFERENT GENERATIONS I
Anna-Liisa Bezrodny (violin), Mari Tampere-Bezrodny (violin), Marko Martin (piano)
Bach, Bach-Brahms, Schnittke, Franck, Ravel
Presentation Anna-Liisa Bezrony’s brand new DVD Ad patrem meum. Watch player a fragment (11 min 1 sec) on YouTube − 1st movement of the Violin Concerto No 3 in G major Straßburg by Mozart.

AnnaLiisaBezrodny470Anna-Liisa Bezrodny was born into a distinguished family of musicians in Moscow, currently in great demand as a soloist, recitalist and chamber musician. Already at the age of two she began her violin studies with her parents, and at the age of nine she entered the Sibelius Academy in Helsinki, Finland, to the class of her parents, Prof Igor Bezrodny and Prof Mari Tampere-Bezrodny, later studying for MMUS degrees in both Sibelius Academy and Guildhall School of Music and Drama in London with Krzysztof Smietana, later winning the most prestigious award in Guildhall, the Gold Medal in 2006, previously won by masters such as Bryn Terfel and Jaqueline du Pre.
Anna-Liisa has appreared as soloist and recitalist with orchestras in most prestigious concert venues in Russia, Finland, Holland, Germany, the UK, Spain, the USA, Estonia and others, including the Royal Festival Hall, Barbican Hall, Wigmore Hall, Konzerthaus Berlin, Cologne Philharmonie, Cadogan Hall, Finlandia Hall, Estonia Concert Hall, St Petersburg Philharmonic Hall, Moscow Conservatoire Great Hall as well as Small Hall and Rachmaninov Hall, and many others.
Anna-Liisa is repeatedly invited to countless festivals, playing in both chamber ensembles as well as solo, such as Die Russische Musik Festival Dortmund (Germany), Malta International Music Festival, Lincoln Festival (UK), Tallinn Chamber Music Festival, Sibelius Festival in Michigan, USA, Liana Isakadze Festival in Batumi, Georgia, Iitti Chamber Festival in Finland and many others. Anna-Liisa is a receipient of countless awards and prizes, for example winner of special prize of the Rotary Club (1999), winner of the Ian Fleming Charitable Award of the Musicians Benevolent Fund (London, 2003), winner of the Martin Musical Scholarship Award, (London, 2003), Hattori Foundation and Myra Hess Trust prizes, (London, 2004), Ricci Foundation Winner 2009, Young Artist of the Making Music Foundation 2009, Heifetz International Violin Competition (2005, 3rd prize), Brahms International Competition (2005, 2nd prize), Haverhill Soloists Competition in UK. In 2006 Anna-Liisa won the prestigious Guildhall Gold Medal, playing Shostakovich Violin Concerto No 1 in the Barbican Hall with Sian Edwards. In 2005 Anna-Liisa Bezrodny was awarded the PROMIS Award for talented young musicians from the London Symphony Orchestra, and in the same year received an honorary prize from the Pro Musica Foundation in Finland.
Anna-Liisa’s playing has been heard on several occasions on Finnish and Estonian National TVs and Radios, NBC and BBC Radio 3 in the UK. She has given concerts with orchestras such as the Moscow Symphony Orchestra TV6 (in the Moscow Conservatory Great Hall), Zürich Chamber Orchestra, Helsinki Philharmonic Orchestra, Turku Philharmonic Orchestra, Bachorkester Gewandhaus Leipzig, Estonian National Symphony Orchestra, Jyvaskyla Chamber Orchestra (Finland), Vaasa Philharmonic Orchestra, Liepaja Symphony Orchestra (Latvia), Haydn Chamber Orchestra, Georgian Chamber Orchestra, Vilnius Philharmonic (Lithuania), Pecs Philharmonic (Hungary), Jena Philharmonic, South Bank Symphony, London Ensemble (Wigmore Hall, world première), Guildhall Symphony Orchestra (Barbican Hall), etc.
As a soloist Anna-Liisa has worked with maestros such as Leif Segerstam, Nikolay Alekseyev, Eri Klas, Olari Elts, Sian Edwards, Juha Kangas, Jason Lai, Robin O’Neil, Arvo Volmer, Paul Mägi, Jüri Alperten, Tibor Boganyi, etc, and she plays extensively with the renowned pianist Ivari Ilja (pianist to Dmitry Hvorostovsky), and Matilda Kärkkäinen.
Additionally, since 2007 Anna-Liisa teaches in both Estonian Academy of Music as well as at the Guildhall School of Music and Drama.
She released her debut CD for ALBA Records in Finland, in collaboration with the pianist Ivari Ilja, which has received most exciting reviews is USA, Gemany, Finland and elsewhere. In late 2010 she released another CD of Eino Tamberg’s Violin Concerto, as a celebration for the composers 80th birthday year.

Listen to the live recording


Sun, July 21st at 9.30 pm,
University Café (Ülikooli Str 20, Tartu), free entrance
FESTIVAL-CLUB: AFRICAN ROUND
Video, talks

Mon, July 22nd at 7 pm, St John’s church
NEONOMADS FROM THE RISING SUN
Ensemble Nomad (Japan, artistic director Norio Sato), Estonian Philharmonic Chamber Choir, Ekaterina Levental (mezzo-soprano, harp, Holland)
Kondo, Taku, Masumoto, Fukushi, Woudenberg (première)

Nomad EkaterinaLevental300

Formed in 1997, Ensemble Nomad has been highly acclaimed both nationally and internationally as one of the leading ensembles in the world specializing in the 20th century music. Led by Norio Satō (guitarist / conductor), Nomad has brought to life many compositions that are rarely performed but are sure to become 20th and 21th century classics. True to its name, Nomad is infinitely flexible and spontaneous in programming the concerts, and the regular concerts, now approaching 50, at Tōkyō Opera City have become standard “events” in the contemporary music scene in Japan. For its unique programming and high-quality performance, Nomad was awarded the KEIZO SAJI Prize from the Suntory Cultural Foundation in 2003.
Nomad’s fields of activity is growing rapidly overseas, starting with the invitation to Amsterdam in autumn 2000 to perform at Gaudeamus Week. Since, the ensemble has made appearances in music festivals in Venezuela, Mexico, France, Belgium, the UK, Korea and China, and future invitations include Australia, Finland, Mexico and Switzerland. In recent years, the ensemble has launched its community engagement programs, in which the ensemble visits schools, nurseries, hospitals and care homes to share the joy of music with those who have limited access to concerts and concert venues.
Nomad’s performance can be heard on CDs. 8 CDs have been released of works by leading Japanese composers, Jo Kondo, Hidemi Ishida, Norio Fukushi and Shinichiro Ikebe. Bestiario, a selection of chamber compositions by a Mexican composer Hebert Vazquez was released internationally 2011.

player Ensemble Nomad, El sueño del Kraken, fragm, 1 min 40 sec, mp3, 224 Kbps

PhilharmonicChamberChoir300Estonian Philharmonic Chamber Choir
● founded on Tõnu Kaljuste’s initiative in 1981, is today one of the best known Estonian artists in the world
● in 2001–2007, chief conductor Paul Hiller; since the season 2008/2009, chief conductor and artistic director Daniel Reuss
● the choir’s repertoire spans from Gregorian chant and Baroque music to the works of the 21st century
● a special place is held by the work of Estonian composers Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür
● within a season the choir gives totally 60–70 concerts
● EPCC has worked with many outstanding conductors and orchestras like Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, Iván Fischer, Andrew Lawrence-King, Sir Colin, Davis, Neeme Järvi, Paavo Järvi et al
● joint performances with renowned orchestras like the Norwegian, Australian, Lithuanian, Prague and Stuttgart Chamber Orchestras, London Symphony Orchestra, Mahler Cahmber Orchestra, Berlin Rundfunk Orkester, Concerto Copenhagen, Salzburg Camerata, Les Musiciens du Louvre-Grenoble, Stuttgart Philharmonic Orchestra, BBC Wales Orchestra and of course, Estonian National Symphony Orchestra
● has performed at many prestigious festivals and stages all over the world like koor on BBC Proms, Salzburg Mozartwoche, Abu Gosh Music Festival, Salzburg Festival, Edinburgh and Schleswig-Holstein Music Festivals,Vienna Musikverein, Sidney Opera House, Amsterdam Concertgebouw et al
● has made an awe-inspiring number of recordings and released CDs (ECM, Virgin Classics, Carus, Harmonia Mundi, Ondine) which have won Prizes including Grammy-Award for Arvo Pärt’s Da Pacem (Harmonia Mundi 2006, conductor Paul Hillier)
● EPCC recordings have been nominated for Grammy for 15 times totally and the CDs have been awarded numerous other prizes like Diapason d'Or, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award et al

Listen to the live recording

Tue, July 23rd at 7 pm, St John’s church
DIFFERENT GENERATIONS II
Kalle Randalu (piano, Estonia / Germany), Liisa Randalu (viola, Estonia / Germany) & Schumann-Quartet (Germany)
Haydn, Dvořák, Verdi, Britten

KalleRandalu350

Kalle Randalu
• Professor at Freiburg and Karlsruhe Universities of Music
• 1999, was appointed Honorary Doctor by Estonian Academy of Music
• 2001, was awarded the Order of the White Star Class IV
• 1980, graduated from Prof Bruno Lukk’s piano class at the Estonian Academy of Music
• 1980–1983, postgraduate studies with Prof Lev Vlassenko at Moscow Conservatoire
• has received accolades at numerous international competitions
• since 1988 lives and works in Germany
• is known for his highly stylish and fine-tuned interpretations of classics, especially Mozart and Beethoven
• special place in his broad and versatile repertoire is taken by Estonian and German music
• has premiered many piano works
• performances all over Europe as well as in USA, Canada, Australia, Japan, Brazil and Russia
• has close collaboration with renowned orchestras and conductors of the world
• repertoire includes over 40 piano concertos
• as a superb chamber ensemble player has close ties with Mandelring Quartet and Trio di Clarone and together with many other highly acclaimed musicians in Germany belongs to the ensemble Villa Musica
• 13 LPs and over 30 CDs (Melodija, Antes, MDG)
• of the afore-mentioned, a collection of 7 CDs with all sonatas by Paul Hindemith, recorded together with Villa Musica has attracted special attention and was awarded Classical Award in Cannes, 1999 and ECHO Classics Award in Germany, 1998 and 2003

SchumannQuartet350Schumann Quartet: Erik Schumann (violin), Ken Schumann (violin), Liisa Randalu (viola), Mark Schumann (cello).
Founded in Cologne in 2007, the Schumann Quartet is composed of the brothers Erik, Ken and Mark Schumann, along with violist Liisa Randalu. In May 2013 the Quartet has won the 1st Prize at the international String Quartet Competition Quatuor à Bordeaux, after it had already won the Competition Schubert and Modern Music in Graz (Austria) in 2012. Likewise the four musicians were among the prizewinners at the renowned Paolo Borciani Competition (2011) and at the 7th International Chamber Music Competition in Osaka (2011).
The ensemble is supported by scholarships from Villa Musica Rheinland-Pfalz (Mainz) and the Irene Steels-Wilsing Foundation, and was previously selected for a grant by the Werner Richard / Dr Carl Dörken Foundation.
Ever since the 2009/10 season, the Schumann Quartet has enjoyed the status of Artist in Residence in the Erstklassik recital series held in Düsseldorf’s Robert Schumann Auditorium. They are also a welcome, often-invited guest in other concert halls of their home region North Rhine Westphalia, such as the Beethovenhaus in Bonn. Also the quartet goes regularly on tour to Japan, Canada, Austria and Italy.
The artists have teamed up with chamber music partners such as pianist Henri Sigfridsson, oboist Ramón Ortega Quero, clarinetist David Orlowsky, cellist Nicolas Altstaedt and pianist Cédric Pescia.
WDR Classical Radio (Cologne) has recorded the Schumann Quartet several times − most recently in January 2013, with a live concert broadcast of works by Mozart and Verdi, along with the 3rd String Quartet by recently deceased Düsseldorf composer Jürg Baur.
Released in April 2013, the Schumann Quartet’s CD features works by Beethoven, Bartók and Brahms.

Listen to the live recording

 

AfricaMaliMaskDanceJul 20th − Aug 31st, University Café (Ülikooli Str 20, Tartu): Peeter Vähi’s photo exhibition African Round

Watch Glasperlenspiel 2013 video-clip on YouTube: player 20 sec

Press resonance

Download the poster of Glasperlenspiel, pdf, 2.69 MB

Next festival: July 10th − 15th, 2014

Should you wish to subscribe for news and updates on festival programs about twice annually, please click here.

Organizers:
Peeter Vähi – artistic director
Taavet − artistic advisor
Tiina Jokinen – executive director
Kadri Kiis – producer, accountant
Kaia Lattikas – management of Glasperlenspiel Sinfonietta
Taimi Paves − Far-East relations
Anu Jaanson – assistant producer, manager
Inna Kivi – musicologist, booklet
Olavi Sööt – logistics, video
Ahto Sooaru – marketing (Tartu), photo
Mart Viires, Johannes Vähi – website
Reno Hekkonens – marketing

Special thanks: Tartu City Government, Toyota Baltic AS, Urmas Kruuse, Herman Braun Foundation, Inna Davidova, Netherlands Embassy in Tallinn, Toomas Peterson, Peeter Saan, Rita Hade, Kaupo Kiis

Imagetext               Imagetext               Imagetext                 LogoJapanFoundation            LogoUlikooliKohvik

  LogoNomura              LogoEUCultureProgramme             LogoHansapaevad2013   


Press resonance
Glasperlenspiel in Facebook

See also: Glasperlenspiel-festivals; , Glasperlenspiel 2014, Glasperlenspiel 2012, Glasperlenspiel 2011, Glasperlenspiel 2010, Glasperlenspiel 2009, Glasperlenspiel 2008, Glasperlenspiel 2007, Glasperlenspiel 2006, Glasperlenspiel 2005, Archives: Glasperlenspiel 2003 and 2004

InEstonian

MozartRuulibKLAASPÄRLIMÄNG 2012

  Mozart ruulib... 


ERPi ja Tartu linna koostööprojekt. Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, Süd-West Rundfunki Sümfooniaorkester, Tōkyō Filharmoonia Koor, Berliini Filharmoonikute Kvintett, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid. Kunstiline juht − Peeter Vähi.


OliverKuusik300Klaaspärlimäng esitleb: Uusaasta kontsert

N 12 jaan 2012 kell 19.30 Vene Teater, Tallinn (reserveeritud)
CANTUS ANGELICUS
Oliver Kuusik (tenor, Rahvusooper Estonia), Imbi Tarum (klavessiin), Tallinn Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Schubert, Franck, Adam, Bach, Bach-Vivaldi...

 

Kaaspärlimäng esitleb: Antarctic Concerto

N 10 mai kell 20 Nokia Kontserdisaal (Estonia pst 9, Tallinn)
Koostöös EBCOGiga
ANTARCTIC CONCERTO
Rémi Boucher (kitarr, Kanada), Tallinn Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen, video Aivo Spitsonok
Kavas Mozart, Fiestas, Vähi (Kitarrikontsert nr 2 “Antarctic Concerto” esiettekanne)
Koostöös EBCOG 2012ga

RemiBoucher239Rémi Boucher

• üks tunnustatumaid klassikalise kitarri virtuoose maailmas
• paljude rahvusvaheliste konkursside, auhindade ja stipendiumide võitja, sh Sylva Gelber Award – 30 aasta jooksul esimene kitarrist, kes selle kõrge muusikaauhinna on saanud
• hinnatud professor
• loonud kitarrimuusikat ja uue kitarrimängu tehnika
• eriliselt tunnustatud impressionistliku ja hispaania muusika esitajana
• kandnud ette üle 10 maailma tuntuima kitarrikontserdi (Rodrigo, Villa-Lobos, Tedesco, Ponce, Torroba, Brouwer, Abril, Guiliani, Vivaldi), sh Kuuba helilooja Léo Brouweri enda juhatusel
• huvitub erinevatest kultuuridest, pillidest ja mängutehnikatest, mis on toonud kaasa töiseid kontakte paljude tuntud muusikutega üle maailma
• õppinud klassikalist kitarri J Vallières’i (Montreali konservatoorium), J Henriquezi, J L Rodrigo, V Mikulka, D Russelli, M Barrueco (Hispaanias), V van Puijenbroecki (Antwerpeni Kuninglik Konservatoorium) ja O Ghiglia juures (Baseli Akadeemia)

 

Klaaspärlimäng esitleb: БОЛЬШОЙ TEATRI TÄHESÄRA

● Klaaspärlimäng esitleb koostöös Herman Braun Foundationiga
E 26 nov ja T 27 nov 2012, Heino Elleri nim Tartu Muusikakool
Irina Dolženko (metsosopran, Moskva Suur Teater) & Inna Davidova (klaver, Riia) meistrikursus “Romantiline vokaalkunst ja esittusstiil”

● Klaaspärlimäng esitleb koostöös Herman Braun Foundationiga
N 19 juuli 2012 kell 19, Tartu Jaani kirik
K 28 nov 2012 kell 19, Tartu Ülikooli Aula

Eelmisel hooajal pakkus Klaaspärlimäng publikule vene vokaalkunsti tipptaset, üles astusid Olga Trifonova Peterburi Mariinski Teatrist ja Hatšatur Badaljan Moskva Novaja Operast. Nüüd jätkab seda rida Moskva Suure Teatri väljapaistev metsosopran IRINA DOLŽENKO, klaveril saadab INNA DAVIDOVA (Riia). Kavas Liszt, Rahmaninov

18–24 juuli 2012, Tartu

K 18 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Mihhail Leontjev
Kavas Mozart, Stravinski, Rannap (“La Sagrada Família” esiettekanne)
Live salvestus − Klassikaraadio / Eesti Rahvusringhääling

AnnaLiisaBezrodny400

Anna-Liisa Bezrodny
sündis Moskvas 1981
pärineb mitme põlvkonna muusikute perekonnast: isa Igor Bezrodny oli tuntud vene viiuldaja ja dirigent, Moskva konservatooriumi ja Sibeliuse Akadeemia professor, ema − Mari Tampere-Bezrodny − Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia professor, isaisa − Semjon Bezrodny − oli silmapaistev viiuldaja, isaema − Tatjana Pogoževa − samuti viiuldaja, emaema − Aime Tampere − tunnustatud organist ja pedagoog, emapoolne vanavanaema − Jenny Siimon − aga eesti väljapaistvamaid lauljaid ja laulupedagooge
alustas viiuliõpinguid oma vanemate juhendamisel juba 2-aastaselt
3-aastaselt asus õppima Ivi Tiviku juures ja 9-aastaselt vanemate käe all Sibeliuse Akadeemias
magistrikraadi omandas paralleelselt Sibeliuse Akadeemias ja Londoni Guildhall School of Music and Drama’s Krzysztof Smietana klassis
osalenud Yfrah Neamani, Hermann Krebbersi ja Igor Ozimi meistrikursustel
esinenud nii orkestrisolistina kui ka soolokontsertidega Venemaa, Suurbritannia, Soome, Hollandi, Saksamaa, Hispaania ja USA tuntumatel lavadel, sh Royal Festival Hall, Barbican Hall, Wigmore Hall ja Londoni uus Cadogan Hall, Berliini Konzerthaus,Kölni Filharmoonia, Moskva Konservatooriumi Suur ja Väike Saal ning Rahmaninovi-nim saal, Peterburi Filharmoonia jt
Die Russische Musik Festival Dortmundis, Malta Rahvusvaheline Muusikafestival, Lincoln Festival, Sibeliuse Festival Michiganis, USAs, Liana Issakadze Festival Batuumis, Iitti Kammermuusika Festival Soomes jpt
Rotary Klubi eripreemia 1999, III preemia Heifetzi Rahvusvahelisel Viiuldajate Konkursil, Londoni Sümfooniaorkestri PROMIS Award, II preemia Brahmsi konkursil, Soome Pro Musica Fondi preemia 2005, Guildhall’i Kuldmedal Šostakovitši Esimese viiulikontserdi esitamise eest Barbican Hall’is 2006
aastast 2007 õpetab viiulit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Guildhall School of Music and Drama’s
koostöös Ivari Iljaga Alba Recordsile salvestatud debüüt-CD pälvis kõrge hinnangu nii Soome, Saksamaa kui ka USA muusikaajakirjanduses

ReinRannap450Rein Rannapi vastvalminud kammersümfoonia “La Sagrada Família” on inspireeritud ja sai oma nime legendaarse kataloonia arhitekti Antoni Gaudí (1852−1926) Barcelonas asuva lõpetamata jäänud hiigelkiriku Sagrada Família järgi. Gaudí töötas välja omapärase sürrealismi kalduva arhitektuurilise vormi. Nimetatud kiriku projekteerimisega tegeles ta aastast 1884 kuni oma surmani. 7 juunil 1926 hukkus arhitekt õnnetult trammi alla jäädes ja on maetud samasse kirikusse. Helilooja sõnul väljendab tema kammersümfoonia vapustavaid muljeid ja mälestusi külaskäigust sellesse kirikusse ja leiab, et kirik on ka tema teose esitamiseks kõige sobivam paik. Nagu Gaudí arhitektuur, nii teevad ka üle poole tunni kestva ulatusliku 4-osalise kammersümfoonia traditsioonilisest erinevaks suur löökpillide koosseis − vibrafon, marimba, tam-tam või suur gong, crotaled, timpanid, suur taldrik ja väike trumm.

Kuula kontsertsalvestust

N 19 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik
CONJUNCTIONS – SYNÁPSÌES
Vassilis Agrokostas (bütsantsi psalmilaulja, lyra), Harris Lambrakis (ney), Christian Elsässer (klaver), Konstantia Gourzi (dirigent, klaver), keelpillikvartett “Prezioso”
Kavas Kreeka helilooja Konstantia Gourzi bütsantsi vaimulikust muusikast inspireeritud programm

Konstantia Gourzi

  • kreeka helilooja ja dirigent, uue muusika apologeet
  • õppis Ateenas ja Berliinis, hetkel tegutseb Saksamaal
  • on selliste ainulaadsete uut muusikat tutvustavate multi-meedia, kontserdi- ja õppeprojektide initsiaator nagu “opus21musikplus – network / new / music”, “opus21musikplus live in primary schools”, “Greek New Music in Munich”, “New Music and Improvisation”, “Punkt 11”
  • 1990 pani aluse ansambli “attacca berlin” rahvusvahelise projekti “Zeitzonen” (‘Ajavööndid’)
  • 1999–2007 Berliinis tegutsenud “ensemble echo” kunstiline juht
  • 2002 asutas Müncheni Kõrgema Muusika- ja Teatrikooli juurde, kus ta ise professorina töötab, modernmuusika grupi “ensemble oktopus”
  • helilooming, sealhulgas teatri- ja filmimuusika, on kõlanud nii Euroopas, Ameerikas, Jaapanis, Iisraelis
  • tuntumaid töid on Haydni fragmentidena säilinud noorpõlve marionett-ooperi “Philemon ja Baucis” (Ovidiuse järgi) töötlus Deutsche Staatsoper Berlin tellimusel
  • helilooming, sealhulgas teatri- ja filmimuusika, on kõlanud nii Euroopas, Ameerikas, Jaapanis, Iisraelis
  • 2010 - Festspiele Europäische Wochen Passau resideeriv helilooja, maailma esiettekandes kõlasid mitmed tema teosed
  • dirigendina salvestatud suure hulga CDsid erinevate nüüdisautorite loominguga
  • autori-CDle “Warchild” (Indigo) on tema juhatusel salvestatud Christian Wagneri samanimelise filmi muusika, CDle “Conjunctions – Synápsìes” (Naxos, 2010) on salvestatud teosed, kus autor on püüdnud ühendada lääne keelpillikvarteti kõla ida muusika kõlamaailmaga

player K Gourzi. “Flammenarie” Bütsantsi psamilauljale, tarhule ja klaverile, Op 44, fragm, 3 min 30 sek, mp3, 128 kbps

Keelpillikvartett “Prezioso

  • tegutseb aastast 2006
  • kõik 4 noort muusikut on ERSO liikmed ning õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
  • mitmekesine repertuaar hõlmab klassikalist kvartetirepertuaari, kaasaegset muusikat ja popmuusika töötlusi
  • mitmete eesti heliloojate uudisteoste esmaesitaja
  • osalenud edukalt mitmetel konkurssidel ning festivalidel
  • äsja ilmunud CDle on salvestatud Räätsa, Schulhoffi, Weberni ja Vasksi teosed

Prezioso300

Vaata fragmente live video-salvestusest Klaaspärlimängult YouTube’is: player player

R 20 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
SÕNADETA LAUL
Jonathan Bloxham (tšello, Inglismaa) ja Kalle Randalu (klaver)
Kavas Beethoven, Schumann, Schubert

Kalle Randalu

  • Freiburgi ja Karlsruhe muusikakõrgkoolide professor
  • 1999 nimetati Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks
  • 1980 lõpetas Tallinna konservatooriumi prof Bruno Luki klassis
  • 1980–1983 täiendas end prof Lev Vlassenko juures Moskva konservatooriumis
  • pälvinud tunnustust mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel
  • aastast 1988 elab ja töötab Saksamaal
  • eriti stiilne ja peen klassika tõlgendaja ja tunnustatud Mozarti ja Beethoveni interpreteerija
  • ulatuslikus ja mitmekesises repertuaaris kuulub eriline koht eesti ja saksa muusikale, sealhulgas paljude eesti heliloojate klaveriteoste esmaesitaja
  • esinenud pea kõikjal Euroopas, samuti USAs, Kanadas, Austraalias, Jaapanis, Brasiilias, Venemaal
  • teinud koostööd maailma tipporkestrite ja -dirigentidega
  • repertuaaris enam kui 40 klaverikontserti
  • suurepärase kammeransamblipartnerina mänginud muuhulgas koos ansamblitega Mandelring Quartet ja Trio di Clarone ning kuulub koos mitmete nimekate Saksamaal tegutsevate muusikutega ansamblisse Villa Musica
  • salvestanud 13 LPd ja enam kui 30 CDd (Melodija, Antes, MDG)
  • neist erilise tähelepanu osaliseks on saanud seitsmest CDst koosnev sari Paul Hindemithi kõikide sonaatidega koostöös ansambli Villa Musica liikmetega , mis võitis 1999 Prantsusmaal Cannes’is Classical Award’i ning 1998 ja 2003 Saksamaal ECHO Klassika auhinna

    KalleRandalu350

Kuula kontsertsalvestust

L 21 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
MOZART & SALIERI & ...
Massimo Mercelli (flööt, Itaalia), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Kavas Mozart, Salieri, Vähi

Massimo Mercelli
● üks maailma tippflötiste, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat, Emilia Romagna festivali kunstiline juht
● õppinud flööti Andre Jaunet’ ja Maxence Larrieu juures
● 19-aastaselt Veneetsia Teatro La Fenice orkestri esimeseks flötistiks
● esinenud solistina enamuses maailma mainekamatest saalidest, sh Carnegie Hall, Moskva Konservatooriumi Suur saal, Amsterdami Concertgebouw, Londoni Wigmore Hall ja St-Martin-in-the-Fields, Salzburgi Mozarteum, Peterburi Filharmoonia jt
● koostöö: Gidon Kremer, Juri Bašmet, Peter-Lukas Graf, Maxence Larrieu, Jean-Pierre Rampal, Aurèle Nicolet, Philip Glass, Krzysztof Penderecki, Berliini Filharmoonikud, Viini Sümfoonikud, Moskva Solistid, Moskva Kammerorkester, Itaalia Virtuoosid
● on olnud mitmete kaasaegsete flööditeoste esmaesitaja maailmas, sh Glassi ‟Faḉades" flöödile ja klaverile, kus klaveripartiid mängis helilooja ise ja Michael Nymani Flöödikontset, mis on pühendatud Mercellile ja mida juhatas samuti autor

TallinnSinfoniettaMustonenKlaaspärlimäng Sinfonietta (kuni juulini 2012 kandis nime Tallinn Sinfonietta) on endale nime teinud juba mitmel pool Euroopas ja samuti Ameerikas. 2011 aastal esines orkester Andres Mustoneni juhatusel Šveitsis, Austrias ja Belgias, Brüsseli Bozari Palee Henry Le Boeufi saalis rahvusvahelisel uue muusika festivalil Ars Musica, seejärel esimese Eesti orkestrina Euroopa ühes esinduslikumas kontserdisaalis – Amsterdami Concertgebouws ning Itaalia suurejoonelistel festivalidel (Mittelfest, Emilia Romagna). Äsja naases orkester 17 päeva kestnud Lõuna-Ameerika turneelt.
Aastal 2009 salvestas orkester koos kammerkooriga Voces Musicales CD “Pilgrim’s Song” (ERP) Arvo Pärdi muusikaga, mis sai ülikiitvaid hinnanguid muuhulgas sellistelt prestiižsetelt muusikaajakirjadelt nagu Gramophone ja BBC Music Magazine. Aastal 2011 ilmusid CD “Cantus angelicus” (solist Heldur Harry Põlda, dirigent Risto Joost) ning DVD Jaapani tsunamiohvrite mälestuskontserdist (solist Neeme Punder, dirigent Jüri Alperten).
Orkestri kontsertmeistrid on Sigrid Kuulmann ja Arvo Leibur. Peadirigent oli kuni aastani 2011 Risto Joost, nüüd on selles rollis Andres Mustonen.

Harva  on üks muusikateos esile kutsunud nii vastakaid hinnanguid, kui Peeter Vähi 1999 valminud Flöödikontsert “Taevase järve laul”. Kontserti on ülistatud ja armutult kritiseeritud; ilmselt on tegu muusikaga, mis kas meeldib väga või ei meeldi üldse, aga ei jäta ükskõikseks. Kontserdi kohta on ilmunud hulganisti arvustusi sellistes rahvusvahelistes väljaannetes ja meediakanalites nagu BBC Music Magazine, International Record Review, Fono Forum, Cambridge University Press, MusikMarkt, WDR ja Klassik Magazine. Kõige enam on teost esitanud tandem Maarika ja Neeme Järvi, enam kui tosin korda Euroopa, Ameerika ja Aasia orkestritega, sh Jaapani Filharmoonikud ja West-Deutsche Rundfunk’i Sümfooniaorkester. Samas esituses on teos kõlanud ka mitmesajas  raadiojaamas. Väidetavalt on kontsert programmiline, võibolla koguni autobiograafiline, kuid helilooja ei pea vajalikuks selle programmi avalikustada, kuna see on liiga isiklik. Erinevalt tavapärasest keelpillikoosseisust (I ja II viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid) on selles teoses 3 viiulirühma, 2 vioolarühma, 2 tšellorühma ja kontrabassid, seejuures esineb iga rühma puhul veel divisi-jagunemisi.

Kuula kontsertsalvestust

L 21 juuli kell 22 Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum (Toomkirik, Lossi 25)
KOSTABI KOHTUB KLAVERIGA

MarkKostabi350Kalev Mark Kostabi
● eesti juurtega ameerika maalikunstnik ja muusik
● sündis 1960 Los Angeleses eesti emigrantide perekonnas
● õppis California ülikoolis joonistamist ja maalimist
● 1982 asus elama New Yorki, kus temast sai paari aasta pärast üks New Yorgi legendaarse East Village’i kunstiringkonna prominentsemaid kujusid – kunstnik, kes korraldab Ameerikas arvult kõige rohkem kunstinäitusi ja kelle avalikud arvamusavaldused on väga palju mõjutanud moodsa kunsti esteetikat
● aastast 1996 jagab end New Yorgi ja Rooma vahel
● 1988 asutas New Yorgis oma studio Kostabi World, kus tema rohkem kui 20 abilist maalivad ca 1500 pilti aastas, põhimõttel nagu seda tehti Rubensi ja Rembranti ajal
● on asutanud ka internetiportaali Ask Mark Kostabi, kus jagab nõuandeid noortele kunstnikele
● tuntumad tööd: Palazzo dei Priori suur seinamaal Arezzos, pronksskulptuur San Benedetto del Tronto keskväljakul Itaalias, paavst Johannes Paulus II pronksportree
● kujundanud ka mitmete ameerika tuntud bändide CD-albumeid, sh Guns N’ Rosesi albumi “Use Your Illusion”, mis sai nime Kostabi maali järgi, Ramonesi “Adios Amigos”, jazzlaulja Jimmy Scotti “Holding Back Years” ja Glinti “Sound in Silence”
● kirjutab ka ise muusikat ja esineb nii solistina kui ka koos tesite tuntud muusikutega
● käinud korduvalt Eestis, kus tema mõjutusel asutati juba 1989 etnofuturistlik kirjandus- ja kunstirühmitus Eesti Kostabi Selts
● Eesti muusikutest on Kostabi muusikat esitanud Rein Rannap, Kristjan Järvi, ERSO
● CD-salvestuste seas “I Did It Steinway”, “Songs for Sumera” ja “New Alliance”

P 22 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
DANSE DE ZÉPHYRS
Lars Ulrik Mortensen (klavessiin, dirigent), Euroopa Liidu Barokkorkester
Kavas Rebel, Charpentier, Rameau

Euroopa Liidu Barokkorkester (EUBO) komplekteerib igal aastal osaliselt uue kooseisu Euroopa Liidu maade muusikutest. Sõel on eriti tihe, ELi maadest tuleb igaühest umbes 25 edukat muusikut 3-päevasele konkursile, nende hulgast valitakse välja parimad. Orkestrantide keskmine vanus on 26 aastat. EUBO liikmed veedavad 6 kuud aastast koos harjutades ja kontsertreisidel esinedes.
Orkestri muusikadirektor, klavessiinimängija ja dirigent on Lars Ulrik Mortensen, kes äsja sai Leonie Sonning’i Muusikapreemia oma silmapaistvate salvestuste ning hinnatava töö eest varajase muusika alal. (Esimesena pälvis selle auhinna Igor Stravinski, hiljem on selle prestiižse auhinna saanud Sir John Eliot Gardiner, Yo-Yo Ma , Alfred Brendel.)

