LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

LogoToyotaLandscape

KultuuariNaoRaamat


Records available

CD canto:). Hortus Musicus

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD-series Great Maestros. Beethoven, Brahms. Kalle Randalu, Estonian National Symphony Orchestra, Neeme Järvi

CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

CD Jerusalem. Hortus Musicus

LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt

CD The Soul of Fire. Age Juurikas

LogoOrient200

ORIENT 2007
Ida muusika festival

Kunstiline juht – Peeter Vähi

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale.

 

 

Kui alustasime 1992, seisid meie ees tänasega võrreldes hoopis teistsugused probleemid. Oli tarvis põhjendada Ida muusika Eestisse toomise vajadust kontserdiorganisatsiooni juhtkonnale, publikule, kultuuriajakirjanikele. Esinejatele püüdsime selgitada, et nad tulevad alles läbirääkimiste perioodil tekkinud riiki – Estonia, Estland, you know. Polnud isegi päris selge, kas esinejahonorari makstakse rublades või kroonides.
21 sajandiks on olukord paljuski teisenenud. Ida on muutunud trendiks. Mitte üksnes meie maal, huvi Ida vastu on aktiveerunud ka meie lähinaabritel, millest omakorda on tingitud festivali laienemine Lätti, Soome, Rootsi ja St Peterburgi. Püüdes säilitada kindlat kohta Balti regiooni kontserdimaastikul, oleme üritanud järgida aastate jooksul väljakujunenud autentset suunda ning võimaluste piires vältida läänepäraseid nimetusi kandvaid hübriidnähtusi nagu world music, cross culture ja muud sellist. Tegelikult julgeksin väita, et absoluutset autentset esitust ei eksisteerigi, sest aegade jooksul pole ükski rahvas elanud absoluutses isolatsioonis, kõik on naabrite kultuurist enamal või vähemal määral mõjustatud.
Kuhu edasi minna? 15 aasta jooksul on festivalil kõlanud muusika pea kõigist Aasia olulistest piirkondadest. “Oriendi” stiililine diapasoon on lai – esitatud on folkloorset ja sakraalset muusikat, traditsioonilist klassikat. Ehk peaks edasi minema kõrgetasemelisemate esinejate suunas? Vaevalt see enam võimalik on, kui festivalil on üles astunud juba Hariprasad Chaurasia, Ravi Shankar, Anoushka Shankar, ansambel “Kodô”, Gyuto ja Gyume Buddha-mungad, Burhan Öçal.
Käesolevaks festivaliks on meil siiski üks uuendus. Kui varasematel aastatel püüdsime kavasse panna muusikat, mis tundus meile kaugem ja eksootilisem, siis tänavuses programmis on rõhuasetus muusikal, mis pärineb endise Nõukogude Liidu aladelt. Varem polnud aeg selleks küps. Nõnda on “Oriendi” kavas absoluutsed tipud Armeeniast, Aserbaidžaanist ning Tuvast: duduki-virtuoos Jivan Gasparyan, mugaamide-esitaja Alim Qasimov ja ülemhelilaulu viljelev ansambel “Huun-Huur-Tu”.
Samuti püüame osalt nüüd, aga veelgi enam edaspidi, tasuda oma võlga. Nimelt, ebaõiglaselt vähe oleme seni tutvustanud islamimaade rikkalikku muusikakultuuri. Festival tunneb end selleks olevat moraalselt kohustatud, iseäranis olukorras, mil olulised Lääne meediakanalid tõstavad muslimite olulisima “kultuurisaavutusena” esile terrorismi.

