Records available
CD canto:). Hortus Musicus
DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi
DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes
CD-series Great Maestros. Beethoven, Brahms. Kalle Randalu, Estonian National Symphony Orchestra, Neeme Järvi
CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp
Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra
LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt
Ida Muusika Festival ORIENT
KARAVANIDE MUINASLAULUD
Kunstiline juht − Peeter Vähi
31 mai - 4 juuni, 2017
Tallinn
Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud autentsele Euroopa-välisele, eelkõige Aasia muusikale ja kultuurile. Aastal 1992 alustanud festival tähistab veerand sajandi möödumist oma sünnist.
Ajakava
K, 31 mai kell 19
BUDDHA SÕNUM
Jaapani Shingon-budismi Buzani koolkonna mungad, Ichitarō
N, 1 juuni kell 16
Meistriklass: Shingon-budismi traditsiooniline laul ja meditatsioon
N, 1 juuni kell 19
KARAKUMI LUIDETE KAJA
Läle Begnazarova & ansambel Altõn Menzil
N, 1 juuni kell 22
MÄGEDE JA MEREDE TAGANT
Armen Andranikjan & ansambel Avetaran
Ichitarō
R, 2 juuni kell 19
TÜRGI MÜSTILISE MUUSIKA TERVISTAV JÕUD
Latif Bolat, Serap Yilmaz
R, 2 juuni kell 22
PALEEST JA BAZAARILT
Bamdad Music Ensemble
L, 3 juuni kell 16 Kiek in de Kök (Komandandi tee 2, Tallinn)
Tuneesia fotonäituse في كوكب الخلخال − “Dans la planète du Khlel” avamine
L, 3 juuni kell 18 Kuressaare kultuurikeskus
TÜRGI MÜSTILISE MUUSIKA TERVISTAV JÕUD
Latif Bolat, Serap Yilmaz
L, 3 juuni kell 19
BABÜLONI KULDNE HIILGUS
Light in Babylon
P, 4 juuni kell 19
STEPI JA KÕRBE LAULUD
Epi
Abdellatif Ben Belgacem & Sahara beduiinide ansambel 5 Étoiles
Festivali ajal on Vaba Lava saalis üleval Anna Litvinova maalide näitus MAROKO VIBRATSIOONID.
Muusika- ja tantsuetendused, luule...
BAZAAR avatakse kell 15
Külasta ka Oriendi Facebook'i
● K, 31 mai kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60A - C1) VÄLJA MÜÜDUD!
BUDDHA SÕNUM
Jaapani Shingon-budismi Buzani koolkonna mungad 岩田龍二 (Ryūji Iwata), 熊田秀海 (Hideumi Kumada), 渋谷快阿 (Kaia Shibuya), 舘野敬哉 (Takaya Tateno) ja 壱太郎 (Ichitarō, taiko-trummid / Jaapan)
Shingon on üks olulisi tantristliku budismi suundi, mis jõudis Jaapanisse Indiast läbi Hiina. Buzan-ha on Shingon-budismi koolkond, mille rajas budapreester Senyo Sōjō XVI sajandil. Koolkonna peatempel Hase-dera asub Naras. Tänaseks on on selle budismisuunaga seotud umbes 3000 templit, 5000 preestrit ning kaks miljonit järgijat. Järgijaid leidub ka väljaspool Jaapanit − Hong Kongis ja Vietnamis.