Kuula kontsertsalvestust

Imagetext  Imagetext

E 23 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
BAROCK’N’ROLL
Ansambel “Musica Antiqua Russica” (St Peterburg), kunstiline juht Vladimir Šuljakovski
Stilistilised improvisatsioonid ja XVII sajandi basso ostinato muusika

Musica Antiqua Russica
● asutati 1988, esimene kontserdisari Peterburi lähedal asuvas Katarina Palees
● ansambli loomisel ja selle esteetiliste tõekspidamiste kujunemisel on suurt osa etendanud St Peterburi rikkalik barokkarhitektuur
● oli esialgu spetsialiseerunud XVII ja XVIII saj muusika ajalooliselt tõetruule esitamisele, kuni avastas Peterburi arhiividest vene enda XVIII saj muusika, mis äratas ansambli otsekui uuele elule ja sai aluseks kollektiivi põhirepertuaarile
● mõnikord kombatakse barokkmuusika piire, võttes lisaks ajaloolistele instumentidele kasutusele ka basskitarri ja süntesaatori
● Musica Anticua Russica on üles astunud pea  kõikidel mainekamatel Euroopa ja USA festivalidel, aga ka sellistes eksootilistes paikades nagu Aafrika ja Siber

VladimirShulyakovsky350        MusicaAntiquaRussica400

Kuula kontsertsalvestust

 T 24 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
Raschèr Saksofonikvartett (USA / Saksamaa)
Kavas Bach, Glass, Purcell, Glazunov

RascherSaxophoneQuartet272

Raschèr Saksofonikvartett

  • “Kui olümpiamängude kavas oleks ala puhkpillivirtuoosidele, võidaks Raschèr Kvartett kahtlemata kuldmedali.” (Die Welt)
  • asutati 1969 USAs 1930ndate aastate klassikalise saksofonimuusika pioneeri Sigurd  Raschèri ja tema tütre Carina eestvedamisel; mõned aastad hiljem siirdus kvartett Saksamaale, kus tegutseb ka praegu
  • mängib regulaarselt sellistel maailma tipplavadel nagu Carnegie Hall ja Lincoln Center New Yorgis, Washingtoni Kennedy Center, Opera Bastille Paris, Londoni Royal Festival Hall, Kölni Filharmoonia, Helsingi Finlandia Talo, Amsterdami Concertgebouw, Berliini Schauspielhaus, Viini Musikverein, Zürichi Tonhalle, Parco della Musica Rome, Taipei Rahvuslik Kontserdisaal jt
  • tänaseks on spetsiaalselt Raschèr Kvartetile kirjutanud üle 300 helilooja, sh Luciano Berio, Philip Glass, Sofia Gubaidulina, Gia Kantšeli, Pehr Enrik Nordgren, Per Nørgård, Erkki-Sven Tüür, Iannis Xenakis
  • Bachi muusika esitamisel on kvarteti vaimustavat kõla võrreldud keelpillikvarteti ja oreli koosmusitseerimisega
  • paljusid heliloojad on võlunud kvarteti esinemised koos orkestriga ja sellest inspiratsioonist on sündinud üle 25 uue teose
  • kvartett teeb pidevalt koostööd selliste tuntud orkestritega nagu Leipzigi Gewandhausorchester, Dresdeni Staatskapelle, Orchestre de Paris, Helsingi Linnaorkester, Šoti, Rootsi ja Põhja-Soome kammerorkestrid, Tapiola Sinfonietta, BBC London Symphony, Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkester, Berliini Filharmoonikud Sir Simon Rattle’i juhatusel jpt

Kuula kontsertsalvestust

Vaata Klaaspärlimäng 2012 video-klippi YouTube’is: player 20 sek
Tõmba alla: festivali buklett (pdf, 2.2 MB)

Korraldajad / tegijad:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Kadri Kiis – produtsent, raamatupidaja
Kaia Lattikas – Klaaspärlimäng Sinfonietta
Anu Jaanson – produtsendi assistent, manager
Inna Kivi – bukleti tekstid
Mart Viires – kodulehekülg
Olavi Sööt – logistika
Jeannette Montgomery Barron, Daniel Herendi, Ahto Sooaru – foto
Tanel Klesment – helirežii
Reno Hekkonens, Ahto Sooaru – marketing

Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Vanemuise Kontserdimaja, Kulvo Tamra, Zoo kauplus, Peeter Saan, Kadri Leivategija

Imagetext        Imagetext         Imagetext        LogoKohvikKlaasparlimang       LogoEUBO        LogoGoetheInstitut         LogoAdore

LogoHansapaevad2012       LogoAuswartigesAmt        LogoEarlyMusicShop       Nordea        Imagetext

 

Järgmine festival: 18–23 juuli 2013

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2011, Klaaspärlimäng 2010, Klaaspärlimäng 2009, Klaaspärlimäng 2008, Klaaspärlimäng 2007, Klaaspärlimäng 2006, Klaaspärlimäng 2005, Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Klaaspärlimäng Facebook’is
Meedia vastukaja

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish

Nov 26th and 28th, Tartu, Estonia; GLASPERLENSPIEL Music Festival presents: Irina Dolzhenko (mezzo-soprano, Moscow Bolshoi Theatre) & Inna Davidova (piano, Riga)

Read more: Glasperlenspiel 2012

 

ImagetextKLAASPÄRLIMÄNG 2011

ERPi ja Tartu linna koostööprojekt
Kunstiline juht – Peeter Vähi
Kunstiline nõustaja – Risto Joost

Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu  püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, Süd-West Rundfunki Sümfooniaorkester, Tōkyō Filharmoonia Koor, Berliini Filharmoonikute Kvintett, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.

 

21–26 juuli 2011, Tartu

N 21 juuli kell 19 Jaani kirik
à la mozart: vol I
GLASPERLENSPIEL SINFONIETTA
Irina Zahharenkova (klavessiin, klaver), dirigent Risto Joost
Mozart, Kõrvits (esiettekanne), Vähi
Otseülekanne ja live salvestus (Klassikaraadio, Euroraadio)

ImagetextIrina Zahharenkova (s 1976 Kaliningradis), mitmekülgse andega muusik, kes mängleva kergusega võidab konkursse nii klaveri kui klavessiini alal. 2000 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia klaveri (prof Lilian Semper) ja klavessiini alal (Maris Valk-Falk) ning jätkas 2000–03 EMA magistriõppes. Aastast 2002 on elanud Kopios ja õppinud Sibeliuse Akadeemias (prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna), aastast 2003 Eesti Muusikaakadeemia doktorant (L Semper). Täiendanud end paljudel meistrikursustel, sh Stephen Kovachevichi, Angela Hewitti, András Schiffi, Viktor Meržanovi, Pierre Hantaï jt nimekate pianistide ja klavessiinimängijate juures. On edukalt osalenud paljudel üleriiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Viimased suuremad saavutused: 2005 – II preemia, eripreemia prantsuse helilooja teose ja eripreemia kaasaegse muusika parima esituse eest Épinali rahvusvahelisel pianistide konkursil Prantsusmaal; 2005 – I preemia ja eripreemia Enescu Sonaadi G-duur parima esituse eest George Enescu nim pianistide konkursil Rumeenias; 2006 – I preemia, eripreemia Mozarti sonaadi ja eripreemia Casagrande teose parima esituse eest Alessandro Casagrande nim pianistide konkursil Itaalias; 2006 – I preemia ja publiku preemia J S Bachi nim pianistide konkursil Leipzigis.

Olen oma viimaste aja teostes sageli pöördunud vanade vormide ja muusika poole (Chaconne, La Folia, Passacaglia jne). Renessanssiaja meistri John Dowlandi muusika ja selle selle erakordselt sügav melanhoolia on ispireerinud ka paljusi teisi heliloojaid erinevatest ajastutest: Jan Sweelinckit, Thomas Morley’t, Benjamin Brittenit, Toivo Tulevit. Aga ka näiteks Stingi viimane plaat “The Songs From The Labyrinth” on austusavaldus sellele heliloojale. Dowlandi “Flow, My Tears” oli üks põhilisi standardeid millele improviseeriti 17 sajandil. Kuna Dowlandi loomingus on palju juttu kurbusest ja pisaratest (“I Saw My Lady Weep”, “Flow, My Tears”, “Weep You No More Sad Fountains”) sai teose pealkirjaks “Pisarate-fantaasia”. Olen kasutanud mitte niivõrd otseseid tsitaate Dowlandilt vaid pigem peegeldusi: nii harmoonilisi, meloodilisi aga ka rütmilisi – paljude Dowlandi lugude aluseks on mingi tants ja nii tiksub ka “Pisarate-fantaasia” all pavaani rütm, mis on küll väikese nihkega ja vahel ka peidetul kujul, “kuuldamatu”. (Tõnu Kõrvits)

Concerto piccolo (itaalia k Väike kontsert) klavessiinile ja kammerorkestrile on loodud 1975– 1976 aastal, mil olin Muusikaakadeemia II–III kursuse tudeng. Tegemist on mu esimese orkestriteosega. 70-ndate keskpaigaks oli mul tekkinud tugev vastumeelsus avangardsele ja ultramodernsele helikeelele, mis oli tolleaegses heliloomingus valitsev. Otsustasin katsetada baroki ja klassika stilisatsioonidega. Tollane juhendaja, prof Eino Tamberg oli nõutu, ka kaasüliõpilastele tundusid sedasorti otsingud veidrana – see pole ju mingi kaasaegne muusika, täiesti ajast maha jäänud. Kõhklesin ka ise... Kui paar aastat hiljem kuulsin Pärdi esimesi heakõlalisi tintinnabuli-stiilis teoseid, sain enesekindlust juurde. Täna, vaadates tagasi 35 aasta eest loodud “koolitööle”, näen selles verstaposti, mis tähistab murdepunkti mu esteetilistes tõekspidamistes. Ses mõttes on Concerto piccolo mu jaoks isegi olulisem kui paljud küpsemas eas loodud tehniliselt meisterlikumad teosed. (Peeter Vähi)

player W A Mozart. Irina Zahharenkova, haamerklaver, live salvestus Klaaspärlimängult 2009, fragm, 3 min, mp3
player P Vähi. Concerto piccolo, fragm, 2 min 26 sek, mp3

N 21 juuli kell 22 Jaani kirik
from ancient times
NATIONAAL JEUGD FANFARE ORKEST (Holland), Karolis Kaljuste (sopran), Kim Hoogvliet (sopran sax), dirigent Danny Oosterman
Bird, Bull, Goffin, Goorhuis, Houben

ImagetextNationaal Jeugd Fanfare Orkest

  • 1959 asutatud poolprofessionaalne puhkpilliorkester
  • orkestris mängivad konservatooriumi üliõpilased ja muud andekad muusikud vanuses kuni 25 aastat
  • teinud palju unikaalse Hollandi professionaalse puhkpillikultuuri, noorte talendikate muusikute ja puhkpilliorkestri repertuaari arendamiseks
  • paljud nimekad muusikud saanud oma esialgse muusikalise väljaõppe selles orkestris, sh Jurjen Hempel (dirigent), Pierre Volders (Rotterdami Filharmoonia Orkestri esimene trombonist), Herman Rieken (Kuningliku Concertgebouw Orkestri löökpillimängija), Ties Mellema (saksofonisolist ja professor), Esther Doomink (Hollandi Raadio Filharmooniaorkestri löökpillimängija) jt
  • aastast 1989 orkestri peadirigent Amsterdami ja Utrechti konservatooriumide
    dirigeerimisprofessor ja mitmete teiste tuntud puhkpilliorkestrite dirigent Danny Oosterman
  • 1976 Viini linna Grand Prix
  • orkester on külastanud USAd, Kanadat, Itaaliat, Austriat, Sloveeniat, Leedut, Belgiat jt maid
  • aastast 2009 toimunud suur tõus orkestri töös väljendub mitmetes orkestrile pühendatud uutes helitöödes, CD-salvestustes, esinemistes tuntud kontserdisaalides ja ulatuslikus kontsertturnees Itaaliasse ja Šveitsi
    player Nationaal Jeugd Fanfare Orkest, Goodnight Sarajevo, fragm, 117 sek, mp3

R 22 juuli kell 19 Jaani kirik
gusli läbi sajandite
Duo OLGA ŠIŠKINA - ALEKSANDER KISKATŠI (gusli / flööt, Soome / St Peterburg)
Händel, Vene rahvamuusika, Handoškin, von Biron, Guriljov, Trutovski, Kiskatši, Yocoh

ImagetextOlga Šiškina (Ольга Шишкина)

  • 1985 Leningradis sündinud rahvusvaheliselt tuntud gusli-mängija
  • õppis guslit Peterburi Rimski-Korsakovi nim Konservatooriumis paralleelselt klaveri-, oreli- ja dirigeerimisõpingutega
  • 2008 lõpetas konservatooriumi kiitusega ja jätkas magistriõpinguid soome kontsert-kantele alal Sibeliuse Akadeemias
  • samast aastast elab ja töötab Helsingis
  • 16-aastaselt võitis II preemia Ülevenemaalisel Professionaalsete Rahvapillimängijate Konkursil, olles selle kõigi aegade noorim laureaat
  • mitmekordne Rahvusvahelise Noorte Rahvapillimängijate Konkursi laureaat (1996, 1998, 2000, St Peterburg)
  • saanud mitmeid riiklikke stipendiumeid sh Venemaa Kultuuriministeeriumi stipendium, Vladimir Spivakovi juhitud Uustulnukate Fondi stipendium
  • 2001 “Venemaa Lootus” tiitli võitja
  • esinenud peale Venemaa ka USAs, Jaapanis, Inglismaal, Rootsis, Belgias, Lätis ja Leedus
  • teinud koostööd Venemaa tuntud rahvamuusikaorkestritega nagu Ossipovi Riiklik Akadeemiline Orkester, Peterburi Vene Riiklik Rahvapilliorkester, Smolenski Vene Rahvapilliorkester jt
  • esimene gusli-mängija, kes esineb solistina koos sümfooniaorkestritega (Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Peterburi Cappella Sümfooniaorkester
  • mänginud gusli partiid Peterburi Maria Teatris Rimski-Korsakovi ooperis “Legend nähtamatust Kiteži linnast ja neitsi Fevroniast”
  • 2008 sügisel mängis kromaatilist guslit koos Helsingi Filharmoonia Orkestriga Rodion Štšedrini ooperi “Võlutud rändur” raadioesiettekandes
  • on juurutanud guslimängu uusi tehnilisi võtteid
    player A Shirokov, Variatsioonid vene teemal, Olga Shishkina, gusli, fragm, 1 min 35 sek, mp3

R 22 juuli kell 22 Jaani kirik
tsitter + harf + kitarr = ?
SALZBURGER SAITENKLANG
Wilfried Scharf, Sabine Kraus, Roswitha Steindl (Austria)
Bach, Händel, Mozart, Schubert, Boccherini, Brahms, Tšaikovski, Grieg, Rodrigo, Hatšaturjan, rahvamuusika

ImagetextSalzburger Saitenklang

  • asutatud 1992 tuntud Austria tsitri-solisti Wilfried Scharfi poolt.
  • tsitter, harf, kitarr – traditsioonilise Austria rahvamuusikaansambli koosseis
  • hämmastab erakordse kõlaga
  • paistab silma oma ajastut ja kaasaegset keelpillide kõla sünteesiva esitusega
  • repertuaar ulatub rahvamuusikast Mozartini ja kõige kaasaegsemate muusikastiilideni
  • temaatiliste kavade hulgas on põnevamad: Singing Strings with classics and traditional music, An Evening in Vienna, Christmas in Saltzburg
  • edukaimad kontserdid on toimunud Viinis, Münchenis, Bratislavas, Ljubljanas, Sofias, Korintosel, muusikafestivalidel Frutillaris (Tšiili), Madeiral, Riias, esinetud on ka Poolas, Indias ja Nepalis
  • CD salvestusi: Mozart – Saksa tantsud, menuetid, sonaadid ja rondod, Weihnachten – Kauneimad jõulukoraalid, Folk Music – Austria originaalne rahvamuusika, Romantik – Chopini, Schuberti, Brahmsi, Liszti jt. romantilised palad, Wiener Blut – Johann Straussi jt. muusika, Serenade – Mozarti, Händeli, Vivaldi, Haydni muusika, Cantabile – Tarrega, Kreisler, Grieg, Tšaikovski, Brahms
    player Giordani, Caro mio ben, Salzburger Seitenklang, fragm, 1 min 35 sek, mp3

L 23 juuli kell 19 Jaani kirik
pärlid à la mustonen
TALLINN SINFONIETTA
Chang Yu-Fen (klaver, Taiwan), dirigent Andres Mustonen
Penderecki, (Сильвестров) Silvestrov, Knaifel, Pärt, (Уствольска) Ustvolskaya, 谭盾 (Tan Dun)

ImagetextAndres Mustoneni viimase aja kavad on järjest enam üles ehitatud ühtsele sügavalt filosoofilisele meeleolule, mõtisklustele olemise kahe pooluse – elu ja surma, maise ja taevaliku üle – kõik see on koondatud ka tema välja öeldud mõttesse, et: “Kõik helid, kõik meloodiad, mis meie hinge ja vaimu lohutavad ja kaunistavad, on Loojalt, kes heliloojate kaudu neid meie maailmale kingib. Need tõstavad meid kõrgemale, viivad lähemale igavesele Ilule.”

Chang Yu-Fen

  • õppis Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis
  • osalenud Vitali Margulise, Louiz de Moura Castro, Dimitri Baškirovi, John Perry, Pierre Réachi ja Elisso Virsaladze meistriklassides
  • tunneb klaverimängu kõrval suurt huvi kirjanduse vastu; lemmikautorid on Thomas Mann, Dostojevski ja Marquez
  • teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd kultuuriajakirjadele ja ajalehtedele
  • mitmekülgsed huvid on avaldanud silmapaistvat mõju ka tema pianismile
  • armastab esitada nn. segakavu, mida iseloomustab järgmiselt: Tahan anda kuulajaile sarnaseid emotsioone, mida ta saab näiteks saunas. Ma püüan seda teha, kombineerides omavahel XIX saj romantilise repertuaari standardeid Scarlatti või Bachiga, teisest küljest aga selliste heliloojatega nagu Lepo Sumera, Tan Dun (eriti tema varase perioodi teosed), Silvestrov, Janacek, Ginastera, Villa Lobos ja Schnittke
  • mängis pianisti osa Martine Doyeni mängufilmis “Komma” koos Belgia näitleja-laulja Arno’ga
  • salvestab käesoleval kontserdil Galina Ustvolskaja Klaverikontserdi firmale ERP

L 23 juuli kell 22 Ülikooli kohvik / Festivaliklubi (sissepääs tasuta)
arktika-antarktika 2010
Filmilinastus (režissöör-produtsent Aivo Spitsonok), fotonäitus, jutud

Imagetext Imagetext Imagetext Imagetext

P 24 juuli kell 19 Jaani kirik
à la mozart: vol II
GLASPERLENSPIEL SINFONIETTA
Stéphane Réty (flööt, Prantsusmaa), muusikateadlane Toomas Siitan, dirigent Risto Joost
Mozarti sümfooniad ja flöödikontsert

ImagetextDirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis.
1999 asutas Risto Joost kammerkoori Voces Musicales, 2002 lisandus koorile Ensemble Voces Musicales. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates sügisest 2009 Rahvusooperis Estonia peakoormeister ja dirigent ning alates 2010 Madalmaade Kammerkoori peadirigent.
Risto Joost on juhatanud selliseid muusikakollektiive nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Barokkorkester, Corelli Barokkorkester, Helsingborgi Sümfooniaorkester, Rootsi Kammerorkester, Gävle Sümfooniaorkester, Ostrobothnia Kammerorkester, Leedu Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor,  Eesti Rahvusmeeskoor RAM, segakoor Latvija, Rootsi Raadio Koor, Ars Nova Copenhagen, kammerkoor Musica (Taani), Madalmaade Kammerkoor jt.
2007 tegi Risto Joost debüüdi Rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooperiga “Wallenberg”. Risto Joost on regulaarselt osalenud Eesti Muusika Päevadel, NYYD Festivalil ja Eesti Noorte Heliloojate Festivalil dirigeerides erinevate muusikakollektiividega üle 50 esiettekande kammermuusikast sümfoonilise repertuaarini. Samuti on ta osalenud 2009 aasta Üldlaulupeol üldjuhina.

P 24 juuli kell 22 Ülikooli kohvik / Festivaliklubi
à la mozart: vol III
GLASPERLENSPIEL SINFONIETTA
Kädy Plaas (sopran), muusikateadlane Toomas Siitan, dirigent Risto Joost
Mozarti sümfooniad ja kontsertaariad

ImagetextKädy Plaas

  • pälvinud tunnustust nii kontserdi- kui ka ooperilaval, hinnatud solist vokaalsümfoonilistes suurvormides
  • ooperilauljana on üles astunud lisaks Eestile ka Saksamaal, kus debüteeris 2007 Frasquitana ooperis “Carmen”
  • 2007 sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomi, hetkel jätkab samas magistriõpinguid
  • 2006/2007 oli vahetusüliõpilane Hamburgi Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ingrid Kremlingi lauluklassis
  • osalenud Cathrine Sadolini, Ingrid Kremlingi ja Sona Ghazariani meistrikursustel
  • 2002–2004 oli Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja
  • aastast 2004 tegutseb solistina projektiteatris Nargen Opera.
  • osalenud ka Rahvusooper Estonia, teater Vanemuise ning Hamburgi Riigiooperi lavastustes
  • sopranipartiid paljudes klassikalistes suurvormides, aga ka kaasegsetes teostes nagu Honeggeri “Jeanne d’Arc tuleriidal” ning uudisteoste esmaettekannetes nagu Toivo Tulevi Flöödikontserdi vokaalpartii, Leave, alas this tormenting ja Songs, Tõnu Kõrvitsa “Unede värav”, “Mu luiged, mu mõtted” ja “Tuleaed”, Helena Tulve silences / larmes, Tõnis Kaumanni Mi lagnerò tacendo ja Gavin Bryarsi To Define Happiness
  • repertuaaris üle kümne ooperirolli, sh. Violetta ja Gilga (Verdi La traviata ja “Rigoletto”, Öökuninganna ja Pamina (Mozarti “Võluflööt”) ja Frasquita (Bizet’ “Carmen” Hamburgi Riigiooperis), Manon (Massenet’ “Manon”), Marzelline (Beethoveni “Fidelio”)
  • solistina teinud koostööd mitmete orkestritega, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Tallinna Barokkorkester, Sinfonietta Rīga, Turu Filharmooniaorkester, Püha Kristoferi Kammerorkester ning dirigentidega nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Paul Mägi, Olari Elts, Risto Joost, Paul Hillier, Edward Higginbottom, Simone Young, Simon Hewett, Steven Fox, Juha Kangas jt
  • esinenud peale Eesti ka Soomes, Lätis, Leedus, Saksamaal ja Prantsusmaal
  • 2006 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia
  • 2007 Marje ja Kuldar Singi nim preemia “Noor Laulja”
  • 2007 Lili Kaelase Muusikafondi stipendiumi
  • 2008 Eesti Kultuurkapitali interpreedi stipendium
  • 2008 soolopartiid Toivo Tulevi autoriplaadil Songs (Harmonia Mundi)

E 25 juuli kell 19 Jaani kirik
kuningas augustuse ajast
Stéphane Réty (flööt, Prantsusmaa) & Irina Zahharenkova (klavessiin)
Muusikat Dresdeni õukonnast
player Mozart, Irina Zahharenkova, live, fragm, 3 min, mp3

Stéphane RétyImagetext  Imagetext

  • alustas muusikaõpinguid sünnilinnas Lorient’is ja jätkas Nantesi konservatooriumis Guy Cottins’i klassis ja Conservatoire National Supérieur de Musique de Paris’ Michel Debosti klassis
  • 1990 I preemia Vierzoni rahvusvahelisel konkursil
  • 1993 Jean-Pierre Rampali nim flötistide konkursi laureaat
  • on olnud Orchestre de Paris’, Monte-Carlo ja Stuttgardi filharmoonia orkestrite ning Zürichi Tonhalle orkestri flöödisolist
  • 1991 sai Baseli Raadio Orkestri esimeseks flötistiks
  • käeoleval ajal Baseli Sümfooniaorkestri ja Zürichi Kammerorkestri esimene flötist Šveitsis
  • on solistina esinenud pea kõikjal Euroopas ning Ameerikas ja Aasias
  • mängib koos selliste muusikutega nagu Augustin Dumay, Katia ja Marielle Labèque, Marie-Pierre Langlamet, Wolfgang Holzmair jt.
  • 1985 Joachim Rodrigo Flöödikontserdi esmaesitaja Belgias
  • 2001 Wim Hendericksi “Nocturnes 2” flöödile ja keelpilliorkestrile esmaesitaja Brüsselis Barth Van De Velde juhatusel
  • 2005 vene juurtega helilooja Lourié’ Duo flöödile ja klaverile esmaesitaja maailmas
  • silmapaistvamad CD-salvestused: Johann Sebastian Bachi Süit nr 2 Rudolf Baršai juhatusel, Brandenburgi kontserdid Seouli Kammeramsambliga (EMI) ning Debussy muusika flöödile ja harfile koos Nicolas Tulliez’iga prantsuse plaadifirmale Skarbo
  • 2007 viimane CD Bachi Flöödikontserdi BWV 1056, Triosonaadiga “Muusikalisest ohvrist” ja Brandenburgi kontserdiga nr 5 (Naxos) oli Grammy nominent
  • meitriklassid kõikjal maailmas, sh Euroopas, USAs, Koreas, Brasiilias jm
  • on olnud Junge Deutsche Philharmonie dirigendi assistent
  • komponeerinud filmimuusikat, sh. dokumentaalfilmile A star called Ayrton Senna TF1 Videole
  • käesoleval ajal Dresdeni Musikhochschule professor

Imagetext T 26 juuli kell 19 Püssirohukelder
à la russe
ESSE-QUINTET (St Peterburg)
Vivaldi, Bach, Rääts, Piazzolla, Strauss, Rahmaninov

ESSE-Quintet koosseisus: Mihhail Krõlov (bajaan-akordion), Kirill Evsejev (balalaika), Anna Šatilova (alt-domra), Darja Nefedova (bass-balalaika), Ksenia Kvotško (bajaan-akordion). Võitnud Grand Prix’ ja/või I preemiad kuuel rahvusvahelisel konkursil Venemaal, Rootsis, Itaalias ja Prantsusmaal.  WOMADi ja Real World Recordsi asutajaliige Thomas Brooman oma artiklis ajakirjale “fRoots” kasutab ansambli iseloomustamiseks vaid väljendeid great, fantastic musicians, dazzling and witty performance...

 

Advendi- ja jõulukontserdid

●10 dets kell 18 Haapsalu Toomkirik
●11 dets kell 17 Tallinna Jaani kirik

imagetextOLGA TRIFONOVA (sopran, Peterburi Maria Teater), HATŠATUR BADALJAN (tenor, Moskva Novaja Opera) & SANKT PETERBURG TRIO (Maria Safarjants, viiul, Sergei Slovatševski, tšello, Sergei Urõvajev klaver)
Kavas: Glinka romansid, Rimski-Korsakovi ooperiaariad, Tšaikovski Trio

imagetext  

player Tšaikovski. Klaveritrio a-moll, Op 50, Pezzo elegiaco, fragm, 3 min 33 sek, mp3
player Rimski-Korsakov. Olga Trifonova (sopran), fragm, 3 min 09 sek, mp3

Maria Teatri tunnustatud solist Olga Trifonova, Moskva Novaja Opera solist Hatšatur Badaljan ja Sankt Peterburg Trio annavad Eestis kaks eksklusiivset kontserti ning esinevad Tallinna Jaani kiriku pidulikul jumalateenistusel.
Esimene advendikontsert toimub 10. detsembril kell 18 Haapsalu Toomkirikus. 11. detsembril kell 17 annavad Venemaa muusikud kontserdi Tallinna Jaani kirikus, kus esinevad sama päeva hommikul ka Jaani kiriku 144. aastapäevale ja kolmandale advendile pühendatud pidulikul jumalateenistusel ning armulaual.
Peterburi Maria Teatri noore solisti, mitmete rahvusvaheliste konkursside võitja, Vene Föderatsiooni teenelise kunstniku Olga Trifonova kaunis koloratuursopran on kõlanud paljudel mainekatel festivalidel ja maailmakuulsate teatrite lavadel, sh Salzburgi Festival ja New Yorgi Metropolitan Opera. 2010. aastal debüteeris lauljatar suure eduga Praha Rahvusteatris oma hiilgerollis – Ööbikuna Stravinski samanimelises ooperis. Olga Trifonova laulab suurepäraselt ka kammermuusikat ja vene romansse.
Moskva Novaja Opera solist, rahvusvaheliste konkursside laureaat Hatšatur Badaljan on saanud mitmekülgse hariduse. 2004. aastal lõpetas ta kiitusega Doni Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna ja seejärel laulu erialal Rostovi Konservatooriumi. Lauljana on ta täiendanud end rahvusvahelistel meistrikursustel nii Euroopas kui USAs. Muuhulgas on Hatšatur Badaljan teinud koostööd ka Eri Klasiga.
1987. aastast tegutsevas Sankt Peterburg Trios mängivad Maria Safarjants (viiul), Sergei Slovatševski (tšello) ja Sergei Urõvajev (klaver). Kõik ansambli liikmed on kõrgelt hinnatud muusikud – rahvusvaheliste konkursside laureaadid ja Vene Föderatsiooni teenelised kunstnikud. Trio asutaja Maria Safarjants on ühtlasi rahvusvahelise festivali “Peterburi paleed” asutaja ja kunstiline juht.

● 21 dets kell 20 Tartu Jaani kirik
Heliplaadi “CANTUS ANGELICUS” esitluskontsert
Heldur Harry Põlda (poiss-sopran), Imbi Tarum (klavessiin), Tallinn Sinfonietta, kontsertmeister Elar Kuiv, dirigent Andres Mustonen
Kavas: Gluck, Caccini, Bach-Gounod, Bach-Vivaldi, Fauré, Chopin, Schubert, Franck, Adam, Bach...

imagetext TallinnSinfoniettaMustonen  

player #3, Bach-Gounod. Ave Maria, fragm, 1 min 43 sec, mp3
player #13, Dalla. Caruso, fragm, 2 min 37 sec, mp3

Heldur Harry Põlda (s 1996 Kuressaares) on noor muusik, kes õpib Tallinna Muusikakeskkoolis viiulit ja dirigeerimist, kuid on võlunud publikut eelkõige oma ingellikult kauni sopranihäälega. Sellega harmoneerub hästi ka käesoleva plaadi nimi “Cantus angelicus”. Tema õpetajad on Zoja Hertz (laul), prof Mari Tampere-Bezrodny) (viiul) ja Hirvo Surva (dirigeerimine).
Heldur Harry laulab Rahvusooper Estonia poistekooris ning on juba aastaid regulaarselt solistina esinenud erinevates muusikalistes suurprojektides. 8-aastasena oma lavadebüüdi teinud noormehe repertuaaris on tänaseks mitmeid ooperi- ja muusikalirolle: Miles (Britteni “Kruvipööre”), Amor (Glucki “Orfeus ja Euridice”, Nuki (lastemuusikal “Pipi! Nuki! Puhh!”), Erik (Maury Yestoni muusikal “Fantoom”) ja Arno (Anti Marguste mono-ooper “Monoloogid”) ning vokaalsuurvormid: Lera Auerbachi “Vene reekviem”, Roxanna Panufniku “Westminsteri missa”, Gabriel Fauré Reekviem, Galina Ustvolskaja Sümfoonia nr 1. Aastal 2008 aastal pälvis ta “Kruvipöörde” peaosa eest Eesti Kultuurkapitalilt läbi aegade noorima laureaadina helikunsti sihtkapitali preemia, samuti on noormees Eesti Kooriühingu koostööpreemia laureaat (2010).
Heldur Harry Põlda on esinenud mitmete kooride ja orkestritega paljudes riikides nagu Inglismaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Venemaa, Tšehhi, Ungari, Soome, Rootsi jne ning teinud koostööd paljude tuntud muusikutega. XXV Eesti Üldlaulupeo külalised mäletavad kindlasti Heldur Harryt solistina ühendkooride ees, 2011. aasta juulis esines Heldur Harry koos helilooja Arvo Pärdiga Vatikanis paavst Benedictus XVI preestriks pühitsemise 60. aastapäeva üritusel Homage of Artists, esitades Arvo Pärdi paavstile pühendatud teose “Vater unser”.
Sügisel 2010 ilmus Heldur Harryl koos Arsise käsikellade ansambliga CD “Terra Mariana” (ERP) ja 2011. aasta suvel koos Arvo Pärdiga singelplaat “Vater unser” (ERP).

Korraldajad / tegijad:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Kadri Kiis – produtsent, raamatupidaja
Kaia Lattikas – Tallinn Sinfonietta
Anu Jaanson – produtsendi assistent, manager
Inna Kivi – bukleti tekstid
Mart Viires – kodulehekülg
Olavi Sööt – logistika
Tanel Klesment – helirežii
Ahto Sooaru – turundus

Tõmba alla: festivali plakat (pdf, 602 KB)

Edasta sõpradele Imagetext  Imagetext

Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Austria Saatkond Eestis, Jüri Sasi, Eesti Kaitsevägi, Teater “Vanemuine”, Raadio Elmar, Vanemuise Kontserdimaja, Heino Elleri nim Tartu Muusikakool, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Kadri Leivategija, Kulvo Tamra, Toomas Peterson, Kaupo Kiis

Imagetext      Imagetext     Imagetext     Imagetext
Imagetext     Imagetext     Imagetext     Imagetext     Imagetext     Imagetext 

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2013, Klaaspärlimäng 2012, Klaaspärlimäng 2010, Klaaspärlimäng 2009, Klaaspärlimäng 2008, Klaaspärlimäng 2007, Klaaspärlimäng 2006, Klaaspärlimäng 2005, Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004, Klaaspärlimäng Facebook’is
Pressi vastukaja
player Klaaspärlimäng 2011 video-klipp

Järgmine festival: 19–24 juuli 2012

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish

ImagetextKLAASPÄRLIMÄNG 2010

ERPi ja Tartu linna koostööprojekt
Kunstiline juht – Peeter Vähi
Kunstiline nõustaja – Risto Joost

Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu  püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, Süd-West Rundfunki Sümfooniaorkester, Tōkyō Filharmoonia Koor, Berliini Filharmoonikute Kvintett, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.

 

Festivali programm

N 15 juuli kell 20 Jaani kirik (otseülekanne Klassikaraadios)
AVAKONTSERT
Tallinn Sinfonietta, Slava Grigoryan (kitarr / Austraalia) ja Rémi Boucher (kitarr / Kanada), dirigent Risto Joost
Kavas Mozart, Rodrigo, Kaumann (Sümfoonia esiettekanne), Vähi
Otseülekanne Klassikaraadios

Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis.
1999 asutas Risto Joost kammerkoori Voces Musicales, 2002 lisandus koorile Ensemble Voces Musicales. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates 2008 vastloodud Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates sügisest 2009 Rahvusooper Estonia peakoormeister ja dirigent.
Risto Joost on juhatanud selliseid muusikakollektiive nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Barokkorkester, Corelli Barokkorkester, Helsingborgi Sümfooniaorkester, Rootsi Kammerorkester, Gävle Sümfooniaorkester, Ostrobothnia Kammerorkester, Leedu Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor,  Eesti Rahvusmeeskoor RAM, segakoor Latvija, Rootsi Raadio Koor, Ars Nova Copenhagen, kammerkoor Musica (Taani), Madalmaade Kammerkoor jt.
Juunis 2007 tegi Risto Joost debüüdi Rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooperiga “Wallenberg”.
Alates aastast 2000 on Risto Joost regulaarselt osalenud Eesti Muusika Päevadel, NYYD Festivalil ja Eesti Noorte Heliloojate Festivalil (Tartu) dirigeerides erinevate muusikakollektiividega üle 50 esiettekande kammermuusikast sümfoonilise repertuaarini. Osalenud 2009 aasta Üldlaulupeol üldjuhina.