Programm 2007

K 2 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
N 3 mai kell 19 Kuressare Linnateater (koostöös saarlaste päevalehega “Oma Saar”)

SEODO SORI, traditsioonilise muusika ansambel (Korea)

Imagetext  Imagetext

Yu Jisuk (laul, kunstiline juht), Jeong Hansoo (piri), Park Junyoung (janggu), Gil Deokseok (daegeum), Kim Seongkyung (gayageum-tsitter), Yi Nara (laul, tants), Jang Hyoseon (laul, tants), Ryu Jisun (laul, tants), Ju Yeseul (laul, tants), Lee Yujin (laul, tants), Jeon Sohyun (laul, tants)

Kavas: Koguryo (Põhja-Korea) rahvalaulud

Tõmba alla: foto, Seodo Sori ansambli trummar, jpg, 300 dpi, 1859 KB

DAMARALANDI FOLKANSAMBEL: Mutago, Dantago, /gomtere, Mai, Rise, Ecko (vokaal, Namiibia)

Kavas: Kaise !nuse ha, Satsa ta ti /ami, Ek koop ‘n tikiese bier, Namibia !gai re, Tsura !hab ge, Sa /ami !a Sau te, Namibia #ou !a ja teised rahvalaulud. (Tavatud märkid laulude pealkirjades ja lauljate nimedes pole kirjavead, vaid nn imihäälikute tähistused.)

Aafrika muusika ei kuulu üldiselt “Oriendi” huvisfääri, Damaralandi folkansambli osavõtt festivalist on pigem erand, mille tegime, kuna tegemist on mitmeski mõttes erandliku nähtusega. Esiteks, üsnagi komplitseeritud faktuuriga rahvalaulud pole seatud kellegi “Namiibia Veljo Tormise” poolt, 4- ja enamahäälsed vokaalseaded tulevad lauljatel justkui iseenesest, küllap on emapiimaga kaasa antud. Veelgi enam hämmastab asjaolu, et tegemist pole professionaalsete lauljatega, igapäevast leiba teenib enamik neist kas koka või nõudepesijana. Ülim musikaalsus on  bushmanitega suguluses olevatele damaralastele üldiselt omane, liikudes hõredalt asuastatud Aafrika edelaosas poolsada kilomeetrit edasi mõnda teise külla, võime leida järgmise ansambli, mis jääb vokaalse taseme poolest meie valikust vaid karvavõrra maha. Teiseks, ansambel laulab enamasti nama-damara keeles, mis meie kõrvale kõlab väga eriliselt. Nimelt, damarakeelne kõne sisaldab 5 omapärast keele ja suulae abil tekitatavat plõksuvat imihäälikut, mis lauldes jätavad mulje, nagu oleks muusikale lisatud mingi väike varjatud löökpill.

Imagetext  Imaget>ext

Tõmba alla: Damaralandi folkansambli laulja (foto – P Vähi), jpg, 300 dpi, 715 KB
player Damaralandi folkansambel, salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 104 sek, mp3
Kuula kogu etteastet

N 3 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
Armeenia asub Ida ja Lääne piirimail, seetõttu ka sealne muusika peegeldab tõelist kultuuride sulamit.
ARMEENIA VARAJANE KIRIKULAUL (Armen Andranikjan)
Kavas: Hor zham, Havun Havun, Ter voghormea, Bats mez Ter, Amen Hajr Surb, I Gerezman Harutselujn, Surb Surb

Armen Andranikjan viib kuulaja teekonnale läbi 1700 aasta. Püha Gregoorius Valgustaja pööras aastal 301 ristiusku kuningas Trdat III. Nii sai Armeeniast esimene riik, kus võeti ametlikult vastu ristiusk. Seega on armeenia kirikulaul arenenud pikki sajandeid, olles kord lopsakam, kord askeetlikum. Päris esimesed kirikuviisid sarnanesid aga hoopis rahvalauludega.

Imagetext  Imagetext

Tõmba alla: Armeenia Apostelliku Kiriku vaimulik Armen Andranikjan, jpg, 300 dpi
player Armen Andranikyan, Armeenia kirikulaul, fragm, salvestus festivalilt Orient 2007, 163 sek, mp3

ImagetextANSAMBEL “KILIKIA” (Armeenia): Meri Vardanyanqānon; Margarit Voskanyan – shvi, sring; Levon Torosyan – ud, laul; Arsen Mirzoyan – tar; Vigen Baghumyan – dhol, zarb; Artak Asatryan – duduk, zurna

Armeenia rahvaviisid ja -laulud, keskaegne muusika ja ašuugide kunst

Noorema põlvkonna muusikutest koosnev “Kilikia” on naasnud armeenia rahvamuusika juurte juurde. Nad esitavad kammerlikult muusikat, milles on ühendatud kaukaasia temperament ja traagiline lüürilisus. Kuigi nende kontsertides on alati intiimsust, esinevad nad kirglikult ja oodata on tõelist tulevärki. “Kilikia” on mänginud nii Euroopas kui Aasias, alates Prantsusmaast ja lõpetades Gruusiaga.

