LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

LogoToyotaLandscape

KultuuariNaoRaamat


Records available

CD canto:). Hortus Musicus

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD-series Great Maestros. Beethoven, Brahms. Kalle Randalu, Estonian National Symphony Orchestra, Neeme Järvi

CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

CD Jerusalem. Hortus Musicus

LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt

CD The Soul of Fire. Age Juurikas

LogoOrient200

Ida Muusika Festival ORIENT
PÜHAMU BAZAARIL
29 mai − 2 juuni 2013
Oriendi telk, Rotermanni väljak
Tallinn

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale.

 

K 29 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
Ansambel GOUSSAN (Armeenia)
Traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel
JAN CHI MA DANG (Korea)

Ansambel GOUSSAN: Haïg Sarikojumdžjan (duduk, blul), Gaguik Muradjan (kamantša), Bruno Caillat (zarb, dap)
Armeenia keskaegsete trubaduuride ja bardide (goussan) muusika.

Goussan trio tutvustab festivalil armeenia keskaegsete õukonnatrubaduuride ja rändmuusikute − bardide (goussan) loomingut, mis inspireeris ka XVIII saj Kaukaasia kuulsaimat poeeti ja muusikut Sayat Novat (1712−1795).  Ajastu traditsiooniliste pillide (4-keelne kamantša, puupuhkpill duduk ja karikakujuline trumm − zarb ehk tonbak) tekitatud iidne helimaailm manab kuulaja silmade ette pilte Armeenia kordumatust loodusest – uhkest Kaukasuse mäeahelikust ja selle üle kõrguvast lumisest Araratist.
Goussan’ide, hilisemal ajal ašuugideks nimetatud müstiliste trubaduuride loomingul on kokkupuutepunkte paljude Lähis-Ida ja Aasia läänepoolsete rahvaste traditsioonidega.
A
šuugid rändasid Türgis, Pärsias, Armeenias, Gruusias, Aserbaidžaanis, Türkmenistanis ning Iraanis ja neil on suuri teeneid nende rahvaste suuliste kultuuritraditsioonide talletamisel.
Nende looming käsitleb nii esialgu paganlike uskumustega seotud teemasid Jumalaemast ehk kõigi armeenlaste emast Mourané’st ja tema poja Guissiané ülestõusmisest (siit ka nimetus goussan) kui ka igavesi teemasid filosoofiast ja kõikehõlmavast armastusest. Siin on nii lüürikat kui eepikat, mis on jõudnud tänapäeva tänu paljudele meistritele, kes on oma oskused omandanud põlvest põlve individuaalse õppimise ja suulsite pärimuste kaudu.

player Duduki soolo, fragm, 2 min 25 sek, mp3
player Sayat Nova, fragm, 2 min 50 sek, mp3

Korea traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG
Kunstiline juht Seo Gwang-il
Kava:I Kurjade vaimude väljaajamine, II Haarav meelelahutus