Imagetext Imagetext

player Rémi Boucher, Rodrigo “Concierto d’Aranjuez”. Adagio, mp3, 122 sek
player Slava Grigoryan & Risto Joost, Vähi “The White Concerto”, III osa, fragm, 112 sek, mp3
Kuula tervet kontserti

ImagetextN 15 juuli kell 19 Viljandi Pauluse kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
R 16 juuli kell 19 Jaani kirik
Euroopa Liidu Kammerorkester, Carlo Torlontano (alpisarv / Itaalia)
Kavas Telemann, L Mozart, W A Mozart, D’Aquila, Britten

Mozart, nagu Bachki, ei soovi meid õpetada, veelgi vähem hämmastada, ta ei soovi muud, kui pühitseda oma kutsumust töös nii täiuslikult kui võimalik, anda endast kõik ja teostada end teenimises.” (H Hesse)
Maailmalavadel esineva Carlo Torlontano pill ise – enam kui 4-meetrine alpisarv – on juba muljetavaldav, klassikalise muusika kuulamine sellel koos orkestriga aga täiesti ainulaadne elamus.
player Euroopa Liidu Kammerorkester, Mozart, Sümfoonia nr 29, fragm, 88 sek, mp3


R 16 juuli kell 22 Jaani kirik
KITARRIÖÖ
Grigoryan Guitar Duo (Austraalia), Rémi Boucher (kitarr / Kanada)
Kavas: Bach, Debussy, Towner, Lovelady, Boucher, Lecuona, Domeniconi, E Grigoryan, L Grigoryan, Gnattali...

Imagetext  RemiBoucher239

player Grigoryan Guitar Duo, fragm, 3 min 50 sek, mp3

L 17 juuli kell 17 Pirogovi park (Raekoja taga)
BRASS ECHO
Kaitseväe Orkester, dirigent Peeter Saan
Kavas: Kopetz, Vähi (esiettekanne – “Maa ja taeva vahel” Raekoja kelladele ja puhkpilliorkestrile)
Koostöös Tartu Hansapäevadega

Imagetext  Imagetext   Imagetext

player Eesti Kaitseväe Orkester, fragm, 1 min 51 sek, mp3

Eesti Kaitseväe Orkestri põhiülesanded on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad, võtta vastu ja saata ära kõrgeid riigitegelasi, aga ka kontsertide andmine nii väeosades kui ka tsiviilelanikele. Umbes 45-liikmeline orkester koosneb professionaalsetest muusikutest ja on praeguseks välja andnud 11 CDd. Igal aastal on orkestril umbes 180 esinemist, võetakse osa paljudest festivalidest. Kõrvuti marsi- ja tseremoniaalmuusikaga on orkestri repertuaaris show-programm (tattoo) ning mitmed süvamuusika kontserdiprogrammid. Orkestri peadirigent on kolonelleitnant Peeter Saan, agar puhkpillimuusika propageerija ningmuideainus doktorikraadiga dirigent Eestis.

L 17 juuli kell 20 Jaani kirik
KUUPAISTE SONAAT
Kalle Randalu (klaver)
Kavas Beethoven, Chopin

ImagetextKalle Randalu

  • Freiburgi ja Karlsruhe muusikakõrgkoolide professor
  • 1999 nimetati EMA audoktoriks
  • 1980 lõpetas Tallinna konservatooriumi prof Bruno Luki klassis
  • 1980–1983 täiendas end prof Lev Vlassenko juures Moskva konservatooriumis
  • pälvinud tunnustust mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel
  • aastast 1988 elab ja töötab Saksamaal
  • eriti stiilne ja peen klassika tõlgendaja ja tunnustatud Mozarti ja Beethoveni interpreteerija
  • ulatuslikus ja mitmekesises repertuaaris kuulub eriline koht eesti ja saksa muusikale, sealhulgas paljude eesti heliloojate klaveriteoste esmaesitaja
  • esinenud pea kõikjal Euroopas, samuti USAs, Kanadas, Austraalias, Jaapanis, Brasiilias, Venemaal
  • teinud koostööd maailma tipporkestrite ja -dirigentidega
  • repertuaaris enam kui 40 klaverikontserti
  • suurepärase kammeransamblipartnerina mänginud muuhulgas koos ansamblitega Mandelring Quartet ja Trio di Clarone ning kuulub koos mitmete nimekate Saksamaal tegutsevate muusikutega ansamblisse Villa Musica
  • salvestanud 13 LPd ja enam kui 30 CDd (Melodija, Antes, MDG)
  • neist erilise tähelepanu osaliseks on saanud seitsmest CDst koosnev sari Paul Hindemithi kõikide sonaatidega koostöös ansambli Villa Musica liikmetega , mis võitis 1999 Prantsusmaal Cannes’is Classical Award’i ning 1998 ja 2003 Saksamaal ECHO Klassika auhinna

    player Beethoven. Kuupaistesonaat, fragm, 2 min 24 sek, mp3
    Tõmba alla: Kalle Randalu foto, jpg, 300 dpi, RGB, 3.5 MB


P 18 juuli kell 21 Jaani kirik
INTUITIIVNE MUUSIKA
Ansmbel U: Tarmo Johannes (flööt), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Vambola Krigul (löökpillid), Taavi Kerikmäe (klaver)
Kavas Stockhauseni “Aus den sieben Tagen”

20 saj ühe “vapustavama haardega helilooja” Karlheinz Stockhauseni nn intuitiivse muusika esikteos “Aus den sieben Tagen” püüab leida muusikalist lahendust küsimusele vaimu ja mateeria vastastikusest mõjust ja nende harmoonilise kooseksisteerimise tingimustest. Helilooja nõudel eelneb teose ettekandele muusikute 4-päevane paastu- ja meditatsiooniperiood (ka käesoleva ettekande puhul!).

Imagetext  Imagetext

Ansambel U: on asutatud aastal 2002 Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannese eestvedamisel. Sellest peale on U: esinenud enamusel tähtsamatest Eesti nüüdismuusika festivalidest (Pärnu Nüüdismuusika Päevad 2005, 2006, 2007, Eesti Muusika Päevad 2005 ja 2006, Jaani Kiriku Päevad 2006, NYYD festival 2003 ning 2005), samuti ühel mainekamal Soome festivalil “Time of Music” Viitasaaris. Ansamblisse kuuluvad silmapaistvad noorema generatsiooni muusikud, kellest mitmed on ennast uue muusika alal täiendanud ka välismaal. Ansambel töötab ilma dirigendita. U: tegeleb nii kaasaegse muusika klassikasse kuuluvate teoste, kui eksperimentaalsete kompositsioonidega. Üheks oluliseks suunaks on süveneda improvisatsiooni ja ebatraditsioonilise notatsiooni tõlgendamist nõudvate teoste ettekandmisesse.

P 18 juuli 22 Vilde (Vallikraavi 4)
FESTIVALI KLUBI
Ansambel “The Shin” (Gruusia), Aleksandr Chumburidze (tants, Gruusia), Valts Pūce (helilooja, akordion, vokaal / Läti), Ilona Hanina & Kristīne Kārkle-Purina – (vokaal / Läti), Normunds Šnē – (oboe / Läti), Raimonds Ozols – (viiul, Läti), Valters Pūce – (tšello / Läti)
Programmis “Es arī” (“Mina ka”) ühinevad klassikaline, rahva- ja jazz-muusika

Imagetext

E 19 juuli kell 18 Vilde (Vallikraavi 4)
FESTIVALI KLUBI
Film “Stepihunt”, Hermann Hesse samanimelise romaani ekraniseering, 1974, stsenarist Fred Haines, režissöörid Michelangelo Antonioni ja John Frankenheimer

E 19 juuli kell 21 Jaani kirik
SUMERA – 60
Tallinn Sinfonietta, Janne Ševtšenko (sopran), Kadri-Ann Sumera (süntesaator, klaver), dirigent Risto Joost, teksti loeb Peeter Volkonski, Jüri Tallinn (video), Siim Allas (valgus, Teater “Vanemuine”), Peeter Vähi (heli)
Programm: Sumera kammermuusika ning muusika kammerooperist “Olivia meistriklass” (libreto Peeter Jalakas)
Koostöös Lepo Sumera Ühinguga
player Sumera, Olivia meistriklass, live, fragm, 2 min 48 sek, mp3

Imagetext  Imagetext  Imagetext

Eesti Muusika Infokeskuse kodulehelt võib lugeda, et Lepo Sumera loomingu ilmekaim tunnus on romantiliste kujundite kontrastid – mäng  ja kannatus, show ja draama, maskeraad ja tundesiirus. Tema muusikat iseloomustab ka eriline keskendumine kõla- ja tämbrivärvidele. Nii on see ka helilooja kammerooperis “Olivia meistriklass”, mis oli algselt mõeldud multimeedia-kammerooperina sopranile, kahele meesnäitlejale, flöödile, klarnetile, metsasarvele, trompetile, süntesaatorile, löökpillidele, viiulile, tšellole ja videole. Teos valmis ja esietendus NYYD festivali tellimusel novembris 1997 Von Krahli Teatris Pirjo Levandi (Olivia), Jüri Peetsoni, Guido Kanguri ja NYYD Ensemble’i esituses Olari Eltsi juhatusel. Ooperi esiklavastaja ja libretist oli Peeter Jalakas, libreto aluseks Ervin Õunapuu samanimeline groteskne romaan.
Ooperi käesolevas kontsertettekandes ei kasutata esialgset videomaterjali ning teos hakkab elama omaette elu. Videokaadrite asemel loeb näitleja Peeter Volkonski omal valikul katkendeid Ervin Õunapuu romaanist. Seega sünnib ooper otsekui uues kvaliteedis.
Kontserdi esimeses pooles kõlab Lepo Sumera kammermuusika.

Janne Ševtšenko (sopran) on lõpetanud 1998 Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu lauluklassis. Aastatel 1992–2004 laulis Rahvusooper Estonia ooperikooris, aastast 2004 on samas solist. Ooperidebüüdi Estonias tegi 1999 Zerlinana (Mozarti “Don Giovanni”). Tema rollide hulka kuuluvad Despina (Mozarti “Così fan tutte”), Iti (Ehala “Nukitsamees”), Sally (Kanderi “Kabaree”), Barbara (Straussi “Öö Veneetsias”), Valencienne (Lehári “Lõbus lesk”), Ännchen (Weberi “Nõidkütt”), Frasquita (Bizet’ “Carmen”), Roosi ja Rowan (Britteni “Väike korstnapühkija”), Franziska Cagliari (Straussi “Viini veri”), Chloë (Tšaikovski “Padaemand”), Teine daam (Mozarti “Võluflööt”), Clorinda (Rossini “Tuhkatriinu” Eliza Doolittle (Loewe’ “Minu veetlev leedi”) jt. Janne Ševtšenko on laulnud solistipartiid Bachi “Jõuluoratooriumis”, teinud koostööd ERSO, Von Krahli Teatri, Ooper-kvarteti, Strauss-orkestri ja mitmete teiste koosseisudega. Samuti on ta mänginud Inessa Armand’i osa filmis “Minu Leninid” (1997). Janne Ševtšenko hääl kõlab ka animafilmides “Peetrikese reis Kuule”, “Blinky Bill”, “Haikala lugu”, “Shrek 3” ning “Frank & Wendy”, samuti mitmetes CD & DVD salvestustes, nende hulgas “Estonia ooperihääled” (ERP, 2009).
 

T 20 juuli kell 20 Püssirohukelder
Terem Kvartett (St Peterburg): Andrei Konstantinov (sopran-domra), Aleksei Barštšev (alt-domra), Andrei Smirnov (bajaan), Mihhail Dzjudze (bass-balalaika)
Kavas Bach, Schubert
Pärast kontserti suurel vabaõhuekraanil live DVD-salvestused mulluselt festivalilt (Irina Zahharenkova, Kristjan Randalu & Tallinna Kammerorkester)

ImagetextTerem–Kvartett

  • asutati 1986
  • fenomenaalne ansambel, kes on loonud täiesti uue lähenemise vene rahvapillidele ja nendel mängimisele
  • aastate jooksul kujunenud Maria Teatri, Ermitaaži ja Vene Muuseumi kõrval üheks Peterburi sümboliks
  • erakordne fenomen seisneb suutlikkuses ühendada kardinaalselt erinevaid esitustraditsioone – ühelt poolt selle liikmete akadeemiline ettevalmistus (konservatooriumi haridus), professionaalne virtuooslikkus, teisalt loomupärane rahvalikkus ning sellest tulenev vitaalne teatraalsus
  • kvarteti unikaalsus seisneb ka vanadest traditsioonidest lähtuvas imroviseerimis- ja muusika komponeerimise oskuses
  • ansambli esinemine on vene rahvamuusika traditsioonidest välja kasvanud kollektiivne loomisprotsess
  • kvarteti repertuaaris on üle 500 originaaltranskriptsioonis pala ning parodeeriva fantaasia Bachi, Mozarti, Rossini, Bizet’, Piazzolla, Rimski-Korsakovi, Tšaikovski jpt heliloojate tuntud teemadel
  • pillimäng on ansambli liikmetele rohkem elustiil kui töö
  • Terem-Kvartett lähtub nagu kõik vana-vene rahvapillimehed usust, et kunst muudab maailma paremaks
  • Terem-Kvartett on esindanud Venemaad paljudel rahvusvahelistel üritustel, sh Vaticanis, prints Charlesi kutsel St Jamesi palees Londonis Puškini 200 sünniaastapäeva tähistamisel ja G8 tippkohtumisel St Peterburis
  • kvartett on teinud koostööd seliste legendaarsete muusikutega nagu Peter Gabriel, Bobby McFerrin, ansambel Led Zeppelin, viiuldaja Nigel Kennedy jmt
  • esinenud enam kui 60 riigis rohkem kui 2500 kontserdiga
  • 2003 asutas St Peterburis oma rahvusvahelise Terem-Festivali, kuhu kutsutakse samalaadseid muusikuid üle kogu maailma

Tõmba alla: Terem Kvarteti foto, jpg, 300 dpi, 4,37 MB

15 juuli – 16 sept 2010, festivali klubis (Vilde, Vallikraavi 4) – Fotonäitus “Homo sapiens 2009

Tõmba alla festivali plakat (pdf, 2,61 MB)
player video-klipp “Klaaspärlimäng 2010”
Vaata festivali fotoalbumit

Pääsmed ja festivalipassid müügil alates 19 märtsist 2010 Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides ning Tartu Kaubamajas. 19–21märtsini 50% soodustus.

Tänud: Hermann Hesse, Wolfgang Amadeus Mozart, Lepo Sumera, Tartu Linnavalitsus, Tartu Jaani kirik, Jüri Sasi, Eesti Kaitsevägi, “Kass Arturi Külakino”, Klassikaraadio, Ilze Apsina, Ants Johanson, Kaie Herkel, Kaupo Kiis, Rita Hade, Kaia Lattikas, Anu Jaanson

Korraldajad / tegijad:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Kadri Kiis – produtsent, raamatupidaja
Olavi Sööt – logistika
Piret Mikk – kujundus
Tanel Klesment, Ants Viermann – helirežii
Priit Reiman – festivali klubi
Ahto Sooaru – turundus
Klaverihäälestaja-meister – Ants Saluraid
Fotod: John Wright, Kaupo Kikkas, ERPi arhiiv, P Vähi

Imagetext     Imagetext    Imagetext    Imagetext    Imagetext    Imagetext   Imagetext   Imagetext    Imagetext              Imagetext      Imagetext

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2013, Klaaspärlimäng 2012, Klaaspärlimäng 2011, Klaaspärlimäng 2009, Klaaspärlimäng 2008, Klaaspärlimäng 2007, Klaaspärlimäng 2006, Klaaspärlimäng 2005, Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004, Klaaspärlimäng Facebook’is
Pressi vastukaja
player Klaaspärlimängu animeeritud sümboolika

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish

ImagetextKLAASPÄRLIMÄNG 2009

ERPi ja Tartu linna koostööprojekt
Kunstiline juht – Peeter Vähi

Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, Süd-West Rundfunki Sümfooniaorkester, Tōkyō Filharmoonia Koor, Berliini Filharmoonikute Kvintett, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.

L 27 juuni kell 16 Vormsi Koolituskeskus
KOHTUMINE AJAKIRJANIKEGA

L 27 juuni kell 20 Vormsi (tasuta)
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER
Gianluca Littera (suupill, Itaalia)
Dirigent – Paul Mägi
Kavas: Dvořák, heliloojate “trio” Krigul-Valkonen-Steiner (esiettekanne), Villa-Lobos
Otseülekanne Klassikaraadios

player H Villa-Lobos. Suupillikontsert, fragm, 179 sek, mp3
player terve kontsert

Imagetext  Imagetext  Imagetext

Süvamuusikas on väga harvad juhused, mil mitu heliloojat võtavad nõuks komponeerida muusikateose ühisloominguna. Eesti muusikast meenuvad vaid Malera Kasuku (st Raimo Kangro, Lepo Sumera, Mati Kuulberg) Trio ja NYYD-Festivalil esmaettekandes kõlanud Lepo Sumera, Peeter Vähi ja Erkki-Sven Tüüri “Gooti kolmnurk”. Nüüd on lisandunud neile Ülo Kriguli, Mariliis Valkoneni ja Timo Steineri sidevahenditest inspireeritud teos “send / receive / resound”. Autorid ise on teose kohta öelnud järgmist: “Festival pöördus meie poole ettepanekuga kirjutada ühisteos, mille muusikalise materjalina võiks kasutada mobiiltelefoni helinaid. Kui sõnade telefon ja helin üle pisut järele mõtlesime, leidsime, et heli(n) on olnud aegade algusest alates vahend, millega inimesed on edastanud infot. Heli on kõige algsem ja esmasem infokandja ja selle olemasoluks on vajalikud kolm komponenti: heli tekitaja, heli levimise keskkond ja vastuvõtja. Seda kolmainset süsteemi kasutab kogu maailm nii praktilise teabe kui emotsionaalse informatsiooni edastamiseks. Samu vahendeid kasutab ka muusika. Teose erinevaid lõike on osalt inspireerinud just heli edastamise vahendid kõige erinevamatest ajastutest. Kuulaja võib teose kulgemisel tähele panna isegi teatud kronoloogilist järjepidevust – lokulauast kaasaegsete sidevahendite poolt tekitatud helideni.”

Imagetext

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille asutamisaastaks on 1926 ning mis on väikesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, on eriti viimastel aastatel jõuliselt laiendanud oma rahvusvahelist haaret. Üha enam tähelepanu leidnud plaadistuste kõrget kvaliteeti on ära märgitud mitme olulise auhinnaga, sh 2004 aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. New York Times nimetas ERSO, dirigent Paavo Järvi, Ellerheina ja RAMi koostöös salvestatud heliplaati “Peer Gynt” 2005 aasta suurimaks üllatajaks klassikalise muusika vallas, märtsis 2006 sai plaat aga BBC Music Magazine’i auhinna orkestrimuusika kategoorias. 2007. aasta augustis ilmunud CD “Magma” Erkki-Sven Tüüri muusikaga Paavo Järvi juhatusel valis BBC Music Magazine kuu parimaks orkestrimuusika kategoorias ning ajakirjas Gramophone on kümne väljapaistvama uue plaadi hulka arvatud nii “Magma” kui ka ERSO CD Ester Mägi orkestrimuusikaga. Lisaks tihedale koostööle plaadifirmaga Virgin Classics on varasematel aastatel plaadistatud ka firmadele Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works, Melodija, ERP jt.
Imagetext  ImagetextJärjest väärikamaks on muutunud esinemispaigad väljaspool Eestit. 2003. aastal toimus 17 kontserdiga Itaalia turnee, 2006. aastal andis ERSO väga eduka kontserdi Itaalias Torino katedraalis XX Taliolümpiamängude kultuuriprogrammi raames. Orkester on käinud arvukatel välisturneedel ka Rumeenias, Bulgaarias, Kuveidis, Saksamaal, Kanadas, Rootsis, Soomes, Poolas, Šveitsis, Hispaanias, Venemaal ja mujal; 2009 aasta märtsis sai teoks 20 kontserdiga turnee Ameerika Ühendriikidesse.

16–23 juuli 2009, Tartu

N 16 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
PETER JABLONSKI (klaver, Rootsi / Inglismaa)
Läänemeramaade Festivaliorkester
Dirigent – KRISTJAN JÄRVI
Kavas: Brahms, Mendelssohn, Beethoven-Senderovas (maailma esiettekanne)
Live salvestus

ImagetextPeter Jablonski

  • Rootsis sündinud poola päritolu pianist, elab Londonis
  • alustas trummimänguga 4- ja klavrimänguga 6-aastaselt
  • 9-aastaselt mängis trummi koos Thad Jones’i ja Buddy Rich’iga kuulsas New Yorgi Village Vanguard klubis
  • 10-aastaselt andis esimese soolokontserdi klaveril, mängides Mozartit ja Chopini
  • 11-aastaselt astus Malmö Muusikaakadeemiasse Michal Wesolowski klassi
  • 12-aastaselt debüteeris orkestriga Mozarti Klaverikontserdis G-duur KV 453
  • peale Malmö Muusikaakadeemia lõpetamist esitas ja lindistas Poola Raadio Sümfooniaorkestriga Krakowis Tšaikovski Klaverikontserdi nr 1
  • lõpetanud Londoni Kuningliku Muusikakooli klaveri, dirigeerimise ja kompositsiooni erialal, olles selle kõigi aegade noorim lõpetaja
  • üliõpilasena lindistas koos Ashkenazi orkestriga Rahmaninovi Rapsoodia Paganini teemale, Šostakovitši ja Lutoslawski teoseid (Decca), salvestus sai Edisoni preemia
  • 1992 debüteeris Washingtoni Kennedy Centeris, 1993 Londoni Royal Festival Hallis
  • 1998 Orpheuse auhind Kilari Klaverikontserdi esiettekande eest Warssavi Sügisel
  • 2008 Rootsi kuningalt medal Litteris et Artibus

Imagetext  Imagetext

Traditsioonilisema repertuaari kõrval tuleb esiettekandele üsnagi omanäoline kompositsioon, nimelt Ludwig van Beethoveni Klaverikontsert D-duur. Õigemini on tegemist tuntud Viiulikontserdi (op 61) autori enda seadega klaverile, millele on Anatolijus Senderovas veel juurde komponeerinud täiendavad neli kadentsi.

ImagetextTõmba alla: kontserdi flyer, A5, pdf, 3.4 MB

R 17 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
BERLIINI FILHARMOONIKUTE KVINTETT
Kavas: Dvořák, Rossini, Tšaikovski, J Strauss

 

L 18 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
SEITSE VIIMAST SÕNA RISTIL
Kammerorkester Kremerata Baltica
Kavas: Haydn

Kremerata Baltica

  • ImagetextGidon Kremer asutas 1996 kammerorkestri Baltimaade noortest muusikutest
  • orkester loodi vaid Kremeri 50-ndaks juubeliks, kuid jäi kestma
  • maailmakodaniku mõõtu orkester annab Euroopas, Aasias ja Ameerikas umbes 60 kontserti aastas
  • on oodatud kuulsaimatele muusikafestivalidele nagu Praha Kevad ja BBC Proms
  • repertuaaris tähtsal kohal kaasaegne muusika, näiteks Pärt, Kantšeli, Vasks
  • salvestust “After Mozart” tunnustati 2001 aastal Grammyga
  • orkestriga on mänginud Tatjana Grindenko, Esa-Pekka Salonen jt kuulsad muusikud
    player A Piazzolla. Kremerata Baltica, live, fragm, 92 sek, mp3

1785 tellis Cadizi katedraal lihavõttepühadeks Joseph Haydnilt passiooni. 1786 valminud seitsmest sonaadist koosneva teose aluseks on Jeesuse seitse viimast sõna ristil, mida raamivad Püha sissejuhatus ja Vihane finaal. Teos kanti ette Suurel reedel 1787. Pimendatud katedraali ainsaks valgusallikaks oli küünal laes. Iga sonaadi juhatas sisse piiskop Jeesuse vastava fraasiga. Vaatamata pikkusele ja emotsionaalsele pingele, on sügavalt kristlikus vaimus loodud teos lihtsuse ja elutarkuse musternäidis. Haydni sooviks oli väljendada ristile naelutatu tundeid nii, et kannatuse sügavust ja üleelamisi tunnetavad ka kuulajad. Teos oli mõeldud algselt täisorkestrile, kuid üsna pea tegi Haydn sellest ka versiooni keelpillikvartetile ning teose kirjastaja kirjutas Haydni juhendamisel klaveriseade. Lisaks on valminud mitmeid seadeid koorile, millest ühe autoriks on ka helilooja ise. Kuna keelpillikvarteti variandis tõuseb esiplaanile intiimsus ja emotsionaalne psühholoogiline mõju, siis see nn lihtsam versioon võib olla ka kõige mõjuvõimsam ja palju isikupärasem ning kindlasti mitte vähem haaravam kui viimase grandioossemad variandid. Haydni arvates oli see tema parimaid töid.

L 18 juuli kell 22 “Püssirohukelder” (Tartu, Lossi 28)
TANGO-BALLET
Tiit Peterson (kitarr), Allan Jakobi (akordion), Dmitri Hartšenko (koreograafia, tants), Helen Org-Veidebaum (tants), Peeter Volkonski (näitleja)
Kavas: Piazzolla, Pujol

Imagetext  Imagetext  Imagetext

L 18 juuli kell 19 Jõhvi Kontserdimaja (koostöös Seitsme Linna Muusikaga)
P 19 juuli kell 20 Tartu Ülikooli aula
ENTER DENTER
Tallinna Kammerorkester
Kristjan Randalu (klaver, Saksamaa)
LiveDVD-salvestus

Imagetext  Imagetext

Tallinna Kammerorkester

  • moodustati Tõnu Kaljuste initsiatiivil
  • koosneb muusikutest, kes esinevad sageli ka soolokavadega ning osalevad erinevate ansamblite koosseisus
  • salvestused eesti muusikaga firmale ECM on jõudnud maailma plaadiedetabelite esikümnes ning on pälvinud muusikakriitikute ülikõrge hinnangu
  • koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga on orkester esinenud maailma mainekatel muusikafestivalidel
  • kunstiline juht ja peadirigent – Eri Klas

Kristjan Randalu

  • Frankfurter Allgemeine Zeitungi sõnul Euroopa džässmuusikute eliiti kuuluv pianist
  • kahe klassikalise pianisti – Piret ja Kalle Randalu poeg – hakkas muusikaga tegelema varases lapseeas
  • õppinud Karlsruhe, Stuttgardi, Kölni muusikakõrgkoolides ja Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias
  • magistrikraadi sai New Yorgi Manhattani Muusikakoolis, kuhu suundus 2003
  • 2005 ja 2006 täiendas end California Ülikooli juures asuvas Henry Mancini Instituudis Los Angeleses, kus osales kahekordse Grammy nominendi Concord Jazz’i albumi “Elevation” salvestamisel
  • solisti ja heliloojana esinenud klassikalise džässi ja cross-over projektides koos Stuttgardi Kammerorkestri, ja Berliini New Chamber Orchestra’ga Euroopas, Iisraelis, Türgis, Kanadas ja USAs
  • teinud koostööd Alex Acuna, Jay Andersoni, Quincy Jonesi, Morgen String Quarteti, Dennis Russel Daviesi ja Maria Schneideriga
  • 2007 Baden-Württembergi Jazzi auhind
  • Steinway ametliku artistina jagab oma esinemisi Saksamaa, Eesti ja New Yorgi vahel
    player Kristjan Randalu & Tallinna Kammerorkester, fragm, live, 3 min 17 sek, mp3
    player terve kontsert

E 20 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
IRINA ZAHHARENKOVA (klavessiin, Hammerklavier, klaver)
Live DVD-salvestus ERPi ja Soft Spark Investmentsi koostöös

Irina Zahharenkova (s 1976 Kaliningradis), mitmekülgse andega muusik, kes mängleva kergusega võidab konkursse nii klaveri kui klavessiini alal. 2000 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia klaveri (prof Lilian Semper) ja klavessiini alal (Maris Valk-Falk) ning jätkas 2000–03 EMA magistriõppes. Aastast 2002 on elanud Kopios ja õppinud Sibeliuse Akadeemias (prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna), aastast 2003 Eesti Muusikaakadeemia doktorant (L Semper). Täiendanud end paljudel meistrikursustel, sh Stephen Kovachevichi, Angela Hewitti, András Schiffi, Viktor Meržanovi, Pierre Hantaï jt nimekate pianistide ja klavessiinimängijate juures. On edukalt osalenud paljudel üleriiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Viimased suuremad saavutused: 2005 – II preemia, eripreemia prantsuse helilooja teose ja eripreemia kaasaegse muusika parima esituse eest Épinali rahvusvahelisel pianistide konkursil Prantsusmaal; 2005 – I preemia ja eripreemia Enescu Sonaadi G-duur parima esituse eest George Enescu nim pianistide konkursil Rumeenias; 2006 – I preemia, eripreemia Mozarti sonaadi ja eripreemia Casagrande teose parima esituse eest Alessandro Casagrande nim pianistide konkursil Itaalias; 2006 – I preemia ja publiku preemia J S Bachi nim pianistide konkursil Leipzigis.

Imagetextplayer W A Mozart. Variatsioonid Lison dormait, haamerklaver, live, fragm, 3 min, mp3
player terve kontsert


T 21 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
ÕHTUHÜMN
Ensemble Voces Musicales: Risto Joost (kunstiline juht, kontratenor), Imbi Tarum (klavessiin), Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Robert Staak (lauto)
Kavas: Dowland, Purcell

Risto Joost on lauljana esinenud Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Šotimaal, Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides. Tema repertuaar hõlmab teoseid nii hilisrenessansi- ja barokiajastust kui ka XX sajandist. Viimased sooloesinemised on aset leidnud Steve Reichi Festivalil Londonis, Vantaa Varajase Muusika Festivalil Soomes, Stockholmi Varajase Muusika Festivalil Rootsis, Riia Varajase Muusika Festivalil Lätis, Flandria festivalil Musica antiqua (Brügge, Belgia), Haapsalu Vanamuusika Festivalil, Eesti Muusika Päevadel ja NYYD Festivalil. Ta on üles astunud selliste orkestritega nagu Tallinna Kammerorkester, Tallinna Barokkorkester, Meder Consort (Eesti), Corelli Consort (Eesti), Reval Ensemble (Eesti) ja Sansara (Läti), Concerto Copenhagen (Taani), Šoti Kammerorkester, Phantasm (Inglismaa). Detsembrist 2003 osaleb vokaalansambli Theatre of Voices töös (kunstiline juht Paul Hillier). Novembris 2007 laulis Risto Joost Läti Barokkorkestriga Sansara peaosa Antonio Vivaldi ooperis Il Giustino.

Imagetext  Imagetext

 player Imbi Tarum, harpsichord, fragm, 90 sek, mp3

ImagetextK 22 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
PARDON, FRYDERYK!
Meri Vardanyan (qanon, Armeenia)
Ralf Taal (klaver)
Kavas: Chopin, Sumera

player Meri Vardanyan, qanon, fragm, 110 sek, mp3

Meri Vardanjan

  • lõpetas Jerevani konservatooriumi rahvapillide erialal
  • Eesti publikule tuntud unikaalse Armeenia rahvapillansambli Kilikia liikmena
  • mängib qanon’il sajanditetagust armeenia rändmuusikute repertuaari, keskaegset muusikat aga ka klassikalist ja kaasaegset muusikat
  • esineb ja salvestab nii ansamblis kui solistina
  • elab ja tegutseb praegu Pariisis

Ralf Taal

  • 1998 lõpetas EMA Lauri Väinmaa ja prof Peep Lassmanni klassis
  • osalenud Kalle Randalu, Arbo Valdma, Petras Geniušase, Boris Bermani jt meistrikursustel
  • 1904 – I preemia eesti pianistide konkursil ja noorte interpreetide võistlusel Con Brio
  • 1995 noorima finalisti eriauhind Schuberti konkursil Dortmundis
  • tegutseb nii kontsertpianisti kui kammermuusikuna
  • soolokavades on kõlanud valdavalt Schuberti, Beethoveni ja Chopini muusika
  • aastast 1998 töötanud Rahvusooper Estonia kontsertmeistrina
  • aastast 2003 õpetab EMTAs

N 23 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
K 19 aug Riia (koostöös: International Sacred Music Festival)
ÜLIM VAIKUS
Eesti Rahvusmeeskoor RAM
Kellade ansambel Arsis
Helen Lokuta (metsosopran), Andrus Kirss (tenor), Mareks Lobe (bass)
Dirigent: Risto Joost
Kavas: Vähi

Novembris 1997 kõlas NYYD Festivalil esiettekandes Peeter Vähi järjekordne teos “Supreme Silence” (“Ülim vaikus”). Pressis kõlasid vaheldumisi ülivaimustunud järelhüüded ning põrmustavad etteheited. Teost nimetati kord helilooja kõigi aegade parimaks saavutuseks, siis jällegi täielikuks ebaõnnestumiseks. Ühed leidsid selles filosoofilist sügavust, teised üksnes pseudo-religioosse story taha peidetud muusikalise ande puudumist. Kord rõhutati ideede originaalsust ja helikeele uudsust, samas vihjati epigoonlusele. Vaid harva võib kohata ühe ja sama teose kohta käivaid sedavõrd vastakaid arvamusi.

Imagetext

Mis on “Ülim vaikus”? See on umbes 50-minutiline teos naishäälele, meeskoorile ja kellade ansamblile, millele aeg-ajalt lisanduvad tiibeti budistlikud pillid ning äärmiselt diskreetne elektroonika. Osade pealkirjad annavad kätte üldise häälestuse: “Mandala annetamine”, “Vajrasattva mantra”, “Ülim vaikus” ja “Puhta Maa palve”. Teise osa aluseks on traditsiooniline sanskritikeelne mantra, viimane osa põhineb auväärse Jigten Sumgoni (1143–1217) loodud tiibetikeelsele tekstile. Mõlemad tekstid on Peeter Vähi teose jaoks välja valinud Drikung Kagyu budistliku koolnonna pea, Tema Pühadus XXXVII Drikung Kyabgon Chetsang Rinpoche. See ongi enam-vähem kõik, mida saab eksimatult väita “Ülima vaikuse” kohta. Kõik muu on vaieldav, tõestamatu ja vastuoluline.
Ja ikkagi, mis on “Ülim vaikus”? Aastatuhande lõpule omane “klaaspäelimäng”, milles oleksid jutkui ühendatud spirituaalne ja ilmalik, orientaalne ja oktsidentaalne, minevik ja olevik. Ühes 1993. aastal ilmunud laserplaadi bukletis on Vähi teose kohta kirjutatud: “…minu silmis on “2000 aastat pärast Kristuse sündi” justkui filosoofilis-muusikaline kokkuvõte Euroopa ajaloost”. Nüüd, viis aastat hiljem tundub, et Vähi on astunud sammu edasi veelgi universaalsemate üldistuste poole. Partituuri iga lehekülg peegeldab autori veendumust, et ta seisab “maailma ajaloo lõpusirgel”. Mis tuleb edasi? Ja kas üldse midagi tuleb? (lühendatult K W Damme artiklist)
player Ülim vaikus, IV osa, RAM & Arsis, fragm, 3 min 11 sek, mp3

Imagetext  Imagetext

Dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. 1999 asutas ta kammerkoori Voces Musicales, 2001–02 oli Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja, 2002 asutas instrumentaalansambli Ensemble Voces Musicales, mis on keskendunud barokk- ja kaasaegse muusika esitamisele. 2008 kevadel lõpetas Risto Joost magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias orkestridirigeerimise erialal prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on juhatanud selliseid muusikakollektiive nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Barokkorkester, Corelli Barokkorkester, Helsingborgi Sümfooniaorkester, Rootsi Kammerorkester, Gävle Sümfooniaorkester, Ostrobotnia Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor,  Eesti Rahvusmeeskoor RAM, Segakoor Latvija, Rootsi Raadio Koor, Ars Nova Copenhagen. Alates sügisest 2006 on Risto Joost Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Juunis 2007 tegi Risto Joost debüüdi Rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooperiga Wallenberg. Alates aastast 2000 on Risto Joost regulaarselt osalenud Eesti Muusika Päevadel ja NYYD Festivalil dirigeerides erinevate  muusikakollektiividega umbes 50 esiettekannet kammermuusikast sümfoonilise repertuaarini.