Tõmba alla: foto, ansambel Kilikia, jpg, 300 dpi, 3730 KB
player Kilikia. Na mi naz uni. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 142 sek, mp3
player Kilikia. Rahvaviis “Tšem tšem”. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 176 sek, mp3

JIVAN GASPARYAN (duduk, Armeenia)
Armen Ghazaryan (tenor-duduk), Vazgen Makafyan (bass-duduk)
Kavas: Kele Lao, Eshkhemet, Hingalla, Mama jt Armeenia rahvaviisid

Imagetext

Tänapäeva kuulsaim dudukimängija Jivan Gasparyan on elav legend. Ta pole pelgalt rahvamuusika esitaja ega läänelikus mõistes interpreet, temataoliste läbi rahvamuusika tekib ja kulgeb oma loomulikus arengus. Gasparyan tunnetab rahvaviisi igat nünassi ja paneb muusika kõlama algupärases eheduses. Eesti publik teab teda ehk paremini koostööst Lionel Richie ja Peter Gabrieliga. Tema dudukihelid on kõlanud filmides “Kristuse viimane kiusatus” ja “Gladiaator”. Gasparyan on ülemaailmsest edust hoolimata oma juurtele truuks jäänud  ja muuhulgas välja koolitanud uue dudukistide põlvkonna. Hetkel on tema elupaikadeks Jerevan ja Los Angeles.

player Jivan GasparyanI trio. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 168 sek, mp3
player Jivan Gasparyan. Mama. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 97 sek, mp3
Kuula esinemist tervikuna

R 4 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
KORAANI RETSITATIIVID
Hafiz Shamsher Alam (India)
Kavas: Koraani kaks esimest peatükki – al-Fatiha ja al-Baqara

Koraan (القرآن, sõna-sõnalt ‘retsiteerimine’) on islami olulisim pühakiri. Ta sisaldab jumalikke ettekirjutusi inimkonnale, mille Jumal edastas prohvet Muhamedi kaudu. Iga muslim peab teadma peast mingit osa Koraanist ja lausuma seda igapäevase palvena. Enamasti alustatakse esimesest surast al-Fatihast. Neid, kes teavad peast Koraani kogu teksti ja on suutelised seda retsiteerima, nimetatakse hafiziteks (‘retsiteerija’ või ‘kaitsja’). Traditsioonikohaselt peetakse esimeseks hafiziks prohvet Muhamedi. Koraani retsiteerimist (تلاوة) peetakse islamimaades ülimalt rafineeritud kunstiliigiks. Eksisteerib mitmeid Koraani retsiteerimise koolkondi: 10 kanoonilist ja vähemalt 4 mitte-kanoonilist. Sellele kunstile on pühendatud arvukalt traktaate, milles on käsitletud araabia keele foneetikat, hääldust, aktsente, pause, hingamist, millest oleneb interpretatsiooni ilu ja ilmekus. Meile teadaolevalt pole Eestis kontserdilavalt varem Koraani retsitatiive esitatud.
Sura al-Fatiha (الفاتحة‎, ‘raamatu avanemine’) on Koraani esimene peatükk ja see kooneb 7 värsireast. Peatükk on oluline igapäevastes palvetes.

Bismillāhi r-rahmāni r-rahīm
Al hamdu lillāhi’ rabbi l-’ālamīn
Ar rahmāni r-rahīm
Māliki yawmi d-dīn
Iyyāka na’budu wa iyyāka nasta’īn
Ihdinā s-sirāt al mustaqīm
Sirāt al-ladīna an’amta ’alayhim ġayril maġ’dūbi ’alayhim walād dāllīn


Al-Baqara (‘lehm’) on Koraani teine, pikim peatükk, mis koosneb 286 värsist. Sura pealkiri on seotud legendiga Musast (Mooses), israeliitidest ja lehma ohverdamisest.
player Koraan, fragm, 84 sek, mp3

