LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

LogoToyotaLandscape

KultuuariNaoRaamat


Records available

CD canto:). Hortus Musicus

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD-series Great Maestros. Beethoven, Brahms. Kalle Randalu, Estonian National Symphony Orchestra, Neeme Järvi

CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

CD Jerusalem. Hortus Musicus

LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt

CD The Soul of Fire. Age Juurikas

LogoOrient200

Ida Muusika Festival ORIENT

Koostöös Euroopa Kultuuripealinnaga Tallinn 2011

KÕRGED KULTUURID

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale. Kunstiline juht − Peeter Vähi.



11–15 mai 2011, Tallinna Loomaaed

Sageli on festivali teema olnud inspireeritud korraldusmeeskonna vahetustest kokkupuudetest ühe või teise piirkonna muusikutega. Nõnda oli näiteks 2009. aasta festival alapealkirjaga “Siiditee sõnum” otseses seoses ekspeditsiooniga “Siiditee Tuur 2007”. Samuti on 2011. aasta festival “Kõrged kultuurid” saanud tugeva tõuke festivali korraldajate rändudest Tiibetisse, Ladakhi, Nepali, Bhutani, Arunachal Pradeshi, Põhja-Pakistani ja teistele mägialadele. Seega, festivali ideestik ja programm pole kokku “komponeeritud” büroos kirjutuslaua ja kompuutri taga, vaid see on mägipiirkondade tegelikkus ise.
Festivalil astuvad üles muusikud ja tantsijad Pakistani põhjaosa endistest vürstiriikidest (Chitral), India-Bhutani-Tiibeti-Birma piirialal asuvast Arunachal Pradeshist, Himaalaja India osast (Ladakh), Bhutani kuningriigist, Tadžikistanist, Süüriast, Aserbaidžaanist. Eelnimetatud valik on sisult äärmiselt kirev, sest on seotud väga erinevate kultuuridega nii etniliselt, keeleliselt kui ka religioosselt (budism, animism, šamanism, islam, hinduism, Donyi-Polo ehk päikese-kuu usund).
Orient 2011 puhul on uuenduseks see, et kui varasemate festivalide pealavaks on olnud Estonia Kontserdisaal  oma akadeemilise atmosfääriga, siis nüüd on tegevus üle viidud “oikumeenilisse” telk-kontserdisaali Tallinna Loomaaia terriooriumil alpinaariumi piirkonnas (lähim sissekäik Ehitajate tee poolt).

11 mai kell 19
Fakhraddin Gafarovi duo (Aserbaidžaan) & sufi dervish Adem Serdar Uslan (Türgi)
Kalashi eepilised laulud koos tantsuga (Chitrali vürstiriik, Pakistan)
Otseülekanne ja live salvestus – Klassikaraadio / ERR

Gafarovi ansambli kava: Rast mugami, Dilkesh tesnifleri, Hicaz ilahi, Ruhani, Shur mugami, Çahargah, Bu dunyadan, Segah ilahi.

Imagetext Imagetext

Sufismi ehk araabiakeeli tasawwufi all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui jumala kingitus või täpsemalt jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Ṭarīqah’d (طريقة‎, sufi ordud) võivad olla seotud shi’a, sunni või muude islami voolude või mitmete kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas VIII saj, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud igal pool islamimaailmas.
Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (جلالالدین محمد رومی, türgi k Celâladin Mehmet Rumi, 1207–73 AD, luuletaja, jurist ja sufi õpetlane, pildil ülal vasakul) teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid, nende hulgas sufi pöörlemine.
Aastal 1273 asutasid Rūmī järgijad tänapäeva Türgi territooriumil Konyas ühe tuntuima sufi ordu Mevlevi. Neid teatakse ka kui pöörlevaid dervisheid tänu oma kuulsale sema-nimelisele tantsu- ja muusikatseremooniale, milles dikhr – pöörlemine sümboliseerib Allahile mõtlemist. Ottomani Impeeriumi ajal oli Mevlevi orgaaniliselt türgi ühiskonda sulandunud ordu, kelle mitmed liikmed teenisid olulistel ametikohtadel. Mevlevi ordu keskus asus Konyas, kuhu ka Rūmī maetud on. İstanbulis on Mevlevi klooster, kus viiakse läbi avalikke sema tseremooniaid. Sufi pöörlemine, mis kujutab endast meditatsiooni keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi Mevlevi ordu dervishid (sufi askeetliku religioosse arīqah või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut.