Jan Chi Ma Dang asutati 1992 aastal Korea suurlinnas Incheonis ja paistab silma oma võimekate instrumentalistide, loomingulisuse ning meisterlikkusega. Korea traditsiooniliste rituaalide kõrval on ansambli repertuaaris mitmeid värvikaid löökpilli- ja crossover etendusi. Jan Chi Ma Dang korraldab ka meistriklasse, õpetades korea traditsioonilist etenduskunsti ja klassikalist muusikat gukaki. Ansambli tegevus põhineb selle juhi Seo Gwang-il’i ja tema liikmete poolt järjepidevalt läbiviidud uurimistööle ja sügavatele teadmistele kultuuripärandist. Ansambel on seadnud oma eesmärgiks tutvustada Korea traditsioonilist näitekunsti ja muusikat kogu maailmas. Jan Chi Ma Dang on mitmete rahvuslike konkursside võitja. Teda on kutsutud esinema arvukatele festivalidele ja ida muusikale ja kultuurile pühendatud üritustele paljudes maades, sh Prantsusmaa, Taani, Singapur, Hiina, Jaapan, Taiwan, Soome Leedu, Austraalia ja Ameerika.
Ansambli juht Seo Gwang-il on õppinud korea traditsioonilist muusikat Chungangi Ülikoolis ja täiendanud end sellel ala ka Seouli Rahvuslikus Ülikoolis. Ta on Korea vaimse kultuuripärandi–traditsioonilise rändteatri Namasadang asjatundja ja üks osatäitjatest. Seo Gwang-il on Seouli Trummifestivali löökpillimängijate konkursil võitja. Ta on Korea Traditsioonilise Etenduskunsti Assotsiatsiooni Incheoni haru direktor ja Korea traditsioonilise muusika festivali Bupyeong Pungmul kunstiline juht. Seo Gwang-il töötab instruktorinaKorea Kultuuri- ja Turismiministeeriumi juures tegutsevas traditsiooniliste etenduskunstide haridus- ja arenduskeskuses.
Jan Chi Ma Dangi etteaste esimene osa
Kurjade vaimude väljaajamine tutvustab tseremoniaalseid laule ja tantse, mida esitatakse matuserituaali käigus lahkunu vaimu rahustamiseks ning elavate lohutamiseks ja rõõmustamiseks. Iidsed tavad seovad elu ja surma, inimeste ja jumalate maailma ühtseks tervikuks. Kava teises osas Haarav meelelahutus esitab ansambel Samulnori – neljale korea traditsioonilisele löökpillile (Kkwaenggwari – väike gong, jing – suur gong, janggu – liivakellakujuline trumm, buk – tõrrekujuline trumm) loodud muusikat, lehvikutega rahvatantsu Chook won mu ja sajanditevanust armastusele pühendatud rahvalaulu Ah-ri-rang (pealkiri tähendab nii ‘kaunist armastatut’ kui ka ‘igatsust sügavalt armastatud inimese järele’).

N 30 mai kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait
Korea traditsioonilise muusika ja tantsu ansambel JAN CHI MA DANG
Kava: vt ülalpool

N 30 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
Pandit Vishwa Mohan Bhatt (Mohan vīnā, India)
Pandit Subhen Chatterjee (tablā, India)
Peeter Vähi (tānpūrā)

Pandit Vishwa Mohan Bhatt (sünd 1950), pikaaegne Ravi Shankari õpilane, on silmapaistev keelpillivirtuoos. Ta mängib Põhja-Indiai klassikalist muusikat omakonstrueeritud slide-kitarri tüüpi pillil, Mohan vīṇāl. Maailmas on ta enamtuntud Grammy auhinna saanud albumi “A Meeting by the River” järgi, millel ta esineb koos kuulsa ameerika kitarristi, laulja ja helilooja Ry Cooderiga. Ta on teinus koostööd ka mitmete teiste Lääne muusikutega, sh Taj Mahali, Béla Flecki ja Jerry Douglas’iga. Osavõtt  Eric Claptoni korraldatud Crossroads kitarrifestivalist Kariibi mere saarel Antiqua 2004 tutvustas teda laiemale auditooriumile. Pt Vishwa Mohan Bhattile on  omistatud mitmeid India kõrgeid autasusid ja aunimetusi, sh Sangeet Natak Akademi 1998 ja Padma Shri 2002. Ajakiri “Acoustic Guitar” nimetas teda maailma suurimaks ja väljendusrikkamaks slide-mängijaks. Vishwa Mohan Bhatt elab Jaipuris, India Rājasthāni osariigis. Tema vanem poeg Salil Bhatt on samuti tuntud Mohan vīṇā ja ka Satvik vīṇā mängijana, noorem poeg Saurabh Bhatt on helilooja, pojapoeg Satvik Bhatt alutas pillimänguga kolme ja poole aastaselt ning tundis juba lapseeas 45 erinevat rāgat. Ka Vishwa Mohan Bhatti vanemad late Manmohan Bhatt ja late Chandrakala Bhatt olid muusikud ja muusikaõpetajad ning pühendasid teda juba varakult india klassikalise muusika ja selle interpreteerimise kunsti. Vend Hemant Bhatt reisib üle terve maailma india klassikalist muusikat tutvustades, vennapoeg Krishna Bhatt mängib aga sitāri ja tablāt.