E 30 nov kell 19 Mustpeade Maja Valge saal, Tallinn
AHMET KANNECİ – kitarr & EKREM ÖZTAN – klarnet (Türgi)
Kavas: de Visee, Cosma, Shostakowich, Ramirez, Anonymous
Koostöös Türgi Saatkonnaga Tallinnas

ImagetextAhmet Kannecı (1957) on sündinud Türgis. Ta õppis muusikateooriat Türgi ühe tuntuima helilooja Turgay Erdeneri käe all ja jätkas seejärel İstemihan Tavıloğlu ja Alı Sevgı juures. Kitarriõpinguid alustas ta 1977 tuntud kitarristi Julian Byzantine’i juures Metu Depatment of Architecture’is. Lõpetanud selle õppeasutuse 1981 jätkas ta Hispaania Valistsuse stipendiaadina kitarriõpinguid José Tomasi juures Conservatorio Superior de Música Óscar Esplá de Alicante`is, kus tema mängu hindas kõrgelt ka maailma üks tunnustatumaid klassikalise kitarri virtuoose, Venetsueela kitarrist Alirio Diaz, kellele Ahmet Kannecıl oli au ette mängida.
Peale tagasipöördumist Türki asutas Ahmet Kannecı esimesena klassikalise kitarri osakonnad oma kodumaa neljas erinevas konservatooriumis.
Ahmet Kannecıle on omistatud mitmeid preemiaid ja ta on mitmete Türgi ülikoolide audoktor. Türgi kõrval on ta muusikuna laialt tuntud nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas. Tema kontserdid on toimunud maailma mainekamates saalides, sh Museo Andrés Segovia (Hispaania), Carnegie Hall ja Merkin Concert Hall (USA), Royal Festival Hall (Inglismaa), Teatro Colón (Argentiina) jt.
Ahmet Kannecıle on oma teoseid pühendanud mitmed tänapäeva heliloojad, nende seas Say, Cardoso, Ortiz, Bayraktar, Korkmaz, Tavıloğlu, Bosna, Erdener, Cherubito, Padro, Walker, Toros, Shahidi, Hoshino, Terashima ja Cuenca.

ImagetextEkrem Öztan (1963) on sündinud Türgis, Ankaras. Muusikaõpinguid alustas ta juba algkoolis ja jätkas 1973 Ankara Riiklikus Konservatooriumis klarneti ja kammermuusika erialal Aykut Doğansoy klassis. Ta on lõpetanud ka Hacettepe Ülikooli Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end 1982 prof Antonio Janigro kammermuusika klassis Salzburgi Mozarteumis. 1983 võitis Ekram Öztan prestiižse İhsan Doğramaci interpretatsioonipreemia. See andis talle võimaluse edukalt osaleda sama aasta suvel toimunud Aberdeeni Rahvusvahelisel Noorsoo Festivalil Šotimaal, kus ta valiti I klarneti mängijaks festivali orkestrisse ning Briti Nõukogu ja Hacettepe Ülikooli toetusel sai võimaluse õppida klarnetit ja kammermuusikat professor Lewis Morrisoni klassis Festivali Muusikakoolis.
Ta on Hacettepe Ülikooli klarnetiosakonna juhataja ning Ankara konservatooriumi puhk- ja löökpilliosakonna dekaan. Selle kõrval esineb ta sageli Türgi suuremates kultuurikeskustes nii soolokontsertidega kui ka osaledes kammermuusika kontsertidel. Ta esineb solistina ka Türgi mitmete sümfooniaorketritega ning on koos Türgi Õhujõudude Puhkpilliorkestriga ette kandnud C. M. von Weberi Klarnetikontserdi nr 2. Ekrem Öztani esituses kõlas 1995. aasta novembris maailma esiettekandes ka Türgi nüüdismuusika tuntuima helilooja Turgay Erdeneri Klarnetikontsert. Presidendi Sümfooniaorkestrit juhatas Antonio Pirolli. Peale oma kodumaa on Ekrem Öztan esinenud Inglisamaal, Šotimaal, Austrias, Hispaanias, Kreekas, Bulgaarias, Poolas ja Süürias.

 

Klaaspärlimängu klubi

Eduard Vilde (Vallikraavi 4)

22 juuli kell 22: Juri Lotmani elu ja tegevust tutvustava filmi “Lotmani maailm” linastus, selgitusi jagab filmi rezissöör Agne Nelk
23 juuli kell 18: Nietzsche õhtu: külaline – Jaan Kaplinski, muuhulgas ka Friedrich Nietzsche helilooming
23 juuli, peale kontserti: Klaaspärlimängu finaal

Virtuaalne fotonäitus “Klaaspärlimäng läbi aegade”

player video-klipp “Klaaspärlimäng 2009”
Fotod: Ben Ealovega, ERPi arhiiv, P Vähi
Vaata arvustusi ajakirjanduses

Korraldajad / tegijad:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Kadri Kiis – produtsent, raamatupidaja
Olavi Sööt – logistika
Piret Mikk – kujundus
Hedvig Lätt – PR
Tanel Klesment – helirežii
Priit Reiman – festivali klubi

Imagetext  Imagetext    Imagetext   Imagetext   Imagetext   Imagetext   Imagetext  Imagetext

Tänu: Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, ERSO, Tallinna Filharmoonia, Eesti Kontsert, Vanemuise Kontserdimaja, Tartu Ülikool, Vormsi vald, Urmas Kruuse, Jüri Sasi, Kulvo Tamra, Tiia Teder, Kaupo Kiis

Klaaspärlimängu festivalidKlaaspärlimäng 2013, Klaaspärlimäng 2012, Klaaspärlimäng 2011, Klaaspärlimäng 2010, Klaaspärlimäng 2008, Klaaspärlimäng 2007, Klaaspärlimäng 2006, Klaaspärlimäng 2005, Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004, Klaaspärlimäng Facebook’is
Pressi vastukaja
player Klaaspärlimängu animeeritud sümboolika

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish

ImagetextKLAASPÄRLIMÄNG 2008

Korraldaja: ERP koostöös Tartu linnaga
Kunstiline juht – Peeter Vähi

Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu  püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, Süd-West Rundfunki Sümfooniaorkester, Tōkyō Filharmoonia Koor, Berliini Filharmoonikute Kvintett, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.

 

Programm

T 27 mai kell 16 Ülikooli kohvik (Ülikooli 20, Tartu), koostöös Eesti Väitlusseltsiga
SÜVAKULTUURI ELITARISEERUMINE
Avalik diskussioon. Väitlevad Linnar Priimägi, Tõnis Lukas, Peeter Vähi, Tiina Kangro ja Brigitta Davidjants, moderaator Ilmar Raag


K 16 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik

JUNGLE BOOK OF BAROQUE

Ansambel Villancico (Rootsi): Peter Pontvik (kunstiline juht & dirigent, kontratenor), Nina Åkerblom Nielsen (sopran), Annasara Jaensson (sopran), Dan Johansson (kontratenor), Viktor Kallas (tenor), Carl-Fredrik Jaensson (tenor), Yamandú Pontvik (bariton), Olle Holmgren (bass), Markus Ström (plokkflöödid), Anders Ericson (barokk-kitarr), Magdalena Mårding (viola da gamba), Karl Thorsson (löökpillid), Daniela Valero (barokk-tants, Mehhiko), Kaj Sylegård (barokk-tants)
Kavas: renessanss- ja barokkmuusika Ladina-Ameerikast (Peruu, Boliivia, Guatemala, Panama, Mehhiko), osaliselt indiaani hõimude keeltes

Imagetext


N 17 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik (koostöös Eesti Kontserdiga)

DA VINCI KOOD

Muusika ja teadus renessansiajastu Itaalias
Vanamuusika-ansambel “Laus Concentus” (Itaalia): Renata Fusco – sopran, Massimo Lonardi – lauto, Maurizio Piantelli – lauto, Maurizio Less – viola da gamba, lirone
Kavas: Leonardo da Vinci, Vincenzo Galilei, Galilei, Josquin Desprez, Bartolomeo Trombocino jt

Imagetext  Imagetext

player Leonardo da Vinci. Tre Rebus musicali, fragm, 111 sek, mp3

Leonardo da Vincit tuntakse eelkõige kui maalikunstnikku, skulptorit, arhitekti, insener-leiutajat. Tema muusikaalasest tegevusest on üsna vähe teada.
Viimasel ajal on palju spekulatsioone tekitanud väide nagu oleks Leonardo oma kuulsasse Püha õhtusöömaaega kodeerinud sõnumi Jeesuse vereliini jätkumisest maa peal. See on innustanud ka muusikuid tema töid lähemalt uurima. Itaalia muusik ja arvutispetsialist Giovanni Maria Pala väitis hiljuti, et on leidnud samale maalile kodeeritud 40-sekundilise hümni, mida ta nimetab reekviemiks Jeesusele.
Käeolev kontsert on teekond ajastusse, mida iseloomustas mitmekülgse ande ja teadmistega loovisiksus, muusika ja teaduste lummav kooseksistents. Pole juhuslik, et enamus renessansiajastu inellektuaalidest olid üheaegselt matemaatikud, astronoomid, maalikunstnikud, kirjamehed ja muusikud, kellest nii mõnedki on jätnud maailma kultuuriajalukku arvestatava jälje mitmel erineval alal.
Kava pakub kuulajale originaalsel, redigeerimata kujul ülevaadet Itaalia erakordselt vitaalse ja kaasahaarava renessansskultuuri suurkujude muusikaloomingust ja selle ajastu helikeelest, kõrvutades nii tuntud elukutseliste heliloojate kui ka asjaarmastajte poolt loodut.

1992 asutas lautomängija Maurizio Piantelli ansambli “Laus Concentus”. Pillid, millel mängitakse, on vastava ajastu originaalid või nende täpsed koopiad. Kavale, mida esitatakse, eelneb tavaliselt originaalmaterjali põhjalik uurimine. Ansambel saab pidevalt kutseid varajase muusika festivalidele ning teeb salvestusi firmale La Bottega Discantica, mis on teinud ta tuntuks maailmas. Ansamblit iseloomustavad atraktiivsed kavad, mida eelistatult esitatakse arhitektuuriajaloolistes paikades.
Mitmekülgse andega Renata Fusco (sopran) alustas klassikalise tantsuga, saavutades sel alal märkimisväärseid tulemusi. Käesoleval ajal osaleb mitmete varajase muusika ansamblite töös, esineb ka operettides ja muusikalides. On maailmas tuntud Christine osatäitjana Andrew Lloyd Webberi “Ooperifantoomis” (2006).
Lautomängija Massimo Lonardi tegutseb nii solistina kui ka mitmete ansamblite liikmena. Lõpetas Milaano Konservatooriumi klassikalise kitarri alal Ruggero Chiesa juures, seejärel spetsialiseerus lautomängule Hopkinson Smithi juhendamisel. On salvestanud hulgaliselt CDid, sealhulgas Francesco Canova da Milano, Pietro Paolo Borrono, Joan Ambrosio Dalza, Vincenzo Capriola muusikaga, vihuela (kitarritaoline keelpill, millel mängis Orfeus) palu Luis de Milàni kogumikust, John Dowlandi lautomuusikat jm. Massimo Lonardi on Pavia Instituto Superiore di Studi Musicali “Franco Vittadini” ja Veneetsia Scola di Musica Antica professor.
Maurizio Piantelli, theorbi- ja lautomängija, ansambli “Laus Concentus” asutaja, mängib ühtlasi ka 1992 aastast tegutsevas ansamblis “Delicate Musicae”, mida peetakse üheks Itaalia väljapaistvaimaks varajase muusika ansambliks.
Maurizio Less, viola da gamba ja violonemängija kuulub ka Itaalia nimekasse “Janas” ansamblisse, mis lähtub renessansi- ja barokiajastule iseloomulikust printsiibist, kus erinevate Vahemeremaade muusikud tegid koostööd, vahetades omavahel ametikohti õukondades ning muusika oli tihedalt seotud teiste kunstidega. Less on aastaid pühendanud varajase muusika uurimisele ja teinud koostööd selliste tuntud vanamuusika kollektiividega nagu “Hesperion XX”, “Tripla Concordia”, “L’Europa Galante”, “Aglia”, “Cantilen”, “Antiqua” ja “La Cappella Pieta dei Turchini”.

R 18 juuli kell 19.17 (!) Tartu Raudteejaam (koostöös Tartu Hansapäevadega)

ULLUD SAXOFONISTID

Anders Paulsson (sopransaksofon, Rootsi) & Tobiase Keelpillikvartett; Duo Ulli A Ruetzel (saksofon, Saksamaa) & Hubl Greiner (elektroonilised löökpillid, Saksamaa); Duo Rein Kilk & Olav Ehala (saksofon & klaver)
Kavas: Bach, W A Mozart, improvisatsioonid Siiditee teemadel

Tavapäratu kontserdipaigaga soovivad festivali korraldajad juhtida tähelepanu Tartu jaamahoonele kui arhitektuuriväärtusele, samuti suhteliselt ökoloogilisele raudteetranspordile, mis ometi on viimastel aastatel Eestis taandunud kütust neelavate võimsate autode ees.
Anders Paulsson, Rootsi sopransaksofoni virtuoos on üks vähestest, kes sellel tavapäraselt džässmuusika instrumendil on teinud silmapaistvat karjääri klassikalise muusika solistina. Tema suurepärane mäng on inspireerinud rohkem kui 40 heliloojat just temale oma teoseid kirjutama. Ta on õppinud Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias, täiendanud end Prantsusmaal Jean-Marie Londeix’ juures ning New Yorgi Manhattan School of Music’is. Alates debüüdist 1992 Carnegie Hallis on ta andnud sadu kontserte maailma eri paigus, soleerides nii tuntud orkestrite, kammeransamblite kui ka kooridega.

Imagetext Ulli A Ruetzel Imagetext

player Mozart. Kvartett F-duur. Anders Paulsson, sopr saksofon, fragm, 4 min 18 sek, mp3

Ulli A Ruetzeli puhul on tegemist äärmiselt omanäolise isiksusega. Tegutsenud noorpõlves pianistina, sai temast hiljem plaadifirma Polygram produtsent, prestiižse elektronmuusikafestivali Ars Electronica kunstiline juht. Ta on teinud koostööd selliste tippudega nagu “Genesis”, “Nazareth”, Elton John, Barry White, “Status Quo”... Tema elutööks võiks nimetada labelite Erdenklang ja CCn’C Records, samuti muusikakirjastuse CultureWare Music Publ asutamist ja kunstilist juhtimist. Ja nüüd – see tundub peaaegu uskumatuna – otsustas hallipäine üsna eakas härra alustada altsaksofoni õpinguid. Ta harjutab üksi, ei tee kunagi proovi ansamblipartneritega (st kohtub nendega kontserdil esmakordselt), mis tagab muusika 100-protsendilise improvisatsioonilisuse ja välistab “surnud” esituse. Kindlasti tekib nende ridade lugejal küsimus, miks kasutab festival oma programmis 4-aastase saksofonististaažiga amatöörsaksofonisti, külluses on ju professionaale. Põhjus on sarnane, miks esitatakse “Klaaspärlimängul” muusikamaailma suurkujude Bachi, Mozarti jt kõrval ka Leonardo da Vinci, Michelangelo Galilei, Friedrich Nietzsche ja koguni Türgi sultanite loodud muusikat.
Tartu Raudteejaamas astub Ulli A Ruetzel üles koos löökpillimängija ja elektronmuusika looja Hubl Greineriga. Nende umbes pooletunnine improvisatsiooniline programm põhineb ekspeditsioonil “Siiditee Tuur 2007” tehtud Peeter Vähi fotodel, mis ilmuvad kontserdil samaaegselt interpreetide ja publiku ette.
Duo Rein Kilk – Olav Ehala kavasselülitamisega on korraldajad enda peale võtnud veelgi suurema riski. Ehala kui muusiku nimi ei vaja tutvustamist... Aga Rein Kilki teame kui väljapaistvat äritegelast, paljude edukate ettevõtete omanikku ja juhti. Mõni aeg tagasi teatas ärimees, et kui ta vaid soovib, võib ta mõne aastaga saavutada väljapaistva tulemuse näiteks sõudmises, või miks ka mitte saksofonimängus. Tänaseks on Kilk endale jõudnud soetada Baltimaade hinnaliseima saksofonide kollektsiooni (15 tipp-klassi instrumenti), mis pannakse näitusena välja ka Tartu jaamahoones. Jääme põnevusega ootama, mida tal on öelda publikule muusikuna...


P 20 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
R 10 okt kell 17 Kadrioru loss, Tallinn (reserveeritud)

TÜRGI SULTANITE MUUSIKA

“Klaaspärlimängu” kammerorkester (Läti / Leedu), dirigent Emre Araci (Türgi)
Kavas: Sultan Selim III, Sultan Mahmud II, Sultan Abdulaziz, Sultan Murad V, Fehime Sultan, Burhaneddin Efendi, Callisto Guatelli Pasha, Giuseppe Donizetti Pasha, Gaetano Donizetti jt

Imagetext  Imagetext

player Guatelli Paşa. Valide Sultan. Dirigent Emre Araci, fragm, 141 sek, mp3

19 saj Türgi sultanite õukonnas hinnati kõrgelt itaalia muusikat ja muusikuid. 1828 kutsus sultan Mahmud II õukonna kapellmeistriks kuulsa ooperihelilooja Gaetano Donizetti vanema venna Giuseppe Donizetti. Mahmud II euroopaliku hariduse saanud poeg sultan Abdul-Mejid I (valitses 1839–61) oli Türgi sultanite hulgas üks suuremaid lääne kultuuri asjatundjaid ja austajaid, tema õukonnas ja haaremis toimusid sageli ooperietendused ja kontserdid. Mitmed Euroopa heliloojad nagu Gaetano Donizetti, Rossini ja Liszt kirjutasid tema õukonna tarbeks teoseid. Samuti tegutses tema õukonnas tegutses hulk itaallasi, neist tuntuim ja lugupeetuim oli helilooja Callisto Guatelli, kellele – nagu ka Giuseppe Donizettile – omistati isegi paša (hertsogile vastav türgi aadlitiitel) austav tiitel. Nagu käesolevast programmist näha, ka mitmed türgi sultanid ise ja nende perekonnaliikmed kirjutasid muusikat.

Edinburghi Ülikooli haridusega helilooja, dirigendi ja muusikaajaloolase Emre Araci uurimustele tuginedes pakub kontsert kuulajatele üht varasemat näidet Lääne ja Ida muusika kokkupuudetest ja vastastikusest mõjust. Dr Emre Araci muusikaajaloo uuringud keskenduvad Türgi sultanite õukonna- ja Euroopa muusika suhetele. Ta on salvestanud Londonis ja Prahas 4 selleteemalist CDd: “Europeaen Music At The Ottoman Court”, “War And Peace: Krimea 1853–56”, “Bosphorus By Moonlight”, “İstanbul To London”, mis on välja antud firmade Kalan Music ja Warner Classics poolt. Ta on  avaldanud raamatud türgi heliloojast Ahmed Adnan Saygunist (1999), samuti Donizetti Pašast (2006). Türgi kultuuriatašeena on dr Araci tutvustanud Türgi muusikat maailma paljudes paikades Aasias, Euroopas, Ameerikas.


T 22 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik

GOLDBERGI VARIATSIOONID

Irina Zahharenkova (klaver, Eesti / Soome)

Imagetext

player J S Bach. Goldbergi variatsioonid 28 & 29. Esitab Irina Zahharenkova, fragm, 3 min 7 sek, mp3

1741 trükis ilmunud Bachi Goldbergi variatsioonid klavessiinile G-duur BWV 988 on viimane, neljas osa klahvpilliteoste seerias, mida helilooja ise nimetas “Klavier Übung” (‘Klahvpilliharjutused’). Aariast ja 30 variatsioonist koosnev teos on barokiajastu ulatuslikeim klahvpilliteos. Seda peetakse variatsioonivormi üheks silmapaistvaimaks näiteks muusikaajaloos. Oma nime on variatsioonid saanud hiljem nende oletatava esmaesitaja Johann Gottlieb Goldbergi järgi, millega kaasneb Bachi esimese biograafi Johann Nikolaus Forkeli poolt 19 saj alguses kirja pandud legend. Selle järgi olevat teose Bachilt tellinud krahv Kaiserling, Vene suursaadik Saksimaa kuurvürsti õukonnas, kes sageli peatus Leipzigis. Põdura tervisega Kaiserling vaevles öösiti tihti unepuuduse all. Unetutel öödel pidi noor Goldberg, keda Bach muusikaliselt juhendas, klaverit mängima. Nii palunudki Kaiserling kord Bachi, et too kirjutaks Goldbergile mõned rõõmsad ja tujutõstvad klaveripalad, mis aitaksid tal mööda saata unetuid öötunde. Seepeale valminudki Bachil ulatuslik meistritöö, mis hiljem Goldbergi variatsioonide nime all tuntuks sai. Tegemist on siiski vaid pärimusega, mille nii mõnedki muusikaajaloolased on kahtluse alla seadnud.

Irina Zahharenkova (s 1976 Kaliningradis, Venemaal), mitmekülgse andega muusik, kes mängleva kergusega võidab konkursse nii klaveri kui klavessiini alal. 2000 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia klaveri (prof Lilian Semper) ja klavessiini alal (Maris Valk-Falk) ning jätkas 2000–03 EMA magistriõppes. Aastast 2002 on elanud Kopios ja õppinud Sibeliuse Akadeemias (prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna), aastast 2003 Eesti Muusikaakadeemia doktorant (L Semper). Täiendanud end paljudel meistrikursustel, sh Stephen Kovachevichi, Angela Hewitti, András Schiffi, Viktor Meržanovi, Pierre Hantaï jt nimekate pianistide ja klavessiinimängijate juures. On edukalt osalenud paljudel üleriiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Viimased suuremad saavutused:
2005 – II preemia, eripreemia prantsuse helilooja teose ja eripreemia kaasaegse muusika parima esituse eest Épinali rahvusvahelisel pianistide konkursil Prantsusmaal
2005 – III preemia ja eripreemia kohustusliku kaasaegse teose parima esituse eest Praha Kevade klavessiinimängijate konkursil Tšehhis
2005 – I preemia ja eripreemia Enescu Sonaadi G-duur parima esituse eest George Enescu nim pianistide konkursil Rumeenias
2006 – I preemia, eripreemia Mozarti sonaadi ja eripreemia Casagrande teose parima esituse eest Alessandro Casagrande nim pianistide konkursil Itaalias
2006 – I preemia ja publiku preemia J S Bachi nim pianistide konkursil Leipzigis
2006 – IV preemia Villa-Lobose nim pianistide konkursil Brasiilias


K 23 juuli kell 20 Mustpeade maja, Tallinn
N 24 juuli kell 20 Tartu Ülikooli aula

B & B
Trio Selvadore Rähni (klarnet, Eesti / Island) – David Geringas (tšello, Leedu / Saksamaa) – Michie Koyama (klaver, Jaapan)
Kavas: J Brahms, L van Beethoven

Michie KoyamaMichie Koyama, üks Jaapani tippmuusikuist, kes 1982 võitis III preemia Tšaikovski-nim konkursil ja 1985 IV preemia Chopini-nim konkursil, tähistas 2005 kahe klaveriõhtuga Tokio kuulsas Suntory Hallis oma lavategevuse 20 aastapäeva. 2006 aastal tegi Koyama teatavaks oma gandioosse soolokontsertide sarja eelolevaks 12ks aastaks pealkirja all “Michie Koyama maailm, romantiline teekond klaveriklahvidel”, mis kulgeb kuni 2017 aastani.
Koyama koostöö maailma tuntumate orkestrite ja dirigentidega on realiseerunud arvukate kontsertidena, mille kavas ta on esitanud muusikat barokist kaasajani. Ta on olnud ka kammeransambli partneriks erinevate maade tippmuusikuile ning osalenud rahvusvaheliste konkursside žüriide töös. Michie Koyama on salvestanud 22 CDd firmale Sony, sh Skrjabini kõik sonaadid, Chopini kogutud ballaadid ja Schuberti ekspromtid Wandererfantasie.

ImagetextKlarnetivirtuoos Salvadore Rähni on omamoodi perfektsionist, kes on viinud oma mängu sellisele tasemele, kus tuleb arvestada isegi minimaalsete välisteguritega nagu esinemisruumi temperatuur, õhuniiskus jms. Viimase piirini on viimistletud ka tema pilli üksikud detailid, eriti huulikud.
Salvadore Rähni õppis aastatel 1986–91 Eesti Muusikaakadeemias, mille lõpetas kiitusega, töötades samal ajal ka ERSOs. 1990 astus ta Eesti Humanitaarinstituuti, kuid õppis seal vaid aasta. 1991–97 jätkas õpinguid Karlsruhe Muusikaülikoolis prof Wolfgang Meyeri juures ning töötas samaaegselt tema assistendina. Karlsruhe õpingute vaheajal käis ta end täiendamas Pariisis ansambli Intercontemporain klarnetisolisti Alain Damiens’i juures. Rähni on mänginud I klarnetit mitmetes Saksa orkestrites ning osalenud nende kontsertreisidel Saksamaal, Šveitsis ja Prantsusmaal. Aastatel 1997–2005 oli ta Kyoto Sümfooniaorkestri I klarnet.
Tähelepanuväärsemateks ülesastumisteks on olnud Mozarti Klarnetikontserdi esitus Berliini Sümfooniaorkestriga Berliini Schauspielhausis, samuti Mozarti Klarnetikontserdi ja Debussy Rapsoodia ettekanne Osaka Symphony Hallis ja Kyoto Kontserdisaalis. Praegu elab ja töötab Salvadore Rähni Islandil.

ImagetextDavid Geringas kuulub maailma hinnatumate muusikute hulka. Tšellisti ja dirigendina valdab ta tohutut repertuaari varasest barokiajastust kaasaegse muusikani.
David Geringas õppis aastatel 1963–73 Moskva konservatooriumis Mstislav Rostropovitši juures. Tema tähelend algas suurejoonelise võiduga Tšaikovski konkursil 1970. Dirigeerimist õppis ta Leedu Muusikaakadeemias Juozas Domarkase juures. Rahvuselt leedulane, oli ta nõukogude perioodil üks esimesi vene ja leedu avangardmuusika propageerijaid ja selle tutvustajaid Läänes. Ta on mänginud koos enamuse tänapäeva tuntud orkestrite ja dirigentidega. Tema salvestused on võitnud arvukalt auhindu, sh Luigi Boccherini 12 tšellokontserti (Gand Prix du Disque), Henri Dutilleux kammermuusika (Diapason d’Or) ja Hans Pfitzneri tšellokontserdid (Saksa heliplaadikriitika aastapreemia). Mitmed tänapäeva heliloojad nagu Sofia Gubaidulina, Peteris Vasks, Erki-Sven Tüür on pühendanud talle oma teoseid.
Ka dirigendina on David Geringas üpriski tuntud. Aastast 2005 on ta Kyushu Sümfooniaorkestri külalispeadirigent Jaapanis, 2007 debüteeris ta Tokyo Filharmoonikute ja Hiina Filharmoonia Orkestriga.


K 23 juuli kell 20 Püssirohukelder, Tartu
N 24 juuli kell 20 Pärnu Kuursaal

CARMINA BURANA SPECIALE

 

Imagetext  Imagetext  Imagetext


Segakoor “Latvija, Heli Veskus (sopran) & Mati Turi (tenor), elektriklaveri duo Mati Mikalai – Kai Ratassepp, löökpilliansambel “PaukenfEst”, Vürst Peeter Volkonski (diskor), koormeister Māris Sirmais, dirigent Risto Joost
Kavas: kõrtsi- ja lembelaulud kogumikust “Carmina Burana” (heliplaadilt), Carl Orffi kantaat “Carmina Burana”

player Carmina Burana, Tempus est iocundum, fragm, 3 min 25 sek, mp3

Kontsert pakub kuulajale omapärast versiooni “Carmina Buranast”, kõrvutades Carl Orffi paljukuuldud suurejoonelise lavalise kantaadi (solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile) muusikat teose aluseks olevate keskaegsete laulude originaalidega, mis kõlavad firma Naxos heliplaadilt  rahvusvahelise koosseisuga ansamblite “Unicorn” ja “Oni Wytars” esituses. Plaati keerutab ning vahetekste loeb Peeter Volkonski.
Carmina Burana” (lad k ‘Beuerni laulud’ on originaalis Ülem-Baierimaal Beuernis asuvast benediktlaste kloostrist leitud keskaegsete ilmalike laulude käsikirjaline kogumik u aastast 1230. Selle aluseks on 13 saj saksa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis räägivad saatuse heitlikkusest ja ajaliku elu rõõmudest. Osade värsside juures on ka neumades (keskaegne noodikiri) noodiread, mis lubavad asjatundjatel umbkaudu oletada milline muusika neid värsse saatis. Kogumiku avaldas mõnevõrra redigeeritud kujul trükis 1847 Münchenis Andreas Schmeller. Tänapäeval on osa “Carmina burana” tekste saanud tuntuks tänu Carl Orffi 1937 loodud samanimelisele. Seda muusikat on kirjeldatud kui paganlikku ja barbaarset. Käesolev kontsert annab võimaluse võrrelda Orffi versioone originaalidega.

Segakoor Latvija, suurim professionaalne koor Lätis, asutati 1942. Aastal 1947 sai kollektiiv riikliku koori staatuse, 1990ndatel “Latvija” nime. Koori asutaja ja esimene dirigent oli Janis Ozolins. Aastast 1997 on koori kunstiline juht ja peadirigent Māris Sirmais. Koori repertuaaris on enamik klassikalise muusika suurvorme, arvukalt ooperite kontsertettekanded, a cappella ja orelisaatega kooriteoseid. Aeg-ajalt osaletakse erilistes projektides nagu muusika salvestamine filmile “Parfüüm”. Kõrgetasemelist kollektiivi on kutsunud koostööd tegema Euroopa juhtivad festivalid, orkestrid ja dirigendid, nende hulgs Māris Jansons, Neeme Järvi, Mstislav Rostropovitš, Valeri Gergijev, Gintaras Rincevicius, Kristjan Järvi, Zubin Mehta jt.
Risto Joost (s 1980), tõusev täht eesti noorte dirigentide seas, on tõestanud end ka kontratenorina. Õppis Eesti Muusikaakadeemias ja Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis (2002–03), sügisest 2005 õpib orkestridirigeerimist Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias prof Jorma Panula juures. On täiendanud end ka mitmetel meistrikursustel, sh Neeme Järvi, Esa-Pekka Saloneni, Eri Klasi, Paul Mägi juures, ning varajase muusika dirigeerimise alal Paul Hillieri ja Nigel Northi juures.
1999 asutas Risto Joost kammerkoori “Voces Musicales” ja 2002 selle juurde kuuluva instrumentaalkoosseisu, mis keskendub barokk- ja kaasaegsele muusikale. Aastast 2003 teeb ta koostööd ka Paul Hillieri vokaalansambliga “Theatre of Voices”. 2004 võitis noor dirigent I preemia Eesti Noorte Koorijuhtide konkursil. 2007 debüteeris Rahvusooper Estonias juhatades Erkki-Sven Tüüri ooperit “Wallenberg”, samuti on ta sagedane külaline Tallinna Kammerokestri ees.
Heli Veskus õppis laulmist õppis Eesti Muusikaakadeemias (L Dombrovska-Keis) ja Sibeliuse Akadeemias (A Välkki-Aro). Aastast 2003 õpetab ka ise laulmist Tallinna G Otsa nim Muusikakoolis. Debüteeris Rahvusooperis Estonia 1999 donna Elvira rollis (Mozarti “Don Giovanni”). Aastast 2001 on ta selle teatri solist. Tema tähtsamad rollid on: Isolde (Wagneri “Tristan ja Isolde”), Fiordiligi (Mozarti “Così fan tutte”), Tatjana (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Mimi (Puccini “Boheem”), Ksenja (Mussorgski “Boriss Godunov”), Tark naine (Orffi “Tark naine”), Hanna Glawari (Lehári “Lõbus lesk”), Miss Pinkerton (Menotti “Vanatüdruk ja varas”), Agathe (Weberi “Nõidkütt”), Cagliari (J Straussi “Viini veri”), Liisu (Steineri “Kosjas), Micaëla (Bizet’ “Carmen”), Ülempreestrinna (Verdi “Aida”), Barbara (Tubina “Barbara von Tisenhusen”), Ema (Kaumanni “Mina – Napoleon!”). Heli Veskus esineb ka kammerlauljana ja oratoriaalsete suurvormide solistina.
Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise alal (prof A Üleoja). Lauljakarjääri alustas Eesti Filharmoonia Kammerkooris, kus laulis tihti solistipartiisid paljudel maailma kuulsatel lavadel. Ta on teinud koostööd paljude tuntud orkestrite ja dirigentidega, sh Eric Ericson, Robert Cannetti, Sigvards Klava, Howard Arman, Herbert Böck, Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Andrew Lawrence King, Eri Klas, Arvo Volmer, Olari Elts jt. Tänaseks ongi ta pühendunud soolokarjäärile. Mati Turi repertuaaris on teoseid barokiajastust tänapäeva heliloojate loominguni: Bachi Händeli, Mozarti,Verdi, Berliozi, Pärdi jt suurvormid. Ta laulab ka ooperis: Mao (Adamsi “Nixon Hiinas”), Vürst (Dvořáki “Näkineid”), Cassio (Verdi “Othello”), teinud kaasa Britteni ooperites “Lucretia teotamine” ja “Koovitaja jõgi” ning laulnud “Nargen Opera” Haydni-lavastustes. Aastal 2002 pälvis Mati Turi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia solistipartiide esitamise eest suurvormides.