Kalashi folkansambel koosseisus: Durdana* (laul, tants), Mulkhon* (flööt), Bibi Zahira (tants), Gulnary* (tants), Bibi Iran (laul, tants), Khan Sher Zada (trumm), Jan Mirza Ali (ansambli juht, laul, sitar).

* Chitralis on enamasti kasutusel vaid eesnimed, perekonnanimed puuduvad

Kalashid on üks Hindukuši mäestikus asuva iidse Chitrali vürstiriigi territooriumil elavaist rahvastest. Geograafiliselt paikneb Chitral Pakistani ja Afganistani piirimail, jäädes Pakistani Khyber Pakhtunkhwa provintsi kaugeimasse põhjapoolsesse nurka. Kõrgetest mägedest ja salapärastest orgudest ümbritsetud Chitral asub otsekui maailma katusel ja siia pääseb aastaringselt vaid ühtainsat teed pidi. Selle samanimeline pealinn Chitral asub Hindukuši kõrgeima mäe Tirich Miri jalamil. 1969. aastast kuulub Chitral Pakistani koosseisu. Selle kunagisest vürstlikust hiilgusest on säilinud vaid vürstitiitlid, mida kunagiste valitsejate järeltulijad tänaseni suure uhkusega kannavad. Kalashide päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Osa ajaloolasi peab neid Aleksander Suure sõjakäigul üle Hindukuši mäestiku siia toppama jäänud sõdalaste järglasteks. Chitrali kunagisi valitsejaid aga lausa Aleksander Suure enda järeltulijaiks. Mitte-moslemitest kalashe on tänapäeval umbes 4000 ringis ja nad asustavad kolme Pakistani territooriumil asuvat orgu – Bumborate, Rumbur ja Birir. Eraldatus muust maailmast on säilitanud kalashide iidsed uskumused, keele ja kultuuri ehedal kujul. Chitrali ansambel pole kunagi varem esinenud ühelgi kontsertlaval ega käinud väljaspool oma kodukohta, mis teeb nende esinemise Oriendi festivalil tõeliselt erakordseks sündmuseks, mille eest tuleb tänada Chitrali vürstide järeltulijat Maqsood ul Mulki, kelle kaasabil sai teoks nende tulek Eestisse.

12 mai kell 19
Šamaan Rambo & rahvalaulikud Apatani hõimust (Arunachal Pradesh, India)
Bindu Juneja (Odissi tants, India) & ansambel (India)

Apatani hõimu ja Arunachal Pradeshi kohta täpsema info saamiseks tõmba alla artikkel “Päikese-Kuujumala kaitse all Arunachalis” (Go Discover, 2 / 2009, 5 lk, pdf, 3.5 MB). Apatani folk-ansambel: šamaan Rambo, Nani Khambo, Khoda Amer.

Imagetext  Imagetext

Odissi tants on üks kaheksast India klassikalise tantsu stiilist, mis pärineb Ida-Indiast Orissast. See on arvatavasti vanim säilinud India tantsustiil. Odissi tantsu kujutavad arhailised skulptuurid, millest vanim pärineb II sajandist eKr. Odissi tagapõhi on sügavalt religioosne, eelkõige seotud tumedanahalise jumala Krishna kultusega. Tantsustiili peamistels viljelejateks olid devadasid ehk templitantsijatarid. Brittide võimu perioodil oli odissi põlu all. Oma tekkelt oli odissi ilmalik õukonnatants. Odissit saadab kindlakskujunenud muusika, mis on süntees nelja liiki muusikast – dhruvapada, chitrapada, chitrakala ja panchal, milles on ühendatud Odia poeetide lüürikal põhinevad laulud ja rāgad.

ImagetextBindu Juneja, üks tuntumaid India odissi-tantsijaid, alustas tantsuõpinguid varases lapseeas India klassikalise tantsuvormi bharata natyami treeningutega Lucknows asuvas Bhatkhande Sangeet Mahavidyalayas – õppeasutuses, mis loodi 1939 India klassikalise muusika ja tantsu populariseerimiseks. Peagi haaras teda aga jäägitult kaasa odissi tantsu eriline fluidum ja lüüriline müstitsism. Tema õpetajaks sai auväärne Madhavi Mudgal, kelle juures ta treenis New Delhi Gandharava Mahavidyalayas ning õppis muuhulgas India kunsti esteetika ja filosoofia aluseid. Tema odissi tantsu oskustele on väga palju kaasa aidanud ka lähedased suhted selle ala guru Kelucharan Mahapatraga. Bindu Juneja on India tantsukunsti tutvustanud nii kodu- kui ka välismaal. Tema esinemised on kulgenud suure eduga mitmetel mainekatel festivalidel USAs, Mehhikos, Slovakkias, Rootsis, Ungaris, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias, Brasiilias ja Inglismaal. Tema tegevust on toetatud ka riikliku stipendiumiga.
Odissi tantsu saadab ansambel koosseisus: Shashwati Mandal Paul (laul, tānpūrā), Abhay Phagre (bānsurī-flööt), Jitendra Kumar Swain (pakhawaj-trumm).
Kuula Abhay Phagre live-salvestust, kuula odissi tantsumuusika live-salvestust.