Mohan vīṇā on üks slide-kitarri modifikatsioone, mis sai oma nime pilli konstrueerija Vishwa Mohan Bhatti järgi. Pillil on 20 keelt − 3 meloodia- ja 17 resonantskeelt. Heli tekitamine sellel pillil on segu havai kitarri, sitāri, sarodi ja vīṇā mängututehnikatest.


 


R 31 mai kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
JABBAR GARIAGDI MUGAM TRIO (Aserbaidžaan)
SAUNIAW, CAMAKE & TAIWU LAULJAD (Taiwan)
Kontsertsalvestus: Eesti Rahvusringhääling

JABBAR GARIAGDI MUGAM TRIO: Melekkhanim Eijubova (mugaamilaulja), Fakhraddin Dadašov (kemantša), Mohlet Muslumov (tar)
Aserbaidžaani mugaamid

Jabbar Gariagdi-oglõ (1861–1944), Aserbaidžaani iidsete mugaamitraditsioonide esimese taaselustaja nime kandev ansambel ühendab kolme selle ala hinnatumat asjatundjat tänapäeva Aserbaidžaanis. Kõik kolm on Aserbaidžaani rahvakunstnikud, kes on tutvustanud aserbaidžaani mugaame peale oma kodumaa paljudes erinevates Euroopa riikides, Aasias ja Ameerikas, esinedes nii ansamblis kui ka solistidena. Interpreeditöö kõrval tegelevad kõik kolm ka mugaami traditsioonide õpetamisega Aserbaidžaani kõrgkoolides.
Melekkhanim Eijubova, üks Aserbaidžaani silmapaistvamaid mugaamilauljaid sündis Šamahhi linnas. Muusikaõpinguid alustas ta akordionimänguga ja oli nooruses ka koorisolist. 1979–1984 õppis Melekkhanim Eijubova Aserbaidžaani Riikliku Kunstide Ülikooli muusikalise komöödiateatri näitleja erialal. Ta on tegutsenud rahvamuusikaansamblis Irs ja on aastast  1985 Aserbaidžaani Raadio ja TV S Rustamovi nim rahvapilliorkestri solist ning laulab ka Jabbar Gariagdi Mugam Trios. Ta on laulnud peategelast Leilit Uzeir Hadžibekovi (Üzeir Hadžõbäjov) oopris “Leili ja Medžun” Aserbaidžaani Riikliku Ooperi- ja Balletitetri laval. Mugaamilauljana on ta tutvustanud aserbaidžaani traditsioonilist muusikat pea kõikjal maailmas. Tema mugaamialbumeid on välja antud Saksamaal, Prantsusmaal ja Türgis. Melekkhanim Eijubova on Aserbaidžaani Riikliku Kultuuri- ja Kunstide Kõrgkooli dotesnt.
Fakhraddin Dadašov lõpetas 1972 aastal Bülbül Muusikakooli ja U Hadžibekovi nim Aserbaidžaani Riikliku Konservatooriumi kemancha erialal. Aastast 1966 on ta Aserbaidžaani Raadio ja TV juurde kuuluva A Bakihhanovi nim rahvapiliorkestri kontsertmeister. Ta on mitme rahvusvahelise festivali laureaat. Tema CDsid on välja antud Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Kanadas. Kontserditegevuse kõrval õpetab ta kemantšat ka Aserbaidžaani Riiklikus Konservatooriumis.