L 26 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik (koostöös Eesti Kontserdiga)
P 27 juuli kell 20 Mustpeade maja, Tallinn

VEEMUUSIKA

Euroopa Liidu Barokkorkester, Lars Ulrik Mortensen (dirigent, klavessiin)
Kavas: Händel, Bach, Telemann

player G F Händel. Veemuusika. Süit F-duur, fragm, 129 sek, mp3

Imagetext  Imagetext

Käesoleva kava keskseks teoseks on Georg Friedrich Händeli “Veemuusika”, üks barokiajastu vaieldamatuid tippteoseid. Selle saamislugu on järgmine. Suvel 1717 korraldas inglise kuningas Georg I oma aadlikele kahepäevase laevasõidu mööda Thamesi jõge. Tol ajal veel noorelt heliloojalt Händelilt telliti selleks puhuks ajaviitemuusika. Siit ka teose pealkiri. Ebaharilik situatsioon sundis Händelit improviseerima ja uuendusi tegema. Nii sai “Veemuusikast” esimene teos inglise muusikas, kus on kasutatud metsasarvesid. Helilooja leidis, et unisoonis trompetitega sobivad need suurpäraselt vabõhumuusika jaoks. Juba esiettekandest alates kujunes teos populaarseks. Kuningale meeldis Händeli muusika sedavõrd, et seda tuli mängida kolm korda järjest (!). Teose originaalpartituur pole kahjuks säilinud. Olemasolevate koopiate järgi on “Veemuusika” tänapäeval grupeeritud kolmeks süidiks (F-, G- ja D-duur). Neist ulatuslikeim on esimene F-duur süit, mis kõlab ka käesolevas kavas.
Euroopa Liidu Barokkorkester (EUBO) komplekteerib igal aastal uue kooseisu Euroopa Liidu maade muusikutest. Sõel on eriti tihe. 14 riigist tuleb igaühest umbes 25 edukat muusikut 3-päevasele konkursile, nende hulgast valitakse välja parimad. Orkestrantide keskmine vanus on 25-26 aastat. EUBO liikmed veedavad 6 kuud aastast koos harjutades ja kontsertreisidel esinedes. Nii on EUBOst kujunenud arvestatav barokkmuusika kollektiiv selliste tuntud barokkmuusika esitajate kõrval nagu Amsterdami Barokkorkester, “English Concert”, “Europa Galante”, “Le Petite Bande”, “Les Arts Florissants”.
Orkestri muusikadirektor, klavessiinimängija ja dirigent on Lars Ulrik Mortensen, kes äsja sai Leonie Sonning’i Muusikapreemia oma silmapaistvate salvestuste ning hinnatava töö eest varajase muusika alal. (Esimesena pälvis selle auhinna Igor Stravinski, hiljem on selle prestiižse auhinna saanud Sir John Eliot Gardiner, Yo-Yo Ma , Alfred Brendel.)


P 27 juuli kell 20 Tartu Raadi endine nõukogude lennuväeosa (Puiestee t 114)
Tasuta. Soovitavalt annetus Tartu Rahu mälestusmärgi rajamiseks.

PRO PATRIA

Eesti Kaitseväe Orkester, Estonia Seltsi Segakoor, kammerkoor “A Le Coq”, Peeter Tooma (lugeja), Helen Lokuta (metsosopran), dirigent Peeter Saan
Kavas: Sisask. Pro Patria

Imagetext  Imagetext  Imagetext


Urmas Sisaski (s 1960), helilooja ja harrastusastronoomi mitmežanriline ja omapärane looming toetub tema enda sõnul planeetide liikumise matemaatilistele valemitele. Suur osa tema teoseid on sündinud hilistel öötundidel Jäneda lossi tornis tema omaloodud planetaariumis tähti vaadeldes. 1980–90ndate vahetusel kujunes välja tema huvi šamanistlike kultuuride muusika vastu, milles ta on leidnud lähedust eesti runolaulule. Tema loomingu kolmas inspiratsiooniallikas on euroopa vaimulik muusika alates rangest kontrapunktist kuni luteri koraalideni.
Sisask on kirjutanud a cappella koorilaule, kammermuusikat, oratoriaalseid suurvorme, orkestriteoseid ja lastelaule. Ta on loonud teatrilavastuste ja filmimuusikat, sealhulgas Rein Marani loodusfilmidele.
Eesti Kaitseväe Orkester moodustati riikliku esindusorkestrina 1993. Orkestri põhiülesanneteks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad, võtta vastu ja saata ära kõrgeid riigitegelasi, aga samuti kontserdid nii väeosades kui ka tsiviilelanikkonnale. Orkester on 45-liikmeline ja koosneb professionaalsetest muusikutest. Orkestri ülemaks ja peadirigendiks on major Peeter Saan, ülema abi on kapten Aivar Raigla ja tseremoonia-dirigendiks kapten Indrek Toompere. Üheteistkümne tegevusaasta jooksul on orkester esinenud rahvusvahelistel festivalidel Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Rootsis ja Austrias, samuti andnud kontserte Ameerika Ühendriikides, Lätis ja Soomes. Igal aastal on orkestril ca 180 esinemist. Orkestri relvastuses on show-programm (Tattoo) ja mitmed kontserdikavad nii süva- kui tseremoniaalmuusikast. Orkester on välja andnud 11 CDd, nende hulgas Sisaski “Pro Patria”.
HelenLokuta400Helen Lokuta lõpetas 2002 Eesti Muusikaakadeemia lauluklassi. 1994 saavutas Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja 2005 Vilniuse Rahvusvahelisel lauljate konkursil II preemia ja eripreemia. 2000 pälvis ta Socrates Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Muusikakõrgkoolis prof Maria Venuti juures, aasta hiljem jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. Ta on end täiendanud Eva Märtsoni saksa Liedi kursustel, Aleksander Kapustjanski meistrikursustel Moskvas ning Jaakko Ryhäneni, Maria Acda ja Päivi Järviö meistrikursustel. Käesoleval hetkel jätkab ta õpinguid Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Jaako Ryhäneni juures. Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina ja alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning 2004 aastast osaleb Nargen Opera projektides. Tema rollideks on Tuhkatriinu (Rossini “Tuhkatriinu”), Carmen (Bizet’ “Carmen”), Maddalena (Verdi “Rigoletto”), Flora (Verdi “La Traviata”), Polina (Tšaikovski “Padaemand”), Anna (Tubina “Barbara von Tiesenhusen”), Emilia (Verdi “Otello”), Seltsidaam (Tambergi “Cyrano de Bergerac”), Mrs Nolan (Menotti “Meedium”), Diplomaat (Tüüri “Wallenberg”) jpt. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete suurvormide ettekannetel (Verdi Reekviem, Salieri Reekviem, Pergolesi “Stabat Mater”, Saint-Saënsi “Jõuluoratoorium”, Fauré Reekviem, Dvořáki “Stabat Mater”, Schuberti Missa Es-duur, Haydni “Missa Sancti Nicolai” ja “Harmonie-missa”.
player Urmas Sisask. Pro Patria, fragm, 126 sek, mp

 

Klaaspärlimängu klubi

ÜLIKOOLI KOHVIK – KOHVIK MÕTLEVALE INIMESELE!

R 18 juuli kell 22
SAXOFONISTIDE SUVEÖÖ: Raivo Tafenau bänd, improviseerivad teiste seas Rein Kilk & Peeter Vähi
Pilet 75 EEK

L 19 juuli kell 21
Ansambel INDIGOLAPSED
Pilet 50 EEK

E 21 juuli kell 20
Herman Hesse teosel põhinev Conrad Rooksi film “SIDDHARTHA” (82 min). Tutvustav sissejuhatus Jaan Kaplinskilt.
Tasuta

N 24 juuli kell 18
MUINSUSKAITSE SELTSI ÕHTU: Vabadussõjast ja mälestusmärkidest kõnelevad Mati Strauss & Tanel Moora
Tasuta

R 25 juuli kell 20
RÄNNAK SIIDITEEL – kogetust, elamustest ning Siiditeest lähemalt räägivad Peeter Vähi & Tiina Jokinen, lisaks rännakul jäädvustatud videomaterjalid
Tasuta

Klaaspärlimängu festivali ajal Ülikooli Kohvikus eripakkumiste valik:

Cosi fan tutte (valikul kohvijook + kook)
Klaaspärlimängu kontserdipileti esitajale tasuta

Sonata da camere (põdrapraad + majavein + kohvijook)
Tavahind 320 EEK / Klaaspärlimängu kontserdipileti esitajale 260 EEK

Concerto grosso (põdrapraad + majavein + kohvijook + kook)
Tavahind 400 EEK / Klaaspärlimängu kontserdipileti esitajale 320 EEK)

Festivali ajal kaunistavad klubi seinu fotonäitused “Siiditee” ja “Jaan Poska & Tartu Rahu”
Lisaks slaidiprogramm – “Klaaspärlimängu esinejad läbi aegade”

Ülikooli 20, Tartu, tel 7 375402, www.kohvik.ut.ee

Vaata ka pilte Klaaspärlimängu live’ilt

player video-klipp “Klaasparlimäng 2008”
player audio-klipp “Klaasparlimäng 2008”

ImagetextCD “Glasperlenspiel 2008”
Mitte müügiks
300 esimest piletiostjat saavad kaasa tasuta CD

Korraldajad / tegijad:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. – korraldusdirektor
Kadri Kiis – produtsendi assistent, raamatupidaja
Inna Kivi – bukleti koostaja
Piret Mikk – kujundus
Tanel Klesment – helirežii
Renee Kelomees, Kalle Käärik – video
Hedvig Lätt – PR
Kulvo Tamra, Lea Peterson, Clelia Piirsoo, Mart Schifrin – Eesti Kontserdi meeskond
Ahto Sooaru – festivali klubi

Tänud: Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, Urmas Kruuse, Jüri Sasi,  Eesti Kaitsevägi, Türgi suursaatkond Eestis, Tartu Jaani kirik, Tema Ekstsellents Fatma Şule Soysal, Aivar Mäe, Kaupo Kiis, Anu Jaanson, Rein Kilk, Tiit Pruuli, Kalvi Pukka, Kristel Kossar, Raul Oreškin, Ants Johanson, Klassikaraadio, Priit Reiman, Urmas Lass, Ahto Sooaru, Eesti Muinsuskaitse Selts, Vello Kuura, Tamara Unanova, Paul & Elle Himma, Tartu Ülikool, Riho Illak, Veiko Kulla, Andrus Holz, Margit Kohjus, Tartu publik

Imagetext   Imagetext   Imagetext  Imagetext    ImagetextImagetext  Imagetext   Imagetext  Imagetext    Imagetext     Imagetext      Imagetext  Imagetext     Imagetext     Imagetext

Klaaspärlimängu ülekolimisest Tartusse loe ajalehtedest

Klaaspärlimängu festivalidKlaaspärlimäng 2013, Klaaspärlimäng 2012, Klaaspärlimang 2011; Klaaspärlimäng 2010; Klaaspärlimäng 2009; Klaaspärlimäng 2007; Klaaspärlimäng 2006; Klaaspärlimäng 2005; Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Klaaspärlimäng Facebook’is
Pressi vastukaja
player Klaaspärlimängu animeeritud sümboolika

InEnglish

ImagetextGLASPERLENSPIEL MUSIC FESTIVAL
PRESS RESONANCE

Neutral choice of media reviews about the concerts, artists and music of Glasperlenspiel (Engl ‘The Glass Bead Game’) Music festival. In original languages.
The festival directed by Peeter Vähi has got its inspiration from the novel by Hermann Hesse. It is a leading musical event in Estonian summer where music lovers can enjoy performers like Australian Chamber Orchestra, Süd-West Rundfunk Symphony Orchestra, Tōkyō Philharmonic Chorus, Estonian Philharmonic Chamber Choir, Quintet of Berliner Philharmoniker, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Kristjan Järvi, Paavo Järvi, Neeme Järvi, Roy Goodman, Christoph Eschenbach, etc.

 

2019

“Klaaspärlimängu” populaarsus pole midagi uut, kuid siiski üllatusin, kui veidi enne kontserdi algust kirikusse astudes leidsin eest puupüsti täis kiriku, kusjuures võetud olid kõik lisakohad ja rõdud olid pilgeni rahvast täis. Kontsert ja ühtlasi ka festival mängiti avatuks Mozarti “Adagio ja fuugaga C-duur”. Mozarti ehk liigagi tundeline ja aeglustusrohke esitus tekitas algul küsimuse, kas Mozartit võibki nii interpreteerida või on endale lubatud liiga palju vabadusi, kuid niimoodi esitatud Mozart haaras kaasa. Esituses oli kirge ja traagikat ning teose lõpuks jäin peaaegu uskuma, et Mozart oligi romantik. (Anete Sammler, Sirp, 19.07.19, Estonia, whole article)

... не просто аншлаг: публика заполнила все дополнительные места и даже балкон. ... певица Элина Нечаева, в последние годы необычайно известная... из-за уникального голоса – сверхвысокого колоратурного сопрано кристальной чистоты с немыслимым диапазоном и феноменальной вокальной техникой. В альянсе с Glasperlenspiel Sinfonietta Андреса Мустонена среди прочего она исполнила новые версии двух сочинений... В первом – Forty two – сильна барочная стилистика, ее изначальная строгость входила в определенное противоречие с задушевной эмоциональностью, а порой и эмоциональным пережимом Элины. ... во втором сочинении – To the Mother... с легкостью преодолевала сверхчеловеческие трудности вокальной партии, первоначально написанной для гобоя, что заставляло воспринимать ее голос как невероятно пластичный инструмент с тембром нереальной красоты. (Irina Severina, Da capo al fine, 09.08.19, Russia, whole article)

... Klaaspärlimäng tõi publiku ette Euroopa klassikalise muusika ühe tähtteose... Rahvast voolas lakkamatult kirikusse... Ootuspäraselt kogunes kirik rahvast täis. /.../ Oratooriumi avakoor... haaras juba esimeste võngetega vaimu kaasa lõputule mõtterännakule 2000 aasta tagusesse pöördelisse olustikku. Segakoori kandvad hääled... kandsid kõrgele lae alla vahelduvalt saladuslikku süngust... kantslist laulev Evangelist, altari ees seisev koor, eeslaulja ja kellamäng laiendasid helisevat hingerännakut veelgi kõrgemale ja kaugemale. ... solistid... kutsusid endaga kaasa “lendama” ja seda ajalikku elu taevalaotusest laiemalt vaatlema. Laulud kantslis ja altari ees sujusid suurepärase koostööna, muutes esituse eriti laiahaardeliseks. /.../ Ruumis laialt hargnenud esinejate koostöö sujus meisterlikult. ... tuues esile kord rahulikke harmooniaid, kord tormilisi ärevaid momente, sümboliseerides sellega filigraanselt keerulist atmosfääri 2000 aastat tagasi Jeruusalemma kandis. Hetked möödusid, täidetuna surematu suurteose võimsatest viisidest. /.../ Isiklikult minu jaoks oli see esimene niivõrd mitmekülgne kirikukontsert. /.../ Põnev ja puudutav programm lõppes tänulike kummarduste ja tormilise aplausiga, mis ei tahtnud vaibuda. ... sügav kummardus festivali... tiimile... (Andre Tamm, Telegram, 17.04.19, Estonia, whole article)

2018

... Glasperlenspiel Festival ... drawing audiences from around Estonia and beyond, with loyal fans coming from as far away as Australia. Throughout its existence, it has taken pride in its unusual programming, which this year included a contrabass balalaika soloist and a hand-bell choir. St John’s Church’s acoustics are best suited to early and choral music. Fortunately, both genres were well represented. Audio of the concerts is live-streamed, and most of these recordings are archived for on-demand listening via the ERP Live app. There is a strong visual component in the festival. At every concert, the artist Anna Litvinova is at her easel, creating a portrait in real time. (Gail Wein, www.classicalsource.com, August 2018, USA, whole article)

Большинство концертов фестиваля имеют свою концепцию. /.../ И все же “Игра в бисер” − фестиваль прежде всего музыкальный... Фестиваль попостмодернистски всеяден. Между прочим, его литературный прототип − шедевр Гессе − часто упоминается как провозвестник постмодернизма, без него была бы немыслима вся постмодернистская культура. Собственно, игра в бисер − это постмодернистская игра всеми смыслами и ценностями культуры, некий новый этап в плане мышления (в сравнении с первоначальным, когда художник играет красками или музыкант − звуками). Конечно, устроители фестиваля еще и концептуально играют с первоисточником, а арт-директора Пеэтера Вяхи несложно вообразить в роли Магистра игры (кстати, в дни фестиваля фрагмент из его сочинения Supreme Silence постоянно звучал в закольцованном режиме на Каарсилд − Арочном мосту, центральном в Тарту). (Irina Severina, Da capo al fine, 7–8 / 2018, Russia, whole article)

... Tartuga on nii korraldajatel, muusikutel, võõrustajatel kui ka publikul selle ajaga tekkinud ühtne hingamine. Tartlased on festivali omaks võtnud ja publikupuuduse üle ei tohiks küll kurta. ... avakontsert oma intrigeeriva pealkirjaga “Klassika punk” lõi suviselt rõõmsa, isegi vallatleva meeleolu. Avakontserdi märksõnana hõljus kiriku võlvide all sõnapaar „loominguline mängulisus", mis haakus otseselt festivali printsiibi ehk juhtmõttega − pakkuda nii klassikalisele kui ka tänapäevasele muusikale uudseid lähenemisnurki, serveerida kuulajaile muusikat traditsioonilisest veidi erineval moel. Kontserdil luuakse seoseid teiste kunsti­liikidega. Kõiki neid printsiipe on teadlikult rakendatud festivali algusaegadest peale. Tänavune festival põimus maalikunstiga ja kõikide kontsertide muusikalise visiooni püüdis Jaani kirikus lõuendile kunstnik Anna Litvinova. /.../ Kontserdi esimese osa täitis Peeter Vähi mastaapne, suurte kontrastidega suurvorm “Valguse ja varju kontsert”. /.../ Teos mõjus väga veenvana: olemuselt karge idamaise motiivistikuga muusikas oli tugevat filosoofilisust, oli nii traagilisi kui ka helgeid muusikalisi mõtisklusi, rituaalsust, fanfaarilikke rõõmuhõiskeid, võluvaid viiuli kahe­kõnesid orkestriga. /.../ Sügav teos! (Alo Põldmäe, Sirp, 27.07.18, Estonia, whole article)

2017

Tõstatus oluline küsimus, kuivõrd saab muusika lähteülesanne olla ühiskonnakriitilise sõnumi edastamine. Üldjuhul ei ole instrumentaalmuusikat kuulates võimalik aru saada, kas teos on poliitiline. /.../ Helena Tulve: “Tegelikult on see Hiroshima lugu seal mingis mõttes olemas, aga see ei ole teoses nagu see sündmus kui sündmus, kui fakt ja kui emotsionaalne haav...” Hiroshima-Nagasaki on metafoor, mis osutab kõigile inimtekkelistele katastroofidele. Just selles tähenduses on kogu teos paeluv ja kutsub üles mõtlema, kuidas ennetada ja vältida inimkonda praegu ähvardavaid ohte. /.../ Kuna teose pealkiri on poliitiliselt laetud, jääb koguteose ühiskondlik mõõde domineerima, kuigi heliloojad ei lähtunud otseselt Hiroshima-Nagasaki teemast. Kuulajale peab jääma vabadus tõlgendada teost oma vaatepunktist ja loojale peab jääma vabadus leida inspiratsiooni oma äranägemise järgi. Sellele vaatamata on ühiskonnas oluline nendel teemadel arutleda. Festival “Klaaspärlimäng” andis selleks tänuväärse võimaluse. (Liisa Hõbe, Urmas Pappel, Sirp, 14.07.17, Estonia, whole article)

... “Hiroshima-Nagasaki”, mis on kokku pandud meenutamaks 70 aastat tagust Jaapani aatomiõudust. /.../ Doris Kareva on selleks puhuks kirjutanud hulga haikusid, mis omakorda on inspireerinud kuut Eesti heliloojat looma sümfoonilist kompositsiooni elust, armastusest ja loomisest, samuti sõjast, surmast ja hävingust. /.../ “Kato Kuniko on üks väheseid, kes on festivalile kutsutud teist korda.” /.../ Kato Kuniko muudab muu hulgas eriliseks tõsiasi, et Arvo Pärt on heliloojana talle andnud oma spetsiaalse õnnistuse: Pärt lubab tal oma teoseid ümber seada. (Liisa-Lotta Veiken, Tartu Postimees, 05.07.17, Estonia)

Tänavune... festival... paistis silma eklektilisusega... Teise päeva õhtusse jäi üks selleaastasi lemmikelamusi ja... uusi leide, kava armastus-, pulma- ja unelauludest ja palvetest. Äravahetamatult erilise ja imelise hääletämbriga lauljanna Etty Ben-Zaken musitseeris koos Hortus Musicusega, kelle esituses kõlasid eri kultuuride sulatuskatlas sündinud ja ennast juba aja liivakivisse uuristanud viisid armunute pisaratest ning kirglike palvete karjeist. ... festivali... lõpetas Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma tuntud headuses... Koor kõlas nagu orel, kõik viled kenasti stabiilsed, hoolitsetud ja häälestatud. ... veidi arusaamatusi tekitanud kavaraamatust ja mitmepalgelistest esinejatest jäigi mällu pilt suviselt kergemast ja boheemlaslikumast elu nägemisest ja kulgemisest. ... jääb üle vaid tänada, soovida kergust ja head edaspidist klaaskuulide veeretamist, sest publikupuudus suvises Tartus seda juba mitmekümneaastase ajalooga festivali ei kummita. (Liis Viira, Muusika, 9 / 2017, Estonia)

... Hollandis resideeriv, ühtviisi professionaalselt nii metsosoprani häält kui ka harfi valdav Ekaterina Levental. Oma kontserdile on ta nimeks pannud “Teekond”, mis näitab nõukogude ajal Kesk-Aasia vennasvabariigist läbi Euroopa põgenenud Leventalide pere saatust. /.../ Kui 11. juulil kõlab Pärdi ja Bachi muusika meile juba tuntud kuues Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, siis 8. juulil on tegu millegi hoopis erilaadsega. Nimelt esitab Jaapanist pärit maailmakuulus löökpillivirtuoos Kato Kuniko nimetatud heliloojate teoseid vaid löökpillidel... (Kirke Ert, Postimees, 07.07.17, Estonia)

2016

This openness was apparent throughout the Glasperlenspiel Sinfonietta’s performance, which began with Estonian composer Peeter Vähi’s Reminiscences of Youth... Järvi’s interaction with the orchestra was skillful and controlled while also conversational; he led the young musicians in a crisp yet vivacious performance. /.../ The interaction between orchestra, especially the prominent percussion instruments, and the percussive sounds of the turntables quickly devolved into mimicry and bickering. /.../ He pulled faces and threw up his hands at Switch, wandered through the orchestra miming what he wanted individual musicians to do during the improvised bits, and eventually leaped off the stage into the audience, grabbing the hands of audience members (including President Ilves) and pulling them to their feet. (Rebecca Lentjes, I Care If You Listen, 15.04.16, whole article)

... Kalle Randalu esitas eesti klaverimuusika pärleid ning Indrek Hirv luges oma kaunist, sügavuti minevat ja hinge pugevat luulet. Niisiis festivalile iseloomulik kunstide sümbioos, kus kaks mõnes mõttes ju täiesti omaette nähtust, muusika ja poeesia, siiski teineteist sobival moel täiendasid. /.../ Puhtmuusikaliselt oli kontserdi kava soliidselt mastaapne. /.../ Kokkuvõttes oli tegemist väga kõrgel tasemel kontserdiga. Kalle Randalu mäng on klass omaette: tehniliselt laitmatu, kõlaliselt äärmiselt nüansirikas, sisuliselt väga selge kontseptsiooniga, vahel harva ehk liigagi kultuurne ja rafineeritud. Aga jällegi, vahest just tänu järjekordsele eesti pärandi ja lääne kõrgkultuuri parimate maitsesaavutuste sümbioosile kujunes kontsert klaaspärlilikult piire avardavaks elamuseks. Eesti muusikast vormus kontserdi jooksul mingi iga keharakuga hoomatav terviktunnetus.... (Andre Hinn, Sirp, 22.07.16, Estonia, whole article)

... väärivad erilist tunnustust Sten Lassmann ja Age Juurikas, kes olid kavasse valinud väga nõudlikud teosed, mille puhul ainuüksi nendega hakkamasaamine kuulub pianistliku kõrgpilotaaži valda. Kuivõrd jõutakse sealjuures ka muusika tuumani, mille abil kuulajaid köita ja liigutada, on muidugi iseasi. Hiilgavalt õnnestus see minu arvates Juurikal, kelle mäng oli algusest lõpuni haarav ja läks hinge. Ülimalt keskendunud mänguga suutis ta Jaani kiriku võlvide alla luua sooja ja lummava atmosfääri, kus iga noot, iga paus ja iga muusikaline mõte oli laetud selle erilise kõlamaagiaga, mille pärast tasub kontserdile tulla ja mida ei kuule kaugeltki alati. Hea meel oli näha teda kõndimas rajal, kus eneseeksponeerimine ja pealispindne nooditekstil surfamine on jäänud seljataha ja mängu sigineb tasahilju vabadus, millega võiks mägesid liigutada. Kontserdi õnnestumisele aitas ilmselt kaasa heast stiilitajust kõnelev kava... (Jorma Toots, Sirp, 15.07.16, Estonia, whole article)

2015

20 aasta jooksul on festivalil “Klaaspärli­mäng” välja kujunenud selge suunitlus ja positsioon kirevas ja vahel kaootilises muusikailmas. “Klaaspärlimäng” on värskendav, publikut hariv ja vaimsust õhkav ettevõtmine. Vaimsus on saavutatud korraldajate järjepideva töö, esinejate kõrge taseme ja eriliste pillikoosluste kaudu. Märkimisväärne on festivali korraldajate oskus tuua kavasse piire kompavaid teoseid ja olla samal ajal põhja­panevate nähtuste − muusikamaailma alustalade tutvustaja. (Alo Põldmäe, Sirp, 24.07.15, Estonia, whole article)

Oma kavade poolest huvitaivam ja mitmekülgseim Eesti muusikafestival... (Priit Kuusk, Culture Face Book, 09.07.15, Estonia, whole article)

2014

Hiilguse annab “Klaaspärlimängule” esmalt globaalne mõõde, seda nii geograafilises kui ka vaimses mõttes. Külaliste kutsumisel pole takistuseks ei kaugus, poliitika ega usutunnistus. /.../ Ja muidugi lisab hiilgust festivali /.../ seos Herman Hesse romaaniga, kus “Klaaspärlimäng” oli aasta suurim ja pidulikem sündmus... Ja tõesõna, mõtlesin, et polegi nii võimast kõla Jaani kirikus kuulnud! (Mart Jaanson, Sirp, 25.07.14, Estonia, whole article)

2013

Positsiooni tugevust kinnitas ka äsjane, 18. – 23. juulini peetud festival. Kõik üheksa kontserti anti Jaani kirikus ja publikupuudust polnud. “Klaaspärlimängust” on saanud Tartu muusikaelus süvapoole mõjukaim sündmus, mis suunitluselt sobib hästi Tartu kui ülikoolilinna vaimsuse ja mõtteerksusega. Loomulikuks peetakse solistide/kollektiivide kõrget esinemiskultuuri ja esitatava muusika kõrget taset. Tugeva pitseri paneb ka Jaani kiriku haruldane akustika. (Alo Põldmäe, Sirp, 02.08.13, Estonia, whole article)

Kontsert pani ennast jälgima ning kustutas peast kõik argimõtted tunniks ja kahekümneks minutiks. Ja tagajärjeks oli puhas ja kirgas tunne. /.../ Hang-duo kuulamine tekitas õnnetunde. Muusika rahustas ja lummas ühteaegu ning muusikute professionaalsus tegi lihtsalt rõõmu. Nii kaua, kuni on oma ala nii hästi valdavaid meistreid, on, keda imetleda, ja on kontserte, mis tõesti puudutavad. (Mari Hiiemäe, Äripäev / Puhkepäev, 26.07.13, Estonia)

Ükskord nägin ma imelikku und. Mul oli pihutäis eri värvi pärleid. Kui ma neid uurisin ja oma käes veeretasin, hakkas neist paistma kontsert ja kõlama muusika. Esimene pärl oli hõbedane. Hoidsin seda vastu valgust ja silmitsesin, kuidas see helendas. Pärli sees näin ma orkestritäit muusikuid, see oli Klaaspärlimäng Sinfonietta. /.../ Aga mis siis nüüd! Üks koht pärlil oli täitsa tuhm... (Virge Joamets, Muusika, 8−9, 2013, Estonia)

2012

Klaaspärlimäng хочет обратить внимание публики на взаимосвязи музыки с литературой, живописью, архитектурой, эстетикой, религией и философией. /.../ Такая взаимосвязь ярко проявляется, например, в творчестве одного из самых известных художников Эстонии Марка Костаби, в концерте которого соединяются изобразительное искусство и музыка. А также в новом произведении Рейна Раннапа «La Sagrada Família», на которое автора вдохновило посещение архитектурного чуда в Барселоне — Храма Святого Семейства (Sagrada Familia), созданного Антонио Гауди. /.../ Необычность фестиваля заключается также и в том, что каждый год публику знакомят с каким-нибудь особенным инструментом или его необычным использованием. (Postimees, 19.07.12, Estonia, whole article)

EUBO300Kontserdipaikades suudeti tekitada hubane festivaliõhkkond. Ja publiku huvi oli minu meelest enneolematult suur. /.../ sai jällegi arvukas publik Jaani kirikus osa Euroopa Liidu Barokkorkestri musitseerimisest. Ei saa muidu kui hüüatada: nii head elavat esitust pole ma juba ammu kuulnud! Loen seda tänavuse “Klaaspärlimängu” tippelamuseks. Virtuoosne ja üliemotsionaalne (isegi Mustonenist emotsionaalsem), kuid seejuures täpne orkestrijuht ja klavessinist Lars Ulrik Mortensen, noored andekad muusikud, kes esitasid kogu kava püsti seistes, väga huvitav kava prantsuse barokist /.../, viimseni timmitud kõlakvaliteet ... Euroopa Liidul võib olla probleeme majanduses, kuid niikaua kui suudetakse luua tingimused sellisele interpretatsioonikunstile, pole miski lõplikult kadunud. /.../ Omaette teema on Glassi fenomen. Tema muusikat kuulates tuli mulle tol korral millegipärast meelde Andy Warholi taies Campbelli supipurgid, mille 32 purgipilti on nii üksikult võttes kui ka tervikuna vaadates väga ilusad, ent alati jääb häirima mõte: see kunst on liiga lihtne, et olla kunst. Kuid nii Warhol kui ka Glass on kuulsad ja see vabandab kõik. (Mart Jaanson, Sirp, 10.08.12, Estonia, whole article)

Muusikasündmust võib täielikult kordaläinuks pidada vaid siis, kui viisik helilooja-interpreet-korraldaja-meedia-publik leiab ühise keele. Tundub, et just selles mõttes festival tänavu õnnestus. Hansapäevad Klaaspärlimängu ei seganud ega publikut röövinud /.../ need kaks täiendasid teineteist. Klaaspärlimängul pole Tartus varasematel aastatel sedavõrd rohkearvulist publikut olnud /.../ kõige sagedamini nimetati vaimustusega Itaalia flötisti Massimo Mercellit, viiuldaja Anna-Liisa Bezrodnyt, Konstantia Gourzi ansamblit, samuti esiettekandes kõlanud Rein Rannapi kammersümfooniat “La Sagrada Família” ... (Triin Kand, Tartu Postimees, 27.07.12, Estonia, whole article)

Publikut oli palju, plaksutati kaua, kontserdi lõpus kutsuti kunstnik kaks-kolm korda tagasi lisapala mängima. /.../ Kontserdil esitatud palasid (kunstnik nimetas neid lauludeks) võiks nimetada Kostabi heliloomingu klassikaks... Kostabi mängis valgel Estonia klaveril peaaegu ainult fortissimos, nii nagu on tehtud tema maalid. /.../ Kui kunstnikuna tundub Kostabi olevat ründevalmis postmodernist, kes on vajadusel “hambuni relvastunud” iroonia, kriitilisuse ja teravusega /.../ siis muusikas oleks ta justkui vabastanud end kohustusest olla ründav. Siin demonstreerib Kostabi hingelisust, mis ulatub kohati valutegeva haavatavuseni, igatahes võib kuulaja end tabada tundelt, et muusika on teda puudutanud. (Heie Treier, Sirp, 17.08.12, Estonia, whole article)

Peaaegu iga kava pakub kuulajale nii traditsioonilist kui ka üllatuslikku. Nii saab festivalil kuulda 8-aastase Mozarti kirjutatud Sümfooniat nr 1 Es-duur, Stravinski värvikat kontserti kammerorkestrile “Dumbarton Oaks”, prantsuse barokiajastu helilooja Jean-Féry Rebeli orkestriteost “Elemendid”, mille maailma tekkimist sümboliseerivat esimest osa “Kaos” võiks helilooja nime teadmata pidada 20. sajandi avangardmuusikaks... (Muusika, 6/7, 2012, Estonia)

AnnaLiisaBezrodny350... “Klaaspärlimäng” on eelmisega võrreldes absoluutselt teist masti, üle maade ja aegade hõljuv festival. /.../ Siinses kesksuvises ürituste saginas on see ainus klassikalisele muusikale pühendatud sari, ja leidnud siin oma, tänuliku kuulajaskonna... Tänavuse festivali tippsündmus oli absoluutselt Euroopa Liidu Barokkorkestri kontsert. /.../ Suurim kontserdielamus üle mitme aasta... Avakontsert oli planeeritud uhkelt... Õhtu täht oli Anna-Liisa Bezrodny Mozarti Viiulikontserdis nr 3 uhkelt ja säravalt helilooja poolt teosesse kätketud karaktereid ja meloodiaid välja joonistades. Kontserdi teise poole täitis Rein Rannapi esiettekanne... Helitöö, kus ideid paari miniatuuri jagu, oli venitatud kolmveerandtunniseks. Ei ainsatki originaalset leidu... (Virge Joamets, Muusika, 8/9, 2012, Estonia)

2011

Nõnda sai jälle üks “Klaaspärlimängu” pidustus ära peetud. Kas oli selles tabatud Herman Hesse algset mõtet rohkem või vähem, polegi nii oluline. Tähtsam on see, et ilmekalt avaldus muusika võime inimelu rikastada ja vääristada. Ja tartlane võis end samal ajal toimunud “Europeade” ja hansapäevade külaliste ees uhkena tunda. (Mart Jaanson, Sirp, 05.08.11, Estonia, whole article)

2010

... kõrge rahvusvaheline tase, /.../ palju publikut, /.../ pikad kontserdid /.../ ja veel midagi olulist... iga inimtegevuse valdkond, mis tahab olla tõsiseltvõetav, peab sisaldama religiooni elemente, mis ületavad mängu ning saavad nii-öelda elu ja surma küsimuseks. Seekordsel festivalil olid need religioonielemendid täiesti olemas. Neist silmapaistvaim oli eesti avangardmuusika esitajate juhtgruppi kuuluva Ansambel U: ülesastumine... Nad olid võtnud kavasse Stockhauseni ultra-avangardistliku teose “Aus den sieben Tagen”, mida ei saagi teisiti esitada kui religioosse rituaalina. Nimelt selleks, et täita helilooja nõudeid, tuleb muusikutel end musitseerimiseks ihuliselt ja hingeliselt ette valmistada, näiteks neli päeva paastuda. Kõneldi, et U: /.../ täitis helilooja nõudeid – vastasel korral oleks olnud selle teose esitamine ka mõttetu. Ja tõepoolest: /.../ muusika /.../ oli täidetud sellise sisemise jõuga... Nõnda tundus kontserdi lõpul plaksutamine täiesti kohatuna – mis mõtet on teha seda jumalateenistuse lõppedes. (Mart Jaanson, Sirp, 06.08.10, Estonia)