13 mai kell 19
Himalaalaja rahvalaulud ja traditsiooniline tants (Ladakh, India)
Budistlikud  maskitantsud (Bhutan)

Ladakhi ansambel koosseisus: Tsewang Paldan (laul, surna-oboe, tants, daman-trummid), Stanzin Dadul (laul, kunstiline juht, daman-trummid), Lama Könchok Sangyas (laul, damaru-trumm, kang-ling).

ImagetextBhutani ansambel koosseisus: Dorji Wangdi, Needup Wangdee, Tashi Wangdi, Duba Dorji, Sangay Dorji, Sangay Passang, Chhoden, Karma Yenten, Sonam Zangpo.

Bhutani muusikakultuurist on maailmas kõige enam huvi äratanud kloostrimuusika, mis sageli on lahutamatu rituaalsest tantsust. Iseäranis atraktiivne muusika ja tantsu kooslus leiab aset chami raames. Tegemist on religioosse tantsumüsteeriumiga, mis võib kesta mitu päeva. Teadaolevalt on varasematel aegadel Tiibeti sakya koolkonna kloostrites chame esitatud üksnes öösiti, rangelt salaja, et asjasse mittepühendatute silmad ja kõrvad ei näeks ega kuuleks seda, mis pole neile määratud. Kui teised koolkonnad hakkasid korraldama avalikke rituaalseid tantsuetendusi, kutsus see esile sakya munkade pahameele. Meie elame moodsas ajas, mil budistlikud maskitantsud on muutunud üldrahvalikuks ürituseks ning näiteks Bhutani pealinnas Thimphus igaaastaselt asetleidev usupidustus (Tshechu) meenutab väliselt mõneti koguni meie laulu- ja tantsupidusid. Palvelippude ning pühapiltidega ehitud tohutu kloostrihoov, muusika, hirmuäratavad maskid, värviküllased kostüümid, üleüldine pühalik-pidulik meeleolu, sajad edasi-tagasi sagijad… Igal maskitantsu osal on oma kindlel eesmärk või süžee. Nende hulgas on õpetliku ja moraliseeriva sisuga tantsudraamad, rituaalid, mis sammhaaval puhastavad tantsuplatsi deemonitest ja kurjadest vaimudest, budismi võitu ülistavad tantsud, Padmasambhava, Tsongkhapa või mõne teise olulise guru austamised, samuti atraktiivsed lood legendaarse joogi Milarepa elust või budismivaenuliku kuninga Langdarma tapmisest.

14 mai kell 17
India vokaalkunst
Sufi muusika & pöörlev dervish (Damaskus, Süüria)
Otseülekanne ja live salvestus – Klassikaraadio / ERR

Shashwati Mandal Paul (vokaal, tānpūrā), Abhay Phagre (tablā-trummid). Kavas: rāga Narayani, rāga Bageshri, rāga Bhairavi.
Kuula kontsertsalvestust