Mohlet Muslumov, tunnustatud tarivirtuoos on samuti Aserbaidžaani Riiklku Konservatooriumi kasvandik. Aastast 1975 oli ta S Rustamovi nim rahvapilliorkestri solist, aastast 1988 mängib Jabbar Gariagdi Mugam Trios. Praegu on ta ühtlasi ka A. Bakihhanovi nim rahvapilliorkestri kunstiline juht ja Aserbaidžaani Riikliku Konservatooriumi mugaami õppetooli juhataja. Ta on mugaamikunstiga tegelenud väga kaua, millest annavad tunnistust ka tema rohkem kui 20 CD-salvestust. Tema pillimängu võib kuulda nii Aserbaidžaani kui ka mitmete teiste maade raadiotes.

ARMASTUSEGA PAIWANIST, Muusikaline teekond Paiwani põlisrahva juurde
Sauniaw Tjuveljevelj, Camake Valaule (pakulalu, lalingedan, parmupillid, kunkunsi) ja Taiwu lauljad
Paiwani rituaalne muusika, iidsed palved ja pulmatraditsioon

Taiwanil elab teadaolevalt 14 kultuuriliselt eristuvat põlisrahvast. Arvuliselt kolmandal kohal on paiwanlased, kes asustavad Taiwani Keskmäestiku lõunaosa ning on eeskätt tuntud oma peenete helmekaunistuste, kaunite kangaste ning iidse muusikatraditsiooni poolest.
Katkematult kulgev, umbes 50-minutiline etendus puudutab erinevaid teemasid, mida ühtse liinina läbib kahe paiwani kõrgklassi kuuluva noore armastuslugu. Etenduses kõlavad nii  paiwani iidsed laulud kui ka autentsetel instrumentidel mängitud meloodiad. See on miniatuurne teekond, mis algab kahe noore kohtumisega ja jätkub nii rõõmu kui nukrust  sisaldava armastusloona ning lõpeb vana pulmatraditsiooniga. Publik kuuleb kaunikõlalist laulu ning paiwani ajaloolisi pille ja saab sel moel osa ühe põlisrahva ehedast kultuurist.
Paiwani rahvakild on elujõuline ning pöörab suurt tähelepanu unikaalse pärimuse  hoidmisele. Traditsiooni oluliseks osaks on ka iidvanad pillid nagu lalingedan (kahehäälne ninaflööt), pakulalu ehk palinged (ühehäälne suuflööt), bambusest või kollasest vasest parmupill, kunkunsi (vibupill) jne.

Sauniaw Tjuveljevelj on Paiwani Maliba hõimu liige Ta uurib paiwani rahvamuusikat, peamiselt just paiwani flööte pakulalu’t ja lalingedan’i. Vanasti võisid nimetatud pille mängida vaid paiwani kõrgklassi kuuluvad mehed. Sauniaw Tjuveljevelj on esimene paiwani naine, kellel õnnestus õppida paiwani suure meistri Sujalu käe all, kes otsustas eirata vanu reegleid ja õpetas Sauniawile erinevaid mängutehnikaid. Sellest ajast peale on Sauniaw end pühendanud paiwani muusikatraditsiooni uurimisele ja laiemale tutvustamisele.
Sauniaw esimene album Nasi (2007) äratas suurt täheleanu ja see esitati 2008 aastal XIX Taiwani Kuldse Muusikaauhinnaa nominendiks nii parima pärimuslaulja kui ka parima pärimusalbumi kategoorias. Tema viimane plaat “Kuulake! Põlisrahva naiste laul” anti välja detsembris 2011 ning see pälvis 23. Kuldse Muusikaauhinna nii parima pärismusalbumi kui ka parima pärimuslaulja kategoorias.
Olles mitte üksnes laulja, vaid ka paiwani pillide uurija ja pärimuse dokumenteerija, kannab Sauniaw alates 2011 aastast talle Taiwani Pingtungi maakonna poolt ametlikult omistatud Paiwani pakulalu ja lalingedani traditsiooni hoidja tiitlit.