Festivali avamise au kuulub 15. juulil koos Tallinn Sinfoniettaga aga kahele maailma mastaabis väljapaistvale kitarristile: Austraaliast pärit Slava Grigoayanile ja Rémi Boucherile Kanadast. ... kahe niisuguse tippkitarristi toomine ühele festivalile võib mõjuda isegi priiskamisena, kuid seda suurem on tõenäoliselt publiku rahulolu... (Riina Luik, Postimees, 09.07.10, Estonia, whole article)

Festivalil Klaaspärlimäng sündis unikaalne eksperiment: ansambel U: muusikud veetsid enne saksa nüüdishelilooja Karlheinz Stockhauseni teose “Aus den sieben Tagen” ettekannet neli päeva üksinduses paastudes ja mediteerides, ilma kellata ja tänapäevaste sidevahenditeta. Nimelt esitas helilooja teose ettekandele sellised nõudmised, soovimaks anda muusikutele teist laadi kogemust. “Ela neli päeva täielikus üksinduses / ilma toiduta / täielikus vaikuses, ilma palju liikumata / maga nii vähe kui vajalik / mõtle nii vähe kui võimalik”, ütleb üks teose aluseks olevaid tekste. ... arstiabita muusikud katsele vastu ei pidanud, kiirabil tuli enne kontserti üht osalejat siiski turgutada. (Kristel Kossar, Postimees, 20.07.10, Estonia, whole article)

 2009

... Irina Zahharenkova som spelar cembalo, fortepiano och piano, en musikalisk resa på Glaspärlespelsfestivalen i Tartu 2009 från Pachelbel, via Haydn och Mozart till Beethoven, intressanta anpassningar i konsertögonblicket över de olika tastaturen, utan tillstymmelse till scenskräck, vad det verkar. (Jan-Erik Zandersson, Nya Upplagan, 5 / 2013, Sweden)

Esinejad olid aga festivalil eranditult kõrget klassi. Üllatuse pakkus juba festivali avakontsert /.../ Kristjan Järvi käe all – nad esitasid  Ludwig van Beethoveni Viiulikontserdi op. 61 klaverivariandi koos /.../ Anatolijus Šenderovaselt tellitud viie kadentsiga. ...tegemist on Beethoveni-Šenderovase teose esiettekandega. Klaverisolistina hiilgas kunagine muusik-imelaps, rootsi-poola päritolu Peter Jablonski Rootsist. Šenderovas lahendas raske ülesande hästi, tuues kadentsides klaverile “appi” sooloviiuli, sest teost tuntakse ikka eelkõige viiulikontserdina. (Alo Põldmäe, Sirp, 31.07.09; Estonia, whole article)

Igatahes sai saare peo- ja lõkkeplats äärest ääreni täis kuulajaid... ERSO ja Paul Mägi suhe esitatavasse oli meisterlik ning Gianluca Littera mees, keda kindlasti on vaja tutvustada ka meie kontserdimajade publikule. Kolme eesti helilooja kolmeosaline teos sai meeldiva vastuvõtu saare rikkumata publikult... (Toomas Velmet, Sirp, 24.07.09, Estonia)

Paaritatakse erinevaid stiile, näpitakse põnevaid instrumente. Ehk muusikast saabki see kõikeväljendav keel, mida otsitakse Herman Hesse festivalile nime pärandanud teosest. ...festivali lõpupäeval – 23. juulil – saab nihilistlikult aega veeta Jaan Kaplinski juhitaval Nietzsche-õhtul. Tantsuks filosoofi kirjutatud muusika! Tänavuse festivali üks oodatuim esineja on kuulus Berliini Filharmoonikute Kvintett, kes võluvad oma poognatega Dvořáki, Rossini, Tšaikovski ja Straussi vaimu Jaani kirikusse. (Kairi Prints, Eesti Ekspress / Areen, 16.07.09, Estonia, whole article)

... helilooja Peeter Vähi veab siinseid omanäolisi muusikafestivale Klaaspärlimäng ja Orient. Mõlemad festivalid leiavad muusika, vaimsuse ja isegi matemaatika vahel kõige kummalisemaid seoseid, mida iseloomustavad lõppkokkuvõttes siiski ühe mehe käekiri ja huvid maailma vastu. Õnnelikul kombel on need huvid kattunud ka publiku ootustega. (Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht, 18.07.09, Estonia, whole article)

... “Klaaspärlimängu” olen juba aastaid kuulanud just raadiost. Kui jätta kõrvale silmaga saadav osa elamusest, on raadioülekanne kohapeal kuuldavast isegi kvaliteetsem, sest heli on paremini balansseeritud ja muusika “lähemal”. (Tiia Teder, Sirp, 31.07.09, Estonia)

PeeterVahi350... Jaani kirikus tuleb ettekandele Peeter Vähi heliteos “Ülim vaikus”. Novembris 1997 kõlas NYYD Festivalil esiettekandes... Pressis kõlasid vaheldumisi ülivaimustunud järelhüüded ning põrmustavad etteheited. Teost nimetati kord helilooja kõigi aegade parimaks saavutuseks, siis jällegi täielikuks ebaõnnestumiseks. Ühed leidsid selles filosoofilist sügavust, teised üksnes pseudo-religioosse story taha peidetud muusikalise ande puudumist. Kord rõhutati ideede originaalsust ja helikeele uudsust... Vaid harva võib kohata ühe ja sama teose kohta käivaid sedavõrd vastakaid arvamusi. (Tiit Reinart, Tartu Postimees, 22.07.09, Estonia, whole article)

Üks säravaimaid pärle ongi Ludwig van Beethoveni viiulikontsert (op 61), millest autor on teinud seade klaverile ja orkestrile. Sellele on juudi päritolu leedulane Anatolijus Senderovas juurde komponeerinud neli kadentsi. Teos kantakse klaverikontserdina ette esimest korda. Avalöök antakse niigi multikultuursele festivalile iseäranis rahvusvaheliselt... (Marju Himma, Tartu Postimees, 15.07.09, Estonia, whole article)

Tavaliselt imetletakse Zahharenkova võimet süüvida vanemasse muusikasse. Beethoveni op 14 nr 2 sonaadi esitus kinnitas, et noore pianisti tugev dramaturgiline vaist võib ka teiste ajastute muusikasse tuua mõndagi avastuslikku. (Alo Põldmäe, Muusika, 09 / 2009, Estonia)

2008

Trio /.../ tõi Tartu Ülikooli aulasse uskumatult palju publikut. Esitus täitis saali kohati lausa käega katsutavalt massiivsete helivoogudega. /.../ Geringase enesekindla jõulisuse ning tippklarnetist Selvadore Rähni põhjatusse sügavusse ulatuva meisterlikkuse ja läbitunnetatuse kohtumine lõi sellise harva esineva pinge, mida kammerkontserdil tavaliselt ei kohta. Emotsionaalse kõrgepinge leevendamiseks sobis hästi “Klaaspärlimängu” klubi ülikooli kohvikus. Saale ja koridore ilmestas näitus “Siiditee tuur” – suuremõõtmelised fotod rännakutelt, ilmekad portreed ja sisekaemuslikud hetketabamused. /.../ Vaevu end kohvikuruumi mahutanud publikul oli võimalik vaadata Hermann Hesse teosel põhinevat /.../ filmi “Siddhartha”, mida juhatas sisse Jaan Kaplinski. (Lilian Langsepp, Muusika, 8–9/2008, Estonia)

Esimesest kontserdist peale tundus, nagu mängiks Tartu Vaim /.../ kaasa ning lehvitaks osalejate peade kohal oma tiibu. (Kannupoiss, No 8, 2008, Estonia)

Tartusse kolinud “Klaaspärlimängu” festival pakkus avaürituseks /.../ väitlusdiskussiooni massi- ja eliitkultuuri teemadel. /.../ Kuivõrd arutlusel püstitatus küsimustest kinni peeti või mingeid lahendusi leiti, on iseküsimus. (Virge Joamets, Teater. Muusika. Kino, 8–9/2008, Estonia)

Imagetext... kontserdil kandis kõik 30 Goldbergi variatsiooni klaveril ette rohkelt klaverimängu preemiatega pärjatud pianist... On tähelepanuväärne, et Zahharenkova mängis poolteist tundi puhkepausideta ja tema esituses ei ilmnenud peaaegu mingeid väsimuse märke – variatsioonid kõlasid meisterlikult, nii et küllap oleks unetu krahv Keyserling nendega A.D. 2008 Tartu Jaani kirikus ilma Goldbergitagi rahule jäänud. (Kaur Garšnek & Katrin Parbus, Sirp, 01.08.08, Estonia, whole article)

... Villancico /.../ исполняет сочинения композиторов латиноамериканского ренессанса и барочной музыки XVII – XVIII веков. Публика /.../ была в восторге от латиноамериканского темперамента. В репертуаре ансамбля представлены произведения, остро выводящие на первый план отношения между колонистами и колонизируемыми народами. Эта музыка очень отличается от европейской музыки эпохи Ренессанса, которая обычно исполняется в Эстонии. /.../ В Эстонии редко выпадает возможность услышать восьмиголосное пение или двух контртеноров в одном ансамбле. (Postimees, 21.07.08, Estonia)

Imagetext... sai kuulata ka tõeliselt hullumeelset /.../ Siiditee tuuri fotodest inspireeritud improvisatsiooni. Ilmselt suurim üllataja oli aga kontserdi viimane osa, kus duo maestro Olav Ehala ning ärimees Rein Kilk esitasid džässilikku Griegi ja Mozartit. Alles aasta jagu saksofoni õppinud Kilgi mängus oli sarnasusi muusikakooli esimese klassi õpilastega, kuid kõik vajakajäämised tegi Ehala mäng kuhjaga tasa. (Marju Himma, Postimees, 21.07.08, Estonia)

Mis on ühist “Da Vinci koodil”, saksofonist Rein Kilgil, DJ Peeter Volkonskil ja Türgi sultanite haaremimuusikal? “Klaaspärlimäng”. (Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht, 19.97.08, Estonia)

Всякая хорошая музыка, когда слушаешь и, уж подавно, когда играешь ее, возвышает и наполняет величием душу. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 18.07.08, Estonia)

Se lnädalal juba kavas olnud kontserdid on tõestanud, et oodata on veel nii mõndagi head. Näiteks eile sai kuulata Jaani kirikus muidu hoopis muudel aladel tuntud Leonardo da Vinci ja Galileide perekonna loodud muusikat. Üldse iseloomustab kogu sellesuvist Klaaspärlimängu märksõna tavatu – klassikaline muusika tavatust vaatenurgast. (Marju Himma, Tartu Postimees, 18.07.08, Estonia, whole article)

... ühel varasemal aastal on festivalil ette kantud filosoof Friedrich Nietzsche muusikat kõrvutuses tolle sõbra ja vihavaenlase Richard Wagneri loominguga. See andnud siis ka enam alust rääkida “Klaaspärlimängust” kui “filosoofilisest institutsioonist muusikas”. Varasemate kurioosumite hulka on kuulunud ka riigimehe Benjamin Franklini loodud muusika, klaverimuusika vasakule käele, eksootilised instrumendid nagu klaasharmoonika ning Beethoveni X sümfoonia. /.../ Kummatigi rõhutab Vähi, et äärealade muusikanähtusi on programmis alati püütud sisuliselt põhjendada. (Kaur Garšnek, Eesti Ekspress, 17.07.08, Estonia)

16-liikmeline ansambel esitas Ladina-Ameerika renessansi ja barokkmuusikat. See andis kokku mõnusa segu euroopalikust muusikakultuurist, kristlikust maailmapildist ning Ladina-Ameerika temperamendist. Erinevalt Eestis tavapäraselt esitatavast renessansi muusikast oli tegu tõeliselt elava ja emotsionaalse esitusega, kust ei puudunud ka tants aga ka tõeline ajastu meeleolu. (Marju Himma, Tartu Postimees, 17.07.08, Estonia, whole article)

... on festivalil ette kantud filosoof Friedrich Nietzsche muusikat kõrvutuses tolle sõbra ja vihavaenlase Richard Wagneri loominguga. See andnud siis ka enam alust rääkida “Klaaspärlimängust” kui “filosoofilisest institutsioonist muusikas”. Varasemate kurioosumite hulka on kuulunud ka riigimehe Benjamin Franklini loodud muusika, klaverimuusika vasakule käele, eksootilised instrumendid nagu klaasharmoonika ning Beethoveni X sümfoonia. ... äärealade muusikanähtusi on programmis alati püütud sisuliselt põhjendada. (Kaur Garšnek, Eesti Päevaleht, 17.07.08, Estonia, whole article)

Festival on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust: muusikat vaadeldakse ebatavalisest vaatenurgast, sidudes seda teiste kunstiliikide või filosoofiaga. (Karilin Engelbrecht, Postimees, 16.07.08, Estonia, whole article

Eri aastate Klaaspärlimänge ühendab kõrge professionaalne tase ja isevärki üllatused – tõeline mäng väärib küünlaid ainult siis, kui see iga kord eelmistest erineb. Tänavuse festivali esinejad on maailmanimega muusikud... Türgi sultanite heliloomingu kontserdil 20. juulil kõlab küll 19. sajandi sultanite muusika... Seekord kasutab pärlimäng /.../ “Carmina Burana” kontsertidel ka diskori teenuseid, mida pakutakse lausa vürstlikul tasemel: DJ rolli täidab Vürst Peeter Volkonski. Suviste festivalide vähesuse üle eestlased kurta ei või, kuid Klaaspärlimängu ei saa oma ülemaailmselt kokku kogutud muusikahelmestega teiste festivalidega segi ajada. (Anna-Magdaleena Kangro, Postimees, 15.07.08, Estonia, whole article)

Kellaaeg kontserdi alguseks on tõepoolest tavatu. See on nimelt Tallinn–Tartu kiirrongi saabumise aeg. Muusikud pakivad rongis ilmselt juba Jõgeval pillid kohvrist välja ja kontsert algab sellega, et publikul on võimalus vastu võtta rongist kell 19.17 väljuvaid esinejaid. /.../ Kui iga päev tõuseb bensiini hind, tasuks ehk mõelda ökoloogilisemalt ja mitte kimada Tallinna ja Tartu vahet Hummeritega, teinekord on mõistlikum kasutada raudteetransporti. (Raimu Hanson, Postimees, 14.07.08, Estonia, whole article)

Imagetext... Orffi suurejoonelisest lavalisest kantaadist “Carmina Burana” pakub festival kuulajale omapärase versiooni, kõrvutades kantaadi muusikat teose aluseks olevate keskaegsete laulude originaalidega... Plaati keerutab ning vahetekste loeb Peeter Volkonski. ... pöörasena tundub ka /.../ esinejate valik. Kõrgprofessionaalist Rootsi saksofonivirtuoosi Anders Paulssoni kõrval esineb improvisatsioonilise programmiga muusikaprodutsendist amatöörsaksofonist Ulli A. Rützel. (Kersti Inno, Äripäev, 11.07.08, Estonia)

Paistab, et ullud pole mitte üksnes saxofonistid (nagu ütleb 18. juuli kontserdi pealkiri − “Ullud saxofonistid”), üsnagi ullud on ka Klaaspärlimängu korraldajad. Kust nad küll selliseid ideid võtavad: laulda renesanss- ja barokkmuusikat indiaani hõimude keeltes, alustada kontserti kell 19.17 (!?!), panna kontserdilavad püsti sovijetiaegsele lennuväe polügoonile ja poolvalmis raudteejaama, kutsuda Volk − jah, seesama vürst Volkonski − diskoriks, esitada Leonardo da Vinci ja Türgi sultanite loodud muusikat... No seda tahaks küll näha... Usutavasti lisab üritusele värvi Klaaspärlimängu Klubi, selle rolli võtab kahe nädala jooksul enda kanda Ülikooli Kohvik. Pole seal küll aastaid käinud, aga küllap hõljub kohviku paljunäinud seinte vahel tänagi “Tartu vaim”, mälestus Matti Miliuse ja Mülleri Sassi peeruhaisust... (Muusa, summer 2008, Estonia)

... äärmiselt huvitav ettevõtmine on 16.−27. juulini Peeter Vähi kunstilisel juhendamisel aset leidev, värskeid vaatenurki avav festival “Klaaspärlimäng”, kus saab kuulda näiteks Ladina-Ameerika renessanss- ja barokkmuusikat indiaani hõimude keeltes; Galileo Galilei venna Michelangelo Galilei, Leonardo da Vinci jt Itaalia renessansiheliloojate loomingut; improvisatsioonilist elektroakustilist ning saksofonimuusikat; 19. sajandi Türgi sultanite loodud muusikat. (Kaur Garšnek, Eesti Päevaleht, 09.07.08, Estonia, whole article)

Tänavuse festivali naelaks on erakordsed kontsertprogrammid. Kõlab peaaegu uskumatuna, aga ometi on tõsi, et ettekandele tuleb Leonardo da Vinci, Galilei ja koguni Türgi sultanite loodud muusika, samuti barokkmuusika laulduna indiaani suguharude keeltes... (Tiit Reinart, Tartu Postimees, 24.03.08, Estonia, whole article)

“Klaaspärlimängule” on iseloomulik vaadelda ja presenteerida muusikat ebatavalisest vaatenurgast. Nii on “Carmina Burana Speciale” puhulgi. /.../ Koos koori, solistide ja teiste muusikutega astub laval DJna üles vürst Peeter Volkonski. (Madde Rebane, Pärnu Postimees, 23.07.08, Estonia)

2007

... teatab maineka festivali “Klaaspärlimäng” kunstiline juht Peeter Vähi, et see suursündmus kolib Tartusse. Pärnu jääb taas vaesemaks ning Taaralinn muutub rikkamaks. Üle-eelmisel suvel ei toimunud Pärnus enam “Watergate’i”. Läinud suvel jäid toimumata gildi päevad, tuleval suvel ei mängita linnas enam “Klaaspärlimängu”. /.../ Oli ju “Klaaspärlimängki” Pärnu suve üks tõsiseltvõetavamaid sisustajad. Kurb. (Kaupo Meiel, Pärnu Postimees, 15.12.07, Estonia) 

... “Klaaspärlimängu” raskuspunkt kolib Tartusse. Põhjusi selleks on mitut laadi, nii kunstilisi, kultuuripoliitilisi kui isiklikke. Aastatega on süvenenud veendumus, et “Klaaspärlimängu” “kiiksuga” esteetika sobib rohkem kokku ülikoolilinna noorusliku vaimuga. Kuigi festivali pealava on pikka aega olnud Pärnu Kontserdimaja, on üksikud Tartus toimunud korduskontserdid üllatuslikult osutunud märksa edukamaks. Üldse tundub Tartu suvine kultuurielu olevat viimastel aastatel tõusutrendis... Festivali üleviimise otsuse langetamisel polnud tähtsusetu ka asjaolu, et Pärnu linnavalitsuse tugi festivalile pole ajaga kaasas käinud. (Pärnu Postimees, 15.12.07, Estonia, whole article)

... tänase lehe arvamusküljel tuleb ilmsiks üllatav uudis: muusikafestival “Klaaspärlimäng” kolib Pärnust Tartusse, leides, et Tartu suvine kultuurielu on tõusutrendis. /.../ Veel ütleb festivali kunstiline juht mõtlema panevad sõnad, mille kohaselt polnud festivali üleviimise otsuse langetamisel tähtsusetu ka asjaolu, et Pärnu linnavalitsuse tugi festivalile pole ajaga kaasas käinud. (Pärnu Postimees, 15.12.07, Estonia, whole article)

... tundub, et “Klaaspärlimäng” sobib oma stiili ja teatud mõttes elitaarsusega pigem ülikoolilinna, mitte Pärnusse kui turismilinna, kus suvekuudel domineerib eakam Soome publik... Kindlasti on mängus ka tegijate isiklikud põhjused. Vähi ise on Tartus sündinud ning on õppinud Forseliuse gümnaasiumis ja Elleri muusikakoolis. Ka korraldusrühma parem käsi Tiina Jokinen on Miina Härma gümnaasiumi ja Tartu ülikooli vilistlane. /.../ Tartu linnavalitsuski suhtub festivali väga soosivalt ning on nimetanud selle linna üheks uueks maineürituseks. (Merilyn Merisalu, Tartu Ekspress, 12.12.07, Estonia)

Klaaspärlimängu “mängumeister” /.../ on üheks festivali põhimõtteks seadnud tingimuse, et ükski esineja ei kordu sellel üritusel. Tuleb välja, et sellest on kinni peetud, sest NYYD Ensemble on tõepoolest esmakordselt esinejate hulka pääsenud. (Eesti Ekspress / Areen, 05.07.07, Estonia, whole article)

ImagetextВ удивительно эмоциональном, на разрыв аорты, исполнении Татьяны Гринденко и Гидона Кремера “Concerto grosso” стал одним из тех незабываемых музыкальных событий, какие случаются раз в несколько лет. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 16.02.07, Estonia)

Teose esituse kvaliteedist on mõttetu juttu alustada. Gidon Kremeri kõige kuuldavamad interpretatsioonilised kvaliteedid on lõpmatu viimistluse perfektsus ja lõpuni läbi mõeldud ideed, mis tänaseks on omandanud enneolematu artistliku vabaduse. Kõik need, kes Kremeri nooruses tegid talle kergeid etteheiteid /.../, on tänaseks oma karjääri juba lõpetanud. (Toomas Velmet, Sirp, 16.02.07, Estonia, whole article)

... mul lihtsalt pole praegu aega. Aga Gidon veenis mind Riia ja Tallinna kontserdil osalema. /.../ Gidoniga oleme igavesti seotud. Laval oleme üks tervik. Kui Gidon sõitis N Liidust ära – see oli juba pärast meie lahutust −, jätsin temaga igaveseks jumalaga. Mul oli selline tunne, et me ei näe teineteist enam kunagi. (Linnaleht, 09.02.07, Estonia)

Klaaspärlimängu muusikafestivali raames esinevad Estonia kontserdisaalis juubilarid Kremer ja tema kammerorkester, tuntud headuses viiuldaja Tatjana Grindenko ja noorema põlvkonna paljulubav vibrafonimängija Andrei Puškarev. (Brigitta Davidjants,  Eesti Päevaleht, 08.02.07, Estonia, whole article)

2006

“Klaaspärlimäng” on stabiilselt orienteeritud sisukusele ja lausa loomulikult pakub mänguilu. Tänavuse festivali “mängumärgid” olid vabamüürlus (muusikas), klaasharmoonika (Eestis) ja nii siin, seal kui mujalgi suur juubilar Wolfgang Amadeus Mozart, tagatipuks Opus Posth ja Vladimir Martõnovi ettekuulutus “Heliloojate ajastu lõpp”. /.../ Kui heliloojate ajastu lõpeb nii sooja talvega, las ta siis lõpeb pealegi. Aga “Klaaspärlimängust” teatavasti ju välja ei saa. (Toomas Velmet, Sirp, 11.08.06, Estonia, whole article)

Festivali “Klaaspärlimäng” avakontsert, ühtlasi ka Rahvusooper Estonia hooaja lõppkontsert oligi pealkirjastatud “Vabamüürlus muusikas” ning kavas kahe vabamüürlasest suurmehe Wolfgang Amadeus Mozarti ja Jean Sibeliuse teosed. Kontserdi pealkiri on päris pretensioonikas... Alati on võimalik välja lugeda mitmeid alltekste, kuid see ei olegi ehk oluline. /.../ Ülipalava ilmaga Pärnus on kõigil raske, kes lavale astuvad, kuid eriti probleemne on see ülesanne keelpillimängijatele. /.../ Andrus Haava kiituseks tuleb öelda, et ainult talle teadaolevate vahenditega võttis ta olemasolevatest võimalustest maksimumi. Ka orkestri, solisti ja dirigendi koostöö oli teineteist mõistvalt tasakaalukas ja elastne. Solisti kommentaar oli üheselt mõistetav: “Mul puudub kogemus mängida viiulit 1,5 käega.” (Sirp, 14.07.06, Estonia, whole article)

Kas algav festival “Klaaspärlimäng” kuulutab (muusika)ajaloo lõppu... Tundub, et tänavune festival on ootuspärasest provokatiivsemgi, kuigi põhimõtteliselt peetakse kinni juba väljakujunenust. Tuletame meelde varasemast, et pea igal festivalil on kohal ebaharilik instrument (didgeridoo, bandoneon) või ootamatu helilooja (F. Nietzsche, M. K. Kostabi), ning filosoofia puuduse üle ei saa ülepea kurta. /.../ kuid sel on alati ka nn teine plaan või alltekst. (Toomas Velmet, Eesti Ekspress / Areen, Estonia, whole article)

Итак, что же такое Opus-Posth? Это ансамбль, «не созерцающий реальность, а пребывающий в ней, не рассказывающий о реальности, а создающий ее, моделируя каждый раз новое пространство для исполнения своего ритуала». Opus-Posth никогда не ограничивается простым исполнением музыкальных произведений − он выходит за рамки музыки и искусства вообще. (Anna Zvereva, Molodezh Estonii, 24.07.06, Estonia)

Вы сможете послушать стеклянную гармонику и музыку, сочиненную Бенджамином Франклином, государственным и политическим деятелем США. /.../ Вторая тема, проходящая через весь фестиваль и всегда вызывающая интерес своей таинственностью, – масонство. Вернее, музыка композиторов-масонов – Моцарта и Сибелиуса. (Anna Zvereva, Molodezh Estonii, 03.07.06, Estonia)

“Klaaspärlifestivali” üheks kulminatsiooniks oli Tatjana Grindenko ja Moskva kammerorkestri Opus Posth kontsert... pealkiri oli vägagi intrigeeriv “Heliloojate ajastu lõpp”. /.../ Kontsert oli niivõrd intensiivne ja erilisest energiast laetud, et mõjus lausa šamanistliku rituaalina. Muusikud aitasid meil tõusta vaimudemaailma... (Sirje Normet, Nädaline, 05.08.06, Estonia)

Kuigi nii kujunduselt kui sisukuselt oli festivali buklett kõigi meie sedalaadi üllitiste seas esireas, oli trükiveakurat “Klaaspärlimängu” selle kontserdi lehekülge siiski oma tähelepanu vääriliseks pidanud. Teose I osa on ikka Adagio, mitte Allegro... Kuid erand teatavasti kinnitab reeglit ja siinkohal jään oma arvamuse juurde, et festivali buklett on seni nähtuist parim. (Eesti Ekspress / Areen, 10.08.06, Estonia, whole article)

... klaasharmoonika väline atraktiivus ei saa küll kedagi külmaks jätta ning pakub kontserdist saadavale muusikalisele elamusele igal juhul täiendust. /.../ Vabandamaks teose nõrka muusikalist taset, pidas Bloch vajalikuks /.../ rõhutada, et Franklin oli riigimehena oluliselt tugevam kui muusikuna. Naljana mõeldud lause aga mõjus ülekohtuselt... (Anu Veenre, Muusika, 8−9/2006, Estonia)

ImagetextTõusva päikese maa ainsa professionaalse koori kontsert Jõhvi Kontserdimaja pilgeni täis kammersaalis algas Murray Schaferi ladinakeelse teosega... Kontserdi teise osa peamiseks tõmbenumbriks oli jaapani rahvalikele lauludele lisaks /.../ kantaat “Krüsanteemiaia laul”, mis põhineb Jaapani kuulsaima haikumeistri tekstidel. (Teet Korsten, Põhjarannik, 18.07.06, Estonia, whole article)

 

2005

Festival “Klaaspärlimäng” kuulub Pärnu muusikasuve omanäolisemate ning klassikaliselt sügavaimate muusikasündmuste hulka, mis ühendab endas muusikat, filosoofiat, erinevaid maailmatunnetusi, eri kunstide sünteesi ja religiooni. Igal aastal pakub “Klaaspärlimäng” midagi uut ja tavapäratut, jättes hulgaliselt mõtlemisruumi nendele, kes käinud selle festivali kontsertidel, millest pea kõik elitaarsete kategooriasse mahuvad. (Toomas Kuter, Muusikahooaeg 20042005 Pärnus, 2005, Estonia)

ImagetextPianist Piotr Anderszewski (Poola), 16-aastane viiulikunstnik Christoph Koncz (Saksamaa), bandoneoni virtuoos Carel Kraayenhof (Holland) ning maailmaeestlased... – kõik nad on juba kuulajaid vaimustanud ja Pärnusse toonud tõelist muusikalist maailmahõngu. /.../ Baden-Badeni sümfooniorkester demonstreeris, miks on maailmas nii kõrgelt hinnatud saksa vaskpillikultuur, kuidas 10 trompetit ka Eliisabeti kirikus ei lukusta, vaid paitavad kõrvu. EL kammerorkester tõestas, et Haydni virtuoosse sümfoonia ettekandel on dirigent tarbetu, kui väljatöötatud ansamblikultuur realiseerub kammermuusikute kõrgtasemel. (Toomas Velmet, Eesti Ekspress / Areen, 28.07.05, Estonia, whole article)

Eri valdkondi ühendavate kontsertide juures on väga oluline häälestada need ühele lainele, kogu õhtu n-ö; läbi komponeerida. Ning siin tuli festivali juhile Peeter Vähile appi komponist Peeter Vähi. Materjal oli valitud ideaalilähedaselt... Dirigent Jüri Alperten /.../ tegi seekord ühe oma parematest esinemistest. Salieri teoste puhul sobis hästi temale omane joviaalsus, dirigendi žestid lõid vastava meeleolu. /.../ Võimekate vokaalsolistide kvartett on ikka veidi harali, aga vahest aeg kujundab meile ka tõeliselt kokkusulava ja tasakaalustatud häältega oratooriumikvarteti. (Heili Vaus-Tamm, Sirp, 12.08.05, Estonia, whole article)

Klaaspärlimäng” on selgelt tajutava ning mõtlema paneva “kiiksuga” nii muusikute kui esitatava muusika valiku poolest. Kui “kiiks” oleks odav müüginipp, siis kuulaja loobuks mängus osalemast, reageerides kiire tüdimusega ja pettumusega. “Klaaspärlimängu” kiiksul on tänaseks 10-aastane kõrgkvaliteedi märk minevikust, mis garanteerib kvaliteedi olevikus ning usalduse tulevikuks. (Toomas Velmet, Eesti Ekspress / Areen, 14.07.05, Estonia, whole article)

Ime ise oli aga pianist − Mozarti (Klaverikontsert nr 20 d-moll) muusika loomulik siirus sündis justkui samal hetkel, pianisti käe all. See d-moll kontsert on iseenesest lüüriline teos ja rikas kaunitest kujunditest. Pjotr Anderszewski ei muutu aga tundeliseks, see oleks liiga piiratud tõlgendus. /.../ Duo Martinika on andnud väga originaalseid kontserte... Õhtu kavas oli julgeid kõrvutamisi... Ometi ei saavutanud muusikaõhtu oodatud ühtlast kõrgtaset... “Aliina” ei toiminud publikule ootuspäraselt, pigem tekitas küsimärgi. (Virve Normet, Sirp, 05.08.05, Estonia)

... festival on “magister ludi” Peeter Vähi kunstilisel juhtimisel ideeliselt kristalliseerunud ja kõige paremas mõttes elitaarne ning sellest on saanud mõtteid liigutav muusikasündmus. Pärlimängul on parajad dimensioonid, teda on võimalik haarata tervikuna, kuid ka igal üksikul kontserdil on oma “vitamiin”, mis tekitab huvi... (Toomas Velmet, Muusika, 10 / 2005, Estonia)

Kontserdi pealkirjaks on “Ida – kauge ja lähedane”, millest johtuvalt on valitud kõik teosed. Avalooks on Arvo Pärdi teos “Orient & Occident” (“Ida ja Lääs”), mis kannab terve õhtu põhimõtet. (Heili Vaus-Tamm, Linnaleht, 17.08.05, Estonia)

Klaaspärlimäng on Eesti muusikamaastikul väga omanäoline muusikapidu. Selles on igal sammul tunda festivali kunstilise juhi /.../ käekirja. Idamaade muusikat sügavuti tundev ja samas lääneliku haridusega Vähi on suutnud festivalil kokku viia ida ja lääne parimad muusikud, näidates sellega, et muusikamaailm püüdleb terviku poole. Seda suundumust toetavad muusikasillad on heaks teejuhiks 21. sajandi võimaliku maailmarahu suunas. (Sirje Normet, Äripäev, 05.08.05, Estonia) 

28. VII püstitatakse Pärnu Linnaorkestri poolt taas igavene küsimus: kas Salieri tappis Mozarti ja festivali kunstiline juht /.../ lisab kõhklusi − äkki see polegi tõsi? (Sirp, 15.07.05, Estonia)

“Kuidas Peeter Vähi kõige selle peale tuleb?” on küsimus, millele vastust kuulajatest keegi eriti ei ootagi. Peaasi, et tuleb... (Ave Sopp, Marko Lõhmus, Muusikahooaeg 20032004 Pärnus, 2005, Estonia)

2004

On tähelepanuväärne, et nüüd eesti kultuuris, Õhtumaa nihilistlikust kogemusest hoolimata, on lahvatanud tõtlik pürgimus saada osa filosoofiast... Oma kavatsustelt eksponeerib muusikafestival ”Klaaspärlimäng” end filosoofilise festivalina, ütleksin, filosoofilise institutsioonina muusikas. Kõnelda muusikafestivalist kui filosoofilisest pole aga kaugeltki triviaalne. Kuidas saab olla muusika filosoofiliseks institutsiooniks – või lausa institutsiooniks filosoofiale? (Eduard Parhomenko, Eesti Ekspress / Areen, 22.07.04, Estonia, whole article)

Festivali Klaaspärlimäng avakontserdil tuleb ettekandele Smetana kõrval teise tšehhi muusika isa Antonin Dvořáki (1841−1904) Reekviem... Rahvusooper Estonia võttis teose kavva Savonlinna Ooperifestivali ettepanekul. Kuna kandev osa on kooril, kutsuti seltsi ka Vanemuise ooperikoor. Eesti solistidega ühineb üks kutsujamaa esindaja − viimase Lappenranna lauluvõistluse võitja Tiina Penttinen. Dirigent on Eri Klas, kes tuntud ja hinnatud nii siin- kui sealpool... Klaaspärlimängu raames saab tšehhi meistri suurteost meie muusikute esituses ka Eestis kuulata. (Kersti Inno, Äripäev, 09.07.04, Estonia)

ImagetextTänavuste “kõrvalekallete” hulgast leiame vene “etno-baroki” kava (mille autorite hulgas on väidetavalt Katariina Suure armukesed), Jeesuse hukkamistseremoonia teksti täpse artikuleerimise läbi Haydni muusika, kontserdi Austraalia aborigeenide instrumendile didgeridoole koos sümfooniaorkestriga, muusikaajaloo ühe kõige kriminaalsema taustaga helilooja Carlo Gesualdo da Venosa loomingu jne. (Linnaleht, 02.07.04, Estonia)

“Klaaspärlimäng” andis Pärnu kontserdimajas särava avalöögi, /.../ Dvořáki suurteose nüüdsel esitusel midagi keskpärast kõrva ei hakanud − oli tunda, et eeltööd oli tehtud põhjalikult, süvitsi mindud ning iga detail lõpuni välja kujundatud. /.../ Kohutavalt võimas Dies irae. Milline sisemine energia ning kui hoiatav-dramaatiliselt kõlav sõnum − lühike, aga äärmiselt kontsentreeritud episood! (Igor Garšnek, Sirp, 16.07.04, Estonia)