Imagetext  Imagetext

ALIM QASIMOVI ANSAMBEL (Aserbaidžaan)
Alim Qasimov – laul, daff-trumm; Fargana Qasimova-Movlamova – laul, daff-trumm; Natiq Shirinov – nagara-trum; Rauf Islamov – kamanca (aserbaidžaani “viiul”); Eli Esger Mammadov – tar (näppepill)
Kavas: mugaami-improvisatsioonid ja aserbaidžaani rahvalaulud (“Getme-getme”, “Cahargah”, “Leyla”, “Innabi”)

Maailma press on ülistanud UNESCO muusikaauhinna laureaadi Alim Qasimovi maagilist imepärast häält, tehnilist kvaliteeti ja emotsionaalsust. Ta on hullutanud publikut Aasias, Ameerikas, Euroopas. Eestis esineb vanameister koos oma tütre Farganaga, kellest on saanud isale vääriline järglane.
player Alim Qasimov & Fargana Movlamova, salvestus  festivalilt Orient 2007, fragm, 176 sek, mp3
Kuula esinemist tervikuna

R 4 mai kell 19 Kuressaare Linnateater (koostöös saarlaste päevalehega “Oma Saar”)
P 6 mai kell 19 Viljandi Kultuurimaja
CHHODEN (laul, dramnyen, yangchen, Bhutan)

ANSAMBEL “KILIKIA” (Armeenia): Meri Vardanyan – qanon (armeenia “kannel”); Margarita Voskanyan – shvi, sring; Levon Torosyan – ud (lauto), laul; Arsen Mirzoyan – tar (näppepill); Vigen Baghumyan – dhol-trumm, zarb; Artak Asatryan – duduk, zurna (puhkpillid)

ImagetextL 5 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
CHHODEN (laul, dramnyen, Bhutan)
Kavas: bhutani rahvalaulud (“Jha Lha Tshering la”, “Luyang Tsawa”, “Menjong Tsenden”, “Pungthang Dechen”)

Kuigi bhutanlastel on selgesti eristatav identiteet, on nende kultuuri, keele ja usu juured Tiibetis. Bhutanis on loodud küll ilmaliku sisuga laule, kuid valdavalt on laulud kui palved. Neis ülistatakse jumalusi, muusika saadab rituaale. Usutakse, et tantsu ja laulu läbi saavutatakse ülim vabanemine ning taassünd taevastes sfäärides.

Tõmba alla: Chhoden, foto – P Vähi, jpg, 300 dpi, 2407 KB
player Chhoden. Jha Lha Tshering la. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 80 sek, mp3
Kuula kogu esinemist

  Imagetext

HUUN-HUUR-TU (Tuva): Kaigal-Ool Khovalyg (höömei kurgulaul, igil, doshpuluur); Sayan Bapa (höömei kurgulaul, igil, doshpuluur); Aleksei Saryglar (höömei kurgulaul, igil, kengirge-trumm, duyug, hapchik); Radik Tyulysh (höömei ja sõgõt ülemhelilaul, byzaanchi, limbi)

Kava: Morgul (Palve), Oske Cherde (Võõras maa), Sõgõt, Chiraa-Khoor (Kollane traavel), Kongurei (60 hobust mu karjas), Dadõr-Todur, Sarõglar, Ezir Kara (Must kotkas), Odugen Taiga, A-Shoo-Deke-Yo

BBC World Music auhinna nominent etnomuusika kategoorias, Tuva unikaalse kultuuri väljapaistvaim esindaja rahvusvahelisel areenil. Nõutud on ansambli 9 albumit ja üle 10 koostööalbumi selliste suurkujudega nagu Stevie Wonder, Frank Zappa, Ry Cooder, Kronos kvartett, Ravi Shankar, Trilok Gurtu, Voices Angelite.

player Huun-Huur-Tu, Ancestors / Prayer, live, fragm, 102 sek, mp3
player Huun-Huur-Tu, salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 169 sek, mp3
Kuula kogu esinemist
Tõmba alla: foto, ansambel Huun-Huur-Tu, jpg, 300 dpi, 6185 KB