Kava:
四智梵語 − Shichibongo − Oṃ vajrasattvasaṃgrahād vajraratnam anuttaram, vajradharmagāyanaiś ca vajrakarmakaro bhava; üks kõige tuntumatest shōmyōdest, milles kiidatakse Buddha tarkust ja mida retsiteeritakse tavaliselt sanskriti keeles
風の太鼓 Kaze no taiko (‘tuuletrumm’); vabalt puhuva tuule hääles võib tajuda justkui ettekuulutust, mis inspireeris looma ka seda pala
常住 − Jōju (‘igavene elu’); shōmyō; 阿字の子が阿字のふるさと立ち出でて、また立ち返る阿字のふるさと, Akaji no ko ga akaji no furusato tachide dete, mata tachikaeru akaji no furusato; sõna-sõnalt ‘Akaji lapsed on pärit Akaji kodukülast ja pöörduvad sinna uuesti tagasi’; teisisõnu: Oleme saanud oma elu Dainichi Nyōrailt, kes on kõige olemasoleva budasuse ja päikesevalguse sümbol, Buddha Mahāvairocana, ja peale surma pöördume me uuesti temasse tagasi; tekst on pärit õpetaja Kōbō-Daishilt (774−835), Shingoni koolkonna rajajalt; Kōbō-Daishi olevat olevat selle kirjutanud pärast oma õpilase enneaegset surma
弾 − Dan; palas on kasutatud Jaapani eri piirkondade traditsioonilise muusika rütme, samuti nii pealinna Edo kui ka Ōsaka Danjiri hea riisisaagiga seotud pidustuste meeleolusid
登山囃子 − Tozan-bayashi, traditsioonline laul, mida esitatakse rännakul pühale mäele, et paluda kohalikult jumaluselt head viljasaaki
散華 − Sange (‘lillede annetamine’), shōmyō; lootosõite puistamisega avaldatakse Buddhale austust
燦 − San (‘hele valgus’)
阿弥陀如来大讃響 − Amida Nyōrai daisankyō; Amida Nyōraile pühendatud mantra. Koos jõuliste trummilöökidega retsiteeritakse mõõtmatu valguse ja elu Buddhale, Sukhāvatī valitsejale Amitābhale pühendatud mantrat Oṃ amirita teizei karaun; valitseb uskumus, et selle mantra kordamine aitab sündida Õnnemaal
● N, 1 juuni kell 16 (piletita; soovitav vabatahtlik annetus munkadele)
Meistriklass: Shingon-budismi traditsiooniline laul ja meditatsioon
Tõlge jaapani keelest eesti keelde
● N, 1 juuni kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
KARAKUMI LUIDETE KAJA
Läle Begnazarova & ansambel Altõn Menzil (Türkmenistan)
Türkmenistani muusikud astuvad Oriendil üles esmakordselt. Kontserdi staariks on võrratu laulja ja dutari-mängija Läle Begnazarova. Samarkandis asetleidval prestiižsel rahvusvahelisel konkurss-festivalil “Sharq Taronalari” omistas aastal 2009 žürii talle üksmeelselt Grand Prix’ ja 10 000 dollari suuruse auhinna. Kava põhineb suuresti türkmeeni traditsioonilistel mugaamidel.
Läle Begnazarova & ansambli Altõn Menzil kõrgresolutsiooniga foto allalaadimiseks (jpg, 300 dpi, 10 MB)
● N, 1 juuni kell 22, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
MÄGEDE JA MEREDE TAGANT
Armen Andranikjan & ansambel Avetaran (Armeenia)
壱太郎 (Ichitarō, taiko-trummid / Jaapan)
Ansambel Avetaran on pühendunud varase Armeenia muusika esitamisele. Ansambli kunstiliseks juhiks on laulja Armen Andranikjan. Ansambli tuumikuks on trio: Vardan Harutjunjan mängib Armeenia päritolu puupuhkpilli duduki; Arman Nasibjan toetab dholi-nimelisel löökpillill.
Armen Andranikyani esitluses kõlavad armeenia traditsioonilised laulud, mille juured ulatuvad aastatuhandete taha Kristuse-eelsesse ajastusse. Mõned täna esitatavad vaimulikud laulud festivalil on tänaseni kasutusel Armeenia Kiriku liturgias.
Alates 2017. aasta jaanuarikuust on Avetaran tuuritamas Euroopas, esinedes lisaks Tallinnale ka Riias, Vilniuses, Helsingis, Peterburis ja Londonis.
Armen Andranikjani kõrgresolutsiooniga foto allalaadimiseks (jpg, 300 dpi, 6 MB)
壱太郎 (Ichitarō) on virtuoosne ja atraktiivne taiko-trummar, kes lähtub eelkõige jaapani traditsioonilisest muusikast. 1990-ndatel liitus ta Jaapani trummarite grupiga Ondezoka ja selle solistina on ta esinenud üle 2000 korra erinevates paigus nii Jaapanis, Aasias, Euroopas kui ka Ameerikas. Ondezoka asutaja Den Tagayasu andis talle lavanime Ichitarō, soovides, et temast saaks parim taiko-trummar maailmas. Alates 2004. aastast hakkas Ichitarō esinema iseseisvalt, andes soolokontserte. Ichitarō seob oma loomingus jaapani traditsioonilisi rütme džässile ja rokile omaste elementidega.