ImagetextShashwati Mandal Paul on mitmekülgne khayali-laulja Indiast, Bhopalist. Pärinedes muusikute perekonnast, alustas ta laulmisega juba varases lapseeas oma vanaema Pandit Palabhau Umdekari juhendamisel, kes oli üks Põhja-India klassikalise muusika ja Gwaliori stiili suurimaid asjatundaid ja esitajaid. Tema õpingud jätkusid ema Smt Kamal Mandali käe all. Aastatel 1987–1992 sai ta riikliku stipendiumi enesetäiendamiseks tappa ja khayali alal Pandit Palasaheb Poonchwale juures. Viimase juhendamisel omandas Shashwati tappa keerukad nüansid. Sealjuures oli ema talle endiselt suureks innustajaks, kelle kõrval Shashwatist kujunes üks meisterlikemaid India klassikalise muusika lauljaid. Käesoleval ajal seob lauljatari tihe koostöö India klassikalise muusika suurima propageerija, kuulsa plaadifirmaga Gundecha Brothers. Shashwati kuulub ka AIRi (All Indian Radio) ja riikliku raadiokompanii Doordarshan A-kategooria interpreetide hulka. Tema viimase aja tähtsamad esinemised Sawai Gandharva festivalil Punes, Tansen Sangeet Samaroh Gwalioris, Habba festivalil Bangalores, Samrat Sangeet Sammelan Goas on saanud kõrge hinnangu. Lauljatari silmapaistev album “Tappa Journey” valiti inglise muusikaajakirja “Songlines” poolt ühe mainekama auhinna – World Songlines Music Award 2009 nominentide TOP kümnesse “parima uustulnuka ja parima artisti” kategoorias. Shashwati on võitnud ka Mumbai Sur Singar Samsadi poolt välja antava ja India muusikute poolt kõrgelt hinnatud “Surmani” tiitli. Tänaseks juhatab ta ka meistrikursusi, millega alustas oma kadunud guru Pandit Balasahebi kõrval juba aastaid tagasi.

Sufi ansambel Damaskusest koosseisus: Sheikh Hamed Suleiman Dawood, Diaa Eddin Dawood, Mahnoud Alkharrat, Ziad Kadi Amin, Imad Harirah, Ahmad al Bizm.

Sufismist oli eespool juba juttu seoses Türgist pärit dervishi Adem Serdar Uslaniga ja ka Damaskuse dervishite taust on põhimõtteliselt sarnane. Siinkohal oleks aga ehk mõistlik lahti rääkida ka pöörlemistantsu maisem, puht-tehniline pool.
Imagetext  Imagetext Pärast mitmetunnist soovitavat paastu alustavad sufid tiirlemist hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis: kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Esialgsele aeglasele tiirlemisele võib järgneda kuni pool tundi järkjärgulist kiirenemist. Siis algab pöörlemine. Kui pöörleja kiirus muutub liiga suureks, peab ta väga aeglaselt kiirust vähendama. Kui pöörlemine on kestnud piisavalt kaua, siis võtab aeglustamine mitmeid minuteid. Mõningates traditsioonides on varasematel aegadel toimunud pöörleja tahtlik mahalangemine, nii et tema paljas naba oleks maaga otseses kontaktis. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha lahustub maasse nagu väiksel lapsel ema rinna vastas. Silmad jäävad suletuks ning pöörleja jääb mõneks ajaks vaikseks ja liikumatuks.
Vaata YouTube’is live player video-salvestust.

15 mai kell 17
Apatani hõimu šamanistlik rituaal (Arunachal Pradesh, India)
Drukpa Kagyu rituaal (Bhutan)
Himaalaja laulu- ja tanstuetendus (Ladakh, India)
Kalashi eepilised laulud ja tants (Chitral, Pakistan)

ImagetextArunachal Pradeshi šamanism on tihedalt seotud Donyi-Polo ehk päikese-kuu usundiga, mis arvatavasti pole Eesti kontserdikülastajatele ehk kuigi tuttav ning seetõttu vajab vast selgitamist. Mis see Donyi-Polo siis õieti on? Olenevalt kontekstist tähistab see kas jumalust või vastavat animistlikku usundit. Adi, apatani ja mitmetes teistes kohalikes dialektides tähendab see sõna-sõnalt ‘päike-kuu’. Taevakehadega seotud jumalad eksisteerivad paljudes religioonides, ka näiteks hindude päikesejumal Surya ja kuujumalanna Chandra. Donyi-Polo puhul ilmneb aga üks oluline erinevus, tegemist pole kahe erineva jumalusega, vaid pigem ühe kõrgeima olendi kahe erineva asektiga. Ja erinvalt hinduismist ning mitmetest teistest polüteistlikest maailmapiltidest on Donyi-Polo puhul päike feminiinne poolus ja kuu maskuliinne, kui uskuda preester-šamaan Rambolt (nimi loodatavasti mitte Sylvester Stallone kehastatud John Rambo järgi!) tõlgi vahendusel saadud infot. Arunachal Pradeshi paljudes külades on pea iga elumaja ees on Päikese-Kuu-jumalale pühendatud altar, enamasti umbes meetri kõrgune ja mõnekümne sentimeetri laiune roost “kompositsioon”, mis on piiratud väikese bambusepilbastest taraga ning kaunistatud kas riideribade, käsitsi punutud nööri, linnusulgede või millegi muuga. Iga altari keskmes, aukohal, on poolikud kanamuna koored, sest muna, see on justkui elu ja kõiksuse sümbol. Munast ju saab kõik alguse. Ja elu on põhimõtteliselt “üks”, olenemata sellest, kas ta hingestab parajasti inimest, looma või pisimat putukat. Või lille või puud või mäge.
Apatani folk-ansambel: šamaan Rambo, Nani Khambo, Khoda Amer.