L 5 mai Riia, Läti
TAEVASED TANTSIJAD
Iidsed khmeri õukondlikud tantsud
Apsara trupp (Kambodža)

P 6 mai Riia, Läti
HUUN-HUUR-TU (Tuva)

E 7 mai & T 8 mai kell 19 Rahvusooper Estonia (koostöös Rahvusooperiga Estonia)
TAEVASED TANTSIJAD
Iidsed khmeri õukondlikud tantsud
Apsara trupp (Kambodža): Chhay Sopha (kunstiline juht), Vong Metry (koreograaf), Lim Mala (laul, löökpillid), Ek Sam An (laul, löökpillid), Chhay Chanboramey (tants), Hay Sonika (tants), Keo Kanika (tants), Pich Thary (tants), Sam Sondimang (tants), Chhay Pichpanharith (tants), Un Siden (tants), Ou Soklakhina (tants), Sam Sambath (tants), Muy Sok Poa (kong thom gongid), Tuy Sovannara (tro-“viiul”), Khon Sam Ban (roneat ek ksülofon), Yith Chanthy (sampho-trumm), Ek Sam An (roneat-ksülofon), Sim Sonita (tants), Nob Sam Oeun (tants)

Kavas: Apsara tants, Kookospähkli koputustants, Kalapüügi tants, Mono Sanchet Tana, Chhay-Yami tants, Kuldkala tants, Pailini käo-tants, fragmendid eeposest “Rāmāyana”

Imagetext  Imagetext

Tõmba alla: foto, Apsara trupi tantsija, jpg, 300 dpi, 1437 KB

Khmerid, keda peetakse kambodžalaste esivanemateks, said müüdi järgi alguse isesündinud askeedi Mera ja surematu naisjumaluse Apsara abielust. Khmeri hiilgeajad jäävad 9–15 saj, impeeriumi jõu, rikkuse ja heaolu kehastuseks oli keskus Angkor oma arhitektuuriliste meistriteostega. Iharate kaarte ja süütu pilguga apsarate (taevane tantsijanna) kujud templi seintel on ilmne tõendusmaterjal sellest, et tants on olnud khmeri kultuuri oluline osa enam kui tuhat aastat.
Vana khmeri tants oli algselt tugevate india tantsu sugemetega, hiljem lisandusid sellele jaava, hiljem tai tantsu mõjud. 70ndatel Punaste Khmeride režiim hävitas eriti brutaalselt suure osa kambodža kultuurist ja kunstist, sh ka tantsukunsti, mida suurte jõupingutustega üritati taastada 80–90ndatel. Käesolevaks ajaks on klassikalisest tantsust saanud khmeri kultuuri ikoon.
Apsara Arts Association – 1998 Kuningliku Kaunite Kunstide Ülikooli artistide poolt asutatud tantsukool on võtnud endale eesmärgiks taastada ja säilitada kambodža tantsukultuur ning hoolitseda tantsijate järjepidevuse eest.
Oma programmi on 20-liikmeline trupp sisse põiminud klassikalise e kuningliku tantsu kõrvale ka rituaalseid ja rahvatantse, samuti fragmente kuulsast India algupäraga eeposest “Rāmāyana”. Truppi saadab väike traditsioonilistest pillidest koosnev ansambel.


29 aug kell 19 Kultuurimaja “Kannel”, Võru
30 aug kell 19 Rahvusooper Estonia
31 aug kell 19 Jõhvi Kontserdimaja (koostöös Jõhvi Kontserdimajaga)

PURPURNE BAMBUS
Tianjini Muusika- ja Tantsuteatri etendus (Hiina)

Imagetext

Liu Xiaomei (trupijuht), He Peiqiong (koreograaf), Chen Mei, Zhang Yali, Yin Haifeng (muusikud), Mi Shouguo, Zhou Pengxiang, Li Qing, Kiu Baoxu, Li Mingrui, Ding Ling, Li Xiangyu, Guan Shan, Xia Jing, Cheng Shaoxuan, Ma Yue, Zhu Chenliang, Liu Yifeng, Wang Chen (tantsijad)