Vaata Ichitarōt YouTube′st
● R, 2 juuni kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
TÜRGI MÜSTILISE MUUSIKA TERVISTAV JÕUD
Latif Bolat (laul, bağlama), pöörlev naisderviš Serap Yilmaz (Türgi)
Laulja, bağlama-mängija ning Türgi muusika ja folkloori õpetlane Latif Bolat on pärit Vahemere äärest, Mersini linnast. Ta on õppinud rahvamuusikat ja -kultuuri Gazi ülikoolis Ankaras ning õpetanud pärimusmuusikat kogu Türgis. Bolat on hiljem õppinud ka Türgi ajalugu ning Lähis-Ida religiooni ja poliitikat.
Tema repertuaar on lai, hõlmates nii sufi pühenduslaule, Türgi rahvamuusikat kui ka klassikalisi palu ja filmimuusikat. Bolat on esitanud oma muusikat pea kõikjal maailmas — Ameerikas, Kanadas, Indias, Austraalias, Uus-Meremaal, Indoneesias, Singapuris, Bulgaarias, Filipiinidel, Inglismaal ja mujal. Ta on andnud loeng-kontserte ühes kuulsaimas kontserdipaigas Carnegie Hallis. Bolat on plaadistanud oma muusikat ning astunud üles nii raadios kui televisioonis.
Veel mõnikümmend aastat tagasi oleks sufi dervišite pöörlemistantsu esitamine avalikkuse ees naisterahva poolt olnud peaaegu mõeldamatu. Ja vaevalt see tänapäevalgi enamikes islamiriikides mõeldav on. Ent Türgi mõttelaad on kaugel äärmuslikust fundamentalismist, pealegi asub Tallinn kaugel põhjas... Varemalt on sufi dervišid Oriendi raames üles astunud neljal korral, nende hulgas vääriks kindlasti esiletõstmist Türgi tuntuima, 18-liikmelise Mevlevi ordu dervišite Konyast pärit grupi esinemine. Aga naisderviš Serap Yilmaz on meiegi jaoks midagi täiesti uut.
Latif Bolat, Gul, fragment, 1 min 59 sek, mp3, 128 Kbps
Sufismi ehk araabiakeeli tasawwufi all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub Jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui Jumala kingitus või täpsemalt Jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Tariqad ehk sufi ordud võivad olla seotud šiia, sunni või muude islami voolude või mitmete kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas 8. sajandil, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud ka mitmel pool mujal maailmas.
Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (türgi keeles Celâladin Mehmet Rumi, 1207−1273 pKr, luuletaja ja sufi õpetlane) teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid, nende hulgas sufi pöörlemine.
Aastal 1273 asutasid Rūmī järgijad tänapäeva Türgi territooriumil Konyas ühe tuntuima sufi ordu Mevlevi. Neid teatakse ka kui pöörlevaid dervišeid tänu oma kuulsale sema-nimelisele tantsu- ja muusikatseremooniale, milles dikhr – pöörlemine – sümboliseerib Allahile mõtlemist. Ottomani Impeeriumi ajal oli Mevlevi orgaaniliselt türgi ühiskonda sulandunud ordu, kelle mitmed liikmed teenisid olulistel ametikohtadel. Mevlevi ordu keskus asus Konyas, kuhu ka Rūmī maetud on. Istanbulis on Mevlevi klooster või keskus, kus viiakse läbi avalikke sema tseremooniaid. Sufi pöörlemine, mis kujutab endast meditatsiooni keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi Mevlevi ordu dervišid (sufi askeetliku religioosse tarika või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut.
Pärast soovitavat eelnevat paastu alustavad sufid tiirlemist hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis: kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Esialgsele aeglasele tiirlemisele järgneb paarkümmend minutit järkjärgulist kiirenemist. Kui pöörleja kiirus muutub nii suureks, et keha enam püsti ei seisa, mõningates traditsioonides langeb pöörleja maha. Kukkumine ei toimu teadliku otsusena, mistõttu ka maandumine pole ette valmistatud. Kui pole keha on lõdvestunud, on langemine pehme ning maa absorbeerib kukkumisenergia. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha justkui lahustub maasse. Selline vabalangemine ei ole omane türgi traditsioonile.