Camake Valalue ja Taiwu lauljad
Põhja-Dawu mägedes asuva Taiwu algkooli juures tegutsev rahvamuusikaansambel loodi 2006 aastal. Seda juhatab kooliõpetaja Camake Valaule, kes jätkuvalt innustab oma lähikondlasi hoidma vanu muusikatraditsioone. Ansambli tegevus ei katkenud isegi 2009 aastal, mil Vaikse ookeani taifuun Morakot kooli täielikult hävitas. Aastate vältel on Camakel õnnestunud vanadelt hõimuliikmetelt kokku koguda umbes 50 erineva teematikaga pärimuslaulu. 2006 aastal salvestati ansambli esimene album “Lauldes kaunist viit”, mis pälvis 18. Kuldse Muusikaauhinna. 2009 aastal andis ansambel kontserte mitmel pool Euroopas – Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luxemburgis. 2011 aastal hääletati nad Jaapani ringhäälingu  muusikaprogrammi poolt viie maailma parima esineja hulka. 2011 aastal ilmus ka ansambli crossoverkaksikalbum “Seal, kus laulud saavad alguse”.

player "Love, Paiwan" on YouTube

L 1 juuni kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
PÖÖRLEVAD DERVISHID DAMASKUSE SUUREST MOŠEEST (Süüria)
Süüria sufi traditsioonid, pöörlemistants
Kontsertsalvestus: Eesti Rahvusringhääling

WhirlingDervishes

Sheikh Hamed Suleiman Dawood (ansambli vaimne juht, eeslaulja), Diaa Eddin Dawood, Hasan Dawood, Omar al Chikh, Mohamad Naij al Rais (lauljad), Ziad Kadi Amin (nay), Imad Harirah (qānūn), Ahmad al Bizm (löökpillid), Mahmoud al Kharrat, Bilal al Kharrat (derviš-tantsijad)

Sufi pöörlemine, mis kujutab endast meditatsiooni keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi dervišid (sufi askeetliku religioosse ṭarīqah või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut. Pärast mitmetunnist soovitavat paastu alustavad sufid tiirlemist hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis: kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Esialgsele aeglasele tiirlemisele võib järgneda kuni pool tundi järkjärgulist kiirenemist. Siis algab pöörlemine. Kui pöörleja kiirus muutub liiga suureks, peab ta väga aeglaselt kiirust vähendama. Kui pöörlemine on kestnud piisavalt kaua, siis võtab aeglustamine mitmeid minuteid. Mõningates traditsioonides on varasematel aegadel toimunud pöörleja tahtlik mahalangemine, nii et tema paljas naba oleks maaga otseses kontaktis. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha lahustub maasse nagu väiksel lapsel ema rinna vastas. Silmad jäävad suletuks ning pöörleja jääb mõneks ajaks vaikseks ja liikumatuks.
Vaata la live-esitust
player YouTube-ist

 

L 1 juuni kell 22 Hobuveski (tasuta, koostöös Tallinna Vanalinna Päevadega)
ARMASTUSEGA PAIWANIST
Kava: vt ülalpool


P 2 juuni kell 12.30 Tallinna Raekoja plats (tasuta, koostöös Tallinna Vanalinna Päevadega)
SHEIKH HAMED SULEIMAN DAWOOD GROUP
(Süüria)
Süüria sufi traditsioonid

Selle, Damaskusest tuleva sufi ansambliga tutvus eesti publik juba eelmisel Oriendifestivalil. Ansambli muljetavaldav esinemine viis mõttele kutsuda ta tagasi. Seekord esineb ansambel uue kavaga ning suurema (10-liikmelise) koosseisuga.
DamascusEnsemble
Sufismi ehk araabiakeeli tasawwufi all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui jumala kingitus või täpsemalt jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Ṭarīqah’d (sufi ordud) võivad olla seotud shi’a, sunni või muude islami voolude või mitmete kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas VIII saj, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud igal pool islamimaailmas. Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärib erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī, luuletaja, juristi ja sufi õpetlase teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid, nende hulgas sufi pöörlemine.