Kavas: löökpillimuusika ja tants (Han-dünastia), erhu soolo “Kuuvalgus allikaveel”, “Daamid pojengidega” (Tang-dünastia), “Tianjini kaunid tüdrukud”, yang-chini soolo “Kevade saabumine jõekaldal”, Uus-aasta tähistamine, rahvatants “Külatüdrukud”, meeste tants “Keisri kindralid” (Qin-dünastia), rahvatants “Huiani tüdrukud”, suona soolo “Ülirikkalik viljasaak”, “Topelt õnn” (Qing-dünastia), naiste tants “Purpurse bambuse viis”

Imagetext  Imagetext

Kasutatavad pillid:

Gǔqín (hiina k 古琴; sõna-sõnalt ‘vanaaegne keelpill’) – 7-keelne hiina tsitter, mis oli juba ammustel aegadel armastatud õpetlaste, muuhulgas ka Kofutsiuse poolt. Seda pilli ei maksa segamini ajada teise tsitritüüpi pilli, gǔzhēngiga (古箏). Gǔqín on üsna vaikse kõlaga, tema ulatus on umbes 4 oktaavi. Traditsiooniliselt on qínil 5 keelt, aga on teada ka 10 ja enama keelega qíni tüüpi pille.

Trapetsikujuline yángqín (hiina k 揚琴) on tsimbel, mille päritolumaaks arvatakse olevat Pärsia. Algselt kasutati pronkskeeli, mistõttu pilli kõla oli üsna pehme. Alates 1950ndatest on teraskeeled enamkasutatud, see muudab yángqíni valjemaks ja teravakõlalisemaks. Heli tekitamiseks kasutatakse kahte kummiotsaga bambuspulka.

Suǒnà (hiina k 嗩吶) on han-hiinlaste hulgas levinud oboe-laadne puhkpill, mis on välja kujunenud Kesk-Aasia surnayst ehk zurnast, ja millest tuleneb ka pilli hiinakeelne nimi. Suǒnà terava ja valju heli tõttu on ta sageli kasutatav vabas õhus. Ta kuulub tüüpilise pillina paljudesse Põhja-Hiina, eriti Shandongi provintsi rahvamuusikaansamblitesse, sageli kombinatsioonis shēngi (suuorel), gongide ja trummidega. Pilli kasutatakse militaarmuusikas, rahvapidustustel, pulmades, matustel. Sarnaselt oboele on suǒnàl puust kooniline korpus, mille külge on vask- või pronkstorukese abil kinnitatud topelt-trostiga huulik.

Imagetext
player Video-klipp “Hiina Tantsuetendus”
player audio-klipp “Tianjin”
player Video-klipp “Tianjin”

Koostöös festivaliga Orient

26 apr kell 18 Rahvusraamatukogu
Loeng (tiibeti k, tõlge vene k) “Bodhicitta ehk virgumismeel”
Lektor – Ontul Rinpoche (Tiibet)

Orientaalset muusikat Klassikaraadios:
30 apr kuni 6 mai kell 9.10 am – Orientaalset muusikat
30 apr kuni 6 mai kell 10.05 – Orientaalsed orkestriteosed
1 kuni 3 mai kell 15.15 – “Iidset ja idamaist”
1 mai kell 21, kordus 5 mai kell 16 – Festivali tutvustus, stuudios Peeter Vähi ja Mirje Mändla
2 kuni 8 mai kell 8.15 – “Klassikahommik”: festivalipäeva tutvustus

1 mai kell 15 Tammsaare pargis Tallinnas – Damaralandi Folkansambel

ETV esitleb: 3 mai kell 22.55, kordus 4 mai kell 12.10
“Kabuki – liigutuse kunst” (2003, Bel Air Media / ARTE France)
Vaatemänguline ja värvikas film on pühendatud Jaapani traditsioonilisele kabukile, mis tähistas 2003 aastal oma 400 sünnipäeva. Kabuki on kunstižanr, mis ühendab teatrit, muusikat ja tantsu. Film annab ülevaate kabuki alguspäevadest tänaseni, tutvustades kuulsaid kabukinäitlejaid läbi aegade, kusjuures eripärana etendavad ka kõiki naisrolle alati oskuslikult grimeeritud ning kostümeeritud mehed.