● R, 2 juuni kell 22, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
PALEEST JA BAZAARILT
Bamdad Music Ensemble (Iraan)
Bamdad Music Ensemble on Iraani traditsioonilise muusika ansambel, mis moodustati 2001. aastal Shirazi linnas. Koosseisu kuuluvad tar, setar, santuur, nai ja teised Iraani traditsioonilised pillid. Ansambli suurus on varieeruv, festivalidel väljaspool Iraani esinetakse enamasti umbes 10-liikmelisena. Laulutekstidena kasutatakse selliste islamimaailma suurkujude nagu Hafiz, Saadi ja Rūmī loomingut.
Vaata Bamdad Music Ensemble’i esinemist YouTube’ist.
● L, 3 juuni kell 16 Kiek in de Kök (Komandandi tee 2, Tallinn)
Abdessalam Abdelbasseti, Fathi Ben Mohammed Ben Amor El Bey ja Thea Karini Tuneesia-teemalise fotonäituse في كوكب الخلخال − “Dans la planète du Khlel” avamine koos Sahara kõrbest, Tuneesia lõuanosast pärit artistidega
“Poleks arvanud, et see kollakas valgus ning datlipalmidega tegelemise pidev muutumine Läänemere rannikult Põhjamaa jahedusest tulnuna nii meeldima hakkab. Mitmed viibimised Lõuna-Tuneesias erinevatel aastaaegadel, erinevatel sündmustel, igapäevased toimetused, nomaadide soukide ehk suurte turgude traditsioon ja beduiinide öised pulmapidustused ning kohtumised sealsete inimestega jäädvustuvad momentidena mu fotodel.” (Thea Karin)
Thea Karin alustas oma reise laia maailma ülikooli ajal Saksamaal ja Austrias. Tänaseks on temast saanud reisiajakirjanik, kelle fotonäitused, filmid, raadiosaated ja artiklid on ilmunud mitmetes erinevates maades. Mitte kunagi ei anna ta käest filmi– või fotokaamerat, olgu see kaameli seljas või vee all. Pidevalt püsib meeles kunstiajaloo professori nõuanne: “Olge uudishimulik ja julge. Kui see ei olnud moment, mil te teretulnud olite, olete ometi midagi uut avastanud.”
● L, 3 juuni kell 18, Kuressaare kultuurikeskus
TÜRGI MÜSTILISE MUUSIKA TERVISTAV JÕUD
Latif Bolat, pöörlev naisderviš Serap Yilmaz (Türgi)
● L, 3 juuni kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
BABÜLONI KULDNE HIILGUS
Light in Babylon (Lähis-Ida)
Otseülekanne ja live salvestus − Klassikaraadio / ERR
Light in Babylon on mitmete kultuuride sulam, iga liige on päritolult erineva rahvuse esindaja. Bändi tuumik kohtus esmakordselt 2010. aastal Istanbulis. Michal Elia Kamal kirjutas laulusõnu ning muusika ja seaded loodi koos santuri-mängija Metehan Çifçiga ning Julien Demarque'ga. Erinevate mõjutuste ning liikmete nooruse ja maailmale avatuse koostoimel tekkinud muusika on värviline segu nende sisemistest kõlamaailmadest. Light in Babylon on suurepärane näide Lähis-Ida mitmekultuurilisest ja teistsugusest muusikamaastikust, viies kujutlusvõime rännakule läbi Lähis-Ida ja kaugemale.
Ansambel on esinenud kõikjal maailmas, sealhulgas Türgis, Küprosel, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Ungaris, Kreekas, Soomes ja Indias. Nende esimene album “Life sometimes doesn’t give you space” ilmus 2012. aastal ning teine CD “Yeni Dunya”, mis tähendab türgi keeles “uut maailma″, avaldati 2016. aastal.
Light in Babyloni sooviks on muusika kaudu inspireerida inimesi ning suunata neid nägema maailma täis mitmekesisust, vabadust, rahu ja valgust.
Light in Babylon, fragment, 2 min 21 sek, mp3, 320 Kbps
● P, 4 juuni kell 19, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
STEPI JA KÕRBE LAULUD
Epi (morinhuur, ülemhelilaul / Mongoolia)
Abdellatif Belgacem (luule) & Sahara beduiinide folkloorigrupp 5 Étoiles (Tuneesia)
Live streaming − live.erpmusic.com
Mongoolia muusik Dandarvaanchig Enkhjargal, tuntud eelkõige lavanime Epi järgi, sündis küll pealinnas Ulaanbaataris, kuid kasvas üles pisikeses Altanbulagi külas. Ta elas steppides nomaadina koos oma pere ja hobusekarjaga kuni talendijahid avastasid tema muusikaande ning suunasid ta edasistele muusikaõpingutele. Epi on õppinud Ulaanbaatari konservatooriumis Mongoolia traditsioonilise pilli morinhuuri mängu oma ala meistri Jamjani juures. Lisaks õppis ta ka kurgulaulu ehk ülemhelilaulu. Tänaseks on Epi väga tuntud ka väljaspool Aasiat esineb sageli koos teiste etno- ja maailmamuusikutega.