P 2 juuni kell 19 Oriendi telk, Rotermanni väljak
FAIK CHELEBI (tar, Aserbaidžaan)
Ansambel MAREWREW & OKI (Jaapan / Ainu)

Faik Chelebi
Kava: mugaamid Rast, Bayati-Chiraz, Mahur, Chargyakh ja Shushtar

FaikChelebi500Faik Chelebi sündis Šeki linnas, Aserbaidžaanis. Tarimängu õppis ta iidsete muğami traditsioonide suurimate meistrite – tarivirtuooside Mirza Mansur Mansurovi (1887–1967) ja Bahram Mansurovi (1911–1985) juures. Ta on paljude aastate jooksul olnud seotud ka mitmete teiste suurimate Bakuu taristide nagu Ahmed Bakihanov (1893–1973) ja Hadži Mamedov (1902–1982), samuti karabahhi tarimängija Kurban Primov (1880–1965) ning Šeki tarimängijad Ibad Salmanov (1904–1989) ja Maheram Izmilov (1910–1985). Peale Bakuu konservatooriumi lõpetamist asus Faik Chelebi tööle Aserbaidžaani Riiklikus Filharmoonias, kus ta esines nii solistina kui ka ansamblistina Azerbaidžaani Rahvusliku Laulu- ja Tantsuansambli koosseisus, kellega koos ta on esinenud üle kogu maailma. Viimastel aastatel on Faik Chelebi pidevalt üles astunud solistina Venemaal, Euroopas ja ka USAs, osaledes nii Euroopa kui ka Iraani, India ja Aserbaidžaani sellealastes projektides. Faik Chelebi on muusikateaduste doktor aserbaidžaani mugaami uurimise alal.

Kuula Faik Chelebi kontsertsalvestust festivalilt

MAREWREW & OKI
Rekpo, Hisae, Mayunkiki, Rim Rim (vokaal), Kanô Oki (tonkori)
Kava: Traditsiooniline ainu muusika
AinuSingers400Ainud on Jaapani suuruselt teise saare Hokkaidō põliselanikud, keda praeguseks on alles umbes 25 000. Arvatakse, et ainude päritolu on seotud pigem Siberi kui teiste Jaapani saarte asukatega. Sõna “ainu” tähendab inimest. Ainude meelest tuleneb kõik inimeluks vajalik või üleloomulik jumalatest (kamui). Ainu on seega vastand jumalale. Ainud uskusid, et rahulik ja harmooniline igapäevaelu on võimalik vaid jumalate hoole ja kaitse all, seepärast oli läbisaamine jumalatega väga oluline. Neile pühendati tantse ja laule (upopo ja rimse), et kindlustada peredele ja küladele (kotan) rahulik ja õnnelik elu. Iidsed tantsud etendasid olulist rolli ka inimese enda jaoks kui võimalus jagada jumalatega oma igapäevaelu rõõme ja muresid. Sõdade ja pikaaajalise etnilise tõrjutuse tõttu olid ainud alles üsna hiljuti suures ohus. Etnoloog Arlette Leroi-Gourhan kirjutas veel 1988. aastal, et koos ainudega oleme me kaotanud metsikud laaned, jõgede kamuid ja talveõhtute pikad lugulaulu. Tundes muret kultuuri hävimise pärast otsustasid 4 ainu naist luua kvarteti “Marewrew” , mis ainu keeles tähendab ‘liblikas’, ja teatasid, et neist saavad ainude laulutraditsiooni upopo hoidjad. Lauljate eesmärgiks ei ole mitte üksnes vanade traditsioonide ja kommete säilitamine, vaid ka ainu keele ja kunsti populariseerimine. Kvarteti esimene minialbum anti välja 2010. aastal, täismahus CD ilmus augustis 2012. 2011. aastal seadis ansambel oma tegevuse eesmärgiks panna ainu laule laulma miljon inimest. “Marewrew” on esinenud WOMADil Suurbritaanias, samuti mitmel pool Euroopas. Sageli annab ansambel kontserte koos tonkori-mängija Kanō Oki’ga.