5 mai kell 13 Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus
Loeng “Islam ja Püha Koraan” (ingl k), lektor Shamsher Alam (India)

6 mai Restoran “Caravan”
Spetsiaalne armeenia ja kaukaasia roogade degustatsioonimenüü

7 & 8 mai Rahvusooper Estonia
Savary Chhem-Kiethi fotonäitus “Kambodža”

9 mai kell 16 Tallinna Ülikool (Uus-Sadama 5)
“Budism Hiinas Qingi dünastia ajal 17–18 saj”
Lektor – Dr Tatjana Pang Vene Teaduste Akadeemia St Peterburgi Orientalistika Instituudist, ingl k


Tõmba alla: lendleht, pdf, 712 KB
Tõmba alla: plakat, pdf, 826 KB
Tõmba alla: festivali buklett, fragm, 50 lk, pdf, 2830 KB
player video-klipp “Orient 2007”
 

Korraldajad:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Elle Himma – produtsendi assistent, toimetaja
Piret Mikk – kujundus

Fotod: ERPi arhiiv, V Jefimov, P Vähi

Tänud: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, EV Välisministeerium, Tallinna Linnavalitsus, Urmas Paet, Malle Talvet, Kadri Lepp, Kerli Veski, Seo Jinseok, Tallinna Armeenia Rahvusselts, Frank Ludwig, Bilal Chapri, Nijazi Hadzijev, Aleksander Tšeparuhhin, Kamran Məmmədzadə, Tiit Pruuli, Tiia Teder, Paul Himma, Leela Lilleorg, Aivar Trallmann, Aigar Ojaots, Li Zhenhua, Liao Wendan, Eike Eller, Madis Järv, Paul Himma, Piia Tamm, Peeter Salmela

Imagetext    Imagetext   Imagetext   

Meedia:

Его называют живой легендой армянской музыки... 3 мая Дживан Гаспарян, гость фестиваля “Oриент”, выступил в Таллине. Публика устроила маэстро настоящую овацию. (Tamara Unanova, Den Za Dnem, 18.05.07)

На этот раз устроители решили ввести одно новшество. Если на прошлых фестивалях можно было услышать экзотическую музыку дальних стран, то в этом году одно из направлений – музыка азиатских стран бывшего Советского Союза. В фестивале примут участие музыканты из Армении, Азербайджана, Тувы, а также из Кореи, Намибии и Бутана. (Anna Zvereva, Molodezh Estonii, 26.04.07, kogu artikkel)

... aserbaidžaani vokaalvirtuoos Alim Kasimov koos oma tütrega. /.../ Nad kannavad edasi pärimust, mille on saanud oma vanematelt /.../ ja nii mitmeid sajandeid. Astudes sellisele pinnasele, ei ole nähtavasti enam kohta pealiskaudsusele, /.../ olin sama vapustatud, kuulates ka armeenia muusika suurkuju Jivan Gasparyani esituses /.../ laulu “Mama”. Lihtne lugu, kus 78-aastane mees laulab kogu oma elutarkuses 14-aastase poisi häälega. terve saalitäis rahvast oli väga intiimseks tunnistajaks ühele silme eest läbi jooksvale elufilmilindile. (Jaan-Eik Tulve, Muusika, 6/2007)

... koraani retsitatiive kuulates sai küllap iga saalis viibinu kohe ka aru, et ta pole osaline mitte niivõrd kontserdil, kuivõrd vaimulikus rituaalis. /.../ eurooplase “hästitempereeritud kõrv” adus Shamsher Alami meloodiakäikudes küllap helirida, mis oli korraga nii mažooris kui minooris, olemata tegelikult kummaski. /.../ Qasimovi-Movlamova lauldud improvisatsioonid demonstreerisid tõelist ida vokaalkunsti kõrgpilotaaži... Pluss tõeline näitlejameisterlikkus, kuna ettekande juurde kuulusid ka aktiivne žestikuleerimine ja kehakeel kui selline. Oli selge, et meile etendatakse kolmel korral improvisatsiooniliselt musitseerides mingit konkreetset lugu, mis päädis tõeliselt ennastunustava ekstaasiga. (Igor Garšnek, Sirp, 11.05.07)