Tuneesia poeet Abdellatif Ben Belgacem pärineb Marazigi hõimu luuletajate perekonnast. Teda on pärjatud rohkem kui 300 auhinnaga nii koduses Tuneesias kui ka riigi piiridest väljaspool. Belgacem on ühtlasi osalenud arvukatel festivalidel araabia maades, nende seas Saudi Araabia, Liibüa Alžeeria, Egiptus, Maroko ja Jordaania.
Abdellatif Ben Belgacem on rahvusvahelise Sahara festivali luulekomitee esimees. Festival toimub igal aastal detsembris Douzi linnas ning on keskendunud Tuneesia kommete tutvustamisele. Luulevõistlust, mida ta selle raames korraldab, võib pidada ürituse tippsündmuseks. Abdellatif Ben Belgacem on oma kodulinna Douziga tihedalt seotud − aastatel 1990−1995 töötas ta sealse omavalitsuses nõustajana. Lisaks on ta kahel korral olnud Douzi Sahara muuseumi eesotsas, esimest korda aastatel 1988−1998 ning viimati 2012−2015. Belgacem on asutajaliige nii Araabia populaarkirjanduse ühenduses kui ka Magribi piirkonna sarnases liidus. Lisaks kuulub ta ka ülemaailmsesse kaameli säilitamisele pühendunud organisatsiooni.
Oma luules kinnistab Abdellatif Ben Belgacem Lõuna-Tuneesia rahvaluule suulist traditsiooni. Värsside rütmistamisel lähtutakse kaameli traavimisest, mistõttu võib tõmmata paralleeli ka räppmuusikaga, kõlavad mõlemad esmasel kuulamisel võrdlemisi sarnaselt. Peamine teema Abdellatif Ben Belgacemi luules on Sahara igapäevaelu kujutamine − ta ülistab beduiinide elu, kirjutab armastusest, aga ka maisematest muredest, näiteks mopeedi rikkiminemisest.
Sahara beduiinide folklooriansambel 5 Étoiles loodi 2007. aastal Abdedhaher Hedi eestvedamisel. Ansambel, mille näol on tegemist elava kultuuri osaga, on pühendunud esivanemate pärandi järgmisele ja Marazigi hõimu traditsioonide tutvustamisele. 5 Étoiles on oodatud külaline arvukatel festivalidel ning kuulub Douzi linnas toimuva rahvusvahelise Sahara festivali esinejate raudvara hulka. Nimelt etendatakse festivali raames traditsioonilist beduiini pulmatseremooniat, mille hulka kuuluvad ka mitmed tantsud. Traditsioonilises riietuses, mille silmapaistvamaks osaks on pikad helesinised plisseerseelikud ja punased vestid, esitab 5 Étoiles pärimuslike instrumentide saatel meeste tantse.
Teiste seas tulevad täna õhtul tulevad esitamisele järgmised tantsud:
Nobat el marazig – 4. sajandist pärinev Marazagi beduiini hõimude tradtitsiooniline tants, kõikide pidustuste ja pulmade algustants, mida tantsisid juba esivanemad külastades marabout ehk kõrbenõida.
Bernous – nõnda nimetatakse kaamelivillast valmistatud traditsioonilist pikka sooja keepi, mida mehed talvekuudel kannavad. Tantsija avab keebi hõlmad, meenutades selliselt rõõmu täis lindu või kukke, kes sel moel sümboolselt kaitseb oma armastatut. Bernous on arhailine tants, mis on tüüpiline Marazigi hõimudele.
Jarr – traditsiooniline tants Lõuna-Tuneesias, eriti Douzis. Tantsides asetatakse kuni kümme kannu pikas rivis pea peale, näidates nii tantsija keskendumist ja tasakaalu. Tegemist on kannudega, millega naised kandsid vett ning tants sümboliseerib janu naisega kohtuda.