Vt YouTube’ist player

OkiTonkoriIshida400OKI ema on jaapanlane ja isa ainu. Pärast tarbekunstiõpinguid Tōkyō Kunstide ja Muusika Ülikoolis kolis Oki 1987. aastal New Yorki ja tegutses seal filmi eriefektide alal. 1992. aastal kolis ta tagasi Jaapanisse ja sai kingituseks oma esimese tonkori. See Sahhalinilt pärit instrument inspireeris teda elama asuma Hokkaidōle ning õppima nii tonkori mängu kui ka instrumendi valmistamist. Tänapäeval on Oki kahtlemata tuntuim tonkori-mängija maailmas. 2004. aastal oli Oki kontserturneel USA-s, ta esines oma ansambliga OKI & the Far East Band ka Austraalias toimunud WOMAD-il. 2005. aastal pälvis OKI Dub Ainu Band suurt tähelepanu Suurbritannia WOMAD-il ja nad kutsuti otseeetris esinema Charlie Gilletti juhitud mainekasse BBC Londoni raadioprogrammi. 2006. aastal mängis OKi Dub Ainu Band Londoni linnaestivali lõppkontserdil ning tegi kontserturnee Norras ja Hispaanias. Oki on plaadistanud koos Iiri ansambliga Kila (Oki and Kila), millest kirjutati ka mainekates muusikaajakirjades “Roots” ja “Songlines”. Oki Dub Ainu CD-lt pärit palad on valitud ka Charlie Gilletti 2006 aasta maailmamuusika kogumikku (Charlie Gillett’s Sound of the World compilation 2006, Rhino / Warner Bros) ning maailmamuusika paremikku (Very Best of World Music, Nascente). Oki on välja andnud 8 albumit.

Tonkori
Instrument on pärit Karafuto (Sahhalini) saarelt ja see on ainus ainude traditsiooniline keelpill. Seda piklikku lamedat instrumenti iseloomustab võime tekitada müstilisi ülemhelisid. Tonkoril ei ole krihve ning seda 3- kuni 5-keelelist pilli mängitakse traditsiooniliselt vaid lahtistel keeltel. Tonkori ei sobi kokku tempereeritud häälestusega pillidega. Kõlaliselt eristub pill nii Lääne kui ka Jaapani traditsioonilisest muusikast.



Saifullo29−31 mai kell 17 Rotermanni väljak (tasuta)
Usbeki traditsiooniline tsirkus

Usbeki rahvuslik tsirkus koosneb värvikatest muusikutest, klounidest ja jõumeestest. Kamalovite tsirkusepere näol on tegemist põlvest-põlve edasi antud tradistioonidega, mis on vaatajaid köitnud juba ligi kolm sajandit. Perekonnapea Ravshan, tema pojad ja pojapojad on kõik tsirkuseartistid. Pere pesamuna, 5-aastane Saifullo, keda kutsutakse ka hüüdnimega Savarbek (‘armastuse vili’), on väidetavalt maailma noorim köielkõndija. Saifullo demonstreerib oma oskusi maapinnast 15 meetri kõrgusele tõmmatud köiel. Esinemise järel on soovijatel võimalus maitsta usbeki rahvuslikku pilaffi, mida tsirkusepere inimesed suurest pajast pakuvad. Samal ajal etendustega toimuvad dokumentaalfilmivõtted, mida organiseerib firma “Otaku”, et jäädvustada maailma noorima köielkõndija etteaste ka Guinnessi Rekorditeraamatusse.


MEISTRIKLASS: TIIBETI IIDNE TARKUS TÄNAPÄEVA MAAILMAS
1 juuni Oriendi telk, Rotermanni väljak
10.30−11.00 Kogunemine
11.00 Muusika ja heli kui vabanemise tee tiibeti budismis (Oliver Leick)
13.30 Jantrajooga kui keha, energia ja meele täiuslik tasakaal (Maaja Zelmin)
15.00 Vadžratants (Alar Kukk)
15.30–16.00 Rahvusvahelise Shang Shung Instituudi tutvustus (Oliver Leick)