Publikuhuvi silmas pidades kutsuvad jazzi-, vanamuusika ja isegi õllepidustused oma programmidesse Aasia päritolu artiste. /.../ Tihti on pakutava hulgas läänemaiseid nimetusi kandvad hübriidnähtused nagu world music, cross culture ja muu selline kraam. Püüdes säilitada kindlat kohta Balti regiooni kontserdimaastikul, on “Oriendil” üritatud järgida 15 aasta jooksul kujunenud autentset suunda. (Sirp, 27.04.07)

... meeldejäävaim muusikasündmus XXI sajandi esimesest kümnendist? /.../ 2007. aasta oriendifestivalil toimunud Alim Qasimovi ja tema tütre Fargana Qasimova-Movlamova kontsert. (Helena Tulve, Teater. Muusika. Kino, 3 / 2010)

Stalinilt kella saanud muusik Estonia laval. /.../ Jivan Gasparyan on üks intrigeerivamaid figuure idamaise muusika maailmas. Varakult orvuks jäänud, algselt pooliku haridusega, “inetust pardipojast” on saanud tänapäevane elav legend, keda oma muusika ja saatuse poolest võiks võrrelda The Beatlesiga ja kogu hipinduse guru Ravi Shankariga. Nagu Ravi Shankar on ka Gasparyan vanusega saavutanud sellise jumaliku muusikalise täiuslikkuse, mis on ilmselt võimalik ainult tõeliste geenisute puhul. (Linnaleht, 27.04.07)

... on “Oriendi” kavas absoluutsed tipud Armeeniast, Aserbaidžaanist ja Tuvast: duduki-legend Jivan Gasparyan, mugaamilaulja Alim Qasimov ja ülemheli-lauluansambel Huun-Huur-Tu. /.../ Meile teadaolevalt leiab Koraani surade retsiteerimine kontserdilavalt aset Eestis esmakordselt. Võib-olla pole “konsterdilava” päris õige määratlus, sest hafizi esinemise ajaks viiakse Estonia kontserdisaalist välja toolid ja tuuakse sisse vaibad, luues sellega sarnasuse mošee sisemusega. (Eesti Ekspress, 12.04.07, kogu artikkel)

... Kilikia seos iidse muusikapärandiga on hoopis teistlaadne. Nimelt pole tegemist vanataatidega Armeenia mägikülast. Need noored muusikud on omandanud hariduse Jerevani konservatooriumi rahvamuusika osakonnas. See tähendab, et igaüks neist on oma instrumendil proff. (Eduart Traude, Sakala, 02.05.07, kogu artikkel)

... arvasin (kuna polnud jõudnud kavalehte korralikult sirvida), et tegu on üsna “verise” kahevõitlusega. /.../ ülipaindlikud noormehed tegid hoope meenutavaid järske käe- ja jalaliigutusi, võtsid /.../ ähvardavaid kung fu poose ning langesid vaheldumisi dramaatiliselt põrandale. Ja alles pärast selgus, et too tants väljendas hoopis kahe nooruki “sügavat vennaarmastust”! /.../ Oli see nüüd lõiv nn kommertsiaalsusele või mitte, jäägu vaatajate otsustada. Ent kindlasti ei pidanud pettuma hiina autentse traditsioonilise muusika austajad, kuna kolmel korral esitati tantsudele instrumentaalseid vahemänge sellistel hiina rahvapillidel nagu erhu (kahekeeleline hiina viiul), yangqin (nuiakestega mängitav tsimbel) ja suona (läbilõikava kõlaga oboelaadne puhkpill). /.../ Virtuoosid olid nad kõik – iseäranis erhu’l pimestavalt improviseeriv Zhang Yali (kujutlege korraks “Hiina kimalase lendu”, aga kolm korda kiiremas tempos!)... (Igor Garšnek, Sirp, 07.07.07)

 

Vaata samuti: Orient-festivalid, Orient esitleb 2010, Orient 2011, Orient 2009, Orient esitleb 2008,  Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from The Stars Above The Desert”), “The Path to the Heart of Asia(CD “Oriendi” esinejatega)

player Oriendi animeeritud logo

InEnglish