Tam-tam – rütmikas tants tamburiiniga. Kui instrument asetatakse pähe, tähendab see kutset vaatajale. Rinnale asetatud tamburiin kutsub lapsi tantsima. Kui tamburiiniga tehakse ring, on pidu olnud tore.
Bousadia – eriline, lastele mõeldud tants. Tantsija kannab kaltsusedest kokku õmmeldud rüüd ning tema peas on suur müts, mille alla ta oma näo peidab. Tantsu eesmärgiks on lapsi ehmatada ja samas naerma ajada.
Traditsiooniline pulmapidude ja tähtpäevade lõputants, milles võib osaleda ka publik.
31 mai - 4 juuni, Vaba Lava (Telliskivi Loomelinnak)
Maalinäitus MAROKO VIBRATSIOONID. Anna Litvinova
“Minu käimisest Marokos on saanud hea traditsioon − hetkeks olen käinud sel maal kümme korda. Mind köidavad sealsed värvide kombinatsioonid, mida taas ja taas avastan jäädvustades. Sealses õhus on maitset, kuhu on põimunud tohutu hulk erinevaid lõhnu. Loomisel on vahetu kontakt argieluga − maalin erinevates olukordades olles otse tänaval, turgudel, sadamas, väikestes külades. Minu maalimislaad on muutunud justkui reportaažiks, kus materjal salvestatakse üles pintslite ja värvide abil, tõlgituna värvilaikude ning joonte keelde.″
Anna Litvinova teadis juba päris pisikesena, et temast saab maalikunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala Tiit Pääsukese, Jaak Arro ja Aimar Kristensoni juhendamisel. Litvinova maale on eksponeeritud arvukates muuseumides nii isiku- kui ühisnäituste raames. Anna Litvinova on tundliku värvitajuga jõuline maalikunstnik, oma julgete pintslitõmmetega loob ta valgele lõuendile värvika ja põneva maailma, olgu selleks siis maastik või inimesed. Kunstnikuna on ta pidevalt arenemas, et jõuda järgmisele loometasandile.
Viimastel aastatel on Anna Litvinova erilisse huviorviiti tõusnud Maroko, sealsed ajaloolised linnad koos oma eksootiliste turgude, mošeede ja muidugi inimestega. Käesoleva näituse kõige värskemad maalid pärinevad kunstniku tänavusest Maroko-reisist.
Bazaar
Oriental House Relaxing Studio: Eesti oludes unikaalne massaažisalong asub Tallinnas Ilmarise kvartali merepoolsel küljel kultuurikilomeetri kõrval − otse mere ääres, kus teid tervitavad sooja naeratuse saatel Tai Kuningriigist pärit professionaalsed massöörid. Massöörid valdavad oma elukutset väga kõrgelt, mis võimaldab Oriental House Relaxing Studio hubases salongis pakkuda erinevaid Tai massaaži liike.
Silkroad Treasures: Unikaalsed käsitööehted ja -sallid Nepaalist, Indiast, Taist, Usbekistanist ja teistest Siiditee riikidestRein Siimu Taiji Kool
Metsa peegeldus linnapildis...
Tervendavate Helide Keskus: Lamamiskontserdid, helimassaaž ja -teraapia, töötoad, koolitused. Eksootiliste ja heliteraapiliste pillide müük. Saadaval maailma rahvaste iidsed ja kaasaegsed eksootilised pillid, millel musitseerides saab lõdvestuda ning luua harmoonilise meeleolu, samuti kasutada neid heli- ja muusikateraapias. Trummid, helikaussid, kellukesed, kõlatorud, helihargid ja palju muud.
Shindo:Kuidas olla terve (terviklik) ja jääda nooreks? Shindo − Jaapani massaaž-, venitus- ja lõõgastusharjutuste süsteem − aitab leida vastuseid. Shindo ühendab iidseid idamaade tarkusi ning uusimaid teadmisi inimanatoomiast ja -füsioloogiast. Shindost on abi füüsiliste ja emotsionaalsete pingete leevendamisel, harjutused aitavad kehal lõõgastuda, andes samas energiat ja mõtteselgust. Venituste, hingamise ja juhendaja poolse toetava massaaž mõjul suureneb keha võime taastuda ja end ise parandada.
Klaarsus: pakub laias valikus eksootilisi poolvääriskive, ehete valikus on malad, kõrvarõngad ja käevõrud, mandalakaardid ja kristallispreid, Tiibeti kellad (tingshad ja ghantad) ja helikausid Nepaalist.