Muusika ja heli kui vabanemise tee tiibeti budismis
Heli ja muusika on olnud läbi aegade suurepäraseks teeks kogemuste maailma ning neid on kasutatud paljudes kultuurides juba tuhandeid ja tuhandeid aastaid. Mõnedes Tiibeti kultuuri iidset tarkust sisaldavates tekstides on selgitatud, et heli on üks meie algpotensiaalidest. Helimaailma kaudu lõimumine on tee avastamaks endas vahetu selgus ehk teisisõnu iseenessest toimuv vabanemine.
Dzogchen tähendab kõikehõlmavat täiuslikkust, mis viitab iga inimese kui indiviidi algsele potentsiaalile. Dzogtšen õpetuseks nimetatakse omakorda meetodit, mille kaudu me siseneme Dzogcheni kogemuslikku tarkusesse ning mis võimaldab meil avastada meie tegeliku algse oleku. Dzogcheni kogemuslik tarkus pärineb väga vanast ajast, kuid meie ajastul vahendas seda iidset tarkust inimkonnale esimesena Garab Dorje. Ta elas mõned sajandid peale Buddha Shakyamunit ehk umbes 300 aastat enne meie aja arvamist. Üks tänapäeva suurimaid elavaid Dzogcheni õpetuse meistreid on Chögyal Namkhai Norbu Ta on rahvusvahelise Dzogcheni Ühingu rajaja. Üle 35 aasta on ta vahendanud seda iidset tarkust tänapäeva maailma ning tema õpetuse keskuseid leidub kõikidel kontinentidel.
Jantrajooga ehk jooga läbi liikumise on iidne tiibeti joogasüsteem, mis baseerub VIII sajandil Tiibetis elanud oma aja suure tõlgi ja õpetuse meistri Vairocana poolt kirja pandud tekstil “Päikese ja Kuu liit”. See on teadaolevalt vanim joogasüsteem, mis on algupärasena säilinud nii kirjaliku ürikuna kui ka elava katkematu õpetuse liinina. Esimesena vahendas seda iidset õpetust Lääne maailma 1970ndate alguses Chögyal Namkhai Norbu.
Dzogcheni õpetuses tähendab vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi – keha, energia ja meele – integreerimiseks sellesse teadmisesse. Nn Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul. Dzogcheni meister Chögyal Namkhai Norbu tutvustas vadžratantsu oma õpilastele esimest korda 1990 aastal. Sellest ajast saadik on seda praktiseeritud Dzogcheni Ühinguga seotud kohtades ja keskustes üle kogu maailma. Alates 2011 aastast tunnustatakse vadžratantsu UNESCO poolt inimkonna maailmapärandina.

Idamaine turg Rotermanni väljakul kell 14−21, festivali avapäeval 29 mail kell 17−21

Vaata: Turkish Airlinesiga läbi Siiditee värava (İstanbuli) soodsalt Orienti

player “Orient 2013” videoklipp YouTube’is, 20 sek
Täiendav info inglise ja eesti keeles Vikipeedias

Festivali meeskond
Peeter Vähi − kunstiline juht
Tiina Jokinen − korraldusdirektor
Inna Kivi − produtsent-toimetaja
Taimi Paves − manager
Mart Kivisild − kujundus
Mart Viires, Johannes Vähi − koduleht
Reno Hekkonens − turundus
Haar Tammik, Nikita Šiškov − helirežii
Olavi Sööt − logistika
Kadri Kiis − finantsjuht

LogoKulka   UniversaalUniversum    Imagetext    LogoKishmish  LogoTaipeiMission   LogoVanalinnaPaevadLogoUSRealEstate LogoRotermann LogoValisministeerium LogoMinistryOfCultureJapan LogoDepartmentOfCulturalAff  LogoProtone        KorkLogoBlack         LogoMomo       OtakuLogo 

Suur tänu: Toyota Baltic AS, Urmas & Tõnis Sõõrumaa, Yu Bing Ching, Peeter Salmela, Tanel Klesment, Marje Hansar, Margo Kõlar

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient 2011, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

InEnglish