Budistliku Drukpa Kagyu koolkonna munkade ja nunnade ansambel koosseisus: Needup Wangdee, Tashi Wangdi, Duba Dorji, Sangay Passang, Choden, Sangay Dorji, Karma Yenten, Sonam Zangpo.

Kalashi folkansambel koosseisus: Durdana (laul, tants), Mulkhon (flööt), Bibi Zahira (tants), Gulnary (tants), Bibi Iran (laul, tants), Khan Sher Zada (trumm), Jan Mirza Ali (ansambli juht, laul, sitar).

Imagetext  Imagetext

Ekskursioonid:
Peale kontserte koos Aleksei Turovskiga ringkäik öise eluviisiga loomade juures

Loengud ja meistriklassid:
10 mai kell 14 Müstika Maagiline Teater (Pärnu mnt 19) – Chitrali ajalugu ja kultuur. Kohtumine TE vürst Maqsood ul Mulkiga (tasuta)
12 mai kell 13 Holistilise Teraapia Instituut (Pärnu mnt 139 C) – Sufi derviši pöörlemistantsu workshop (koostöös Holistilise Teraapia Instituudiga, eelregistreesimine tel 6372777 või This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. )
12 mai kell 14 Müstika Maagiline Teater ja Vesipiibu kohvik (Pärnu mnt 19)Bhutani kultuur ja traditsiooniline köök (5 €)
13 mai kell 14 Müstika Maagiline Teater (Pärnu mnt 19) – Odissi tants (tasuta)

Näitused:
11–15 mai, Tallinna Loomaaed (Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt 145) – Aasia muusikainstrumendid Aleksandrs Nemirovskise kollektsioonist
4–31 mai, Rannarahva Muuseum (Pringi küla, Viimsi) – Peeter Vähi fotonäitus “See on Aasia”. Tõmba alla ka näituse-teemaline intervjuu fotograafiga.

“Oriendi” Gala Riias:
14 mai kell 14 Origo väljak, Riia – valitud esinejad festivalilt “Orient” (ansamblid Chitralist, Ladakhist, Bhutanist, Arunachal Pradeshist)

Pressi vastukaja:

... tabasin end mõttelt, et festival “Orient” teeb eksootika esitamisel ainult pisikompromisse lavaesituse maneeriga ning soovib eelkõige pakkuda ehedust, eksootilisi kultuure millegagi ilustamata (mis on paljude orientaalfestivalide puhul ju nii tavaline ja tülgastav). Festival “Orient” ei võõpa ega – sic! – lase kellelgi end üle võõbata. India trio trummimängija virtuoossus on sama vägev kui kalaši vilespillimängija oma. (Sakarias Leppik, Muusika, 6/7, 2011, tõmba alla artikkel tervikuna)

Festivali meeskond:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Inna Kivi – produtsent-toimetaja
Inari Leiman – PR (Tallinna Loomaaed)
Mart Kivisild – kujundus
Reno Hekkonens – turundus
Tanel Klesment – sound
Olavi Sööt – logistika
Kadri Kiis – finantsjuht

Tõmba alla: player Video-klipp “Orient 2011”, festivali plakat (pdf, 223 KB)
Vaata fotosid festivalist, fotograaf Tiit Mõtus

Imagetext              Imagetext               Imagetext              Imagetext

Imagetext                    Imagetext                   Imagetext

Suur tänu: EV Kultuuriministeerium, Toyota Baltic AS, EV Välisministeerium, K Grupp, Ungari Saatkond Tallinnas, Klassikaraadio, Lama Könchok Tamphel, TE Maqsood ul Mulk, Lama Könchok Sangyas, Urmas Paet, Urmas Sõõrumaa, Mai Jõgimaa, Lauri Bambus, Mall Hellam, Mati Kaal, Aicha, Tshering Dhendup, Peeter Salmela, Kaarel Sööt, Paul Himma, Anu Jaanson, Clelia Piirsoo

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

Järgmine festival: mai 2013

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

InEnglish