Roserii: e-pood on looduskosmeetika, fair trade ja esoteerika kaupade pood, mis tegutseb juba 5 aastat. Festivalile Orient võetakse kaasa chakra-tooted, erinevad viirukid, ayurveeda seebid ja teed.
Sultan Baklava: Unikaalsed maiustused ja maitsed Türgist...
Mari Liis Laanemaa Mandalaruum: Kunst ja mandalad...
Veinihaldjas: Hea vein ja hea toit käivad ikka käsikäes, nad on kokku saanud väikeses Veinihaldja poes Nõmme südames. Veinid, kastmed, köögiviljasegud, oliivõlid, balsamiäädikad... Tootevalik on põnev ning täieneb pidevalt. Valikute tegemisel peame eelkõige silmas kvaliteetset sisu ja ehedat maitset. Mõtleme alati selle peale, millised maitsed ja vein sobiksid kokku ning täiendaksid üksteist, seda kunsti jagame ka oma klientidega nii igapäevaselt kui spetsiaalsetel üritustel. Tarnijad valime väga hoolikalt ja kindlasti külastame neid võimalusel või tutvume väga põhjalikult enne kui tellimuse teeme, paljud neist on saanud meile headeks sõpradeks. Meie kauplus − koolitusruum on hubane ja kodune.
Loome ilu ning Ilu loojad: Oriendi bazaaril pakub imelisi ja müstilisi hennamaalingud firma Loome ilu kunstnik Kaie Palumets. Võid valida kauni mandala, väesümboli või lopsaka lillemotiiv. Hennamaaling püsib kaunina 7–10 päeva. Tule ja loome ilu!
Roerichi Selts koostöös Festivaliga Orient esitlevad:
K, 31 mai kell 15, Adamson-Ericu Muuseum (Lühike jalg 3)
Pressikonverents “#SäilitameRoerichiMuuseumi”
Nikolai Roerich − oriendi ja oktsidendi maalikunsti, religiooni, filosoofia ja eetika harmooniline kehastus
Vaata Oriendi video-klippi YouTube’is
Meedia vastukaja:
Открылся фестиваль «Посланием Будды» − программой японских буддистских монахов экзотической секты Shingonshū Buzan-ha, основанной в XVI веке одним из местных священников. Это уникальное действо поющих барабанщиков: сначала его участники в ярких национальных одеждах восхваляют Будду на санскрите, концентрируясь на едином звуке, который затем плавно сдвигается вверх до определенной высоты и чуть расщепляется в вибрациях. Точно рассчитанные glissandi, фантастически слитные унисоны, простая пентатоника, предельная строгость, аскетизм, сосредоточенность... Когда выходит на сцену Ичитаро (он не монах, а профессиональный барабанщик, успешно обучающий своих коллег по ансамблю), вступают, перебивая друг друга, разнокалиберные барабаны тайко с архаичными колокольцами. Постепенно раскручивается некая воображаемая пружина: Ичитаро становится все более яростным и неистовым. Временами он барабанит так, будто это не игра на музыкальных инструментах, а боевое искусство, восточное единоборство. Он как бы намагничен, его движения приковывают внимание. (Irina Severina, Da Capo al Fine, 7−8, 2017, Venemaa, artikkel tervikuna)
Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Tiina Jokinen − tegevjuht
Thea Karin − produtsent (Põhja-Aafrika projekt)
Taimi Paves − mänedžer (Kaug-Ida projektid)
Inna Kivi − produtsent, toimetaja
Kaisa Luik − bukleti koostaja
Kadri Kiis − finantsjuht
Olavi Sööt − logistika
Mart Kivisild − kujundus
Daniel Nash (külalisena USAst), Liisa Tali (AudioMaja) − helirežii
Johannes Vähi − webcast / live streaming, logistika
Reno Hekkonens − turundus
Vaata samuti: Orient festivalid, Orient 2015, Orient 2013, Orient 2011, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)
Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.
Suur tänu: Toyota Baltic AS, Urmas Sõõrumaa, Kaupo Kiis, Maarja Sõõrumaa, Hedi Palipea, Moonika Tartu, Vaba Lava, Kaisa Paluoja, Loitsukeller, Riina Klemet, Inna Kivi, Effie Trian, Anu Jaanson, Daniel Nash, Geelia Laanpuu, Triin Tõniste, Tiiu Lausmaa, Marianne Toode, Bruno Baumann, Anne Likold