Õhus oli saksa ekspressionismi üliteatraalsus, pisuke gooti õudus. /.../ Polnud siin mingit deklaratiivsust − sümbolite vastasseisu või dramaatilist kaosekujundit. Ainult olemiskurbus. Ja ülimalt mõjuv ruumiline läbipaistvus, mis iga muusikakillu otsekui peopesale asetab. /.../ Lugu lõppes nagu noaga lõigatult, paar tuletäppi ekraanil hääbumas. Vaikus, hillitsetud aplaus. Midagi enamat ei oleks sobinudki. (Evi Arujärv, Postimees, 29.07.04, Estonia)

На фестивале “Игра в бисер” можно услышать совершенно не сочетаемые сочетания. Например, шведская вокальная группа Villancico выступала с ранним южноамериканским барокко на языках древних индейцев /.../; музыка средневековья исполнялась на японской флейте shakuhachi; Кайе Кырб танцевала под аккомпанемент гитары. (Anna Zvereva, Molodezh Estonii, 17.07.04, Estonia, Whole article)

ImagetextОдна из блестящих скрипачек современности, идущая своим, непроторенным путем в музыке, человек неординарный и постоянно нахдящийся в поиске, Татьяна Гринденко каждый раз удивляет и восхищает: и своей вдохновенной и безупречной по стилю игрой, и той колос сальной эмоционаиьной и интеллектуальной отдачей, скакой исполняет музыку − соло или с оркестром, или, как на сей раз, со своим ансамблем “Opus Posth”. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 30.07.04, Estonia)

“Klaaspärlimäng” on kujunenud üheks omanäolisemaks muusikasündmuseks, mida iseloomustavad nimekad interpreedid, põnev repertuaar... Tekkis erakordne atmosfäär, milles keelpilliansambli intiimne, kuid samas emotsionaalselt pingestatud esitus Haydni sõnumi veenvalt kuulajateni tõid. (Riina Luik, Postimees, 26.07.04, Estonia, whole article)

Imagetext“Klaaspärlimäng” on jätkuvalt kvaliteedimärgiline ja lisab Pärnu kultuuripildile head mainet. ...ei oodanud, et Ülo Kriguli löökpillimängijatele kirjutatud uudisteos nii sõna-sõnalt festivali temaatikaga haakub. Aga see oli tõepoolest klaaspärlimäng, millega ansambel Paukenfesti löökpillimängijad kausiks muudetud gongi sisse pärleid loopides tegelesid. Ilus kujund − klaaspulkadega kellamäng − tekitas allusioone maailma haprusest laboratooriumiõhkkonnas eksperiementeerimiseni. Kogu kompositsiooni ootamatult destruktiivne lõpplahendus oli sellest hoolimata kujunditäpne ja vaimukalt meeliülendav. /.../ Seejärel jätkus festivali avapidustus protsessiooniga... (Paul Kass, Pärnu Postimees, 28.07.04, Estonia)

Imagetext
  ... kaheldamatult ajalooline sündmus, sest tegemist on erakordselt kõrgetasemelise orkestriga, millesarnaseid Eestisse just sageli ei satu”, ei varja Paavo Järvi oma sügavat tunnustust. Euroopa Liidu Sümfooniaorkester on nimelt niisugune kollektiiv, mis pannakse kokku igal aastal ülimalt suure konkursi alusel kõikide ELi maade tugevaimatest kandidaatidest... (Tiina Kangro, Linnaleht, 11.08.04, Estonia)

... muusikaõhtu erilisust toonitas oma sõnavõtus ka kultuuriminister Urmas Paet, kontserdist valmib koostöös ETVga DVD-salvestis. /.../  Paavo Järvi lavastas esimese osa ühelt poolt suurte kontrastide, teiselt poolt ka tundlike üleminekute valguses, seda nii dünaamikas kui tempodes. Mis torkas aga eriti kõrva, oli orkestri täpsus Järvi iga dirigeerimisnüansi jälgimisel. (Igor Garšnek, Sirp, 20.08.04, Estonia)

... kontserdikava püüabki esile tuua eredamaid näiteid vihjetest ja seostest varajase muusikaga Pärdi loomingus. /.../ Gregooriuse laulu mõju on tuntav kõigis tintinnabuli stiilis kirjutatud töödes, kuid  intuitiivselt on selle mõju tuntavam laskuvates, lainetavates fraasides, harva on tegemist mingi otsetsitaadiga. (Paul Hillier, Sirp, 13.08.04, Estonia)

... ”Upbeati” viiendat aastapäeva tähistav esinejate assortii ja nende kavad sobisid hästi “Klaaspärlimängu” elitaarsesse õhkkonda. /.../ Age Juurikase klahvipuudutusse ja kõlakultuuri on tajutavalt vahendeid lisandunud, seda eriti dünaamika ülemises piirkonnas ja ka klaviatuuri paremal poolel. Kas see just Ravelile kasuks tuli, jäi kaheldavaks... Hoopis teisest puust oli aga 12.VIII kontserti alustanud rootsi pianist Oskar Egberg ja veel põnevam tema kava. (Toomas Velmet, Sirp, 20.08.04, Estonia)

Ainult kolm meest ja kolm pilli − akordion, kontrabass ja saksofon − panid Niguliste võlvide all vibreerima elektroonilistes värvides orkestraalse kõlapildi. /.../ Lõpupalaks kõlanud norra rahvaviisi koraalilik töötlus kõlas Poingilt, nagu oleks seda ükskõik missuguses Põhjamaa riigis vanal koduorelil mängitud. /.../ Poingi maagia ongi ilmselgelt peidus ansamblis eneses. /.../ Tema kõlamaailmas on värskust, mis ei mõju provokatsioonina. /.../ Midagi tabamatult põhjamaist. (Evi Arujärv, Postimees, 16.08.04, Estonia, whole article)

Valgustuslik rahvaloomingu väärtustamine ja õukonnameelelahutuse kerge vaim ja virtuoosne stiil olidki venelaste etnobarokse kava kaks dominanti. Etno on hea turundustermin, vormiliselt justkui sama mis rahvuslik ehk natsionaalne, aga sisuliselt mitte. Ütled “rahvuslik” − ja kohe tuleb jutt valgest inimesest ning laiutav metropolikultuur meelde. Lausa ideoloogilist mürki on too sõna täis. “Etno” on tunduvalt parem − ajaloo saastast määrimata, vähemusfilosoofiline... Viiulimängijad olid päris head, rahvamuusiku “vaba käsi” ja kunstimuusikaline virtuositeet ei seganud üksteist, leidsid loomuliku kompromissi. Klavessiinimängijast võiks aga öelda, et tema esituses oli kohati juba liigpalju külamuusiku stiihiat. Kuigi sarmi jätkus ja vaheimprovisatsioonid olid tõesti suurepärased. (Evi Arujärv, Postimees, 04.08.04, Estonia, whole article)

... jääb linnas puudu poliitilisest tahtest otsustada, millised rahvusvahelise tähtsusega kultuuriüritused vajaksid paremat reklaami ja võiksid olla Euroopale tähtsad. Ei saada aru, et näiteks Oistrahhi festival või “Klaaspärlimäng” on tunnustatud tipptasemel sündmused. (Mark Soosaar, Postimees, 28.06.04, Estonia)

Огромной и бесценным подарком меломанам стало выступление однго из лучших скипачей нашего времени Вадима Репина в Пярну. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 27.08.04, Estonia)

... думаю, большой удачей можно считать его приезд к нам, в Эстонию. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 06.08.04, Estonia)

Imagetext...press on Repinit nimetanud parimaks elavate viiuldajate seas, teda on asetatud ühte ritta ka selliste ajalooliste nimedega nagu Milstein, Heifetz ja Stern. Vähem huvipakkuv pole ka tõsiasi, et Eestit külastas /.../ Stradivari viiul nimega Ruby, mis /.../ on kunagi kuulunud sellisele legendile kui Pablo Sarasate. /.../ Kuigi suuri etteheiteid fenomenaalsele interpreedile ei ole, siis selle superkontserdi ettekandele sobiks ehk hinnang “normaalne”... Ka muidu nii vabalt impulsiivse (Messiaen, Prokofjev) Tortelier’ saatefunktsioonis oli tajutav mõningane manuaalne kramplikkus, mis vihjas solistiga esimese kohtumise sündroomile. /.../ Prokofjevi süidi esitus demonstreeris noorte orkestrimuusikute suurepäraseid individuaalseid võimeid kõigis pillirühmades, eriti keelpillid ja vask, ilma milleta nii soliidne esitus ei ole võimalik. (Toomas Velmet, Sirp, 27.08.04, Estonia)

... kontsert, mida võib julgelt nimetada tavapäratuks, kuna kava kandis pealkirja “Didgeridoo-kontsert”. /.../ William Barton on selle mängutehnika väljapaistev esindaja. /.../ Ootamatu lõpplahenduse pakkus Mozarti Sümfoonia nr 41 C-duur, mis ühtäkki lükkas kõik eelneva pea peale, justkui öeldes, et “Meil Euroopas on hoopis nii!” (Krista Sildoja, Muusika, 09.04, Estonia)

2003

晚上正式演出,證實伍牧的評論。原本冷硬的現代作品《廣島受難者的輓歌》,音色變得更為溫暖;其他作品中,各樂團的聲部,即使一向被掩沒的大提琴、低音大提琴,也都能夠清楚呈現,團員也都實際感受到音樂廳「很好演奏」的音效。音樂會結束後,並沒有滿座的聽眾,給予音樂會熱烈的回應,而音樂節的總監、愛沙尼亞著名現代作曲家瓦希 (Peeter Vähi),直以 excellent (表現傑出) 誇讚當晚演出。聽眾中一位大學教授也說,以西方樂團形式演奏台灣的作品,令他非常感動;他相信台灣一定是個溫暖而美麗的地方。(2003, Taiwan)

应爱沙尼亚文化部长 Urmas Paet 亲自发函邀请,台北爱乐管弦乐团预定八月十二日起程,赴爱沙尼亚首府塔林和帕努,参加珠戏 Glasperlenspiel 音乐节。此外,台北爱乐也将于八月十五日偕芬兰红十字会,在著名的观光胜地岩石教堂合作演出慈善音乐会。获得爱沙尼亚官方提供免签证费及通关礼遇的台北爱乐此行赴欧,团员多达七十余人。主要成员包括资深乐评家伍牧、作曲家潘皇龙、余松培等。二00三年台北爱乐爱沙尼亚暨芬兰之旅的全部行程如下:行前公演-八月八日晚间七时三十分,台北市亲子剧场。八月十二日晚间八时,爱沙尼亚塔林 Tallinn 音乐厅。八月十三日晚间八时,爱沙尼亚帕努 Pärnu 音乐厅。/.../ 演出曲目部分:贝多芬第七号交响曲作品 92、潘德瑞茨基「广岛受难者的挽歌」、彭靖「移动的月光」、萧泰然改编「望春风」、郭芝苑:小协奏曲。创始于一九九六年七月的「珠戏音乐节」,最初的名称是「帕努市政厅音乐节」Pärnu Town Hall Music Festival。(2003, Taiwan, whole article)

“Klaaspärlimäng” /.../ on meie festivalide hulgas ületamatu oma tavapäratuses, mitmeplaanilisuses ja vaheldusrikkuses. (Priit Kuusk, Estonia)

Täiendav õnnehetk muusikagurmaanidele oli Olli Mustoneni Šostakovitši Esimeses klaverikontserdis: tuline ja siiras, kuid samas talitsetud ja graatsiline grotesk. Ilma selle pööbelliku, proletkultliku jõhkruseta. (Evi Arujärv, Estonia)

2002

... suurfestival “Klaaspärlimäng” ühendab nii mängu, muusikat, otsimisi kui leidmisi – Bachist “Marseljeesini”, Gurdjieffist Robert Blackini... Hesse filosoofilist suurromaani “Klaaspärlimäng” võib teadupärast vaadata kui Hegeli “Vaimufenomenoloogia” üldistavat kommentaari... “Klaaspärlimäng” on vaimumäng ning pärliteks on needsamad tõe valemid. On ainult kaks võimalust – kas sa loojana ehk interpreedina tabad neid, või ei taba sa neid mitte... (Igor Garšnek, Sirp, 02.08.02, Estonia)

... filosoofiline festival “Klaaspärlimäng” pakkus üllatusi lausa igal sammul: Variatsioonid “Marseljeesile”, Kreutzeri sonaat tšellol ja kammerorkestriga, Nietzsche contra Wagner klaveril professor Arbo Valdma kõrva läbi. (Toomas Velmet, Estonia)

... “Nietzsche contra Wagner”. Kõlab filosoofi ja kirjamehena kuulsaks saanud mehe helilooming, samuti Wagneri vähesed klaveriteosed. Ridade vahelt võib välja lugeda kahe 19. sajandi suurkuju suhete arengut, alates kiindumusest kuni kahuripauguga tapmisähvarduseni. /.../ Rein Rannapi esitatav Gurdjieff on midagi erilist. Teatavasti polnud Gurdjieff helilooja ega tundnud isegi noodikirja. Guru, müstiku ja filosoofina oma India-Hiina-Tiibeti reiside inspiratsiooni mõjul sündinud improvisatsioonid on kirja pannud Thomas de Hartmann. Kuni viimaste aastateni on Gurdjieffi ühing suutnud seda muusikat varjul hoida ning säilitada autori ümber salapärast esoteerikat. (Katrin Nielsen, Pärnu Postimees, 18.07.02, Estonia)

Laupäeval Pärnu Eliisabeti kirikus oma esinemisega “Klaaspärlimängu” festivali lõpetanud Austraalia kammerorkestrile aplodeeris kirikutäis rahvast seistes. /.../ Orkestri plaksutas publik korduvalt tagasi. Esimesena tõusis kuulajate hulgast püsti maailmanimega koorijuht Tõnu Kaljuste, kellele järgnesid teisedki. Aplaus ei tahtnud lõppeda pärast sedagi, kui orkester oli esitanud kaks lisapala. (Ester Vilgats, Pärnu Postimees, 20.08.02, Estonia)

Imagetext... esitas välismaal resideeriv Eesti esipianist Kalle Randalu. /.../ Kõige negatiivsema mulje jätsid Lepo Sumera “Fugett ja postluud” ning “Pianissimo”. Esimene teos Sumeralt oli konstruktsioon, mille kuulamine ei pakkunud muud kui kõhuvalu. “Pianissimo” puhul jäi arusaamatuks pealkiri. Ettekanne algas ja lõppes paljutõotavalt, kuid metsik fortissimo või röökiv pianissimo teose keskel. Saatanlik intonatsioon on muide Sumera hilisematele teostele iseloomulik. Miks on vaja kirjutada teose pealkirjaks “Pianissimo”, kui pianist tambib klaverit kõigest hingest nagu hull ja kuulajad hoiavad kahe käega toolist, et mitte minestada? (Jaanus Torrim, Pärnu Postimees, 25.07.02, Estonia) 

2001

Это как бы игра разными стилями, жанрами, направленияами, своего рода “Glasperlenspiel”, игра в бисер. (Sem, 30.07.01, Estonia) 

Öökontsert kitarrimuusikast toob meelde korduvalt sel festivalil esinenud Kristjan Järvi sõnad, et Beethovenis ja Frank Zappas on võrdselt jõudu. (Eesti Päevaleht, 26.07.01, Estonia)

Oistrahhi-festivalil näidati Teet Kase seadet Erkki-Sven Tüüri valmis teosele, siis Klaaspärlimängu festivali kooslus on homogeensem: tants ja muusika sünnivad koos üheks teoseks. 21. augustil näitavad oma Pahupidist psühholoogiat Iiri, New Yorgi, Peterburi ja Tallinna tantsijad koos instrumentaalansambli ja Von Krahli Teatri näitlejatega. Nii rikkalikku esindust pole nüüdistantsu etendustel veel nähtud. (Heili Vaus-Tamm, Ärileht, 26.07.01, Estonia)

Kaplan ise on ühes intervjuus kujukalt öelnud, et tema otsus tulla maailma tipporkestrite ees välja Mahleri Teise sümfooniaga on võrreldav alpinisti otsusega tõusta Mount Everesti tippu. (Eesti Päevaleht, 16.08.01, Estonia) 

Tema puhul toimib imagonipp, mille nimeks kurioosum ehk nähtus, mida ei tohiks olla, aga ikkagi on: habemega naine, kahe peaga vasikas, kuulsaid orkestreid dirigeeriv amatöör. (Evi Arujärv, Postimees, 22.08.01, Estonia) 

Aga Mahleri II sümfoonia ettekanne Tahkuranna vallas Uulu külas on väärikas ja – ma ei häbene seda sõna – ajalooline sündmus, kindlasti ehtne pärl “Klaaspärlimängus”. (Toomas Velmet, Sirp, 31.08.01, Estonia) 

TonuKaljusteTõnu Kaljuste ja Madalmaade Kammerkoori kontserdile ei mindud üksnes ootuses kuulda kaugele paistvate aupärgadega koori ja Eestis seni esitamata muusikat, vaid ka uudishimust – kuidas siis ikka kõlab muusikute kooslus, millega üks eesti kultuuri tähtsamaid mehi on end mitmeks aastaks sidunud, ja on see Eesti Filharmoonia kammerkoorist kuidagi “parem”. (Anneli Remme, Eesti Ekspress, 06.09.01, Estonia) 

Festivali kunstiline juht Peeter Vähi oma meeskonnaga on pannud maha märgi, mida niipea ei ole võimalik ületada. (Toomas Velmet, Sirp, 10.08.01, Estonia) 

Adagio lamentoso leinalised algushelid näisid ühemõtteliselt ütlevat, et “meil kõigil tuleb ükskord minna”. (Igor Garšnek, Sirp, 31.08.01, Estonia) 

Festival “Klaaspärlimäng” tekitas erakordse, ehk isegi hooaja absoluutse tippsündmuse. (Evi Arujärv, Postimees, 24.08.01, Estonia)

Kontserdid näivad festivali kunstilisel juhil /.../ olevat kokku pandud ilmselge otsiva vaimuga, kuna ühegi kontserdi eel ei ole lõplikult teada, mis sünnib. (Maarja Laak, Pärnu Postimees, 26.07.01, Estonia)

Sellele immoralismile vastandab Hesse oma klaaspärlimängu, mis põhineb “heal traditsioonil, distsipliinil, meetodil ning intellektuaalsel südametunnistusel”. /.../ Hoida ei tule niisiis mitte mängu, vaid mängu reegleid – nagu meile õpetavad mandalat tegevad buda mungad: keeruline liivamuster pühitakse lõpuks kokku, maailma sakraalne valem, mandala pühad reeglid aga jäävad. (Linnar Priimägi, Eesti Ekspress, 26.07.01, Estonia)

Imagetext... kitarriööks oli raekoja sadakond inimest mahutav saal puupüsti muusikasõpru täis, neid jagus lisatoolidele, fuajeesse ja lava ette põrandale. /.../ Maagia, mida kolm meest ja haldjana habras naine saali kiirgasid, ei jätnud kõhklemis-, kahtlemis-, põgenemisruumi. Lumm haaras tähelepanu täielikult, oli karge ja kuulajat teisendav. /.../ Pärast kolme-nelja tormilistele aplausidele järgnenud lisalugu oli raekojast kahju lahkuda. Teadvus oli nihkunud ja öine Pärnu teistsugune... (Andres Adamson, Pärnu Postimees, 02.08.01, Estonia)

...jaapani shakuhachi-flööt esitamas keskaja pühaku Hildegard von Bingeni muusikat, Kalev Mark Kostabi maalimas sümfooniaorkestri saatel, kellade ansambel koos nn viiuldatud klaveri ansambliga, Kaie Kõrb tantsimas Rodrigo kitarrihelindite saatel, “Megapolis Project” mängimas hotelli katusel tummfilmi taustaks, heavy-kitarr soleerimas kirikuoreli saatel, keskaegne skolastik Petrus Abellardus ilmumas meie ette heliloojana. Nagu näha, pole tegemist mõne juhusliku libastumisega mainstreamilt, vaid sihikindla printsiibiga. (Sirp, 2001, Estonia)

2000

Imagetext... festivali üks kaalukamaid ettevõtmisi on John Taveneri grandioosse oratoriaalse teose “Ultimos ritos” (“Viimne rituaal”) ettekanne kahel järjestikusel õhtul... “Ultimos ritose” loomisest kõneleb Tavener: “Püüdsin luua muusikalise ikooni. Ikoon pole päris kunst, see on sümbol, mis väljendab Jumala juuresolekut. Erinevus ikooni ja minu muusika vahel seisneb selles, et kui ikoon on teatud teoloogiline tõde, siis muusika puhul tekib vastuolu kunstilise ja teoloogilise tõe vahel.” Teose kirjastuse andmetel esitatakse oratooriumi üliharva, ettekande teevad keeruliseks lavastuslikud elemendid ning iseäralik pillikoosseis. (Liivi Ollino, Sirp, 18.08.00, Estonia, whole article)

1998

ImagetextAbsoluutne kultuurišokk Ameerikast. /.../ Pole kerge olla kuulsa dirigendi poeg ja teise kuulsa dirigendi noorem vend. Sellisel raskel juhtumil tundub olevat lausa hädavajalik leida oma väljund, Kristjan Järvil on see väljund leitud. /.../ Võib tõesti mürgituse saada, sest nii palju head muusikat oli kuhjatud suhteliselt lühikesse ajaühikusse... kui vaid rahakott vastu peaks, kuna kogu festivali külastada tahtnu pidi laduma välja päris palju raha. /.../ Kuuldavasti on David Oistrahhi festival teinud Raemuusika (Klaaspärlimäng) festivalile abieluettepaneku. (Mati Põdra, Pärnu Postimees, 25.08.98, Estonia)

Nii polegi tolle kontserdi puhul kirjutada eriti muust kui Leonard Bernsteini Triost, ettearvamatust ja ometi ehtameerikalikust. /.../ Publiku aplausiga väljendunud arvamus, nagu paljudel sarnastel juhtudel, ei langenud seegi kord kokku kriitiku arvamusega. Aga anname andeks, Lätis ei tehta selliseid festivale üldse. (Mati Põdra, Pärnu Postimees, 18.08.98, Estonia)

... tõusujoones kulgenud festivali kõrgpunktiks oli 14. augusti õhtu Agape keskuses, mil täismaja ette astus Borodini kvartett Venemaalt. Raemuusika (Klaaspärlimäng) festivalile lisab kindlasti taset ja pärnakatele eneseteadvust fakt, et see üks maailma juhtivamaid keelpillikvartette oli põiganud Euroopa-turneelt Eestisse ainult kaheks kontserdiks Pärnus ja Haapsalus (ei mingit Tallinna ja Tartut!). ... lasin ennast lõdvaks ja püüdsin kõike kõlavat igast küljest sisse ahmida. /.../ Ehk ongi see parim esineja taset iseloomustav märk, kui kriitikus uinub kriitik ja ärkav tavakuulaja. (Mati Põdra, Pärnu Postimees, 21.08.98, Estonia)

Glasperlenspiel, Glasperlenspiel on Facebook, Glasperlenspiel 2013, Glasperlenspiel 2012, Glasperlenspiel 2011, Glasperlenspiel 2010, Glasperlenspiel 2009, Glasperlenspiel 2008, Glasperlenspiel 2007, Glasperlenspiel 2006, Glasperlenspiel 2005, Glasperlenspiel 2004, Glasperlenspiel 2003

player animated symbols of Glasperlenspiel

ImagetextGLASPERLENSPIEL MUSIC FESTIVAL 2008

A joint project of ERP and the city of Tartu
Artistic director – Peeter Vähi

The festival Glasperlenspiel (‘The Glass Bead Game’) directed by Peeter Vähi has got its inspiration from the novel by Hermann Hesse. It is certainly a very special musical event in Estonian summer where music lovers can enjoy performers like Australian Chamber Orchestra, Chamber Orchestra of the Royal Opera House Covent Garden, Süd-West Rundfunk Symphony Orchestra, Tōkyō Philharmonic Chorus, Quintet of Berliner Philharmoniker, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Kristjan Järvi, Paavo Järvi, Christoph Eschenbach, etc, as well as the leading musicians of Estonia.

 

Program

July 16th–27th, 2008

Tue May 27th 8 pm, University Café (Ülikooli Str 20, Tartu), in co-operation with Estonian Debating Society
ELITISM OF CLASSICAL ARTS
Public debate. Participating Linnar Priimägi, Tõnis Lukas, Brigitta Davidjants, and Peeter Vähi. Moderator Ilmar Raag


Wed July 16th at 8 pm, St John’s church, Tartu (Jaani Street 5)

JUNGLE BOOK OF BAROQUE
Ensemble Villancico (Sweden): Peter Pontvik (artistic director, conductor, countertenor), Nina Åkerblom Nielsen (soprano), Annasara Jaensson (soprano), Dan Johansson (countertenor), Viktor Kallas (tenor), Carl-Fredrik Jaensson (tenor), Yamandú Pontvik (baritone), Olle Holmgren (bass), Markus Ström (recorders), Anders Ericson (Baroque guitar), Magdalena Mårding (viol), Karl Thorsson (percussion), Daniela Valero (Baroque dancer, Mexico), Kaj Sylegård (Baroque dancer)
Program: Renaissance and Baroque music from Latin America (Peru, Bolivia, Guatemala, Panama, Mexico)

Imagetext

As a result of the Indian presence, European settlements and the African influence, a rich multicultural heritage flourishes in the vast Latin America. The Western Renaissance and Baroque tradition that was carried over the Atlantic, that came to take root in the Indian soil and to take on a new form, is a particularly fascinating chapter. However it is difficult to define Latin American Renaissance or Baroque music, since the many pre-colonial Indian cultures had no unifying cultural heritage. One must therefore seek a common denominator in the sacred music that the Europeans, as the dominant ethnic unit, imported to the “new” continent. After the conquerors came the missionaries, impatient to convert the population of these new territories to Christianity. They soon found that music could help them quickly convince the Indians to join in Christian daily life and eventually join the faith. It resulted in exciting musical blends: for example compositions written in the formal language of the European Renaissance, but incorporating the local Indian languages in the text.


Thu July 17th at 8 pm St John’s church, Tartu (in co-operation with Eesti Kontsert)

DA VINCI CODE
: music & science in Italian Renaissance
Early music consort Laus Concentus (Italy): Renata Fusco (soprano), Massimo Lonardi (lute), Maurizio Piantelli (lute), Maurizio Less (viola da gamba, lirone)
Program: Leonardo da Vinci, Vincenzo Galilei, Josquin Desprez, Bartolomeo Tromboncino

player Leonardo da Vinci. Tre Rebus musicali, fragm, 111 sec, mp3

Imagetext  Imagetext

Not so long ago a new da Vinci code was revealed. An Italian musician and computer technician Giovanni Maria Pala claimed to have uncovered a musical score encoded in Leonardo’s “The Last Supper”. According to Pala it is a 40-sec hymn that sounds like a requiem to Jesus. However, even the specialists know very little about Leonardo’s musical activities. This program shows the audience an original and unedited aspect of those big personalities and their musical language – by some performed for profession, and by others for delight, including Leonardo da Vinci and the Galilei-family – that represents the joining thread of the extraordinary cultural comprehension of the Italian Renaissance.
Early music ensemble Laus Concentus is a vocal-instrumental group founded in 1992 by lute-player Maurizio Piantelli. By switching musicians according to the repertoires presented, the group uses original instruments or their exact copies and follows a philological performing practice. The ensemble is regularly invited by the most important events dedicated to ancient music and gained its fame all over the world also with their recordings made for La Bottega Discantica. One of their main characteristics is to prepare ad hoc programs on the history, architecture and background of those various places where it happens to perform.
Renata Fusco with her versatile talent started as a classical dancer achieving remarkable results. Currently, though, she has devoted herself to singing, being known as a soloist of musicals as well as performer of early music. She is working with several early music consorts. Her world-fame is based on the role of Christine in an Italian video The Phantom of the Opera (2006) by Andrew Lloyd Webber.
Massimo Lonardi (Milan, 1953) is an Italian lutenist who actively performs as soloist as well as in several ensembles all over Europe. He graduated in classical guitar with Ruggero Chiesa at the Milan Conservatory, then specialized in lute with Hopkinson Smith. His discography includes dozens of recordings and a number of monographic CDs devoted to the music of Francesco Canova da Milano, Pietro Paolo Borrono, Joan Ambrosio Dalza, Vincenzo Capirola, the works for vihuela of Luis Milán and the lute works by John Dowland. He is professor of lute at the Istituto Superiore di Studi Musicali Franco Vittadini in Pavia and at the Scuola di Musica Antica (School of Early Music) in Venice.
Maurizio Piantelli, theorboist and lute-player, the founder of Laus Concentus is also a member of Delictae Musicae, established in 1992 and considered to be one of the most enterprising Italian early music ensembles.
Maurizio Less viola da gamba- and violone-player is a member of ensemble Janas. The core of the Janas project is considered the nature of the artistic contracts and exchanges between the different regions of the Mediterranean area during the Renaissance and the Baroque, and the interactions of music with the other arts over this period. The members of the Janas ensemble have for years dedicated themselves to the rediscovery and study of ancient music, and work with prestigious ensembles such as Hesperion XX, Tripla Concordia, L’Europa Galante, Aglia, Cantilen, Antiqua, and La Cappella della Pieta dei Turchini.


Fri July 18th at 7.17 (!) pm Railway Station, Tartu (in co-operation with Tartu Hansapäevad)

SAXOPHONES’ NUTTY NIGHT
Anders Paulsson (soprano saxophone, Sweden) & the members of Tobias String Quartet, Duo Ulli A Ruetzel (alto saxophone, Germany) & Hubl Greiner (percussion, electronics, Germany); Duo Rein Kilk & Olav Ehala (saxophone & piano, Estonia)
Program: Bach, W A Mozart, improvisations inspired by the photos of the Silk Road

Anders Paulsson (b 1961), a brilliant Swedish soprano saxophonist, winner of several awards. Paulsson’s masterful tone has inspired over 40 composers to write music directly for him. He studied in Swedish Royal Academy of Music, with Jean-Marie Londeix in France and was later awarded a major ITT International Scholarship for graduate studies in jazz improvisation and composition at Manhattan School of Music in New York. Since his debut in Carnegie Hall in 1992 he has performed hundreds of concerts as a soloist with major orchestras and choirs and taught masterclasses all over the world.

Imagetext UlrichRuetzel Imagetext

player Mozart. Quartet in F major. Anders Paulsson, sopr sax, fragm, 4 min 18 sec, mp3

Ulli A Ruetzel, former pianist, known first of all as a producer of a prestigious electronic music festival “Ars Electronica”, and artistic director and producer of “Erdenklang” and CCn’C Records as well as music publishing house CultureWare Music Publ. Has been engaged in saxophone playing only during the last couple of years, always practicing alone, never rehearsing with stage partners before the concert, thus guaranteeing 100% improvisational performance.
Rein Kilk, known as a successful Estonian businessman. Not so long ago he declared that he could be just as successful in any other field, eg saxophone playing. By today he owns a collection of expensive instruments and we are eagerly looking forward to what he has to say to the audience as musician.


Sun July 20th at 8 pm St John’s church, Tartu
Fri Oct 10th at 5 pm Kadriorg Palace, Tallinn (reserved)

MUSIC BY TURKISH SULTANS
“Glasperlenspiel” chamber orchestra (Latvia / Lithuania), conductor Emre Araci (Turkey)
Program: Sultan Selim III, Sultan Mahmud II, Sultan Abdulaziz, Sultan Murad V, Fehime Sultan, Burhaneddin Efendi, Callisto Guatelli Pasha, Giuseppe Donizetti Pasha, Gaetano Donizetti, etc

player Guatelli Paşa. Valide Sultan. Conductor Emre Araci, fragm, 141 sec, mp3

The Ottoman Empire was a large empire controlling much of the Muslim area of Asia until the end of World War I. Dr Emre Araci, a graduate of Edinburgh University, conductor and music historian has made original contribution to the scholarship of Turkish music through his pioneering research focusing on the European musical practice in Ottoman court. Based on that research the program offers the audience an early example of incorporating Western and Eastern styles in music, experiments in mixing traditional Turkish song harmonies with Italian style interludes.
Emre Araci has recorded 4 CDs in London and Prague including “European Music At The Ottoman Court”, “War And Peace: Crimea 1853–56, “Bosphorus By Moonlight” and “İstanbul To London” released by Kalan Music in Turkey and Warner Classics. He has published 2 books – “Ahmed Adnan Saygun” (eminent Turkish composer of 20th century, 1999) and “Donizetti Pasha” ( the Italian master of music in the Ottoman court, 2006).


Tue July 22nd at 8 pm St John’s church, Tartu

GOLDBERG VARIATIONS
Irina Zahharenkova
(piano, Estonia / Finland)
Program: Bach

player J S Bach. Goldberg Variations 28 & 29. Performed by Irina Zahharenkova, fragm, 3 min 7 sec, mp3

Imagetext

The Goldberg Variations first published in 1741 is the last fourth in a series by Bach called “Clavierübung”, ‘keyboard practice’. (Part 1 being the Partitas, part 2 the Italian Concerto and French Overture, and part 3 a series of chorale preludes for organ framed by a Prelude and Fugue in E-flat major). Consisting of an aria with 30 different variations for harpsichord this work is considered to be one of the most important examples of variation form. Based on a single ground bass theme, the variations display not only Bach’s exceptional knowledge of diverse styles of music of the day but also his exquisite performing techniques. This is also the largest of all clavier pieces published during the Baroque period. The variations’ popular title “Goldberg” is not original. It came later after Johann Gottlieb Goldberg, who may have been the first performer of this work.
Irina Zahharenkova (b 1976 in Kalinigrad, Russia), musician who triflingly wins prestigious competitions both in piano and harpsichord playing. Since 1991 studied music in Estonia. In 2000 graduated from the Estonian Academy of Music. In 2003 obtained master’s degree at the same Academy under the supervision by the same teacher (piano). Since 2002 has been living in Kuopio, Finland and studied at Sibelius Academy in Finland (Prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna). Have participated in numerous workshops, among others: A Hewitt, A Schiff, H Dreyfus, P Hantai. Also acting as harpsichord soloist as well as continuo-player in various symphony orchestras and Baroque ensembles. Prize-winner of 10 (!) music competitions, the last of them being: 2006 – I prize, special prize for interpretation of Mozart sonata and special prize A Casagrande International Piano Competition (Italy, 2006); I prize and audience prize in J S Bach International Piano Competition (Leipzig, Germany, 2006)


Wed July 23rd at 8 pm House of Blackheads, Tallinn (Pikk Street 26)
Thu July 24th at 8 pm Tartu University Hall

B & B

Trio Selvadore Raehni (clarinet, Estonia / Iceland) – David Geringas (cello, Lithuania / Germany) – Michie Koyama (piano, Japan)
Program: J Brahms, L van Beethoven

Michie KoyamaMichie Koyama, one of Japan’s top musicians who won awards at both Tchaikovsky (1982) and Chopin International Piano Competitions (1985).
In 2005, she celebrated the 20th anniversary of her activity with 2 evenings of piano concerts at the famous Tokyo Suntory Hall. Since 2006 Ms Koyama has announced a whole program of a grand concert project, and has been challenging this enormous 12 years, 24 times recital series:  The World Of Michie Koyama”, “A Romantic Journey Through The Piano Keys”. It will continue up to 2017. Her performances with orchestras include more than 60 concertos from Baroque to the contemporary periods. She has performed with the most outstanding orchestras and the greatest conductors of the world. She plays also chamber music together with several partners from different countries, participates in the juries of various international competitions. As an exclusive recording artist under the Sony Music, Ms Koyama has released 22 CDs, such as Scriabin Complete Sonatas, Chopin Complete Ballades and Schubert “Wandererfantasie / Impromptus”.
ImagetextSelvadore Raehni was born in Estonia. 1986–91 Selvadore Raehni studied at the Estonian Academy of Music, graduating with the highest grades. During that time, he was also a member of the Estonian National Symphony Orchestra. In 1990 he was admitted to the Estonian Institute of Humanities, where he was also a student until 1991. From 1991 to 1997, Selvadore Raehni studied primarily in Germany, under Prof Wolfgang Meyer, for whom he also served as assistant, at the Karlsruhe State University of Music, where he completed his post-graduate and doctorate studies. During this time he also studied in Paris under the guidance of solo clarinetist Alain Damiens of the Ensemble Intercontemporain. While a student in Germany, Selvadore Raehni performed as soloist several times with the Polish Philharmonic Chamber Orchestra. In 1996, he was selected to represent the woodwind faculty of Karslruhe State University of Music at a concert with the Berlin Symphony Orchestra at Berlin’s Schauspielhaus, performing Clarinet Concerto by Mozart. He also played with orchestras such as the Wurttemberg and Pforzheim chamber orchestras, taking part in concert tours in Germany, Switzerland, and France. 1997–2005 was the principal clarinetist of the Kyoto Symphony Orchestra, Japan. His most significant solo performances in Japan include Mozart’s Clarinet Concerto at the Osaka Symphony Hall and Debussy’s Rhapsody at the Kyoto Concert Hall. At present he lives on Iceland.
ImagetextDavid Geringas is one of the most versatile musicians of our time. The cellist and conductor works with an unusually broad repertoire from early baroque to contemporary music. David Geringas studied with Mstislav Rostropovitch at the Moscow Conservatory 1963–73. In 1970 he won the I prize and gold medal at the Tchaikovsky Competition. At the Lithuanian Academy of Music he studied conducting with Prof Juozas Domarkas. The native Lithuanian was the first to perform many compositions by Russian and Lithuanian avant-garde composers in the West. For his international engagement in connection with Lithuanian music and composers he has received the highest accolades from his native country. David Geringas played all over the world with the most important orchestras and the greatest conductors of our time. His extensive discography includes many award-winning recordings such as the 12 cello concertos by Luigi Boccherini (Grand Prix du Disque), the chamber music by Henri Dutilleux (Diapason d’Or) and the cello concertos by Hans Pfitzner (Jahrespreis der Deutschen Schallplattenkritik). Outstanding contemporary composers such as Sofia Gubaidulina, Peteris Vasks, Erkki-Sven Tüür have dedicated their new compositions to Geringas. In 2006, Anatolijus Senderovas’ composition David’s Song for cello and string quartet premièred in Kronberg – a dedication to Geringas’s 60th birthday. As a conductor, David Geringas performs all over the world. Since 2005 he serves as principal guest conductor of Kyushu Symphony Orchestra Japan. In 2007 he made his debut with the Tokyo Philharmonic and China Philharmonic Orchestras.


Wed July 23rd at 8 pm “Püssirohukelder”, Tartu (Lossi Str 28)
Thu July 24th at 8 pm Kuursaal, Pärnu (Mere Ave 22)

CARMINA BURANA SPECIALE
State Choir “Latvija, soloists Heli Veskus (soprano) & Mati Turi (tenor), Electric Piano Duo Mati Mikalai – Kai Ratassepp, percussion ensemble PaukenfEst, Prince Peeter Volkonski (DJ), choral conductor Māris Sirmais, conductor Risto Joost
Program: original love and drinking songs from the manuscript collection Carmina Burana (from CD), cantata Carmina Burana by Carl Orff

player Carmina Burana, Tempus est iocundum, fragm, 3 min 25 sec, mp3

Imagetext  Imagetext  Imagetext

This program compares the extremely popular magnificent music of the scenic cantata Carmina Burana by Carl Orff in live with the original versions of those medieval songs he has based his cantata upon from CD. Actor Peeter Volkonski is in the role of a “mediaeval DJ”.
Carmina Burana is originally a collection of mediaeval Latin and Middle High German poems and songs taking its name from the monastery of Benediktbeuern in Upper Bavaria where the manuscript, dating back to 1230, was discovered in 1803. The two hundred or so poems written by students, wandering scholars and clergy tell about moral or satirical intention, spring and love, drinking and gambling. There are also songs of spiritual content. Some of the poems are preserved with musical notations in the form of heightened neumes, notational symbols for pitch or rhythm.
The full Latin title of the manuscript is “Carmina burana: Cantiones profanae cantoribus et choirs cantandae comintantibus instrumentis atque imaginibus” (‘Songs of Beuern: Secular songs for singers and choruses to be sung together with instruments and magic images’). The manuscript was published by a Munich librarian Johann Andreas Schmeller in 1847. Some of the texts of Carmina Burana have became widely known through the use made of them by Carl Orff. For their original poetic form, exuberance and bawdiness and the music associated with them, as far as this can be reconstructed, the songs have been described as heathen and barbaric.
Latvija, the largest professional mixed choir in Latvia was founded in 1942. In 1947 the chorus gained the title of the State Choir and since early 90s its name includes Latvija. The choir received the Latvian Grand Music Award in 1998, 2000 and 2002, and the prize of Ministers of Latvia in 2003. The founder and first conductor of the chorus was Janis Ozolins. Since 1997, the artistic director and principal conductor of the chorus is Māris Sirmais and general manager Māris Ošlejs. The cornerstones of the chorus’ repertoire are large-scale compositions – oratorios, cantatas, masses, requiems, symphonies and concert performances of operas. Their repertoire also encompasses extensive a cappella programs as well as compositions for chorus and organ. This covers music from early Renaissance to the present day. Latvija has developed a creative co-operation with leading orchestras from several countries and succsessfully collaborated with many conductors such as Māris Jansons, Neeme Järvi, Mstislav Rostropovich, Valerij Gergiyev, Gintaras Rinkevicius, Risto Joost, Kristjan Järvi, Zubin Mehta, etc.
Risto Joost (b 1980), conductor and singer (countertenor) is a rising star among Estonian young conductors. He has studied at the Estonian Academy of Music and University for Music and Performing Arts in Vienna (2002–03), and has participated in the conducting masterclasses of Neeme Järvi, Esa-Pekka Salonen, Eri Klas, Paul Mägi, and in early music masterclasses with Paul Hillier and Nigel North. Since autumn 2005 Risto Joost is studying orchestral conducting with Prof Jorma Panula at the Royal College of Music, Stockholm. Since 2006 he is the principal conductor of the Tallinn Music High School Symphony Orchestra. In 2007 he made his debut in the Estonian National Opera conducting with great succsess Erkki-Sven Tüür’s opera Wallenberg. In 1999 Risto Joost founded the chamber choir Voces Musicales and in 2002 his own orchestra, Ensemble Voces Musicales which is focused on performing Baroque and contemporary music. In 2004 he won the 1st prize in the 4th Competition for Young Estonian Choral Conductors in Tallinn. He has conducted several Estonian orchestras and choirs as well as Ostrobothnian Chamber Orchestra, Swedish Radio Choir and Ars Nova Copenhagen. He also pursues an active solo career as a countertenor. His solo repertoire includes music from the Renaissance and Baroque periods as well as from the 20th cent. He has received invitations from several early music festivals in England, Finland, Sweden, Latvia as well as contemporary music festival Nyyd. He has performed with orchestras such as Tallinn Chamber Orchestra, Corelli Consort, Øresund Baroque Orchestra, Concerto Copenhagen, Scottish Chamber Orchestra, Phantasm (UK). Since 2003 he has been involved with the vocal ensemble Theatre of Voices (artistic director Paul Hillier).
Heli Veskus studied singing in the Estonian Academy of Music and Sibelius Academy. She made her debut in the Estonian National Opera as Elvira (Mozart Don Giovanni) in 1999, and since 2001 she is the soloist of this theatre. Main roles: Fiordiligi (Mozart Così fan tutte), Isolde (Wagner Tristan und Isolde), Tatiana (Tchaikovsky Evgeni Onegin), Mimi (Puccini La Bohème), Ksenya (Mussorgski Boris Godunow), Wise Woman (Orff The Wise Woman), Ms Pinkerton (Menotti The Old Maid And The Thief), Agathe (Weber Der Freischütz), Mikaëla (Bizet Carmen), Desdemona (Verdi Othello), Floria Tosca (Puccini Tosca), Nedda (Leoncavallo Pagliacci), etc. She has also performed as a soloist in oratorios and masses, including Krönugsmesse, Mass in C minor and Requiem by Mozart, Mass in C major by Beethoven and “Moses” by Bruch, and has given recitals.
Mati Turi has graduated from the Estonian Academy of Music as choral conductor under Prof Ants Üleoja. Since 1992 as a soloist of the Estonian Philharmonic Chamber Choir he has sung on many prestigious stages of the world and performed together with renowned orchestras and choirs like Israel Chamber Orchestra, Australian Chamber Orchestra, Tallinn Chamber Orchestra, Malmö Symphony Orchestra, Estonian National Symphony Orchestra, Swedish Radio Choir, the Netherlands Chamber Choir, etc, and conductors like Eric Ericson, Paul Hillier, Eri Klas, Olari Elts, Andres Mustonen, Andrew Lawrence, Tõnu Kaljuste, etc. Mati Turi has been performing constantly at numerous music festivals: Savonlinna Opera Festival, Helsinki Church Music Festival, Heidelberg Spring Festival, Holland Festival, Venice Syrinx Festival, Glasperlenspiel, etc. Thanks to his musical talent and skilful mastery of his voice, the repertoire of Mati Turi includes works from the Baroque age to the music created by modern composers. His repertoire includes the soloist parts of numerous oratorios, opera roles (Estonian National Opera, Helsinki Alexander Theatre), but also chamber music. In 2002 Mati Turi was awarded the Annual Prize of the Estonian Cultural Endowment for his soloist work in numerous oratorios.
Piano duo Kai Ratassepp – Mati Mikalai have performed together since 1998. In 2000, they won 2nd prize in the Interntional Competition for Piano Duos in Lithuania and in Italy, in 2000 also 1st prize in ARD Competition in Munich. They have been collaborating with several orchestras, including “Kremerata Baltica” with Gidon Kremer, Deutsches Symphonie-Orchester, St Petersburg Maria Theatre Orchestra, Estonian National Symphony Orchestra, Tallinn Chamber Orchestra. The duo have participated on several festivals and recorded music for Estonian Radio and TV as well as to Bayerische Rundfunk and Deutsche Radio in Berlin. Both members of the duo have graduated from the Estonian Academy of Music and appear also as soloists. Mati Mikalai won the 3rd prize in International Piano Competition in Kil (Sweden) in 1994 and the 1st prize in Estonian National Competition in the same year. At present both musicians are also teaching at the Estonian Academy of Music.


Sat July 26th at 8 pm St John’s church, Tartu (in co-operation with Eesti Kontsert)
Sun July 27th at 8 pm House of Blackheads, Tallinn (Pikk Street 26)

WATER MUSIC
European Union Baroque Orchestra
, Lars Ulrik Mortensen (conductor, harpsichord)
Program: Händel, Bach, Telemann

player G F Händel. Water Music. Suite in F major, fragm, 129 sec, mp3

Imagetext  Imagetext

European Union Baroque Orchestra annually invites 100 talented Baroque musicians from across Europe to take part in one of the 3-day audition courses. The 25 or so successful candidates, normally from up to 14 EU countries with an average age of approximately 24–25 years, then spend 6 months together, training, touring and performing throughout Europe under the world’s leading Baroque specialists. EUBO has been so successful in its mission, that there are now former EUBO musicians in every major professional Baroque ensemble in the world, including, for example, the Amsterdam Baroque Orchestra, English Concert, Europa Galante, Academy of Ancient Music, Le Petite Bande, Les Arts Florissants.
EUBO’s music director Lars Ulrik Mortensen received in 2007 Leonie Sonning Music Award, recognizing his outstanding work as a harpsichordist and conductor in the early music field. The award was first given in 1959 to Igor Stravinsky, and other recipients have included Sir John Eliot Gardiner, Yo-Yo Ma and Alfred Brendel.
As the title of this concert says, the main work in this program will be Water Music by Georg Friedrich Händel, originally written to be performed at a dinner party. In 1717, King George I of England took his nobles out on the Thames in huge open-air barges. Händel, a young conductor at this time, was commissioned to write joyous and soothing music to be played on the barges, hence the name Water Music. It is widely believed that the king liked it so much that he had it played over 3 times throughout the party. This unique setting forced Händel to improvise and innovate. Water Music is the first English composition ever to include French horns. Händel discovered that, especially in unison with the trumpets, they were ideal for music being played outdoors. The original score of Water Music has been lost. The surviving copies sometimes group the score into 3 suites (F, G and D major). The largest of them is suite in F major to be performed just at this concert.


Sun July 27th at 8 pm Raadi (former Soviet) military area, Tartu (Puiestee Street 114)

PRO PATRIA
Orchestra of Estonian Defence Forces
, Mixed Choir of Estonia Society, chmaber choir A Le Coq, Helen Lokuta (mezzo-soprano), Peeter Tooma (narrator), conductor Peeter Saan
Program: Sisask

Imagetext  Imagetext  Imagetext

Urmas Sisask (b 1960) studied composition with René Eespere and graduated from the Estonian Academy of Music in 1985. His work, although otherwise rich in meaning, is characterized by stylistic eclecticity. In Sisask’s case we cannot ignore certain starting points concerning the content and conception which are unique in Estonian music: his interest in astronomy, which has inspired him to write the so-called astro-music within a system of his own. The first open opus in this field is a rather popular cycle of piano pieces Starry Sky (began in 1980). Sisask’s work is diverse in genre, he has written a capella choral, chamber, orchestral music (even pieces for children); since 1988, besides “earthier” music, a special focus has been on sacred works: Gloria Patri (1988), motets, Magnificat, masses, etc.
Pro Patria, commissioned especially by the Estonian Defence Forces Orchestra, was composed in 2003. The oratorial work based on texts of Estonian poet Jaan Lõo (1872–1939) tells about Estonians’ war history.
player Urmas Sisask. Pro Patria, fragm, 126 sec, mp3

 

Glasperlenspiel Club

Fri 18th July at 10 pm
SUMMER NIGHT OF SAXOPHONES: Raivo Tafenau Band, co-improvisers Rein Kilk & Peeter Vähi

Sat 19th July at 9 pm
Ensemble INDIGOLAPSED

Mon 21st July at 8 pm
A Conrad Rooks film SIDDHARTHA (82 min) based on the book by Hermann Hesse. Introduction by Jaan Kaplinski

Thu 24th July at 6 pm
HERITAGE SOCIETY NIGHT: Mati Strauss and Tanel Moora speak about the War of Independence and monuments

Fri 25th July at 8 pm
JOURNEY ALONG THE SILK ROAD – Peeter Vähi and Tiina Jokinen speak about their travel and experience on the Great Silk Road and show videomaterials from the same trip
 

Special offers in the menu during the Glasperlenspiel Festival:
Cosi fan tutte (a coffee drink and a cake)
Sonata da camere (elk steak + housewine + coffee drink)
Concerto grosso (elk steak + housewine + coffee drink + cake)

The photo exhibitions Silk Road and Jaan Poska & Tartu Peace Treaty decorate the walls of the club during the festival
Slide show Glasperlespiel Performers Through the Years

Ülikooli Str 20, Tartu

player video-clip Glasperlenspiel 2008
player audio-clip Glasperlenspiel 2008

ImagetextCD “Glasperlenspiel 2008”, Not for sale, for promotional use only
 
See also pics from Glasperlenspiel-live
Press resonance

Organizers:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. – management director
Kadri Kiis – assistant producer, accountant
Inna Kivi – liner notes
Piret Mikk – design
Tanel Klesment – sound engineer
Renee Kelomees, Kalle Käärik – video
Hedvig Lätt – PR
Kulvo Tamra – general manager of Vanemuine Concert Hall
Lea Peterson, Clelia Piirsoo, Mart Schifrin – team of Eesti Kontsert

Special thanks: Estonian Cultural Endowment, Tartu City Government, Estonian Defence Forces, Turkish Embassy in Estonia, Her Excellency Fatma Şule Soysal, St John’s church, Aivar Mäe, Kaupo Kiis, Urmas Kruuse, Jüri Sasi, Tiit Pruuli, Kalvi Pukka, Raul Oreškin, Ants Johanson, Kristel Kossar, Anu Jaanson, Klassikaraadio, Priit Reiman, Urmas Lass, Ahto Sooaru, Vello Kuura, Tamara Unanova, Paul & Elle Himma, Estonian Heritage Society, Tartu University, Riho Illak, Andrus Holz, audience of Tartu

Imagetext   Imagetext   Imagetext  Imagetext    ImagetextImagetext  Imagetext   Imagetext  Imagetext    Imagetext     Imagetext      Imagetext  Imagetext     Imagetext     Imagetext

Festival-club: Ülikooli Kohvik (Ülikooli Str 20, Tartu)

See also: Glasperlenspiel-festivals; Glasperlenspiel on Facebook, Glasperlenspiel 2014, Glasperlenspiel 2013, Glasperlenspiel 2012; Glasperlenspiel 2011; Glasperlenspiel 2010; Glasperlenspiel 2009; Glasperlenspiel 2007; Glasperlenspiel 2006; Glasperlenspiel 2005; Archives: Glasperlenspiel 2003 and 2004
Press resonance
player animated symbols of Glasperlenspiel

Should you wish to subscribe for news and updates on festival programs about twice annually, please click here.

InEnglish

 

GlasperlenspielLogoNewGLASPERLENSPIEL MUSIC FESTIVAL
ARCHIVES

A joint project of ERP and the City of Tartu. The music festival Glasperlenspiel  (in English ‘The Glass Bead Game’) directed by Peeter Vähi has got its inspiration from the novel by Hermann Hesse. It is certainly a leading musical event in Estonian summer where music lovers can enjoy performers like Australian Chamber Orchestra, Süd-West Rundfunk Symphony Orchestra, Tōkyō Philharmonic Chorus, Estonian Philharmonic Chamber Choir, Quintet of Berliner Philharmoniker, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Kristjan Järvi, Paavo Järvi, Roy Goodman, Christoph Eschenbach, etc.

ImagetextGlasperlenspiel (the former Pärnu Town Hall Music Festival) was born in summer 1996, when the first festival was organized on the initiative of Pärnu City Government and Eesti Kontsert, the National Concert Institute of Estonia. From its very beginning the artistic director of this festival is Peeter Vähi, a composer and concert producer. As a chamber music festival it has – due to its high artistic level and good timing – established its status in the Estonian festival tradition. Likewise, the high quality and the extraordinary programs of the festival has often been acknowledged on the international level.

 

GLASPERLENSPIEL 2004

Jul-Aug 2004 

Fri 9 Jul at 4 pm Pärnu Concert Hall
Press conference

ImagetextFri 9 Jul at 8 pm Pärnu Concert Hall
REQUIEM. DVOŘÁK – 100
Estonian National Opera symphony orchestra and choir, Vanemuine Theatre choir, Pille Lill (soprano), Tiina Penttinen (mezzo soprano, Finland), Mati Turi (tenor), Ain Anger (basso), conductor Eri Klas
Requiem by Antonín Leopold Dvořák is one of the most pompous pages in the world’s history of music, being a triumphant work from its very première at the Birmingham festival until today. As 2004 marks 100 years from the composer’s death, his Requiem is possibly the most suitable work for a worthy start of Glasperlenspiel festival.
Press resonance

Thu 22 Jul at 7 pm Crossing of the Rüütli and Nikolai Streets, Pärnu
Sun 25 Jul at 6 pm Open Air Stage of Kuressaare park (in co-operation with Kuressaare Summer Music)
Percussion ensemble “PAUKENFEST”
With powerful sounds of percussion we declare Glasperlenspiel festival open. A happening-like concert. Première of a work (titled “The Glass Bead Game”, dedicated to the festival Glasperlenspiel 2004) by Ülo Krigul as well as famous percussion classics. A procession accompanied by Steve Reich’s “Clapping Music” takes us then to Pärnu Concert House.
Press resonance

ImagetextThu 22 Jul at 8 pm Pärnu Concert Hall
Fri 23 Jul at 7 pm St Nicholas’ church
THE SEVEN LAST WORDS ON THE CROSS
Chamber orchestra Opus Posth (Moscow), Tatiana Grindenko (violin), Tatiana Yan (painter)
Joseph Haydn’s instrumental work consisting of seven movements is based on the seven last words uttered by Jesus Christ on the cross.  Despite its length and emotional tension the composition is a perfect example of simplicity and deep wisdom. The media has called Opus Posth’s interpretation of this work contemporary of Haydn. A new dimension to the concert is added by paintings specially created for the performance.
player The Seven Last Words Of Our Saviour On The Cross / Opus Posth, mp3

Press resonance

 

Imagetext ImagetextSun 25 Jul at 8 pm Kanuti Guild, Tallinn
HOMMAGE Á REMME
An obeisance to the late multi-media composer Rauno Remme. The program contains electroacoustic music by Remme, Stockhausen, Cage, Tüür, Sumera, Tally and Kõlar woven into a single pattern by video, light and texts.

 

Tue 27 Jul at 8 pm
Pärnu Concert Hall
TABULA RASA
Tallinn Chamber Orchestra
Conductor Tõnu Kaljuste

Imagetext  Imagetext  Imagetext

The best example of Arvo Pärt’s tintinnabuli-style – “Tabula Rasa” will be presented as well as “Carlo” by the renowned Australian composer Brett Dean, the latter being based on the story of probably the most criminal person in the world Carlo Gesulado da Venosa.

ImagetextTue 27 Jul at 7 pm St Nicholas’ church
Wed 28 Jul at 8 pm Pärnu Concert Hall
Thu 29 Jul at 8 pm Salem Church, Tartu
RUSSIAN “ETHNO-BAROQUE”
Ensemble Musica Antiqua Russica (Saint Petersburg)
We zoom in on the Saint Petersburg of the 18th cent – the place where West-European culture and the soul of ancient Russia meet and fascinating cultural ties can be detected. Music by the Tsar’s court musicians Khandoshkin, Trutovsky, Dubyansky, Golubetz and Lvov, also Russian folk tunes are being performed.
Press resonance

Thu 29 Jul at 8 pm Pärnu Concert Hall
DIDGERIDOO-CONCERT
Pärnu City Orchestra, William Barton (didgeridoo, Australia), Malcolm Stewart (violin, UK), conductor Nils Schweckendiek (Germany / UK)
The international career of the super-successful didgeridoo player William Barton – musician-in-residence at the Queensland Symphony Orchestra – started with his performances of Peter Sculphore’s (Australia) “Earth Cry” and Philip Barcanini’s (Australia) “Dance Gundah”, both of them also included in the program of the Glasperlenspiel festival. Barton’s aim has been to bring the 2000-year-old aboriginal instrument onto the concert stages of the world.
Press resonance

This prestigious concert hosted by the Glasperlenspiel Music Festival signifies strong artistic bonds between Australia and Estonia and is especially dedicated to the indigenous people of Australia in an harmonious symphony of traditional Songlines which connect the people of, not only, Australia and Estonia but of the wider world. Didgeridoo and symphony orchestra will take you on a musical journey through time and space reflecting the connection between the elements of the Earth and the soul of the entire Human Race. Through the spirit of music, this performances signifies a movement forward, a concert of gathering and blending together of the traditions of Australian Aboriginal Music and that of the Classical Symphony.

William Barton, didgeridoo virtuoso
Queensland – Australia, May 2004

ImagetextUPBEAT – 5
Five years of the Nordic-Baltic project, introducing new generation of best young musicians

 

Tue 10 Aug at 7 pm St Nicholas’ church
Mindaugas Backus (cello, Lithuania), Daumantas Kirilauskas (piano, Lithuania)

ImagetextWed 11 Aug at 8 pm Pärnu Concert Hall
Age Juurikas (piano), Mihkel Mattisen (piano)
Mindaugas Backus (cello, Lithuania), Daumantas Kirilauskas (piano, Lithuania)
Ravel, Debussy

Wed 11 Aug at 7 pm St Nicholas’ church
Thu 12 Aug at 8 pm Botanical Garden of Tartu University
ENSEMBLE POING (Norway): Frode Haltli (accordion), Rolf-Erik Nystrøm (saxophone), Håkon Thelin (double bass)
Tsurumi, Piazzolla, Hagen, improvisations, Norwegian folk music

Thu 12 Aug at 8 pm Pärnu Concert Hall
Fri 13 Aug at 7 pm St Nicholas’ church
OSKAR EKBERG (piano, Sweden)
Ensemble ALTERA VERITAS (Latvia): Ieva Lapiņa (cocle), Anda Zaborovska (cocle), Andis Klučnieks (flute)

Fri 13 Aug at 8 pm Pärnu Concert Hall
NEW TALLINN TRIO: Harry Traksmann (violin), Kaido Kelder (cello), Marrit Gerretz-Traksmann (piano)
Ensemble POING (Norway): Frode Haltli (accordion), Rolf-Erik Nystrøm (saxophone), Håkon Thelin (double bass)
Tsurumi, Piazzolla, Hagen, improvisations, Norwegian folk music, Tulve, Tüür, Kõrvits (première), Tally (première)

Press resonance

Sat 14 Aug at 8 pm Estonia Concert Hall
EUROPEAN UNION YOUTH ORCHESTRA
Conductor Paavo Järvi
Bruckner, Tüür
ImagetextImagetextThe 140-member XXL-orchestra has by today secured its place in the cultural landscape of Europe. The final polish to the orchestra has been given by Claudio Abbado, Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Sir Colin Davis, Herbert von Karajan, Zubin Mehta, Mstislav Rostropovich, Gennadi Rozhdestvensky, Kurt Sanderling, Sir Georg Solti. That row will now be completed by the new Grammy Award winner Paavo Järvi. Live recording for DVD.
Press resonance

ImagetextMon 16 Aug at 8 pm Pärnu Concert Hall
Tue 17 Aug at 7 pm Tallinn Dome church
LUX OCCIDENTALIS. Arvo Pärt and Early Music
Estonian Philharmonic Chamber Choir, Christopher Bowers-Broadbent (organ, UK), conductor Paul Hillier
The red thread in “Lux Occidentalis” is formed by Arvo Pärt’s music, which is entwined by the works of composers who have given inspiration for his tintinnabuli-style. The performers’ triad – Paul Hillier, the Estonian Philharmonic Chamber Choir and Christopher Bowers-Broadbent – can certainly be called Pärt’s personal musicians whom the composer has entrusted with numerous première performances and recordings of his works.
Press resonance


ImagetextWed 18 Aug at 8 pm Pärnu Concert Hall
ROMEO & JULIET
European Union Youth Orchestra
Vadim Repin (violin, Russia)
Conductor Yan Pascal Tortelier (France)
Messiaen, Brahms, Prokofiev
Hailed today as one of the most exciting conductors to emerge from France, Yan Pascal Tortelier has been principal conductor of the BBC Philharmonic since July 1992. Vadim Repin is one of the most talented young violinists in the world today. He performs on the magnificent Stradivarius “Ruby” (1708).

Press resonance

player Video “Glasperlenspiel 2004”
player Audio “Glasperlenspiel 2004” (in Estonian)

 

GLASPERLENSPIEL ’03

From Jul 22 to Aug 24, 2003

Tue, Jul 22 at 8 pm Pärnu Concert Hall
Wed, Jul 23 at 8 pm Kanuti Guild, Tallinn
A WOMAN’S SONG: THE STORY OF RORO MENDUT
Ensemble “Gamelan Son of Lion” (New York)
A multimedia show. Javanese and Balinese traditional tunes as well as music by Lisa Karrer; installations by Kate Yourke; Ayu Armini & Dewi Castillo (Balinese dance); text by Walt Whiteman and an Indonesian poet Sitor Situmorang. Gamelan music, elements of shadow and puppet theatre.


Fri, Jul 28 at 8 pm Pärnu Concert Hall
SUNSET WITH RAKHMANINOV
Vardo Rumessen Vardo Rumessen (piano)
An obeisance to the coryphaeus of Russian music Sergei Rachmaninov whose 130 years’ anniversary will be celebrated in 2003. Rakhmaninov’s piano style is inspired by the sound world of the Orthodox Church with its chimes and chorals, its twilight zone of being and not being.

Tue, Jul 29 at 8 pm St Nicholas’ church
Wed, Jul 30 at 8 pm Pärnu Concert Hall
THE TEMPLE OF FIRE DRUM

imagetextSevara Nazarkhan (vocal, Tashkent), Mark Pekarski’s percussion duo (Moscow), Girls’ Choir “Ellerhein”, conductor Tiia-Ester Loitme
Terry Riley “Persian Surgery Dervishes” for organ and percussion, Peeter Vähi Cantata “Green Tārā”Peeter Vähi





Two western composers have been inspired by the philosophy and religion of the East. Persian culture, Islamic esoteric sufism as well as mystical traveling hermits are at the centre of Riley’s attention. Vähi has composed his cantata in Tibetan and Sanskrit languages on the basis of a holy tantric ritual dedicated to the saviour goddess Green Tārā.


player Green Tārā, fragm, 107 sec, 8mp3, 34 KB
Imagetext
Wed, August 6 at 8 pm Town-hall square, Tartu
BELLS’ SHOW
English handbell ensemble “Arsis”, folk ensemble “Väike Hellero”, the chimes of Town Hall, the chimes of St Paul, St John,  St Peter and other churches, conductor Aivar Mäe
Estonian archaic and sacred folk-songs arranged by Tõnu Kõrvits. Presentation of the new CD “Awake, My Heart!” by “Arsis”.

Imagetext
Nowadays several young Estonian composers have again got fresh inspiration from old folk songs intermingling them into the means of rock and modern classical music as well as the facilities of contemporary acoustic and video technology. At the current program Tõnu Kõrvits has arranged old folk tunes for English handbells using different means of harmony – polyphonic development (Whoops And Calls), cluster accords (Grow Into Shepherd), modern harmony of pop music (Come, Little Coddy). player

Tue, Aug 12 at 8 pm Estonia Concert Hall
Wed, Aug 13 at 8 pm Pärnu Concert Hall
TAIPEI PHILHARMONIC ORCHESTRA (Taiwan)
Soloist: Yeh Lina (piano, Taiwan)
Conductor: Lin Tien-chi  (Taiwan)
Program: Penderecki - “Threnos” for the Victims of Hiroshima, Kuo - Concertino for piano and strings, Beethoven - Symphony No 7
ImagetextThe first sound of the Taipei Philharmonic Orchestra in Boston Symphony Hall was electrifying. (Boston Globe, 10.19.95, USA)
The ensemble plays with precision and unity. the orchestra is of considerable quality. This composer (Henry Mazer) made Schubert come alive and touch our hearts again. (Wien – Kurier, 18.06.93, Austria)
Mazer and his musicians are totally committed. Mazer deserves special credit for his ensemble’s wonderful sound; a rich, romantic singing that was intensified by the acoustic of UBC’s hall. (The Vancouver Sun, 21.07.90, Canada)

 

MandolinissimoMon, Aug 11 at 7 pm St Michael’s church, Jõhvi
Tue, Aug 12 at 8 pm Vanemuine Concert Hall, Tartu
Sat, Aug 16 at 8 pm Pärnu Concert Hall
Sun, Aug 17 at 8 pm House of Blackheads, Tallinn
MANDOLINISSIMO
Wuppertal Mandoline-Concert Orchestra
Boris Björn-Bagger (guitar, Germany)
Conductor-soloist Detlef Tewes (Germany)

Thu, Aug 14 at 8 pm Vanemuine Concert Hall
Fri, Aug 15 at 8 pm Pärnu Concert Hall
BACH IN THE MIRROR
Ines Maidre (organ) & Ricardi Odriozola (violin, Spain)
Co-starring Prima balerina of the Estonian National Opera Kaie Kõrb
There are numerous examples in the works by Bach where he reincarnates his music using the same theme, form and affect in composition for different instrumental staff. The cases where Bach’s music for violin reflects back in the organ version are not few. “A Mirror In The Mirror” by Arvo Pärt is the key composition for opening the program where the instruments meet.

ImagetextMon, Aug 18 at 8 pm Pärnu Concert Hall
Tue, Aug 19 at 8 pm St John’s church, Tallinn
EUROPEAN UNION CHAMBER ORCHESTRA
Maximiliano Martin (clarinet), Knut Zimmermann (conductor, violin)
Vivaldi, Mozart, Bach, Bruckner, Britten, Weber, Grieg
A musical ambassador of European Union whose performances have been accompanied by worldwide success. Many outstanding musicians (Cyprien Katsaris, James Galway, Mischa Maisky, Igor Oistrakh) have participated in the programs of EUCO. The patron of the orchestra is HRH Queen of Spain Sofia.

Thu, Aug 21 at 8 pm Pärnu Concert Hall
MUSIC FOR LEFT HAND
Pianists: Yumi Kimchi (Japan), Anna Soyeon Cho (South-Korea), Hanna Heinmaa, Gonzalo Paredes Campos (Chile)
Pärnu City Orchestra, conductor Jüri Alperten
Piano concertos by Martinu, Prokofiev, Britten, and Ravel
Modern psychology has proved that composers creating piano music for left hand are by themselves also “a bit to the left”. Let us try and find these common features and deviations in the music by Martinu, Ravel, Prokofjev and Britten. The soloists are from among the créme de la créme of Cologne Music High-school students taught by Prof Arbo Valdma.

Fri, Aug 22 at 8 pm Estonia Concert Hall, Tallinn
Sun, Aug 24 at 8 pm Pärnu Concert Hall
PHENOMENAL 1953
Eespere / Mustonen / Mägi / Rannap – 50
Estonian National Symphony Orchestra, soloist Rein Rannap (piano)
Conductors Andres Mustonen, Paul Mägi
Program: Ravel, Gershwin, Rannap, Eespere

Imagetext    Imagetext  

Imagetext

 

 

 

 

 

At certain time and in certain places an extraordinarily big number of talented people are born. Is it a coincidence or Higher Predestination?
Germany, 1685: the great man of Roccoco architecture Knöffel, an innovator of construction art Zimmermann, the pride of magnificent painting collections Denner, the coryphaeus of landscape painting Thiele,  the Baroque master Handel and the Great Master Bach. Estonia, autumn 1953: composer René Eespere, concert producer Madis Kolk, violinist and conductor Andres Mustonen, conductor Paul Mägi, pianist and composer Rein Rannap, conductor Tõnu Kaljuste.

Glasperlenspiel, Glasperlenspiel 2013, Glasperlenspiel 2012, Glasperlenspiel 2011, Glasperlenspiel on Facebook, Glasperlenspiel 2010, Glasperlenspiel 2009, Glasperlenspiel 2008, Glasperlenspiel 2007, Glasperlenspiel 2006, Glasperlenspiel 2005
player animated symbols of Glasperlenspiel